27.02.2012 AK sedastas, et Eesti muusikatööstus ei ole veel välja kujunenud. Sõna said seejuures Juko-Mart Kõlar, Indrek Laul, Aleksei Saks ja Georg Poslavski. Korrigeerides üht vana uudist, olgu rõhutatud, et jätkuvalt on Eesti muusika suurim ekspordiartikkel Estonia klaver, mitte üks või teine muusik või ansambel. Suuruse määrab seejuures mõistagi mite kõnealuse objekti kubatuur, vaid Eestisse laekuva raha hulk.
Sellega, kuidas muusikaeksport on kujundatud Põhjamaades, saab tutvuda vastava strateegia abiga: http://nordicmusicexport.com/images/reports/nomex_report_210x297.pdf. Soome muusikaekspordi mahud ja näidikud, mis on olulised ka strateegiliste otsuste tegemisel, leiate vastavatest uuringudokumentidest: www.musex.fi/en/about/
Olen Helen Sildnaga nõus, et muusikas on viimase nelja aastaga palju muutunud (EPL 27.02.2012), ent jään eriarvamusele, kui ta väidab, et "kultuuripoliitikat peabki looma valdkond ise, mitte kultuuriministeerium. Ministeerium peab saama küsida meilt, mida meil on arenguks vaja, ja meie peame oskama vastata." Esmane kultuuripoliitika looja on ikkagi valimistel saadud mandaadi alusel tegutsev kultuuriminister koos talle alluva aparaadiga.
Selleks, et Eesti muusikatööstus ikka edasi areneks, toetab Eesti Autorite Ühing muusikaekspordi projekte 70 000 euroga MTÜ Eesti Muusika Ekspordi vahendusel. Taotlusvoorud toimuvad märtsis ja oktoobris ning mõlemas voorus läheb jagamisele 35 000 eurot. Mullu kevadel toetati 27 projekti.
Taotlused tuleb esitada 15. märtsiks ja 15. oktoobriks digiallkirjastatuna aadressile juko@estmusic.com . Taotluse võivad esitada kõik juriidilised isikud, kelle projektid on seotud muusika ekspordiga, iga juriidiline isik saab esitada kummaski voorus ühe taotluse. Taotlus esitatakse vabas vormis ja see peab sisaldama taotleja andmeid, projekti sisu ja püstitatud eesmärke, teostamise aega ja eelarvet (kulud ja tulud, sh omafinantseering). Otsused tehakse teatavaks 1 kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.
Taotlusi hindab 6-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad:
- Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit)
- Danel Pandre (Cruch Industry)
- Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia)
- Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week)
- Kristjan Mazurtšak (JazzLiit)
- Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees)
Ekspordiprojektide juures hinnatakse taotleja tausta ja senist kogemust, projekti seotust eesti autoritega, projekti mastaapi, teostatavust ning mõju eesti muusika ekspordile. Lisainfo: juko@estmusic.com, +372 56 668 415.
Tuesday, 28 February 2012
Wednesday, 22 February 2012
Suusarahva laulupidu
Tartu maratoni tähtsuse rõhutamiseks rahvaüritusena on spordiajakirjanikud leiutanud sellise kujundi nagu "suusarahva laulupidu". Selle päris-laulupeo veendunud patrioodina pean tunnistama, et võrdlus on omamoodi terane. Kuigi "esinejaid" on maratonil 3-4 korda vähem kui laulukaare all ühendkooris, saab välja tuua mõned sarnasused:
1. logistiline korraldus on maailma tipptasemele arendatud, tuginedes aastaringselt töötavale kontorile ja hooajaliselt lisanduvatele aktivistidele;
2. kuigi esinema tuleb ka piiratud ring professionaale, kelle jaoks on esmane enda soorituse headus (lähtudes valdkondlikest kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest parameetritest), annab põhiliselt avalikus arvamuses ja ka ajakirjanduses tooni ikkagi suhtumine "tähtis on osavõtt";
3. sellisel suursündmusel avaldub väikese eesti rahva kohta (kõrvaltvaataja silma jaoks) üllatavalt lai kandepind, millelt saabki rahvusvahelistesse kõrgustesse välja kasvada püramiidi tipp silmapaistvaimate muusikute (Pärt, Tormis, Järvi, Klas, Kaljuste) või suusatajate (Veerpalu, Mae, Šmigun) näol.
Spordielu ei vastandu muusikaelule (või vastupidi), vaid üks täiendab teist. Tõsi küll, kohati võib küll jääda mulje, justkui oleks tegu paralleeluniversumitega, mis teineteisesse eriti ei puutu. Erinevad kombed, arvamusliidrid, infokanalid ja sihtgrupid... Olen sõitnud kõigi kuue Estoloppeti sarja maratonide radadel, aga muusikuid neil eriti ei kohta küll.
Usun siiski, et Eesti elus toimiv erinevate eluvaldkondade üha tihedam lõimumine ulatub aja jooksul ka kindlamat silda ehitama muusika ja spordi vahele. Muusikakeskkooli lõpetanud pianist, naiste 400 m jooksu Eesti rekordiomanik Egle Uljas on selle ilmekaim näide. Tippspordist rahvaspordi tasemele tulles leidub näiteid aga juba üksjagu. On ju terves kehas terve vaim, või kuidas?
1. logistiline korraldus on maailma tipptasemele arendatud, tuginedes aastaringselt töötavale kontorile ja hooajaliselt lisanduvatele aktivistidele;
2. kuigi esinema tuleb ka piiratud ring professionaale, kelle jaoks on esmane enda soorituse headus (lähtudes valdkondlikest kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest parameetritest), annab põhiliselt avalikus arvamuses ja ka ajakirjanduses tooni ikkagi suhtumine "tähtis on osavõtt";
3. sellisel suursündmusel avaldub väikese eesti rahva kohta (kõrvaltvaataja silma jaoks) üllatavalt lai kandepind, millelt saabki rahvusvahelistesse kõrgustesse välja kasvada püramiidi tipp silmapaistvaimate muusikute (Pärt, Tormis, Järvi, Klas, Kaljuste) või suusatajate (Veerpalu, Mae, Šmigun) näol.
Spordielu ei vastandu muusikaelule (või vastupidi), vaid üks täiendab teist. Tõsi küll, kohati võib küll jääda mulje, justkui oleks tegu paralleeluniversumitega, mis teineteisesse eriti ei puutu. Erinevad kombed, arvamusliidrid, infokanalid ja sihtgrupid... Olen sõitnud kõigi kuue Estoloppeti sarja maratonide radadel, aga muusikuid neil eriti ei kohta küll.
Usun siiski, et Eesti elus toimiv erinevate eluvaldkondade üha tihedam lõimumine ulatub aja jooksul ka kindlamat silda ehitama muusika ja spordi vahele. Muusikakeskkooli lõpetanud pianist, naiste 400 m jooksu Eesti rekordiomanik Egle Uljas on selle ilmekaim näide. Tippspordist rahvaspordi tasemele tulles leidub näiteid aga juba üksjagu. On ju terves kehas terve vaim, või kuidas?
Kultuurisündmuste mõju
Loov Eesti ja Kultuuriministeerium kutsuvad seminarivormis uuringu "Kultuuri- ja spordisündmuste mõju piirkondade arengule" tutvustusele kolmapäeval, 29. veebruaril kinos Artis kell 13.30 – 17.00
2010.-2012. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuring keskendus 20 olulisema kultuuri- ja spordisündmuse analüüsile, mille käigus viidi läbi enam kui 1000 intervjuud. Seminaril antakse ülevaade uuringu tulemustest piirkonna arengu võtmes – kui palju suurenes regiooni külastatavus ning kasvas müügitulu. Samuti puudutatakse omavalitsuste koostöövõimekust, infrastruktuuri vajadusi, rahalisi aspekte ning kommunikatsiooniküsimusi.
Uuringut tutvustavad Jorma Sarv (Kultuuriministeerium) ja Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut). Paneelaruteludes käsitletakse eduka koostöö võtmeteemasid kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja sündmuste korraldajate vahel.
Teiste hulgas esinevad Villu Veski ("Juu Jääb"), Marika Pärk (Eesti Kontsert), Heli Jalakas (Kuressaare linn), Gülnar Murumägi (Haapsalu Kultuurikeskus), Mati Lilliallik (spordivõistluste korraldaja) ja Ando Kiviberg (Viljandi Pärimusmuusikafestival).
Täpne ajakava ning registreerimine SIIN
Põhjamaades on sarnaseid uuringuid tehtud juba kuni 20 aastat tagasi. Mõnelgi puhul on sealt tulnud otsene järeldus kohalikele ettevõtjatele: investeerid kultuuriüritusse 1€, saad tagasi 3-4 €.
2010.-2012. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuring keskendus 20 olulisema kultuuri- ja spordisündmuse analüüsile, mille käigus viidi läbi enam kui 1000 intervjuud. Seminaril antakse ülevaade uuringu tulemustest piirkonna arengu võtmes – kui palju suurenes regiooni külastatavus ning kasvas müügitulu. Samuti puudutatakse omavalitsuste koostöövõimekust, infrastruktuuri vajadusi, rahalisi aspekte ning kommunikatsiooniküsimusi.
Uuringut tutvustavad Jorma Sarv (Kultuuriministeerium) ja Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut). Paneelaruteludes käsitletakse eduka koostöö võtmeteemasid kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja sündmuste korraldajate vahel.
Teiste hulgas esinevad Villu Veski ("Juu Jääb"), Marika Pärk (Eesti Kontsert), Heli Jalakas (Kuressaare linn), Gülnar Murumägi (Haapsalu Kultuurikeskus), Mati Lilliallik (spordivõistluste korraldaja) ja Ando Kiviberg (Viljandi Pärimusmuusikafestival).
Täpne ajakava ning registreerimine SIIN
Põhjamaades on sarnaseid uuringuid tehtud juba kuni 20 aastat tagasi. Mõnelgi puhul on sealt tulnud otsene järeldus kohalikele ettevõtjatele: investeerid kultuuriüritusse 1€, saad tagasi 3-4 €.
Tuesday, 21 February 2012
Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 4
Muusika valdkond on asunud ette valmistama omapoolset sisendit dokumendile "Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020", mis peaks lõplikul kujul heaks kiidetama Riigikogus 2013. aastal. Lähtudes Kultuuriministeeriumi poolt koostatud dokumendi struktuurikavandist, on loodud neli temaatilist töörühma:
1. Muusikaharidus - töörühma juht: Aarne Saluveer, G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli direktor;
2. Muusika- ja kontserdielu - töörühma juht: Olav Ehala, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees;
3. Seadusandlus. Õigused - töörühma juht: Marko Lõhmus, Tallinna Filharmoonia direktor;
4. Loomemajandus, välissuhtlus, eksport - töörühma juht: Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees.
Kolme esimese töögrupi raames on valdkondlike arutelude korraldaja Eesti Muusikanõukogu, mille juhatuse liikmed ongi ühtlasi töörühmade juhid. Neljanda töörühma puhul on institutsionaalne vastutus valdkondlike arutelude korraldamisel Eesti Muusika Arenduskeskusel. Mina konsulteerin muusikanõunikuna kõigi nelja töörühma tööd ja aitan vajadusel arutelu korraldamiseks ruumidega.
Igas töörühmas on moodustatud ca 10-liikmeline tuumik valdkonna inimestest. Töörühmade koosolekud on aga Eesti Kultuurikoja formaadi eeskujul avatud - kel huvi ja soov kaasa rääkida, on oodatud osalema.
Veebruari- ja märtsikuus toimuvadki töörühmades valdkondlikud arutelud. Seejärel kutsutakse kokku ümarlauanõupidamine kõikide töörühmade osalusel, et summeerida seniste arutelude tulemused. Maikuus jätkub töö muusikavaldkonna poolse dokumendi koostamisega, mis võetakse vastu juunis toimuval Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul ning esitatakse Kultuuriministeeriumile valdkonna ettepanekuna ja sisendina kavandatavatele arengusuundadele.
Muusikahariduse teemal toimuvad arutelud saavad väljundi kindlasti ka Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiaplaneerimisega seonduvalt, kuna institutsionaalselt on muusikakoolid seotud rohkem HTM-iga. Fookus on sel puhul aga erinev, keskendudes ilmselt hariduskorralduslikele aspektidele, mitte muusikahariduse kui protsessi kvalitatiivsele tulemusele.
Täiendav info: http://www.kultuuripoliitika.ee/. Kõnealused teemad olid jutuks ka Muusikanõukogu aastakoosolekul 15.12.2011, mille kohta Tiina Mattisen avaldas Sirbis ülevaated nr 1 ja nr 2.
1. Muusikaharidus - töörühma juht: Aarne Saluveer, G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli direktor;
2. Muusika- ja kontserdielu - töörühma juht: Olav Ehala, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees;
3. Seadusandlus. Õigused - töörühma juht: Marko Lõhmus, Tallinna Filharmoonia direktor;
4. Loomemajandus, välissuhtlus, eksport - töörühma juht: Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees.
Kolme esimese töögrupi raames on valdkondlike arutelude korraldaja Eesti Muusikanõukogu, mille juhatuse liikmed ongi ühtlasi töörühmade juhid. Neljanda töörühma puhul on institutsionaalne vastutus valdkondlike arutelude korraldamisel Eesti Muusika Arenduskeskusel. Mina konsulteerin muusikanõunikuna kõigi nelja töörühma tööd ja aitan vajadusel arutelu korraldamiseks ruumidega.
Igas töörühmas on moodustatud ca 10-liikmeline tuumik valdkonna inimestest. Töörühmade koosolekud on aga Eesti Kultuurikoja formaadi eeskujul avatud - kel huvi ja soov kaasa rääkida, on oodatud osalema.
Veebruari- ja märtsikuus toimuvadki töörühmades valdkondlikud arutelud. Seejärel kutsutakse kokku ümarlauanõupidamine kõikide töörühmade osalusel, et summeerida seniste arutelude tulemused. Maikuus jätkub töö muusikavaldkonna poolse dokumendi koostamisega, mis võetakse vastu juunis toimuval Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul ning esitatakse Kultuuriministeeriumile valdkonna ettepanekuna ja sisendina kavandatavatele arengusuundadele.
Muusikahariduse teemal toimuvad arutelud saavad väljundi kindlasti ka Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiaplaneerimisega seonduvalt, kuna institutsionaalselt on muusikakoolid seotud rohkem HTM-iga. Fookus on sel puhul aga erinev, keskendudes ilmselt hariduskorralduslikele aspektidele, mitte muusikahariduse kui protsessi kvalitatiivsele tulemusele.
Täiendav info: http://www.kultuuripoliitika.ee/. Kõnealused teemad olid jutuks ka Muusikanõukogu aastakoosolekul 15.12.2011, mille kohta Tiina Mattisen avaldas Sirbis ülevaated nr 1 ja nr 2.
Wednesday, 15 February 2012
Maailmamees Mati Turi
"Siegfried Salme tänavast" (Sirp 13.10.2011) tuli ja tegi taas ajalugu. Aga paraku nii, et meelelahutustööstuse glamuursust fetišeeriv kodumaine ajakirjandus ei märganudki. Teeme siis puust ja punaseks:
Eesti tenor Mati Turi oli õige lähedal sellele, et võita Grammy-auhind. Selles, et ta oli ametlikult nominentide nimekirjas, saab veenduda iga elementaarse inglise keele oskusega inimene. Niisiis, 71. kategoorias "Best Opera Recording" võitis seekord Grammy Metropolitan Opera poolt esitatud John Adamsi ooper "Doctor Atomic". Viie nomineeritud seltskonna hulgas ainus, kes polnud angloameerika ega itaalia päritolu, oligi enamjaolt soomemaine meeskond, kes salvestas firmale "Ondine" Einojuhani Rautavaara ooperi "Kaivos". Seltskonna üks esisoliste oligi Mati Turi.
"Kas Kalamaja kangelastenor võidab Grammy?" Selline oleks võinud olla Õhtulehe esikaanel pealkiri. Koos suure fotoga. ;-)
Taas tegi eesti mees ajalugu ja pakkus paljudele elamuse, millest veel tükk aega räägitakse. Tõsi küll, mitte Eestis...
Eesti tenor Mati Turi oli õige lähedal sellele, et võita Grammy-auhind. Selles, et ta oli ametlikult nominentide nimekirjas, saab veenduda iga elementaarse inglise keele oskusega inimene. Niisiis, 71. kategoorias "Best Opera Recording" võitis seekord Grammy Metropolitan Opera poolt esitatud John Adamsi ooper "Doctor Atomic". Viie nomineeritud seltskonna hulgas ainus, kes polnud angloameerika ega itaalia päritolu, oligi enamjaolt soomemaine meeskond, kes salvestas firmale "Ondine" Einojuhani Rautavaara ooperi "Kaivos". Seltskonna üks esisoliste oligi Mati Turi.
"Kas Kalamaja kangelastenor võidab Grammy?" Selline oleks võinud olla Õhtulehe esikaanel pealkiri. Koos suure fotoga. ;-)
Taas tegi eesti mees ajalugu ja pakkus paljudele elamuse, millest veel tükk aega räägitakse. Tõsi küll, mitte Eestis...
Riigi preemia: Rääts, Kõrvits, Volmer
Seda, et Eestis on vägevad heliloojad, arvavad mitte ainult muusikud, vaid mõjukad otsustajad kõigilt kunstialadelt. Nõnda tegigi autoriteetne ja laia kandepinnaga riigi kultuuripreemiate komisjon oma tänavused valikud suure hulga kandidaatide seast. Muusikutest pälvisid tunnustuse:
- Jaan Rääts - kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest;
- Tõnu Kõrvits - loomingulise tegevuse eest 2011. aastal;
- Arvo Volmer - Richard Wagneri ooperi „Parsifal“ muusikalise teostuse eest.
Viimasel puhul tõstaksin eraldi esile veel Rahvusooper Estonia suurepärast meeskonnatööd selle erakordse kunstilise õnnestumise juures - orkester, ooperikoor ja vokaalsolistid näitasid veenvalt, et täidavad võimsalt ära ka mitu korda suurema lava ja saali kui igapäevatingimustes koduteatris võtta on. Arvo selle suure meeskonna kunstilise juhina tegi teoks oma ammuse unistuse ning tegi ühtlasi publiku meeltes ukse lahti järgmistele Estonia suvistele suurprojektidele.
Vt ka Kultuuriministeeriumi 09.02.2012 pressiteadet.
Õigusliku raamistiku kultuuripreemiate määramiseks pakub "Riigi kultuurpreemiate ja kultuuristipendiumide seadus" ning selle rakendamise määrus.
- Jaan Rääts - kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest;
- Tõnu Kõrvits - loomingulise tegevuse eest 2011. aastal;
- Arvo Volmer - Richard Wagneri ooperi „Parsifal“ muusikalise teostuse eest.
Viimasel puhul tõstaksin eraldi esile veel Rahvusooper Estonia suurepärast meeskonnatööd selle erakordse kunstilise õnnestumise juures - orkester, ooperikoor ja vokaalsolistid näitasid veenvalt, et täidavad võimsalt ära ka mitu korda suurema lava ja saali kui igapäevatingimustes koduteatris võtta on. Arvo selle suure meeskonna kunstilise juhina tegi teoks oma ammuse unistuse ning tegi ühtlasi publiku meeltes ukse lahti järgmistele Estonia suvistele suurprojektidele.
Vt ka Kultuuriministeeriumi 09.02.2012 pressiteadet.
Õigusliku raamistiku kultuuripreemiate määramiseks pakub "Riigi kultuurpreemiate ja kultuuristipendiumide seadus" ning selle rakendamise määrus.
Pärdi keskusele tegevjuht
Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus otsib konkursiga oma meeskonda tegevjuhti. Senine juht lahkus jaanuari lõpus, praegu on tegevjuhi kt-na ametis Anu Kivilo. Töökoht asub Laulasmaal.
Palume saata PDF-formaadis sooviavaldus, elulookirjeldus ja motivatsioonikiri (kõik inglise ja eesti keeles) Michael Pärdile ( michael (at) arvopart.ee) hiljemalt 12. märtsiks.
Vt: Täiendav info
Palume saata PDF-formaadis sooviavaldus, elulookirjeldus ja motivatsioonikiri (kõik inglise ja eesti keeles) Michael Pärdile ( michael (at) arvopart.ee) hiljemalt 12. märtsiks.
Vt: Täiendav info
Wednesday, 8 February 2012
Kultuuriesindaja Pariisis, Londonis
Kultuuriministeerium on kuulutanud välja konkursi kahele kultuurinõuniku ametikohale:
- Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis
Kultuurinõuniku ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine Prantsusmaal, kahe maa vaheliste kultuurisuhete hoidmine ja edendamine, kultuuriekspordi arendamine ning Eesti huvide esindamine UNESCOs Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvates küsimustes.
- Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Londonis.
Kultuurinõuniku ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine Ühendkuningriigis, kahe maa vaheliste kultuurisuhete hoidmine ja edendamine ning kultuuriekspordi arendamine.
Lähetus kestab mõlemal juhul kolm aastat. Kandideerimise eelduseks on:
- riiklikult tunnustatud kõrgharidus
- väga hea Eesti kultuuriruumi, -inimeste ja -institutsioonide tundmine
- suhtlemisjulgus, algatusvõime ja organiseerimisoskus
- pikaajalisele välisteenistusele vastav tervislik seisund (tõendi esitab konkursi võitja)
- sihtriigi keele valdamine kõnes ja kirjas(nõutav oskuse 7. tase B2) + teise võõrkeele oskus
Dokumendid palume esitada hiljemalt 05.03.2012. a Kultuuriministeeriumi.
Huvilistel soovitan lugeda Välisteenistuse seadust ja sellega seonduvaid rakendusakte.
- Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis
Kultuurinõuniku ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine Prantsusmaal, kahe maa vaheliste kultuurisuhete hoidmine ja edendamine, kultuuriekspordi arendamine ning Eesti huvide esindamine UNESCOs Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvates küsimustes.
- Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Londonis.
Kultuurinõuniku ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine Ühendkuningriigis, kahe maa vaheliste kultuurisuhete hoidmine ja edendamine ning kultuuriekspordi arendamine.
Lähetus kestab mõlemal juhul kolm aastat. Kandideerimise eelduseks on:
- riiklikult tunnustatud kõrgharidus
- väga hea Eesti kultuuriruumi, -inimeste ja -institutsioonide tundmine
- suhtlemisjulgus, algatusvõime ja organiseerimisoskus
- pikaajalisele välisteenistusele vastav tervislik seisund (tõendi esitab konkursi võitja)
- sihtriigi keele valdamine kõnes ja kirjas(nõutav oskuse 7. tase B2) + teise võõrkeele oskus
Dokumendid palume esitada hiljemalt 05.03.2012. a Kultuuriministeeriumi.
Huvilistel soovitan lugeda Välisteenistuse seadust ja sellega seonduvaid rakendusakte.
Lassmann jätkab rektorina
Täna kogunenud valimiskogu otsustas, et Peep Lassmann jätkab rektori kohal järgmised viis aastat ehk kuni aastani 2017. Vt ka ainukese kandidaadina esitatud Lassmanni valimisplatvormi, mida ta tutvustas 31. jaanuaril 2012 EMTA kammersaalis.
Valimiskogusse kuulusid EMTA nõukogu ja kuratooriumi liikmed, professorid ja üliõpilaste esindajad, kokku 64 inimest. Valimiskomisjoni esimees oli kompositsiooniosakonna professor Rene Eespere. Valimistel osales 51 valimiskogu liiget, Peep Lassmanni poolt andis hääle 45 liiget.
Rektoriameti kõrval kontsertpianistina tegutsev Lassmann on alates 1973. aastast töötanud klaveriõppejõuna tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning jätkab samas pedagoogitööd. Alates 1992. aastast on ta EMTA klaveriosakonna professor.
Lassmann on oma kunstilise tegevuse eest pälvinud 1999. ja 2009.aasta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta on Eesti muusikanõukogu president, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, Rahvusooper Estonia nõukogu liige ning Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmeid.
Lassmann valiti esmakordselt Eesti Muusikaakadeemia rektoriks 1992. aastal.
Sel teemal: Postimees, Delfi, err.ee.
Valitsuse 09.02.2012 päevakorras on EMTA kuratooriumi uude koosseisu liikmete nimetamine.
Valimiskogusse kuulusid EMTA nõukogu ja kuratooriumi liikmed, professorid ja üliõpilaste esindajad, kokku 64 inimest. Valimiskomisjoni esimees oli kompositsiooniosakonna professor Rene Eespere. Valimistel osales 51 valimiskogu liiget, Peep Lassmanni poolt andis hääle 45 liiget.
Rektoriameti kõrval kontsertpianistina tegutsev Lassmann on alates 1973. aastast töötanud klaveriõppejõuna tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning jätkab samas pedagoogitööd. Alates 1992. aastast on ta EMTA klaveriosakonna professor.
Lassmann on oma kunstilise tegevuse eest pälvinud 1999. ja 2009.aasta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta on Eesti muusikanõukogu president, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, Rahvusooper Estonia nõukogu liige ning Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmeid.
Lassmann valiti esmakordselt Eesti Muusikaakadeemia rektoriks 1992. aastal.
Sel teemal: Postimees, Delfi, err.ee.
Valitsuse 09.02.2012 päevakorras on EMTA kuratooriumi uude koosseisu liikmete nimetamine.
Wednesday, 1 February 2012
Teenetemärgid muusikuile
Vabariigi President andis teenetemärke sel aastal kokku 99 isikule. Muusikuid on nende hulgas mitu:
Valgetähe IV klass:
Hannes Altrov - klarnetimängija, Eesti Muusikaakadeemia professor;
Valgetähe V klass:
Loit Lepalaan - kohaliku elu edendaja ja dirigent,
Jaanus Nõgisto - muusik ja telerežissöör,
Raul Talmar - dirigent,
Heino Tartes - rahvamuusika edendaja,
Tiia Teder - ajakirjanik, Klassikaraadio peatoimetaja
Villu Veski - muusik.
Teenetemärgid antakse kätte 23. veebruaril Tartus. Palju õnne kõigile tunnustatuile!
Valgetähe IV klass:
Hannes Altrov - klarnetimängija, Eesti Muusikaakadeemia professor;
Valgetähe V klass:
Loit Lepalaan - kohaliku elu edendaja ja dirigent,
Jaanus Nõgisto - muusik ja telerežissöör,
Raul Talmar - dirigent,
Heino Tartes - rahvamuusika edendaja,
Tiia Teder - ajakirjanik, Klassikaraadio peatoimetaja
Villu Veski - muusik.
Teenetemärgid antakse kätte 23. veebruaril Tartus. Palju õnne kõigile tunnustatuile!
Subscribe to:
Posts (Atom)
