Kultuuriministri käskkirjaga 24.09.2010 määratud komisjon lõpetas töö 22.10.2010. Komisjon töötas läbi suure hulga ERSO raamatupidamisega ja muu tegevusega seotud dokumente, et kontrollida eelarveliste vahendite kasutamist 2010. aastal. Komisjoni poolt tehtud tähelepanekute alusel saatis kultuuriminister 26.10.2010 märgukirja ERSO-le, milles palus esitada 5. novembriks reaalselt rakendatavad kokkuhoiumeetmed koos kokkuhoitavate summadega puuduolevate rahaliste vahendite piires aastatel 2010 ja 2011.
Ministeeriumi kirjavahetus ERSO-ga antud teemal on avalik. Sellega tutvudes võite ise veenduda, et ministeerium lähtub oma tegevuses järjekindlalt samadest põhimõtetest:
- riigiasutus peab raha kasutama sihipäraselt ja heaperemehelikult;
- kujunenud olukord ei tohi kahjustada ERSO tegevuse jätkusuutlikkust ega orkestrantide sotsiaalset kindlustatust.
Rõhutaks veel seda, et jutuks olnud 4,1 miljonit krooni oli algusest peale kavandatud sihtotstarbeliselt nüüdse Eesti Kontsertkooriga seotud tegevuste katteks. Kui sai selgeks, et koor luuakse mitte ERSO juurde, vaid Eesti Kontserdi juurde, tegigi minister viimase taotluse alusel otsuse nimetatud summa eraldamiseks Eesti Kontserdile - aga ikka sihtotstarbelisena. Kunagi pole ERSO-l olnud alust loota, et kogu kõnealuse summa saaks kulutada orkestri põhitegevuse täiendavaks finantseerimiseks.
Loodan väga, et ERSO rahaline olukord ja töömeeleolu saavad peatselt stabiliseeruda ning et edaspidi saab ka avalikkuse tähelepanu keskenduda põhilisele - ERSO õnnestunud kontsertidele maestro Neeme Järvi ja teiste dirigentide juhatamisel. Muidugi on kahju, et selline olukord ei võimalda ERSO-l lähiajal kavandada ka sarnaseid kontserdireise, nagu oli märtsis 2009 toimunud USA-turnee (mida nii kultuuriministeerium kui Kultuurkapital eraldi toetasid) - ERSO kõrge kunstiline tase vääriks seda igati.
Mõned meedialingid:
Jänes: ERSO direktor rikkus finantsdistsipliini (Delfi 26.10.2010; Õhtuleht Online, 26.10.10; ERR Uudised, 26.10.10; ETV / Aktuaalne Kaamera, 26.10.10 18:30 ja 21:00; Postimees Online, 26.10.10; Vikerraadio / Päevakaja, 26.10.10 18:00)
Pikemalt käsitles teemat ETV saade "Aeg luubis" 31.10.2010. Sõna said kultuuriminister, rahandusminister ja ERSO direktor.
Friday, 29 October 2010
Thursday, 28 October 2010
Arvo Pärt 75 jätkub
Arvo Pärdi 75. juubel 11.09.2010 on ju tegelikult juba möödas, nagu ka sel puhul Eestis Nargen Festivali raames korraldatud Pärdi pidunädalad ja "Aadama itku" esiettekanne Istanbulis. Aga maailmas jagub kajastust ja kontserte osalt ka seoses tema juubeliga veel tükiks ajaks.
The New York Times avaldas oma nädalalõpulisas Sunday Magazine 15.10.2010 pikema artikli "The Sound of Spirit". NYT netiversioonis on nii fotod kui muusikanäited.
EMTA korraldas Pärdile pühendatud rahvusvahelise muusikateadusliku seminari. Detsembris esitab Pärdi muusikat Washingtonis ja New Yorgis Vox Clamantis, järjekindlalt on see ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdite repertuaaris. Loetelu pikendab Priit Kuusk ERR uudisega 27.10.2010.
The New York Times avaldas oma nädalalõpulisas Sunday Magazine 15.10.2010 pikema artikli "The Sound of Spirit". NYT netiversioonis on nii fotod kui muusikanäited.
EMTA korraldas Pärdile pühendatud rahvusvahelise muusikateadusliku seminari. Detsembris esitab Pärdi muusikat Washingtonis ja New Yorgis Vox Clamantis, järjekindlalt on see ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdite repertuaaris. Loetelu pikendab Priit Kuusk ERR uudisega 27.10.2010.
Friday, 22 October 2010
Eelarvest ja Estoniast
2011. a. riigieelarve seaduseelnõu esimene lugemine Toompeal on nüüd seljataga. Üks suuremaid uudiseid, mis tekkis rahandusminister Jürgen Ligi kolmapäevasest Riigikogu-esinemisest(vt 20.10.2010 stenogrammi), seostus Rahvusooperi uue hoonega. Seepärast olgu toodud Postimehe uudis 20.10.2010, et "Ligi eelistab ERRi maja ooperiteatri hoonele".
Kultuuriminister Laine Jänese seisukohta on võimalik lugeda 10.09.2010 Postimehe lisalehest "Rahvusooper" lk 20: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus."
Aivar Mäe: "Minu nägemuse kohaselt peab meie ooperimaja tulevikus üleval just nimelt välisturist, sest ainult eesti publikuga ja meie rahaga me toime ei tule. Praegu moodustab turistidest külastajate arv umbes 25 protsenti. (- - -) Meil ei ole kahjuks Eestis selgepiirilist kultuuripoliitikat ja meil puudub praegu kindel siht, kuhu tahame välja jõuda ja milliseid valikuid me seejuures teeme. Kui raha on vähe, tuleb paika panna prioriteedid ja midagi tuleb paratamatult ohvriks tuua. Võttes kõigilt võrdselt, sandistatakse võrdselt kõiki ja see viib meid kõiki lõpuks taandarengusse. Sellest taastumine meie sfääris võtab mitu korda rohkem aega kui põhjaminek. Aga praegu me kahjuks ei julge neid põhimõttelisi otsuseid langetada, neid prioriteete paika panna - meid on nii vähe ja kõik tunnevad kõiki, on tihedalt seotud ja iga sellist otsust võetakse paratamatult väga isiklikult." (Postimehe artiklist 16.10.2010 "Soome lahe kahel kaldal ollakse sügavalt ooperi-usku")
Viimati öelduga ei saa ma mõistagi kõigiti nõus olla. Esiteks, ka võrdse kohtlemise printsiip, mis väljendus 2010.a. kultuuriasutuste eelarve ühesuguses kärpes, on valik, mitte valimatajätmine. Sellise valiku taga on seisukoht, et kõik seni väljakujunenud "turuosalised" on Eesti kultuurile vajalikud ja olulised ning et üheskoos solidaarselt suudetakse majandussurutisest üle saada. Liiatigi ei puuduta see võrdne kohtlemine ainult kultuuri valdkonda, vaid läbib kogu riigieelarvet. Teiseks, kui vaadelda eelarve muutumist paaril viimasel aastal, leidub ka selliseid valikuid, mida peab silmas Rahvusooperi peadirektor - nimelt mõne senise initsiatiivi lõppemist rahapuudusel ja mõne uue initsiatiivi algatamist sihtfinantseerimisega. Aga see ju ongi kulturipoliitika.
BNS: "2011. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle kahe protsendi kokku 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelnõu kohaselt eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, millest suurim osakaal on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Võrreldes 2010 aastaga väheneb mittemaksuliste tulude osa eelarves ligi neli protsenti. Eelarve kulude maht kasvab viie protsendini ehk kuue miljardi euroni (94,2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine, kuna pensionäride arv kasvab.
Eelarve järgmise aasta prioriteet on haridus, mille kulud kasvavad kaheksa protsenti. Kaitsekulude suurenevad 1,9-protsendini SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused suurenevad 154 miljoni euro võrra. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas riigikogu ees esinedes kolmapäeval korduvalt, et riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene.
Riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta eelarve tulude maht 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tulud kasvavad Ligi sõnul kaks ja kulud viis protsenti.2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni. Hiljemalt aastal 2013 peab riigieelarve olema taas ülejäägis.Eesti maksukoormus langeb 35,5 protsendilt tänavu 34,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist tuleval aastal."
Kultuuriminister Laine Jänese seisukohta on võimalik lugeda 10.09.2010 Postimehe lisalehest "Rahvusooper" lk 20: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus."
Aivar Mäe: "Minu nägemuse kohaselt peab meie ooperimaja tulevikus üleval just nimelt välisturist, sest ainult eesti publikuga ja meie rahaga me toime ei tule. Praegu moodustab turistidest külastajate arv umbes 25 protsenti. (- - -) Meil ei ole kahjuks Eestis selgepiirilist kultuuripoliitikat ja meil puudub praegu kindel siht, kuhu tahame välja jõuda ja milliseid valikuid me seejuures teeme. Kui raha on vähe, tuleb paika panna prioriteedid ja midagi tuleb paratamatult ohvriks tuua. Võttes kõigilt võrdselt, sandistatakse võrdselt kõiki ja see viib meid kõiki lõpuks taandarengusse. Sellest taastumine meie sfääris võtab mitu korda rohkem aega kui põhjaminek. Aga praegu me kahjuks ei julge neid põhimõttelisi otsuseid langetada, neid prioriteete paika panna - meid on nii vähe ja kõik tunnevad kõiki, on tihedalt seotud ja iga sellist otsust võetakse paratamatult väga isiklikult." (Postimehe artiklist 16.10.2010 "Soome lahe kahel kaldal ollakse sügavalt ooperi-usku")
Viimati öelduga ei saa ma mõistagi kõigiti nõus olla. Esiteks, ka võrdse kohtlemise printsiip, mis väljendus 2010.a. kultuuriasutuste eelarve ühesuguses kärpes, on valik, mitte valimatajätmine. Sellise valiku taga on seisukoht, et kõik seni väljakujunenud "turuosalised" on Eesti kultuurile vajalikud ja olulised ning et üheskoos solidaarselt suudetakse majandussurutisest üle saada. Liiatigi ei puuduta see võrdne kohtlemine ainult kultuuri valdkonda, vaid läbib kogu riigieelarvet. Teiseks, kui vaadelda eelarve muutumist paaril viimasel aastal, leidub ka selliseid valikuid, mida peab silmas Rahvusooperi peadirektor - nimelt mõne senise initsiatiivi lõppemist rahapuudusel ja mõne uue initsiatiivi algatamist sihtfinantseerimisega. Aga see ju ongi kulturipoliitika.
BNS: "2011. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle kahe protsendi kokku 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelnõu kohaselt eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, millest suurim osakaal on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Võrreldes 2010 aastaga väheneb mittemaksuliste tulude osa eelarves ligi neli protsenti. Eelarve kulude maht kasvab viie protsendini ehk kuue miljardi euroni (94,2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine, kuna pensionäride arv kasvab.
Eelarve järgmise aasta prioriteet on haridus, mille kulud kasvavad kaheksa protsenti. Kaitsekulude suurenevad 1,9-protsendini SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused suurenevad 154 miljoni euro võrra. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas riigikogu ees esinedes kolmapäeval korduvalt, et riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene.
Riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta eelarve tulude maht 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tulud kasvavad Ligi sõnul kaks ja kulud viis protsenti.2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni. Hiljemalt aastal 2013 peab riigieelarve olema taas ülejäägis.Eesti maksukoormus langeb 35,5 protsendilt tänavu 34,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist tuleval aastal."
Wednesday, 20 October 2010
Algas kolme kooli ühishoone ideekonkurss
Tallinna Muusikakeskkooli, Balletikooli ja G. Otsa nimelise Muusikakooli ühise koolihoone teemal liiguvad asjad tasapisi, ent kindlalt ehituse suunas. 19.10.2010 algas uue haldushoone lahendusele rahvusvaheline kaheetapiline ideekonkurss, mille kuulutasid välja Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ning Haridus- ja teadusministeerium.
Koolide 18.200 ruutmeetri suurune ühishoone rajatakse Tallinnasse Pärnu mnt 57/Liivalaia tn 2a, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61 kinnistutele.
BNS: "Ideekonkursiga loodetakse leida uuele hoonele sobivaim arhitektuurne lahendus ning lisaks lahendada ala liikluskorraldus ja ka haljastus. "Hoonestus peab olema lahendatud arhitektuurselt kõrgel tasemel ja samas olema praktiline nii edasise ekspluatatsiooni kui ka ehitamise seisukohalt," sõnas RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas meenutas, et ettepanek muusikakeskkooli kesklinna kolimiseks tehti talle kümme aastat tagasi kooli tollase juhtkonna poolt. „Vahepeal läks hulk aega sobiva krundi otsimiseks, nüüd on kokku lepitud ka ühise koolihoone asukoht ja tehtud ettevalmistused projekteerimiseks,“ ütles minister. „Rahastamine on samuti kokku lepitud – nüüd pole muud, kui vajalik hoone valmis ehitada,“ lisas ta.
G. Otsa nimelise muusikakooli juhi Aarne Saluveeri sõnul peab uuest hoonest tulema koht, kus toimuvad aastaringselt üritused, koht, mis koondab muusikahuvilisi laiemalt kui vaid Eestist. „Me soovime, et hoone, kus on muusikakool, oleks Euroopa parim,“ sõnas ta.
Ideekonkursi preemiafond on 1,4 miljonit krooni, millest peapreemiana makstakse välja 400.000 krooni, teise preemiana 250.000 krooni ning kolmanda koha eest 150.000 krooni. Ülejäänud preemiafond jagatakse esimese etapi kuue parima töö vahel.
Rahvusvaheline žürii valib esimese etapi järgselt välja kümme paremat tööd, kellele tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ning kes pääsevad edasi teise etappi. Neist kuut auhinnatakse ergutuspreemiaga ning neljale tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ilma osalustasuta.
Esimesel etapil on kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg 20. jaanuar 2011. Võistluse teine etapp on kavas välja kuulutada tuleva aasta 18. veebruaril. Teises etapis esitavad osalejad täpsustatud kavandi järgmise aasta 18. aprilliks, võitja selgub mai lõpuks."
Koolide 18.200 ruutmeetri suurune ühishoone rajatakse Tallinnasse Pärnu mnt 57/Liivalaia tn 2a, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61 kinnistutele.
BNS: "Ideekonkursiga loodetakse leida uuele hoonele sobivaim arhitektuurne lahendus ning lisaks lahendada ala liikluskorraldus ja ka haljastus. "Hoonestus peab olema lahendatud arhitektuurselt kõrgel tasemel ja samas olema praktiline nii edasise ekspluatatsiooni kui ka ehitamise seisukohalt," sõnas RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas meenutas, et ettepanek muusikakeskkooli kesklinna kolimiseks tehti talle kümme aastat tagasi kooli tollase juhtkonna poolt. „Vahepeal läks hulk aega sobiva krundi otsimiseks, nüüd on kokku lepitud ka ühise koolihoone asukoht ja tehtud ettevalmistused projekteerimiseks,“ ütles minister. „Rahastamine on samuti kokku lepitud – nüüd pole muud, kui vajalik hoone valmis ehitada,“ lisas ta.
G. Otsa nimelise muusikakooli juhi Aarne Saluveeri sõnul peab uuest hoonest tulema koht, kus toimuvad aastaringselt üritused, koht, mis koondab muusikahuvilisi laiemalt kui vaid Eestist. „Me soovime, et hoone, kus on muusikakool, oleks Euroopa parim,“ sõnas ta.
Ideekonkursi preemiafond on 1,4 miljonit krooni, millest peapreemiana makstakse välja 400.000 krooni, teise preemiana 250.000 krooni ning kolmanda koha eest 150.000 krooni. Ülejäänud preemiafond jagatakse esimese etapi kuue parima töö vahel.
Rahvusvaheline žürii valib esimese etapi järgselt välja kümme paremat tööd, kellele tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ning kes pääsevad edasi teise etappi. Neist kuut auhinnatakse ergutuspreemiaga ning neljale tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ilma osalustasuta.
Esimesel etapil on kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg 20. jaanuar 2011. Võistluse teine etapp on kavas välja kuulutada tuleva aasta 18. veebruaril. Teises etapis esitavad osalejad täpsustatud kavandi järgmise aasta 18. aprilliks, võitja selgub mai lõpuks."
Sunday, 17 October 2010
Eestlaste kuningas 1560
Vahelduseks midagi täiesti muusikavälist. Täna, 17.10.2010 möödub 450 aastat eestlaste viimase kuninga, ajalookroonikas nimetuks jäänud sepa ja väejuhi hukkamisest 1560. aastal.
Ta vangistati pärast reetmise abil saadud kaotust lahingus Koluvere lossi all, viidi hertsog Magnuse käes olevasse Kuressaare lossi ja raiuti neljaks. Asjaolu, et Eestimaale kuningaks saamise plaanidega tulnud Taani Magnus laskis eestlaste juhi vedada üle mere Saaremaale ja et ta oma kirjades sellest kuupäevaliselt kirjutab, saab tähendada vaid üht: Magnusel oli põhjust muretsemiseks. Nagu ka ordumeister Kettleril, kes eestlaste ülestõusust kirjutas Poola kuningale.
1560. aastal tegid eestlased sama, mis 1918., 1944. ja 1991. aastal - püüdsid suurvõimude vahelist interregnum'it ära kasutades ja oma õigusi kaitstes kehtestada end poliitilise subjektina. Nagu ütles Jüri Uluots, on eestlased poliitiliselt andekas rahvas. Genuine democracy geenid on meis pärit juba Raikküla kärajate aegadest.
Oma esivanemate, sealhulgas ka kuningate (kelle tiitlit ei pea asetama jutumärkidesse!) üle võime aga õigustatult uhked olla ja nende mälestust väärikalt hoida. Mis sest, et vahepealsed kultuurikatkestused on tekitanud desinformatiivsed narratiivid seitsmesaja-aastasest orjaööst ja eestlaste õhukesest kultuurikihist. Küll me arheoloogide ja arhivaaride abiga ükskord oma ajalugu rohkem tundma õpime.
1560. aasta Läänemaa ülestõus ehk Koluvere ülestõus oli Lääne-Eesti talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal. See algas septembri teisel poolel Liivimaa Ordule kuuluva Harjumaa ja hertsog Magnuse valdusse läinud Läänemaa piirialal (Märjamaa, Kullamaa ja Hageri kihelkonnas). Mässu põhjustasid aadli kehtestatud suured maksud ja raske mõisatöö ning kaitsetus välisvaenlaste (moskoviitide) ees. Põletati mõisu ja tapeti aadlikke. Ülestõus võttis sedavõrd ohtliku ilme, et ordumeister Gotthard Kettler pidas vajalikuks teatada sellest Poola ja hertsog Magnus Taani kuningale.
Ülestõusnud talupojad, keda oli oktoobri alguses üle 4000, valisid oma juhiks (kuningaks) eestlasest sepa. Püüded saada Tallinna rae toetust luhtusid. Kui ülestõusnud olid asunud piirama Koluvere linnust, kuhu oli peitunud suur osa Harju- ja Läänemaa aadlikest, ründas neid 14. või 15. oktoobril endise piiskopkonna foogti Christoph von Münchhauseni väesalk. Talupojad said lüüa, langes umbes 70 ülestõusnut, juhid eesotsas kuningaga võeti vangi ja hukati.
(Eesti Entsüklopeedia 9. köide, lk. 598, Tallinn 1996)
Ta vangistati pärast reetmise abil saadud kaotust lahingus Koluvere lossi all, viidi hertsog Magnuse käes olevasse Kuressaare lossi ja raiuti neljaks. Asjaolu, et Eestimaale kuningaks saamise plaanidega tulnud Taani Magnus laskis eestlaste juhi vedada üle mere Saaremaale ja et ta oma kirjades sellest kuupäevaliselt kirjutab, saab tähendada vaid üht: Magnusel oli põhjust muretsemiseks. Nagu ka ordumeister Kettleril, kes eestlaste ülestõusust kirjutas Poola kuningale.
1560. aastal tegid eestlased sama, mis 1918., 1944. ja 1991. aastal - püüdsid suurvõimude vahelist interregnum'it ära kasutades ja oma õigusi kaitstes kehtestada end poliitilise subjektina. Nagu ütles Jüri Uluots, on eestlased poliitiliselt andekas rahvas. Genuine democracy geenid on meis pärit juba Raikküla kärajate aegadest.
Oma esivanemate, sealhulgas ka kuningate (kelle tiitlit ei pea asetama jutumärkidesse!) üle võime aga õigustatult uhked olla ja nende mälestust väärikalt hoida. Mis sest, et vahepealsed kultuurikatkestused on tekitanud desinformatiivsed narratiivid seitsmesaja-aastasest orjaööst ja eestlaste õhukesest kultuurikihist. Küll me arheoloogide ja arhivaaride abiga ükskord oma ajalugu rohkem tundma õpime.
1560. aasta Läänemaa ülestõus ehk Koluvere ülestõus oli Lääne-Eesti talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal. See algas septembri teisel poolel Liivimaa Ordule kuuluva Harjumaa ja hertsog Magnuse valdusse läinud Läänemaa piirialal (Märjamaa, Kullamaa ja Hageri kihelkonnas). Mässu põhjustasid aadli kehtestatud suured maksud ja raske mõisatöö ning kaitsetus välisvaenlaste (moskoviitide) ees. Põletati mõisu ja tapeti aadlikke. Ülestõus võttis sedavõrd ohtliku ilme, et ordumeister Gotthard Kettler pidas vajalikuks teatada sellest Poola ja hertsog Magnus Taani kuningale.
Ülestõusnud talupojad, keda oli oktoobri alguses üle 4000, valisid oma juhiks (kuningaks) eestlasest sepa. Püüded saada Tallinna rae toetust luhtusid. Kui ülestõusnud olid asunud piirama Koluvere linnust, kuhu oli peitunud suur osa Harju- ja Läänemaa aadlikest, ründas neid 14. või 15. oktoobril endise piiskopkonna foogti Christoph von Münchhauseni väesalk. Talupojad said lüüa, langes umbes 70 ülestõusnut, juhid eesotsas kuningaga võeti vangi ja hukati.
(Eesti Entsüklopeedia 9. köide, lk. 598, Tallinn 1996)
Wednesday, 13 October 2010
Neeme Järvi Eestis
Maestro Neeme Järvi viibib taas kodumaal ja teeb ERSO-ga hoogsalt proove. Esmalt jõuab publiku ette 14.10 Tallinnas ja 15.10 Tartus kontsert koos fagotimängija Martin Kuuskmann'iga, kavas Rimski-Korsakovi Süit ooper-balletist “Mlada”, Tambergi Fagotikontsert ja Šostakovitši Sümfoonia nr 5.
Kohe järgneval nädalal tähistavad Järvi ja ERSO aga Peeter Lilje 60. sünniaastapäeva kontserdiga 21.10 Pärnus ja 22.10 Tallinnas. Kavas on Mozarti Klaverikontsert nr 24 c-moll, solistiks Kalle Randalu, ning Brahmsi “Saksa reekviem”, milles kooripartiid laulab Eesti Kontsertkoor. RAM-iga koos astuvad üles ca 50 naislauljat, kes on välja valitud hiljaaegu konkursi läbi teinud ca 90 kandidaadi seast. Asjaolu, et huvilisi oli sedavõrd palju, näitab, et pinnas sellise suure koori loomiseks on tugevamgi kui ehk esialgu arvatud. Samuti aitab selline konkurents kindlasti kaasa ka võimalikult kõrgele esituskvaliteedile.
Uuemad uudised laiast maailmast maestro Järvi kohta räägivad, et Neeme Järvi saab 2011. aastast Šveitsi sümfooniaorkestri Orchestre de la Suisse Romande (OSR) peadirigendiks. Järvi vahetab tuleva aasta jaanuaris kunstilise juhi kohal välja Marek Janowski (kes hiljuti juhatas Tallinnas oma teist kollektiivi, Berliini Raadio Sümfooniaorkestrit) ning alates 2012. aasta septembrist võtab üle ka muusikalise juhi koha. Kokkuleppe kohaselt kehtib Järvi leping kolm hooaega, kuni 31. augustini 2015. aastal. Orchestre de la Suisse Romande asutati 1918. aastal ja tegutseb Genfis. Orkestri nimi tähendab tõlkes "prantsuskeelse Šveitsi orkester".
Muusikapäeva 01.10 kontserdil Roomas, mida samuti Järvi juhatas, viibis aga Tema Pühadus paavst Benedictus XVI. Eesti meedias levis sellest uudis "Neeme Järvi tähistab rahvusvahelist muusikapäeva koos paavstiga Vatikanis".
Kohe järgneval nädalal tähistavad Järvi ja ERSO aga Peeter Lilje 60. sünniaastapäeva kontserdiga 21.10 Pärnus ja 22.10 Tallinnas. Kavas on Mozarti Klaverikontsert nr 24 c-moll, solistiks Kalle Randalu, ning Brahmsi “Saksa reekviem”, milles kooripartiid laulab Eesti Kontsertkoor. RAM-iga koos astuvad üles ca 50 naislauljat, kes on välja valitud hiljaaegu konkursi läbi teinud ca 90 kandidaadi seast. Asjaolu, et huvilisi oli sedavõrd palju, näitab, et pinnas sellise suure koori loomiseks on tugevamgi kui ehk esialgu arvatud. Samuti aitab selline konkurents kindlasti kaasa ka võimalikult kõrgele esituskvaliteedile.
Uuemad uudised laiast maailmast maestro Järvi kohta räägivad, et Neeme Järvi saab 2011. aastast Šveitsi sümfooniaorkestri Orchestre de la Suisse Romande (OSR) peadirigendiks. Järvi vahetab tuleva aasta jaanuaris kunstilise juhi kohal välja Marek Janowski (kes hiljuti juhatas Tallinnas oma teist kollektiivi, Berliini Raadio Sümfooniaorkestrit) ning alates 2012. aasta septembrist võtab üle ka muusikalise juhi koha. Kokkuleppe kohaselt kehtib Järvi leping kolm hooaega, kuni 31. augustini 2015. aastal. Orchestre de la Suisse Romande asutati 1918. aastal ja tegutseb Genfis. Orkestri nimi tähendab tõlkes "prantsuskeelse Šveitsi orkester".
Muusikapäeva 01.10 kontserdil Roomas, mida samuti Järvi juhatas, viibis aga Tema Pühadus paavst Benedictus XVI. Eesti meedias levis sellest uudis "Neeme Järvi tähistab rahvusvahelist muusikapäeva koos paavstiga Vatikanis".
Tuesday, 5 October 2010
Eestlased Musikverein'is
Reedel, 8. oktoobril ületatakse meie muusikaelu jaoks üks oluline rajajoon - esmakordselt esineb Eesti orkester Viini kuulsas Muusikasõprade Ühingu (Musikverein'i) kuldses saalis. Tallinna Filharmoonikuid (mis teadupärast on Tallinna Filharmoonia juures tegutseva Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseis) juhatab Andres Mustonen. Kavas on Mozart, Kantšeli, Beethoven. Soleerib Austrias tegutsev pianist Lisa Smirnova.
Et Viinis võivad olla piletid kallimad (või ka juba müüdud;-), saab sama kava samade esinejatega nautida ka Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 06.10.
Vt ka: Tallinna Filharmoonia avab Eestile Viini uksed (Pealinn 03.10).
Et Viinis võivad olla piletid kallimad (või ka juba müüdud;-), saab sama kava samade esinejatega nautida ka Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 06.10.
Vt ka: Tallinna Filharmoonia avab Eestile Viini uksed (Pealinn 03.10).
OÜ loomine lihtsamaks
30.09.2010 Postimehes ilmus elurõõmus repliigike "Igale eestlasele oma firma", mis võib mõtteid äratada ka muusika valdkonna ettevõtlikes inimestes. Teemaks see, et seoses Riigikogus 29.09 vastu võetud äriseadustiku muudatusega kaob ettevõtte rajamisel alates 2011. aastast vajadus näidata pangaarvel vähemalt 40 000 krooni.
"See rõõmustab kindlasti paljusid tulevasi väikeettevõtjaid, kes seniste seaduste järgi oleksid ettevõtte rajamiseks pidanud raha laenama. Näiteks on jaanuarist lihtsam luua tõlkebürood või väikest IT-firmat, mille tegevuse alustamiseks piisab paarist arvutist. Uue seaduse kohaselt vastutavad osanikud summa ulatuses, mida nad on osamaksetes lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Kui makseraskusi ei teki, siis seda ka ei nõuta.
Kõikidest väikefirmadest ei kasva kindlasti suuri eksportivaid ettevõtteid, kuid võimalus ettevõtluses kätt proovida ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Pealegi selgus hiljuti Praxise uuringust, et ettevõtjad on vaatamata suurematele riskidele ja ebaregulaarsele sissetulekule õnnelikumad kui palgatöötajad."
Lisaks tasub lugeda:
- Kuidas asutada oma äri (E-24 03.10.2010)
- aktiva.ee nõuanded alustavale ettevõttele
- EAS-i info ettevõtte alustamisest
"See rõõmustab kindlasti paljusid tulevasi väikeettevõtjaid, kes seniste seaduste järgi oleksid ettevõtte rajamiseks pidanud raha laenama. Näiteks on jaanuarist lihtsam luua tõlkebürood või väikest IT-firmat, mille tegevuse alustamiseks piisab paarist arvutist. Uue seaduse kohaselt vastutavad osanikud summa ulatuses, mida nad on osamaksetes lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Kui makseraskusi ei teki, siis seda ka ei nõuta.
Kõikidest väikefirmadest ei kasva kindlasti suuri eksportivaid ettevõtteid, kuid võimalus ettevõtluses kätt proovida ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Pealegi selgus hiljuti Praxise uuringust, et ettevõtjad on vaatamata suurematele riskidele ja ebaregulaarsele sissetulekule õnnelikumad kui palgatöötajad."
Lisaks tasub lugeda:
- Kuidas asutada oma äri (E-24 03.10.2010)
- aktiva.ee nõuanded alustavale ettevõttele
- EAS-i info ettevõtte alustamisest
Monday, 4 October 2010
Helsingi Muusikamaja
17.09.2010 avati pidulikult Helsingis Suvilahti kultuurikeskuses (aadressil Sörnäisten rantatie 22) pidulikult Eesti Maja ehk Viro-keskus. Seal on leidnud endale tegutsemispaiga EAS-i Turismiarenduskeskuse esindus, Eesti Instituut Soomes, Soome Eesti Seltside Liit ja Tuglase Selts. Avamiskontserdil Suvilahti Kattilahallis esinesid Kauko Röyhkä ja Singer Vinger jt.
Selleks puhuks sõitis Helsingisse ka kultuuriminister, kellel täiendavalt oli võimalus külastada rajatavat kultuurikeskust, mis saab valmis 2011. aasta augusti lõpuks. See maja on aadressil Mannerheimintie 13a, parlamendihoone Eduskunna kõrval asuv Helsingin Musiikkitalo / Helsinki Music Centre. Sellenimelise haldusühingu osanikud on Yleisradio Oy, Helsingi linn ja Sibeliuse Akadeemia. Majas leiavad endale uue kodu praegu Finlandiatalos peadirigent John Storgårdsi juhatusel tegutsev Helsingi Linnaorkester (HPO, Helsinki Philharmonic Orchestra), peadirigent Sakari Oramo'ga eesotsas Soome Raadio Sümfooniaorkester (FRSO) ja Sibeliuse Akadeemia (SibA).
Majas on mitu saali: suur kontserdisaal (1700 istekohta), proovisaal (240 kohta), Organo (140 kohta), Camerata (240 kohta), Sonore (200 + 70 kohta) ja Pandora black-box (290 kohta), samuti kohvikud, restoran, näituse- ja poeruumid, Sibeliuse Akadeemia raamatukogu. Hoone arhitektuuri on kavandanud Soome firma LPR-arkkitehdit Oy, akustika aga Nagata Acoustics, Inc. Jaapanist. Aastaid kavandatud hoone paneb rõhu sellele, et olla kohtumiste paigaks võimalikult erinevatele inimestele - nii turistidele kui linnarahvale.
Jääb üle loota, et Helsingi Muusikamaja hakkab mitmel moel mõjutama positiivselt ka Eesti muusikaelu - mõeldes nii meie muusikute sealsetele esinemistele kui miks mitte ka eeskujuks kavandatavale EMTA saalikompleksile.
Selleks puhuks sõitis Helsingisse ka kultuuriminister, kellel täiendavalt oli võimalus külastada rajatavat kultuurikeskust, mis saab valmis 2011. aasta augusti lõpuks. See maja on aadressil Mannerheimintie 13a, parlamendihoone Eduskunna kõrval asuv Helsingin Musiikkitalo / Helsinki Music Centre. Sellenimelise haldusühingu osanikud on Yleisradio Oy, Helsingi linn ja Sibeliuse Akadeemia. Majas leiavad endale uue kodu praegu Finlandiatalos peadirigent John Storgårdsi juhatusel tegutsev Helsingi Linnaorkester (HPO, Helsinki Philharmonic Orchestra), peadirigent Sakari Oramo'ga eesotsas Soome Raadio Sümfooniaorkester (FRSO) ja Sibeliuse Akadeemia (SibA).
Majas on mitu saali: suur kontserdisaal (1700 istekohta), proovisaal (240 kohta), Organo (140 kohta), Camerata (240 kohta), Sonore (200 + 70 kohta) ja Pandora black-box (290 kohta), samuti kohvikud, restoran, näituse- ja poeruumid, Sibeliuse Akadeemia raamatukogu. Hoone arhitektuuri on kavandanud Soome firma LPR-arkkitehdit Oy, akustika aga Nagata Acoustics, Inc. Jaapanist. Aastaid kavandatud hoone paneb rõhu sellele, et olla kohtumiste paigaks võimalikult erinevatele inimestele - nii turistidele kui linnarahvale.
Jääb üle loota, et Helsingi Muusikamaja hakkab mitmel moel mõjutama positiivselt ka Eesti muusikaelu - mõeldes nii meie muusikute sealsetele esinemistele kui miks mitte ka eeskujuks kavandatavale EMTA saalikompleksile.
Saturday, 2 October 2010
EFK Concertgebouw's
Täna, 02.10.2010 tasub pöialt hoida Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, kes oma peadirigendi Daniel Reussi juhatusel esineb ühes Euroopa mainekaimas kontserdisaalis - Amsterdami Concertgebouw's. Kontserdi kava, milles Pärdi, Tüüri ja Kreegi teoste kõrval on Toivo Tulevi "Songs / Ülemlaul", sai kodumaine kuulaja nautida mihklipäeval, 29.09 Nigulistes.
EFK etteastet Amsterdamis saab vaadata ka Youtube''is: Toivo Tulevi "Songs" ja Arvo Pärdi "Magnificat".
Järgmine etteaste on EFK-l EXPO 2010-l Shanghais, kus neil on Mikk Üleoja dirigeerimisel nii eraldi kontsert kui esinemine Eesti Rahvuspäeval.
EFK etteastet Amsterdamis saab vaadata ka Youtube''is: Toivo Tulevi "Songs" ja Arvo Pärdi "Magnificat".
Järgmine etteaste on EFK-l EXPO 2010-l Shanghais, kus neil on Mikk Üleoja dirigeerimisel nii eraldi kontsert kui esinemine Eesti Rahvuspäeval.
Muusikapreemiad 2010
Auhinnatseremoonial „Rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapreemiad 2010“ Tallinna Muusikakeskkoolis 01.10.2010 algusega kell 19.00 jagati preemiaid. ETV tegi tunniajalise otseülekande. Kultuuriminister Laine Jänes pidas kõne.
Esinesid Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Lea Liitmaa, Veronika Portsmuthi vokaalkvartett, Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester maestro Eri Klasi dirigeerimisel ja teised esinejad. Õhtujuhid olid Lea Liitmaa ja Aarne Saluveer.
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid:
- Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing): Eino Tamberg - Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestava muusika eest;
- Interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse AS): Tõnu Kaljuste - Jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas;
- Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest (toetab Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital): Anne Erm – Jazzi pika kaare eest
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2009/2010:
- Hedvig Hanson - särav loominguline aasta;
- Tanel Klesment - hea heli loomise eest;
- Urve Lippus - muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest;
- Aavo Ots - raamatu "Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat" ja panuse eest eesti vaskpillimuusikasse;
- Anne-Liis Poll - särav ja mitmekülgne loominguline tegevus interpreedi ja koolitajana;
- Eva Potter - Eesti muusikaelu jäädvustajale;
- Jüri Reinvere - teos " Reekviem";
- Anu Tali - Tõnu Kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana;
- Reinut Tepp - silmapaistev muusikaline partnerlus paljudes kollektiivides.
Palju õnne kõigile laureaatidele!
Esinesid Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Lea Liitmaa, Veronika Portsmuthi vokaalkvartett, Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester maestro Eri Klasi dirigeerimisel ja teised esinejad. Õhtujuhid olid Lea Liitmaa ja Aarne Saluveer.
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid:
- Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing): Eino Tamberg - Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestava muusika eest;
- Interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse AS): Tõnu Kaljuste - Jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas;
- Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest (toetab Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital): Anne Erm – Jazzi pika kaare eest
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2009/2010:
- Hedvig Hanson - särav loominguline aasta;
- Tanel Klesment - hea heli loomise eest;
- Urve Lippus - muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest;
- Aavo Ots - raamatu "Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat" ja panuse eest eesti vaskpillimuusikasse;
- Anne-Liis Poll - särav ja mitmekülgne loominguline tegevus interpreedi ja koolitajana;
- Eva Potter - Eesti muusikaelu jäädvustajale;
- Jüri Reinvere - teos " Reekviem";
- Anu Tali - Tõnu Kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana;
- Reinut Tepp - silmapaistev muusikaline partnerlus paljudes kollektiivides.
Palju õnne kõigile laureaatidele!
Friday, 1 October 2010
Tšehhi ajakiri meist
Väike Estica-uudis: Tšehhimaal ilmuv muusikaajakiri His Voice andis välja Eesti-teemalise erinumbri (nr 5/2010). Sisu on ajakirja nimest hoolimata tšehhikeelne. Heliloojate-kesksele ülevaateartiklile lisanduvad pikemad käsitlused järgmistest muusikutest: Mirjam Tally, Tõnu Kõrvits, Erkki-Sven Tüür, Jaak Sooäär, Mart Soo, Taavi Kerikmäe, Nyyd-Ensemble. Toreda kujunduselemendina kasutatakse mõne teose partituuri avalehekülgi. Kvaliteetpaberil ja rohkete värvifotodega ajakirjaga käib kaasas CD "Estonian Voice", millel leiame ühe helitöö Tulevi, Kriguli, Tulve, Kozlova, Tüüri, Tally, Grigorjeva ja Kõrvitsa loomingust.
Eesti-poolne korraldaja ja produtsent oli Evi Arujärv (EMIK). Tšehhi-poolne initsiaator oli eesti muusika suur sõber, ajakirja toimetaja Vítězslav Mikeš. Aitäh!
Mikeš tegi sügisel 2009 viieosalise saatesarja Eesti kaasaegsest muusikast Tšehhi raadios. Ka on ta varem teinud teisi temaatilisi väljaandeid, 2006 a. viimane, nr 6 His Voice oli pühendatud näiteks leedu muusikale.
Eesti-poolne korraldaja ja produtsent oli Evi Arujärv (EMIK). Tšehhi-poolne initsiaator oli eesti muusika suur sõber, ajakirja toimetaja Vítězslav Mikeš. Aitäh!
Mikeš tegi sügisel 2009 viieosalise saatesarja Eesti kaasaegsest muusikast Tšehhi raadios. Ka on ta varem teinud teisi temaatilisi väljaandeid, 2006 a. viimane, nr 6 His Voice oli pühendatud näiteks leedu muusikale.
TMM: Instrument või museaal?
Teatri- ja muusikamuuseum tähistas rahvusvahelist muusikapäeva talle väga sobilikul moel - nimelt 30.09.2010 toimunud seminariga "Instrument või museaal? Ajalooliste pillide restaureerimine ning kasutamine muuseumis". Ühelt poolt filosoofiline ja teisalt väga praktiline teemapüstitus koondas esinejaid klassikalisel printsiibil: sarnase teemaga tegelejad Eesti teistest muuseumidest, kolleegid Lätist-Leedust ja Põhjamaadest. Seminar oli soliidse tasemega ja virgutas kindlasti kõigi osalenute mõtteid. Tänan Risto Lehiste't ja teisi tublisid korraldajaid.
Kes jutuks olnud temaatikaga lähemalt tutvuda tahab, võiks lehitseda raamatuid (Göran Grahni soovitusel):
- Robert Barclay: "The Preservation and Use of Historic Music Instruments"
- John Watson: "Artifacts in Use"
Vastavatest printsiipidest ja nõudmistest Euroopas jagavad aga teavet organisatsioonide ENCORE ja ECCO veebilehed ning EL normdokument nr 2002/0061 (COD).
Head muusikapäeva kõigile!
Kes jutuks olnud temaatikaga lähemalt tutvuda tahab, võiks lehitseda raamatuid (Göran Grahni soovitusel):
- Robert Barclay: "The Preservation and Use of Historic Music Instruments"
- John Watson: "Artifacts in Use"
Vastavatest printsiipidest ja nõudmistest Euroopas jagavad aga teavet organisatsioonide ENCORE ja ECCO veebilehed ning EL normdokument nr 2002/0061 (COD).
Head muusikapäeva kõigile!
Subscribe to:
Posts (Atom)
