Riigieelarve 2011 ...

... võeti seadusena Riigikogus vastu 08.12.2010. Mis nüüd edasi hakkab juhtuma, on analoogiline eelnevaile aastaile:
pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus; seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga (millalgi aastavahetusel). Suur osa infost on sama, mis aasta tagasi. Kuid näiteks valuuta ja selle nominaalväärtus saavad muidugi olema teised.

Samal päeval, 08.12 tegi minister mitmeid otsuseid toetuste eraldamise kohta. Muusika valdkonnas said allkirja kolm käskkirja, mis puudutavad heliloomingu tellimist, muusikaeksporti ja festivalikorraldamist.

Oluline tähelepanu saab 2011. aastal olema muidugi kultuuripealinna programmilistel ettevõtmistel. Teine aktuaalne teema, nagu näitavad ka viimased kokkulepped enne eelarve kolmandat lugemist, on avaliku sektori suurte kultuuriasutuste finantsolukorra stabiliseerumine. Masu ajal on tõsise löögi alla sattunud ka eraõiguslikud kontserdikorraldajad, keda eelnevail kasvuaastail turule jõudsalt juurde tuli. Nüüd aga, nagu kirjutab oma 08.12.2010 avalikus kirjas ka Mail Sildos, on probleeme nii kontserdikorraldajate kui nende poolt seni angažeeritud artistide tööhõivega.

"Kultuur on kollektiivne baasarusaamade süsteem, mille abil me anname ümbritsevale tegelikkusele tähendusi. Siit tulevad meie ootused. See ühine «teadmine» võimaldab inimestel koos tegutseda ja ühiskonda pidevalt taasluua." (Raivo Palmaru, Pealinn 29.11.2010 lk. 9) Veel on meediateoreetik öelnud, et "Eesti on praegu seisus, kus valitsev arusaamade muster, mis suunab sootsiumi liikmete tegevust, ei võimalda pidevalt muutuva keskkonnaga enam kohaneda."

Seni on Eestis suuresti käibinud arusaam, et selle mustri edenemiseks on vaja eelkõige rohkem raha. 2011. aastal saavad eelneva aastaga võrreldes rohkem raha nii Kultuuriministeeriumi valitsemisala tervikuna kui eraldi võttes muusika valdkond. Seega peaks üks oluline arenguaspekt muutuma paremuse poole. Siiski pean oluliseks, et kvantitatiivsete rahajuttude kõrval (ja ehk isegi eel) jaguks algaval aastal enam tähelepanu kvaliteedile - mitte ainult kunstiloomingus, vaid ka inimsuhetes.