... on seni jaotanud kultuuriminister oma erinevate käskkirjadega 2010. aastal muusikavaldkonna erinevatele ettevõtmistele ministeeriumi erinevatest programmidest. Selle kohta koostatud 17.04.2010 pressiteade on ilmunud uudisena ka nt Postimehes, uudised.err.ee-s ja Delfis.
Tegelikult on see muusikavaldkonda läinud summa muidugi suurem, sest rahastamist on mõnigi projekt leidnud ka nt seoses välissuhete, rahvakultuuri, teatriprojektide, kultuurilise mitmekesisuse jt valdkondadega. Ning peagi on ju ministri poolt määramisel ka kultuuristipendumid, kus tavapäraselt samuti muusikud palju taotlusi esitanud.
Aga eks ole ka rahastamist ootavaid taotlusi mitu korda suurema summa eest, kui jaotada on. Mis omakorda näitab, et tublisid tegijaid ja häid ideid ikkagi leidub.
Kokku kuulub 2010. aastal muusikavaldkonna viie komisjoniga programmi raames jaotamisele (koos kohustusliku reserviga 4 837 030 krooni. 2009. aastal jaotati sama viie programmi raames veidi vähem, 4 551 700 krooni. (Mitte ainult) muusikavaldkonnale seni rekordiliseks jäänud 2008. aastal jaotati tookordse kaheksa programmi raames 8 756 000 krooni. Olulisel määral said 2008. aastal muusikavaldkonna tegemised ja tegijad täiendavaid vahendeid ka EV90 ürituste eelarvest.
Monday, 19 April 2010
Tuhapilv segab kontserdielu
Tavatu olukord, mis tekkis Islandil purskava vulkaani tõttu Euroopa lennuliikluses, on juba otseselt mõjutanud ka Eesti kontserdielu. Kuna juba mitu päeva on tuhapilve pärast suurem osa Euroopa lennujaamadest ja -liinidest blokeeritud, on otsustatud ära jätta mitu kontserti - nii eesti muusikute kui külalisartistide esinemisi. Löögi all on nt algselt 23.04 ja 24.04-ks planeeritud Händeli oratooriumi "Saul" ettekanded (ERSO korraldamisel), kuna solistid ei jõua õigeaegselt Eestisse. Mis sest, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma äsjaselt kontserdireisilt Šveitsi naaseb lennuki asemel rongi ja bussiga - nagu oli kombeks 1990.-ndate alguses ;-).
Too viimane infokild, algselt EFK hästi ajastatud ja nutika pressiteatena ning siis juba mitme kanali, nt 17.04.2010 Postimehe uudisena, on ilmekas näide kaasaegse meediakeskse infoühiskonna olemuslikust tõest - selleks, et teised sind tähele paneks ja sinust räägiksid, pead kõigepealt ise endast rääkima. Kasvõi teavitades ebamugavast kodumaale naasmise viisist, sest sellega saavutad meediapinna palju kergemini kui fantastiliselt õnnestunud kontserdiga. Tehkem järgi, mis muud - aga ehk siiski parasjagu nii palju, kui sisemine tsensor lubab.
Konservatiivse inimesena tunnistan ausalt, et kohustuslikus korras pidevalt endast rääkimine tekitab minuski sisemisi tõrkeid ja võõristust. Iga loomeinimene, kes soovib veidigi publiku tähelepanu, peab õppima iseendast lõputult lobisema. Isekuse määr ilmas aina kasvab. Sellest kõigest võib kergelt väsida ja taanduda mingitel hetkedel vabatahtlikult vaikivasse "siseemigratsiooni". Aga tuleb tõdeda, et väärt vanasõna "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" moodsas maailmas lihtsalt ei tundu kehtivat. Mängureeglid on muutunud - ja muudavad järjekindlalt ka väärtushinnanguid. Mis sest, et juba David Hume rõhutas, et faktidest ei saa tuletada norme.
Too viimane infokild, algselt EFK hästi ajastatud ja nutika pressiteatena ning siis juba mitme kanali, nt 17.04.2010 Postimehe uudisena, on ilmekas näide kaasaegse meediakeskse infoühiskonna olemuslikust tõest - selleks, et teised sind tähele paneks ja sinust räägiksid, pead kõigepealt ise endast rääkima. Kasvõi teavitades ebamugavast kodumaale naasmise viisist, sest sellega saavutad meediapinna palju kergemini kui fantastiliselt õnnestunud kontserdiga. Tehkem järgi, mis muud - aga ehk siiski parasjagu nii palju, kui sisemine tsensor lubab.
Konservatiivse inimesena tunnistan ausalt, et kohustuslikus korras pidevalt endast rääkimine tekitab minuski sisemisi tõrkeid ja võõristust. Iga loomeinimene, kes soovib veidigi publiku tähelepanu, peab õppima iseendast lõputult lobisema. Isekuse määr ilmas aina kasvab. Sellest kõigest võib kergelt väsida ja taanduda mingitel hetkedel vabatahtlikult vaikivasse "siseemigratsiooni". Aga tuleb tõdeda, et väärt vanasõna "rääkimine hõbe, vaikimine kuld" moodsas maailmas lihtsalt ei tundu kehtivat. Mängureeglid on muutunud - ja muudavad järjekindlalt ka väärtushinnanguid. Mis sest, et juba David Hume rõhutas, et faktidest ei saa tuletada norme.
Arvo Pärdi Arhiivist
Muidugi on see oluline sündmus, kui mõne muusikavaldkonna institutsiooni käekäiku arutatakse lausa valitsuskabinetis. 08.04.2010 oli sel moel teemaks Arvo Pärdi Arhiivi kasvamine helilooja loomingut laiemaltki tutvustavaks keskuseks. BNS-i uudise põhjal ilmus ka väike artikkel Postimehes 09.04.2010. 15.05.2010 kirjutas Postimees.ee, et "keskus võib hakata saama riigilt saama neljamiljonilist aastatoetust". Seda muidugi juhul, kui valitsus ja Riigikogu sellesisulist lisataotlust oma poliitilise otsusega toetavad.
2009. aasta suvest tegutsev Arvo Pärdi Arhiiv on süvendatult jätkanud seda suurt süstematiseerimise ja kogumise tööd, mida juba pikki aastaid on helilooja kõrval teinud Nora Pärt. Arhiiv on eriline, sest tegutseb igapäevases koostöös heliloojaga - Arvo Pärt saab oma aktiivselt jätkuvas loometöös kasutada arhiivi koondatud materjale ning samas anda omapoolseid väärtuslikke kommentaare arhiveeritava ainese suhtes - näiteks tintinnabuli stiili tekkeajast pärit põnevate noodivihikute sisu kohta. Nimelt seetõttu on praegu ka põhjendatud asjaolu, et arhiiv asub Laulasmaal.
Seni arhiivi juhtinud Michael Pärt on koos arhiivi uue tegevjuhi Ruti Einpalu'ga koostanud ka põhjaliku arengukava aastateks 2010-2020, mis näeb ette tegevuse laiendamise väga mitmekesiseks Pärdi loomingule pühendatud keskuseks. Kultuurkapitali nõukogu on juba paaril korral arhiivi tegevust toetanud, ent suurimad summad arhiivi ülalpidamiseks pärinevad siiski heliloojalt endalt.
Valitsuskabinetis arutati arhiivi baasil loodava Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse 10 aasta eelarvet. Keskuse huvi on, et riigipoolne finantseerimine algaks 2011. aastal tasemelt 4 miljonit krooni aastas ning suureneks 2014. aastal 6,5 miljoni kroonini aastas. Samuti on keskus valmis riigi esindaja(te) kaasamiseks loodava sihtasutuse nõukogusse. Riik teeb oma otsused seonduvalt üldise riigieelarve menetlusprotsessiga.
17. oktoobril 2010 külastavad arhiivi EMTA korraldatud rahvusvahelise muusikateooria konverentsi osalejad.
2009. aasta suvest tegutsev Arvo Pärdi Arhiiv on süvendatult jätkanud seda suurt süstematiseerimise ja kogumise tööd, mida juba pikki aastaid on helilooja kõrval teinud Nora Pärt. Arhiiv on eriline, sest tegutseb igapäevases koostöös heliloojaga - Arvo Pärt saab oma aktiivselt jätkuvas loometöös kasutada arhiivi koondatud materjale ning samas anda omapoolseid väärtuslikke kommentaare arhiveeritava ainese suhtes - näiteks tintinnabuli stiili tekkeajast pärit põnevate noodivihikute sisu kohta. Nimelt seetõttu on praegu ka põhjendatud asjaolu, et arhiiv asub Laulasmaal.
Seni arhiivi juhtinud Michael Pärt on koos arhiivi uue tegevjuhi Ruti Einpalu'ga koostanud ka põhjaliku arengukava aastateks 2010-2020, mis näeb ette tegevuse laiendamise väga mitmekesiseks Pärdi loomingule pühendatud keskuseks. Kultuurkapitali nõukogu on juba paaril korral arhiivi tegevust toetanud, ent suurimad summad arhiivi ülalpidamiseks pärinevad siiski heliloojalt endalt.
Valitsuskabinetis arutati arhiivi baasil loodava Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse 10 aasta eelarvet. Keskuse huvi on, et riigipoolne finantseerimine algaks 2011. aastal tasemelt 4 miljonit krooni aastas ning suureneks 2014. aastal 6,5 miljoni kroonini aastas. Samuti on keskus valmis riigi esindaja(te) kaasamiseks loodava sihtasutuse nõukogusse. Riik teeb oma otsused seonduvalt üldise riigieelarve menetlusprotsessiga.
17. oktoobril 2010 külastavad arhiivi EMTA korraldatud rahvusvahelise muusikateooria konverentsi osalejad.
Tuesday, 13 April 2010
Toetused heliloomingule
Täna kirjutas minister alla käskkirja nr 180, millega eraldas toetust programmist "Heliloomingu tellimine".
Kokku 50 teose tellimiseks sai eraldatud 772 750 krooni.
Selle eraldusega on sama teema, mis 08.04.2010 allkirja saanud käskkirjaga nr 166 ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"). Nimelt algul planeerisime 2010. aastal korraldada kaks taotlusvooru - ühe veebruaris-märtsis ja teise augustis-septembris. Kuid mõlema puhul leidis laiapõhjaline komisjon, et õigem on teist taotlusvooru mitte korraldada, kuna sedavõrd palju oli laekunud kaalukaid taotlusi.
"Heliloomingu tellimine" oli ka viimane muusikavaldkonna programm 2010. aastal, mille eralduse minister oma käskkirjaga välja kuulutab. Järgmised taotlusvoorud toimuvad juba 2011. aastal. Millised programmid nimelt ja millises mahus, on täna veel vara öelda. Loodame aga riigieelarve osas hoida vähemalt 2010. aasta seisu, kuna Rahandusministeerium äsja tõstis majanduskasvu prognoosi. Mis peaks tähendama, et masu sügavaim mõõnahetk hakkab tõesti läbi saama.
Kokku 50 teose tellimiseks sai eraldatud 772 750 krooni.
Selle eraldusega on sama teema, mis 08.04.2010 allkirja saanud käskkirjaga nr 166 ("Eesti muusika rahvusvahelisel areenil"). Nimelt algul planeerisime 2010. aastal korraldada kaks taotlusvooru - ühe veebruaris-märtsis ja teise augustis-septembris. Kuid mõlema puhul leidis laiapõhjaline komisjon, et õigem on teist taotlusvooru mitte korraldada, kuna sedavõrd palju oli laekunud kaalukaid taotlusi.
"Heliloomingu tellimine" oli ka viimane muusikavaldkonna programm 2010. aastal, mille eralduse minister oma käskkirjaga välja kuulutab. Järgmised taotlusvoorud toimuvad juba 2011. aastal. Millised programmid nimelt ja millises mahus, on täna veel vara öelda. Loodame aga riigieelarve osas hoida vähemalt 2010. aasta seisu, kuna Rahandusministeerium äsja tõstis majanduskasvu prognoosi. Mis peaks tähendama, et masu sügavaim mõõnahetk hakkab tõesti läbi saama.
Thursday, 8 April 2010
Toetused muusikaekspordiks
Viimasel ajal on palju juttu olnud muusikaekspordist. Juko-Mart Kõlar kirjutas sellest Sirbis 01.04.2010, palju räägiti sellest Tallinn Music Week'i raames, jne. Varemgi on kirjutatud nt bändide tuuritoetuse vajadusest (Pealinn 01.02.2010) - iseasi, et praegune aeg ei soosi uute algatuste finantseerimist. Hea märk on aga, et räägitakse nii süva- kui levimuusika ekspordipotentsiaalist.
Eesti muusikuil on, mida pakkuda. On nii uusi tegijaid kui ka staažikamaid üksikartiste või kollektiive, kes on läbi murdnud veelgi kõrgematele tasanditele (näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 02.10.2010 Amsterdami Concertgebouw's, Tallinna Kammerorkester aga 08.09.2010 Viini Musikverein'i kuldses saalis). Saadud Grammydest rääkimata.
Tänane uudis samal teemal ministeeriumi poolt on, et minister kirjutas alla käskkirja nr 166 toetuste eraldamiseks programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Toetust said nii üksikinterpreedid kui suuremad ja väiksemad kollektiivid. Kontsertidega on hõlmatud mitu mandrit, skaala on lai ka stiililiselt.
Eesti muusikuil on, mida pakkuda. On nii uusi tegijaid kui ka staažikamaid üksikartiste või kollektiive, kes on läbi murdnud veelgi kõrgematele tasanditele (näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 02.10.2010 Amsterdami Concertgebouw's, Tallinna Kammerorkester aga 08.09.2010 Viini Musikverein'i kuldses saalis). Saadud Grammydest rääkimata.
Tänane uudis samal teemal ministeeriumi poolt on, et minister kirjutas alla käskkirja nr 166 toetuste eraldamiseks programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Toetust said nii üksikinterpreedid kui suuremad ja väiksemad kollektiivid. Kontsertidega on hõlmatud mitu mandrit, skaala on lai ka stiililiselt.
Taotlusvoor kultuuristipendiumidele
Kultuuriminister jaotab igal aastal muu hulgas ka stipendiume. Sportlastele on need seekord juba määratud, nüüd aga on välja kuulutatud ka taotluste vastuvõtmine kultuuristipendiumidele. Rangelt kindlaksmääratud taotlusvormi ei ole. Tähtaeg on reede, 16. aprill 2010.
Taotleda soovijail on kindlasti huvitav näha ka eelnevaid otsuseid - nt 2007-2009 määratud riigi kultuuristipendiume. Seadusandlikult määratleb seda tegevust "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus". Mis muud, kui kandideerima!
Taotleda soovijail on kindlasti huvitav näha ka eelnevaid otsuseid - nt 2007-2009 määratud riigi kultuuristipendiume. Seadusandlikult määratleb seda tegevust "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus". Mis muud, kui kandideerima!
Valeri Gergiev Eestis
Igapäevase ametnikutöö kõrvalt paberite keskelt ei jõua oma blogis kajastada kaugeltki kõiki kontserte, mida külastan, või - veel vähem - kogu Eesti muusikaelu selle kirevuses. Aga nüüd on tulemas 10. mail kontsert, mida jään huviga ootama - Peterburi Maria teatri orkestri ees Valeri Gergiev ja Eri Klas, kavas Tšaikovski 5. ja Šostakovitši 7. sümfoonia. Esmaklassiline kava, suurepärased esitajad.
Kuid veel on oluline kontekst - pärast seda, kui eestlased on oma Rahvusooperi lavale kutsunud mängima Vene tippinterpreedid, et koostöös Venemaa Rahvusliku Kuulsuse Keskusega tähistada Teise maailmasõja lõpu 65. aastapäeva (samal ajal, kui meie president külastab samal põhjusel Moskvat), on aeg-ajalt Eesti aadressil kõlanud süüdistused russofoobias, ajaloo võltsimises ja-teab-milles-veel küll lõplikult naeruväärseiks muutunud.
Maestro Gergievi on muidugi alati rõõm ka telerist näha (nagu nt Vancouveri olümpiamängude avatseremoonial), kuid eriti on tore teda Eestis tervitada. Eeskätt muusikuna nii oma teatri orkestriga (2005) kui ka Londoni sümfooniaorkestriga (2009). Ent kindlasti oleks samamoodi huvitavad kuulda tema kogemused teatrijuhina uue Maria ooperimaja ehitamisel (tuleb tunnistada, et seni maa-alustel korrustel edenenud ehitus Peterburis on muljet avaldava mastaabiga küll!), arvestades kasvõi seda, et 2018, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik, on plaanis ka Rahvusooper Estonia uue hoone avamine.
Kuid veel on oluline kontekst - pärast seda, kui eestlased on oma Rahvusooperi lavale kutsunud mängima Vene tippinterpreedid, et koostöös Venemaa Rahvusliku Kuulsuse Keskusega tähistada Teise maailmasõja lõpu 65. aastapäeva (samal ajal, kui meie president külastab samal põhjusel Moskvat), on aeg-ajalt Eesti aadressil kõlanud süüdistused russofoobias, ajaloo võltsimises ja-teab-milles-veel küll lõplikult naeruväärseiks muutunud.
Maestro Gergievi on muidugi alati rõõm ka telerist näha (nagu nt Vancouveri olümpiamängude avatseremoonial), kuid eriti on tore teda Eestis tervitada. Eeskätt muusikuna nii oma teatri orkestriga (2005) kui ka Londoni sümfooniaorkestriga (2009). Ent kindlasti oleks samamoodi huvitavad kuulda tema kogemused teatrijuhina uue Maria ooperimaja ehitamisel (tuleb tunnistada, et seni maa-alustel korrustel edenenud ehitus Peterburis on muljet avaldava mastaabiga küll!), arvestades kasvõi seda, et 2018, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik, on plaanis ka Rahvusooper Estonia uue hoone avamine.
Subscribe to:
Posts (Atom)
