27.02.2012 AK sedastas, et Eesti muusikatööstus ei ole veel välja kujunenud. Sõna said seejuures Juko-Mart Kõlar, Indrek Laul, Aleksei Saks ja Georg Poslavski. Korrigeerides üht vana uudist, olgu rõhutatud, et jätkuvalt on Eesti muusika suurim ekspordiartikkel Estonia klaver, mitte üks või teine muusik või ansambel. Suuruse määrab seejuures mõistagi mite kõnealuse objekti kubatuur, vaid Eestisse laekuva raha hulk.
Sellega, kuidas muusikaeksport on kujundatud Põhjamaades, saab tutvuda vastava strateegia abiga: http://nordicmusicexport.com/images/reports/nomex_report_210x297.pdf. Soome muusikaekspordi mahud ja näidikud, mis on olulised ka strateegiliste otsuste tegemisel, leiate vastavatest uuringudokumentidest: www.musex.fi/en/about/
Olen Helen Sildnaga nõus, et muusikas on viimase nelja aastaga palju muutunud (EPL 27.02.2012), ent jään eriarvamusele, kui ta väidab, et "kultuuripoliitikat peabki looma valdkond ise, mitte kultuuriministeerium. Ministeerium peab saama küsida meilt, mida meil on arenguks vaja, ja meie peame oskama vastata." Esmane kultuuripoliitika looja on ikkagi valimistel saadud mandaadi alusel tegutsev kultuuriminister koos talle alluva aparaadiga.
Selleks, et Eesti muusikatööstus ikka edasi areneks, toetab Eesti Autorite Ühing muusikaekspordi projekte 70 000 euroga MTÜ Eesti Muusika Ekspordi vahendusel. Taotlusvoorud toimuvad märtsis ja oktoobris ning mõlemas voorus läheb jagamisele 35 000 eurot. Mullu kevadel toetati 27 projekti.
Taotlused tuleb esitada 15. märtsiks ja 15. oktoobriks digiallkirjastatuna aadressile juko@estmusic.com . Taotluse võivad esitada kõik juriidilised isikud, kelle projektid on seotud muusika ekspordiga, iga juriidiline isik saab esitada kummaski voorus ühe taotluse. Taotlus esitatakse vabas vormis ja see peab sisaldama taotleja andmeid, projekti sisu ja püstitatud eesmärke, teostamise aega ja eelarvet (kulud ja tulud, sh omafinantseering). Otsused tehakse teatavaks 1 kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.
Taotlusi hindab 6-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad:
- Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit)
- Danel Pandre (Cruch Industry)
- Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia)
- Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week)
- Kristjan Mazurtšak (JazzLiit)
- Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees)
Ekspordiprojektide juures hinnatakse taotleja tausta ja senist kogemust, projekti seotust eesti autoritega, projekti mastaapi, teostatavust ning mõju eesti muusika ekspordile. Lisainfo: juko@estmusic.com, +372 56 668 415.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Sel teemal tekkis meil veel arutelu Heleniga. Tema seisukoht: ministeerium peab saama sisendi loomevaldkondadest ja vastavalt sellele infole/lähteülesandele luuakse struktuur, mis sõnastatud prioriteete ellu viib. Ehk ministeerium oleks eelkoige facilitator (tingimuste looja), mitte kultuuripoliitika arengusuundade looja.
ReplyDeleteLahtiseletusvõimaluse pakub inglise keel, milles on olemas kolm sõna: policy, politics ja polity, igaühel oma spetsiifiline sisu ja varjund. Eesti keeles on neile ainult üks vaste – "poliitika".
Sõna Ragnar Siilile: Kultuuripoliitikat “cultural politics” mõistes teeb ministeerium, selle eesotsas rahva mandaadiga minister ja teda teenindav ametkond. See poliitika peab lähtuma valdkondlikust poliitikast (“cultural policy”) ja selle sisu saab demokraatlikus arenenud ühiskonnas tulla vaid valdkonnast endast, neid kuulates ja neile tingimusi luues (facilitator, mille vaste eesti keeles võiks olla “hõlbustaja”). Vastandumise asemel on ühine eesmärk, mis saab alguse valdkonna kuulamisest ja tundmisest ning lõppeb riigiaparaadi tööga nende lahenduste saavutamiseks.
Kui muusika valdkonda vedavad organisatsioonid otsustavad koostada valdkondliku arengukava, aitab see kaheldamatult määratleda valdkondlikke prioriteete ka ministeeriumi tegevuses. Kindlasti ei pea ma õigeks, et ministeerium hakkaks juhtima valdkondliku arengukava koostamist. Samas on aga lähema aasta teema EMAK-i initsiatiivil ühe konkreetsema suunitlusega dokumendi, nimelt Eesti muusikaekspordi arengukava koostamine.