Arvo Pärdi Arhiivist

Muidugi on see oluline sündmus, kui mõne muusikavaldkonna institutsiooni käekäiku arutatakse lausa valitsuskabinetis. 08.04.2010 oli sel moel teemaks Arvo Pärdi Arhiivi kasvamine helilooja loomingut laiemaltki tutvustavaks keskuseks. BNS-i uudise põhjal ilmus ka väike artikkel Postimehes 09.04.2010. 15.05.2010 kirjutas Postimees.ee, et "keskus võib hakata saama riigilt saama neljamiljonilist aastatoetust". Seda muidugi juhul, kui valitsus ja Riigikogu sellesisulist lisataotlust oma poliitilise otsusega toetavad.

2009. aasta suvest tegutsev Arvo Pärdi Arhiiv on süvendatult jätkanud seda suurt süstematiseerimise ja kogumise tööd, mida juba pikki aastaid on helilooja kõrval teinud Nora Pärt. Arhiiv on eriline, sest tegutseb igapäevases koostöös heliloojaga - Arvo Pärt saab oma aktiivselt jätkuvas loometöös kasutada arhiivi koondatud materjale ning samas anda omapoolseid väärtuslikke kommentaare arhiveeritava ainese suhtes - näiteks tintinnabuli stiili tekkeajast pärit põnevate noodivihikute sisu kohta. Nimelt seetõttu on praegu ka põhjendatud asjaolu, et arhiiv asub Laulasmaal.

Seni arhiivi juhtinud Michael Pärt on koos arhiivi uue tegevjuhi Ruti Einpalu'ga koostanud ka põhjaliku arengukava aastateks 2010-2020, mis näeb ette tegevuse laiendamise väga mitmekesiseks Pärdi loomingule pühendatud keskuseks. Kultuurkapitali nõukogu on juba paaril korral arhiivi tegevust toetanud, ent suurimad summad arhiivi ülalpidamiseks pärinevad siiski heliloojalt endalt.

Valitsuskabinetis arutati arhiivi baasil loodava Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse 10 aasta eelarvet. Keskuse huvi on, et riigipoolne finantseerimine algaks 2011. aastal tasemelt 4 miljonit krooni aastas ning suureneks 2014. aastal 6,5 miljoni kroonini aastas. Samuti on keskus valmis riigi esindaja(te) kaasamiseks loodava sihtasutuse nõukogusse. Riik teeb oma otsused seonduvalt üldise riigieelarve menetlusprotsessiga.

17. oktoobril 2010 külastavad arhiivi EMTA korraldatud rahvusvahelise muusikateooria konverentsi osalejad.