Eelarvest ja Estoniast

2011. a. riigieelarve seaduseelnõu esimene lugemine Toompeal on nüüd seljataga. Üks suuremaid uudiseid, mis tekkis rahandusminister Jürgen Ligi kolmapäevasest Riigikogu-esinemisest(vt 20.10.2010 stenogrammi), seostus Rahvusooperi uue hoonega. Seepärast olgu toodud Postimehe uudis 20.10.2010, et "Ligi eelistab ERRi maja ooperiteatri hoonele".

Kultuuriminister Laine Jänese seisukohta on võimalik lugeda 10.09.2010 Postimehe lisalehest "Rahvusooper" lk 20: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus."

Aivar Mäe: "Minu nägemuse kohaselt peab meie ooperimaja tulevikus üleval just nimelt välisturist, sest ainult eesti publikuga ja meie rahaga me toime ei tule. Praegu moodustab turistidest külastajate arv umbes 25 protsenti. (- - -) Meil ei ole kahjuks Eestis selgepiirilist kultuuripoliitikat ja meil puudub praegu kindel siht, kuhu tahame välja jõuda ja milliseid valikuid me seejuures teeme. Kui raha on vähe, tuleb paika panna prioriteedid ja midagi tuleb paratamatult ohvriks tuua. Võttes kõigilt võrdselt, sandistatakse võrdselt kõiki ja see viib meid kõiki lõpuks taandarengusse. Sellest taastumine meie sfääris võtab mitu korda rohkem aega kui põhjaminek. Aga praegu me kahjuks ei julge neid põhimõttelisi otsuseid langetada, neid prioriteete paika panna - meid on nii vähe ja kõik tunnevad kõiki, on tihedalt seotud ja iga sellist otsust võetakse paratamatult väga isiklikult." (Postimehe artiklist 16.10.2010 "Soome lahe kahel kaldal ollakse sügavalt ooperi-usku")

Viimati öelduga ei saa ma mõistagi kõigiti nõus olla. Esiteks, ka võrdse kohtlemise printsiip, mis väljendus 2010.a. kultuuriasutuste eelarve ühesuguses kärpes, on valik, mitte valimatajätmine. Sellise valiku taga on seisukoht, et kõik seni väljakujunenud "turuosalised" on Eesti kultuurile vajalikud ja olulised ning et üheskoos solidaarselt suudetakse majandussurutisest üle saada. Liiatigi ei puuduta see võrdne kohtlemine ainult kultuuri valdkonda, vaid läbib kogu riigieelarvet. Teiseks, kui vaadelda eelarve muutumist paaril viimasel aastal, leidub ka selliseid valikuid, mida peab silmas Rahvusooperi peadirektor - nimelt mõne senise initsiatiivi lõppemist rahapuudusel ja mõne uue initsiatiivi algatamist sihtfinantseerimisega. Aga see ju ongi kulturipoliitika.

BNS: "2011. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle kahe protsendi kokku 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelnõu kohaselt eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, millest suurim osakaal on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Võrreldes 2010 aastaga väheneb mittemaksuliste tulude osa eelarves ligi neli protsenti. Eelarve kulude maht kasvab viie protsendini ehk kuue miljardi euroni (94,2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine, kuna pensionäride arv kasvab.

Eelarve järgmise aasta prioriteet on haridus, mille kulud kasvavad kaheksa protsenti. Kaitsekulude suurenevad 1,9-protsendini SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused suurenevad 154 miljoni euro võrra. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas riigikogu ees esinedes kolmapäeval korduvalt, et riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene.

Riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta eelarve tulude maht 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tulud kasvavad Ligi sõnul kaks ja kulud viis protsenti.2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni. Hiljemalt aastal 2013 peab riigieelarve olema taas ülejäägis.Eesti maksukoormus langeb 35,5 protsendilt tänavu 34,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist tuleval aastal."