EK loomenõukogu

Kultuuriminister kinnitas oma 18.10.2011 käskkirjaga nr 364 Eesti Kontserdi loomenõukogu järgnevaks kolmeks aastaks järgmises koosseisus:
- Jüri Leiten - Eesti Kontserdi direktor
- Eero Raun - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
- Peep Lassmann - Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor
- Kadri Tali - Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor
- Esper Linnamägi - Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor
- Tiia Teder - Klassikaraadio peatoimetaja, Eesti Rahvusringhäälingu esindaja
- Marko Martin - Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige
- Ülo Krigul - Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige
- Jüri Trei - Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik
- Toomas Velmet - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
- Neeme Punder - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Tuuli Metsoja - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Kertu Orro - Eesti Kontserdi arendusjuht
- Indrek Umberg - Eesti Rahvusmeeskoori direktor

Oluline muudatus võrreldes eelnevate koosseisudega on, et esimest korda on ametlikult nõukogu koosseisus ka kahe teise riikliku muusika-asutuse, ERSO ja EFK direktorid, lisaks ka RAM-i direktor. Kindlasti aitab see edendada tippkollektiivide vahelist koostööd, kasvõi kontserdihooaja planeerimise osas.
 
Rõhutaksin ühtlasi loomenõukogu kasvavat rolli EK hooajakava põhialuste paikapanemisel. Ka viimased paar koosolekut on näidanud, et loomenõukogu pole see koht, kus EK direktor laseb hooajakava lihtsalt "ära koputada", vaid kus kontserdielu olulisemalt mõjutavate institutsioonide esindajad tahavad ja suudavad hooaja koostamise üldisemad printsiibid tihti päris hoogsalt läbi vaielda. Loomenõukogu tööd juhatav professor Toomas Velmet oma eruditsiooni ja elukogemusega suudab erinevaid seisukohti kenasti tasakaalustada.
 
Kindlasti ei oleks õige, kui ministeerium annaks käsulauad täpse "riikliku tellimusega", millised koolikontserdid milliste artistidega peaks järgmisel aastal toimuma. Selline autoritaarne lahendusvariant teeks võib-olla "turuosalistele" elu ehk natuke lihtsamaks (et oleks üks ühine vaenlane, keda kiruda ;-)), kuid kindlasti ei suuda üks-kaks kabinetivaikuses töötavat ametnikku jälgida muutuva turu reaalseid vajadusi ligilähedaseltki nii hästi kui kollektiivne otsustav kogu. Pealegi tuletaks see liialt meelde sovjetiaja praktikat, kus enne iga esietendust pidi teater esitama uuslavastuse ministeeriumile ülevaatamiseks ja kinnitamiseks.
 
Küll aga on ministeeriumi roll jälgida, et EK kui riigiasutuse kulud oleks eelarvega vastavuses. Hoogne ja rikkalik kontserdielu on kui püramiidi tipp, millel peab olema kindel alus professionaalse korraldustöö lahutamatu osana koostatud finantskalkulatsioonide näol.