In memoriam Eino Tamberg

Jõululaupäev 24.12.2010 tõi kurva uudise - lahkus helilooja Eino Tamberg, kelle 80. juubelit me alles sel aastal pidulikult tähistasime. Mälestajatega ühineb ka kultuuriministeerium. Eesti Heliloojate Liit koostas nekroloogi, pikem BNS-i uudis on toodud allpool.

Sõnum sellest lahkumisest on ütlemata kurb. Suure Meistri helge inimlik soojus ja elurõõm on midagi sellist, mida meil, siiapoole jääjail, on väga vaja. Samas tasub aga olla talle tänulik tõelise kunstiteosena elatud elu eest ja kogu selle meile jääva suure muusikalise pärandi eest, mis tema otsinguid ja hoiakuid kõige ehedamalt peegeldab.

Pikemalt on Eino Tambergi lahkumisest kirjutanud 27.12.2010 Õhtuleht, 28.12. Postimees ja 28.12 EPL. Alles 19.12 oli televaatajail võimalus kaasa elada "Tähelaeva" saatele. Lähipäevil saame - nüüd paraku juba ilma meistri endata - osa temast ja tema loomingust veel T 28.12 kell 22.55 ja K 29.12 kell 11.40, kui ETV-s on eetris balleti "Joanna tentata" uuslavastus tänavuselt Birgitta festivalilt.


Matusetalitus toimub neljapäeval, 30.12 kell 12.00 Tallinnas, Kaarli kirikus. Pärgi palutakse mitte tuua.

BNS, 24.12.2010: Suri helilooja Eino Tamberg


Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Varasest noorusest peale oli ta erakordselt laia huvideringiga. Selles oli ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri- ja teaduseinimesi - näiteks käis ta samas klassis Lennart Meri ja Endel Lippmaaga.

Tambergi muusikaõpingud said alguse kodusest klaverimängust ning jätkusid klaveritundides Valentine Riivese juhendamisel. Aastail 1947–1953 õppis Tamberg kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis professor Eugen Kapi juures. Tamberg on töötanud Tallinna Draamateatris muusikaala juhatajana (1952–1953) ning Eesti Raadios helirežissöörina (1953–1959). Aastail 1960–1969 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Alates aastast 1968 on Eino Tamberg Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud, aastail 1978–2005 oli ta kompositsiooniosakonna juhataja (vaheajaga), aastast 1983 professor.

Tamberg esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Tambergi tuntumateks heliteosteks võib pidada muu hulgas süiti "Vürst Gabriel", balletti "Poiss ja liblikas" ja ooperit "Raudne kodu".

Tambergi muusika on kõlanud paljudes Euroopa riikides (Saksamaa, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Taani, Norra jt), Kanadas ja USAs ning endise NSV Liidu esinduslikes kontserdisaalides Moskvas, Leningradis, Riias, Jerevanis, Novosibirskis, Tbilisis jm. Tema orkestriteoseid on esitanud New Yorgi Filharmooniaorkester, Washingtoni Rahvuslik Sümfooniaorkester, Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester, Oslo Sümfooniaorkester, Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, NSV Liidu Suur Sümfooniaorkester, Moskva Riikliku Filharmoonia Sümfooniaorkester jt nimekate dirigentide (Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kurt Masur, Valeri Gergijev, Mstislav Rostropovitš, Jevgeni Svetlanov, Kirill Kondrašin, Dmitri Kitajenko, Maksim Šostakovitš, Lev Markiz, Nikolai Aleksejev, Eri Klas, Peeter Lilje, Arvo Volmer jt) juhatusel.

Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer.

1960. aastal pälvis Tamberg Eesti NSV teeneline kunstitegelase ja 1975. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse.

Eino Tamberg on saanud I preemia ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali kompositsioonikonkursil Moskvas (1957, Concerto grosso eest), Nõukogude Eesti preemia (1967), Eesti NSV riikliku preemia (1987), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1979, 1984) ja kahel korral Eesti Vabariigi Kultuuripreemia: 1999. aastal Neljanda sümfoonia eest ning 2006. aastal pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

Kahel korral on heliloojale antud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 1998. aastal Neljanda sümfoonia ja särava loominguaasta eest ning 2002. aastal lavateose „Peeglimängud” eest. Mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunsti pälvis Eino Tamberg 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2010. aastal pälvis Tamberg Eesti Muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.

Tambergi loominguga on ilmunud autoriplaadid plaadifirmadelt Antes (1997, 2000) ja BIS (2010) ning 2009. aastal anti välja CD Tambergi trompetikontsertidega. Helilooja muusikat on ilmunud ka Melodija, Finlandia, BIS, Eesti Raadio jt heliplaatidel. Ülevaate Tambergi elust ja loomingust annab 2005. aasta kevadel Eesti Muusika Infokeskuse poolt välja antud raamat “Tundeline teekond. Eino Tamberg” ning samal aastal Virve Normeti poolt koostatud raamat “Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine” (Tänapäev).