Eesti ongi suur - vähemalt muusikas

"Vaevalt käsitleb keegi täna kunsti enam kui ühiskonna muutmise vahendit, see on anakronism. Kunst omandab selle rolli vaid ühiskonna pöördelistel, aga mitte headel aegadel, kui eesmärk on vaid heaolu tarbimine," kirjutab Ülo Mattheus oma teravmeelses artiklis Õpetajate Lehes 30.09.2011 (lühendatuna ka Delfis).

Aga möödunud nädalal arutleti Tallinnas IV ülemaailmse muusikafoorumi raames nimelt teemal "Muusika ja sotsiaalsed muutused". Peavoolumeedia ei pannud seda küll tähele, et Tallinna külastas selline superstaar nagu Youssou N'Dour (sest ta ju ei andnud kontserti mõnes "kiirsöögikultuuri pühamus"), ent trobikond aafrika muusikategelasi kuulas Kumus hinge kinni pidades oma iidoli sõnumit: muusikaga saab maailma muuta. Aafriklastele lisaks said sellest osaks ka delegaadid vist küll kõigist maailmajagudest, kokku kaugelt üle 200 - ning igaüks neist oma kodukandi muusikaelus võtmepositsioonil.

Kui lähtuda Ülo Mattheuse sõnastusest, on järelikult "kolmandas maailmas" käsil pöördelised ajad (mida kinnitavad ka mitme poliitilise režiimi vahetumised) ning ühes sellega olemas usk muutuste võimalusse ja kaunite kunstide rolli seejuures. Õhtumaine kultuuriruum on aga blaseerunult uppumas omaenda rasva, olles minetanud usu kõige laiemas mõttes - ehk motivaatori, mille abil üks kahest konnast koorekirnust välja sai (ja mille puudumise tõttu teine sinna uppus). Siit edasi saab tuletada paradoksi - Eesti, kes on püsivalt püüelnud õhtumaise heaoluruumi osaks, säilitab arenguvõime ja parema tulevikuperspektiivi siis, kui oskab end samaaegselt määratleda ka sellest ruumist distantsil olevana.

Asjalikumas toonis jätkates kiidan kõiki, kes aitasid äsjaseid suuri foorume korraldada - eraldi nii Eesti Muusikanõukogu kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. Ülemaailmne muusikafoorum toimus esmakordselt Euroopas - ja ühtlasi Euroopa tänavuses kultuuripealinnas. Selgelt oli see ühtlasi aga tunnustus Eesti kõrgetasemelisele muusikaelule. Tagasiside Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) juhtidelt, kes pidasid siin ühtlasi IMC 34. Peaassambleed, oli positiivne - ürituse logistika toimis ladusalt, väga kõrgelt hinnati osalejatele pakutud lisategevusi ja tipptasemel kultuuriprogrammi (Vox Clamantis ja Dhafer Youssef 26.09, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 28.09 ja Eesti noorte talentide showcase 29.09). Elevust tekitas asjaolu, et Rahvusvahelise muusikapäeva tseremoonia jõudis Estonia kontserdisaalist otseheli ja -pildiga ETV vaatajateni parimal eetriajal - selle eest suur tänu ETV esindusele eesotsas peatoimetaja Heidi Pruuliga.

Foorumi raames pidas oma aastakoosolekut ka Euroopa Muusikanõukogu (EMC), mille juht, soomlane Timo Klemettinen (ühtlasi ka Soome Muusikanõukogu president) alustas oma avakõnet foorumi algul muide kiitva tunnustusega Eesti muusikahariduse süsteemi aadressil. Muusikakoolid teevad Eestis head tööd, madalast palgast hoolimata (vt Postimees 25.09.2011).

22.-25. septembril toimus ka Tallinn Jazz Weekend, mille raames kogunesid oma peaassambleele Euroopa jazzielu juhid ehkl võrgustik nimega European Jazz Network. Ka nemad olid väga rahul siinse korraldusega (aitäh, Jazzliit ja Jazzkaar!) ja nähtud muusikute esinemistega.

On põhjust loota, et toimunud foorumite ja neil sõlmitud kontaktide toel kutsutakse eesti muusikuid senisest veel enam laia maailma esinema - ning et paljud maailma muusikaelu olulised figuurid valivad oma puhkusereisi sihtkohaks Eesti. Paljudes foorumi vestlustes toonitati mulle igatahes, et Eestis on väga tugevalt lausa õhus tunda siinne kõrgetasemeline kultuurielu ja siinse rahva sügavad juured - ning et see meelitab siia nõudlikke ja ostujõulisi turiste. Osakem seda vaid pakkuda - ja kindlasti ka säilitada.

President Ilves on korduvalt kutsunud üles Eestit seestpoolt suureks tegema. Mis puudutab muusikat, siis olen veendunud: Eesti ongi suur maa, rahvas ja kultuur. Juba ammu.

IMC foorumist on kirjutanud ülevaateloo Marje Ingel.