Seoses rahvaloendusega kandub lähiaja tähelepanu statistilistele teemadele. Samuti on statistikat argumenteerimisel üha enam vaja. Seepärast väike pilguheit kultuurivaldkonnaga seotud statistikale.
Eurostati andmetel töötas 2009. aastal Euroopa kultuurisektoris üle 3,6 miljoni inimese. Tõsi küll, jätkuv finantskriis on vähendanud ilmselt seda arvu ka rikkamates riikides. Näiteks Saksamaal on teatrite ja orkestrite juures töötanud 45 000 inimesest minu teada jäänud alles 38 000. Kuid ikkagi on see oluline hulk, rääkimata publikust, kelle nimel nad töötavad, või veel üldisemalt - kultuuri rollist ühiskonna arengus.
25.-26. novembril pidas Tallinnas oma 42. konverentsi PEARLE ehk Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga, keda siin võõrustas Eesti Etendusasutuste Liit (vt fotosid üritusest ning artikleid 1, 2, 3 Sirbis). Organisatsiooni president Catherine Baumann argumenteeris meilegi tuttavat juttu, et "tugev etenduskunstide sektor toob ärivõimalusi paljudele, aga kui kaunid kunstid peavad taluma eelarvekärpeid ja rahalisi raskusi, ulatuvad ka need mõjud palju laiemale" ( artikkel "The work of Art" Public Service Review's nr 22 - muide, sealsamas räägib Eesti edusammudest eurostatistikat aluseks võttes oma artiklis peaminister Andrus Ansip).
PEARLE liikmed said muuhulgas värske ülevaate Eesti etenduskunstide maailmas toimuvast, sealhulgas teatristatistikast. Nende konverentsist saab lugeda Sirbist 16.12.2011.
Statistikat on argumenteerimisel üha enam vaja. Seepärast jagan mõningaid linke materjalidele, mis võiks kasulikuks osutuda.
- Eesti teatristatistika kogumikud alates 2006.-st aastast - väljaaandja on Eesti Teatriagentuur (toimetaja Tiia Sippol), kes 2009. aastal üllitas ka inglise- saksa- ja venekeelse "Eesti teatri teejuhi";
- Soome sümfooniaorkestrite statistika jm info;
- rahvusvahelise statistika linkidekogu http://www.worldometer.info/;
- Eurostat'i kogumik "Cultural statistics. 2011 edition".
OECD on tegelenud selliste teemadega nagu "kultuuri sotsiaalse ja majandusliku tähtsuse rahvusvaheline mõõtmine" või üldse projektikorras "kultuuri rahvusvaheline mõõtmine", aga ka "kultuuri mõju turismile".
Aga vt ka OECD economic survey: Estonia. April 2011, kus kultuurist küll ei kirjutata.
OECD andmeil (factbook 2009) saab välja tuua järgmised andmed Eesti kohta:
- Household expenditure on recreation and culture, 2006 - 4,8% GDP-st (Euroopas Eestist suuremad leibkonniti kulutajad: Austria, Sloveenia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksa, Kreeka, Island, Hispaania)
- Government expenditure on recreation and culture, 2006 - 2,5% GDP-st (Euroopas Eestist suuremad valitsuskulutused: Island 3,6%) Nt Soome on 1,1%, Sloveenia 1,2%, USA 0,3%.
Eesti Statistikaameti väljaannetest:
- Muusika andmebaas "Eesti Kontserdi korraldatud kontserdid 1980-2005"
- andmebaas "Kultuurielus osalemine"
- "Kultuur arvudes. 2006"
- "Kultuur 1997-2007. Culture"
- Teemaleht I 2009 "Kultuuris osalemine"
- 2011.a. pressiteated, et laulmine on noorte hulgas populaarseim kultuuriharrastus ning et elanikud osaleks kultuurisündmustel meelsasti rohkem.
- Eesti statistika aastaraamat 2011 - lk 85-96. Kultuur.
- "Leibkonna kulutused kultuurile" jt kultuurialased publikatsioonid
- Detsembris 2012 ilmub loomemajandusele keskenduv kakskeelne väljaanne "Kultuur. Culture".
Konjunktuuriinstituudil peaks 2012. aasta algul valmima kultuuri- ja spordisündmuste majanduslike mõjude uuring, mille valimisse kaasati nt Jõhvi Balletifestival (11.-14.03), Rakvere Punklaulupidu (11.06), Järvakandi Rabarock (17.-18.06), Suure-Jaani Muusikafestival (juuni), Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb (juuli), Saaremaa ooperipäevad (18.-23.07), Viljandi Pärimusmuusika Festival (28.-31.07), Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus (august). Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastab üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.
Wednesday, 28 December 2011
Tuesday, 27 December 2011
Kokkuvõtteid aastast 2011
2011. aasta saab peagi seljataha. Ma ei hakka tegema Marko Mihkelsoni järgi oma valdkonnas sündmuste TOP-10-t. Ka seepärast, et sündmusi oli palju. Ning kindlasti oli ka Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud valik aasta sündmustest vaid üks selektsioonivariant paljudest. Küll aga leian, et eesti rahva kultuurihuvi sai tänavu taas kuhjaga kinnitust. Aitäh selle eest kõigile piletiostjaile ja maksurahadega toetajatele!
Seepärast ei saa ma nõus olla vastandusega, mida kasutas Andres Mustonen Eesti Kontserdi ajakirjas "Aplaus" (nr 2): "Mäletan hästi aegu, kus midagi väga palju ei toimunud, kuid huvi selle vähesegi vastu oli tohutu. Nüüd on vastupidi - valikuid on palju, aga midagi ei valita ja huvi puudub, sest näib, et teatakse juba kõike."
Tõepolest tundub pakkumine aeg-ajalt nõudlust ületavat, aga kui võtta võrdlusaluseks kultuuritarbimine mujal maailmas, siis jagub meie ühemiljonilist rahvast ikka üllatavalt paljude sündmuste publikuks. Muidugi tahaks, et näiteks eesti interpreetide kõrgetasemelistele kammerkorntsertidele jaguks rohkem publikut. Aga eks tuleb tõdeda, et püramiidi alus ongi selline kitsuke.
Kultuuripealinnaga Tallinnas võib üldjoontes rahule jääda. See tõdemus klaarub välja ka Jaanus Rohumaa (Postimees 22.12.2011) ja Indrek Ibruse (Postimees 23.12.2011) ülevaatlikest arvamusavaldustest - koos ühe tugevamalt kõlava veendumusega, et kultuuris saab suuri asju teha ka ilma segumasinat käivitamata, vaid esmajoones just inimestesse investeerides. Mulle tundus, et eriti õnnestusid tänavu just pigem väiksema kaliibriga sündmused, mis aitasid aktiivsesse kultuurikäibesse näiteks Vanalinna või Kalamaja kandi hoove, aga kindlasti ka mereäärseid alasid. Mikko Fritze unistus Tallinna avamisest merele jääb väärt tööülesandena samas ka järgnevateks aastateks aktuaalseks. Sõlmitud kontaktide valguses on minister Rein Langil igati põhjust öelda (ERR uudised 23.12.2011), et kultuuriaasta tegelikku tähtsust näeme alles mitme aasta pärast.
Ministeeriumi ja muusikavaldkonna vaatevinklist võib aastat pidada kindlasti kordaläinuks. Noorte laulu- ja tantsupidu õnnestus hästi. Eestis toimus mitu rahvusvahelist suurfoorumit - märgina sellest, et meie muusikaelu tuntakse ja tunnustatakse laiemalt. Mõnigi kartus (näiteks aastasiseste eelarvekärbete ees) ei osutunud tõeks. Tegelikult tuli läbi toetusprogrammide raha valdkonda mullusest rohkemgi ja sama tendents tugevneb ka järgmise aasta riigieelarves. Kultuurkapitali rahakott on samuti vahepealsest saleduskuurist välja tulnud.
Kindlasti jätkan oma blogipidamist ka 2012. aastal. Osalt ka sellepärast, et kompenseerida oma valdkonnas veidigi minister Langi muret (intervjuus ETV "Pealtnägijale" 21.12.2011), et "see informatsioon, mis on olemas valitsusel ja mida valitsus ka tegelikult väga tahab oma inimesteni edastada, sinna ei jõua." Ega muud varianti sellises olukorras olegi kui oma meediakanali loomine ja ülalhoidmine.
Seepärast ei saa ma nõus olla vastandusega, mida kasutas Andres Mustonen Eesti Kontserdi ajakirjas "Aplaus" (nr 2): "Mäletan hästi aegu, kus midagi väga palju ei toimunud, kuid huvi selle vähesegi vastu oli tohutu. Nüüd on vastupidi - valikuid on palju, aga midagi ei valita ja huvi puudub, sest näib, et teatakse juba kõike."
Tõepolest tundub pakkumine aeg-ajalt nõudlust ületavat, aga kui võtta võrdlusaluseks kultuuritarbimine mujal maailmas, siis jagub meie ühemiljonilist rahvast ikka üllatavalt paljude sündmuste publikuks. Muidugi tahaks, et näiteks eesti interpreetide kõrgetasemelistele kammerkorntsertidele jaguks rohkem publikut. Aga eks tuleb tõdeda, et püramiidi alus ongi selline kitsuke.
Kultuuripealinnaga Tallinnas võib üldjoontes rahule jääda. See tõdemus klaarub välja ka Jaanus Rohumaa (Postimees 22.12.2011) ja Indrek Ibruse (Postimees 23.12.2011) ülevaatlikest arvamusavaldustest - koos ühe tugevamalt kõlava veendumusega, et kultuuris saab suuri asju teha ka ilma segumasinat käivitamata, vaid esmajoones just inimestesse investeerides. Mulle tundus, et eriti õnnestusid tänavu just pigem väiksema kaliibriga sündmused, mis aitasid aktiivsesse kultuurikäibesse näiteks Vanalinna või Kalamaja kandi hoove, aga kindlasti ka mereäärseid alasid. Mikko Fritze unistus Tallinna avamisest merele jääb väärt tööülesandena samas ka järgnevateks aastateks aktuaalseks. Sõlmitud kontaktide valguses on minister Rein Langil igati põhjust öelda (ERR uudised 23.12.2011), et kultuuriaasta tegelikku tähtsust näeme alles mitme aasta pärast.
Ministeeriumi ja muusikavaldkonna vaatevinklist võib aastat pidada kindlasti kordaläinuks. Noorte laulu- ja tantsupidu õnnestus hästi. Eestis toimus mitu rahvusvahelist suurfoorumit - märgina sellest, et meie muusikaelu tuntakse ja tunnustatakse laiemalt. Mõnigi kartus (näiteks aastasiseste eelarvekärbete ees) ei osutunud tõeks. Tegelikult tuli läbi toetusprogrammide raha valdkonda mullusest rohkemgi ja sama tendents tugevneb ka järgmise aasta riigieelarves. Kultuurkapitali rahakott on samuti vahepealsest saleduskuurist välja tulnud.
Kindlasti jätkan oma blogipidamist ka 2012. aastal. Osalt ka sellepärast, et kompenseerida oma valdkonnas veidigi minister Langi muret (intervjuus ETV "Pealtnägijale" 21.12.2011), et "see informatsioon, mis on olemas valitsusel ja mida valitsus ka tegelikult väga tahab oma inimesteni edastada, sinna ei jõua." Ega muud varianti sellises olukorras olegi kui oma meediakanali loomine ja ülalhoidmine.
Monday, 19 December 2011
Kandidaate kultuuripreemiatele!
Nagu pajatab ka ministeeriumi pressiteade, oodatakse kandidaate 2011. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks. Seadusandliku raami selleks annavad vastav seadus ning rakendamise määrus (mis sätestab nt komisjoni töökorra).
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Avaldused saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee hiljemalt 10. jaanuariks 2012.a.
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Avaldused saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee hiljemalt 10. jaanuariks 2012.a.
Wednesday, 14 December 2011
Muusika turismiedendamisele appi
EAS korraldab praegu Saksamaal kolmenädalast turismikampaaniat (vt ERR uudist), mis kutsub sakslasi Eestisse kultuuripuhkusele. Kampaania keskendub Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja selle suuremate linnade, Düsseldorfi ja Kölni elanikele. Kampaaniat korraldab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Kampaania sihtgrupiks on üle 45-aastased ajaloo- ja kultuurihuvilised, haritud ja pigem kõrgema sissetulekuga sakslased, keda kõnetatakse sealses kultuuriruumis tuntud Eesti kultuuritegijatega nagu helilooja Arvo Pärt, dirigent Paavo Järvi, disainer Liina Viira, aga ka Saksamaal resideeriv Eesti päritolu dirigent Kristiina Poska ja "Polli päevikutes" mänginud tuntud saksa näitleja Edgar Selge.
Muusika väljendusvahendite peale rõhub ka kodumaine AHHAA teaduskeskus Tartus, mille näitust "Helisev füüsika" väga kiidan. Sisekujundus on suurepärane, eksponaadid leidlikud ja harivad. Ainus asi - need arvuti-põhised atraktsioonid kipuvad ka kergelt rikki minema, mistõttu keskus võiks nende töökorras olekul pidevalt silma peal hoida. Aga suund teadust atraktiivseks teha just läbi muusika on igati õnnestunud.
Resümee: Lähtudes kasvõi Tunne Kelami tsitaadist "Eesti parim julgeolekutagatis on meie tuntus ja hea nimi, muule palju loota ei saa.", on põhjust väita, et muusika roll on Eesti jaoks kaugelt suurem kui lihtsalt ühe kauni kunstina ja väsinud tööinimeste lõõgastusvahendina. Eesti tuntuse tugevdamisel ja hea nime kehtestamisel on meie muusikakultuur vahend number 1.
Turistid, kelle jaoks see sõnum on oluline, on kõige kasumlikumad - nad on maksujõuline ja tsiviliseeritud sihtgrupp (mitte jõuravad õllesõbrad), kelle huvi ongi mitte päevane shoppingu-kruiis, vaid õhtused kultuuriüritused ja koos sellega ka kõige suurem tuluallikas Eesti jaoks - ööbimine siinsetes hotellides. See on sihtgrupp, kes teavad, et Beethoven ei ole ainult koer, aga ei nõua temalt ka ainult klounaadi - kui tsiteerida aastatetaguseid artikleid Tiia Tederilt (Postimees 22.11.2005) ja Andres Siitanilt (Postimees 28.11.2005).
Tagatipuks - kui rääkida muusika osast Eesti maine kujundamisel, soovitan vaadata Vabariigi Presidendi 2011.a. e-jõulukaarti, mis põhineb Arvo Pärdi uuel palal "Vater unser".
Kampaania sihtgrupiks on üle 45-aastased ajaloo- ja kultuurihuvilised, haritud ja pigem kõrgema sissetulekuga sakslased, keda kõnetatakse sealses kultuuriruumis tuntud Eesti kultuuritegijatega nagu helilooja Arvo Pärt, dirigent Paavo Järvi, disainer Liina Viira, aga ka Saksamaal resideeriv Eesti päritolu dirigent Kristiina Poska ja "Polli päevikutes" mänginud tuntud saksa näitleja Edgar Selge.
Muusika väljendusvahendite peale rõhub ka kodumaine AHHAA teaduskeskus Tartus, mille näitust "Helisev füüsika" väga kiidan. Sisekujundus on suurepärane, eksponaadid leidlikud ja harivad. Ainus asi - need arvuti-põhised atraktsioonid kipuvad ka kergelt rikki minema, mistõttu keskus võiks nende töökorras olekul pidevalt silma peal hoida. Aga suund teadust atraktiivseks teha just läbi muusika on igati õnnestunud.
Resümee: Lähtudes kasvõi Tunne Kelami tsitaadist "Eesti parim julgeolekutagatis on meie tuntus ja hea nimi, muule palju loota ei saa.", on põhjust väita, et muusika roll on Eesti jaoks kaugelt suurem kui lihtsalt ühe kauni kunstina ja väsinud tööinimeste lõõgastusvahendina. Eesti tuntuse tugevdamisel ja hea nime kehtestamisel on meie muusikakultuur vahend number 1.
Turistid, kelle jaoks see sõnum on oluline, on kõige kasumlikumad - nad on maksujõuline ja tsiviliseeritud sihtgrupp (mitte jõuravad õllesõbrad), kelle huvi ongi mitte päevane shoppingu-kruiis, vaid õhtused kultuuriüritused ja koos sellega ka kõige suurem tuluallikas Eesti jaoks - ööbimine siinsetes hotellides. See on sihtgrupp, kes teavad, et Beethoven ei ole ainult koer, aga ei nõua temalt ka ainult klounaadi - kui tsiteerida aastatetaguseid artikleid Tiia Tederilt (Postimees 22.11.2005) ja Andres Siitanilt (Postimees 28.11.2005).
Tagatipuks - kui rääkida muusika osast Eesti maine kujundamisel, soovitan vaadata Vabariigi Presidendi 2011.a. e-jõulukaarti, mis põhineb Arvo Pärdi uuel palal "Vater unser".
Tuesday, 13 December 2011
Eesti ja Euroopa eelarvest
Eesti riigi 2012.a. eelarve seadus (99 SE) võeti 07.12.2011 Riigikogus vastu. 2012. aasta riigieelarve tulude konsolideeritud maht on 6,116 miljardit ja kulude maht 6,576 miljardit eurot. Kolmandaks lugemiseks lisas rahanduskomisjon ühe muudatusettepaneku, milles sisalduvad olulisemad muudatused on seotud mitme teema seas ka nt alkoholiaktsiisi tõusu edasilükkamisega 1 kuu võrra ja Muuseumiehituse SA likvideerimismenetlusega. Täiendavaid vahendeid suunatakse muuhulgas hariduse- ja kultuurivaldkonna projektidele.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht on 167 566 144 eurot. Eraldistest toon välja:
- Rahvusooper Estonia - 7 010 167 €
- Rahvusraamatukogu - 4 806 725 €
- Rahvusringhääling - 23 328 112 €
- Kultuurkapital (aktsiiside laekumisest) - 21 848 000 €
- kulturi- ja spordiprojektidele kasartmängumaksu laekumisest - 2 665 973 €
- Kontserdiorganisatsioonid - 8 022 944 €
- Teatrid - 9256 815 €
Detailid saavad lõplikult selgeks järgneva rakendamisega. Rahandusministeeriumi käskkirjaga on uue aasta algul muutumas ka riigieelarve koostamise protsess. Juba 1. märtsiks peavad kõik ministeeriumid esitama oma arengukava ja tegevuskava aastateks 2013-2016.
Riigikogu Põhiseaduskomisjon algatas samal päeval, 7. detsembril erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega soovitakse luua õigusraamistik demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine.
Kultuuri valdkonnast Euroopa Liidus ka uudiseid. Praegune EL-i kultuuriprogramm toimib ajavahemikul 2007–2013 kogueelarvega umbes 400 miljonit eurot ning hõlmab kõiki audiovisuaalsektorist väljapoole jäävaid kultuurialaseid ettevõtmisi. Nüüd teavitas eurovolinik Androulla Vassiliou uuest programmist "Creative Europe" aastateks 2014-2020. Selle maht on 1,801 miljardit eurot, mille hulka kuuluvad:
- kultuurivaldkonnale ligi 500 miljonit € (tõus võrreldes eelmise programmiga seega ligi 100 milj €);
- meedia valdkonnale üle 900 miljoni € (ah kino ja muu audiovisuaalsektor. Eelmisel perioodil oli toetus minu andmetel 770 milj €)
- valdkondadeüleselt ligi 210 miljonit €. Viimase alla kuulub ka nt garantiifond väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pangalaenudeks.
60 miljonit € on kavandatud koostöötegevuse toetamiseks ja innovatiivsete lahenduste leidmiseks, et edendada uute ärimudelite teket ja nn "publikuehitamist" (audience building). Seda ettepanekut arutavad nüüd EL ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament.
Programmiga lähemalt tutvudes süveneb veendumus, et Euroopa otsib uut ärimudelit ning on veendunud, et majanduse resktruktureerimisel on oluline koht loovusel. Seetõttu ollakse praegu valmis küllaltki innukalt investeerima kultuuri seostumisse majandusega. Eesti oma loomemajanduse alase tegevusega on positiivselt silma jäänud. Carpe diem!
Sarnane programm hariduse valdkonnas on "Erasmus for all".
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht on 167 566 144 eurot. Eraldistest toon välja:
- Rahvusooper Estonia - 7 010 167 €
- Rahvusraamatukogu - 4 806 725 €
- Rahvusringhääling - 23 328 112 €
- Kultuurkapital (aktsiiside laekumisest) - 21 848 000 €
- kulturi- ja spordiprojektidele kasartmängumaksu laekumisest - 2 665 973 €
- Kontserdiorganisatsioonid - 8 022 944 €
- Teatrid - 9256 815 €
Detailid saavad lõplikult selgeks järgneva rakendamisega. Rahandusministeeriumi käskkirjaga on uue aasta algul muutumas ka riigieelarve koostamise protsess. Juba 1. märtsiks peavad kõik ministeeriumid esitama oma arengukava ja tegevuskava aastateks 2013-2016.
Riigikogu Põhiseaduskomisjon algatas samal päeval, 7. detsembril erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega soovitakse luua õigusraamistik demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine.
Kultuuri valdkonnast Euroopa Liidus ka uudiseid. Praegune EL-i kultuuriprogramm toimib ajavahemikul 2007–2013 kogueelarvega umbes 400 miljonit eurot ning hõlmab kõiki audiovisuaalsektorist väljapoole jäävaid kultuurialaseid ettevõtmisi. Nüüd teavitas eurovolinik Androulla Vassiliou uuest programmist "Creative Europe" aastateks 2014-2020. Selle maht on 1,801 miljardit eurot, mille hulka kuuluvad:
- kultuurivaldkonnale ligi 500 miljonit € (tõus võrreldes eelmise programmiga seega ligi 100 milj €);
- meedia valdkonnale üle 900 miljoni € (ah kino ja muu audiovisuaalsektor. Eelmisel perioodil oli toetus minu andmetel 770 milj €)
- valdkondadeüleselt ligi 210 miljonit €. Viimase alla kuulub ka nt garantiifond väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pangalaenudeks.
60 miljonit € on kavandatud koostöötegevuse toetamiseks ja innovatiivsete lahenduste leidmiseks, et edendada uute ärimudelite teket ja nn "publikuehitamist" (audience building). Seda ettepanekut arutavad nüüd EL ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament.
Programmiga lähemalt tutvudes süveneb veendumus, et Euroopa otsib uut ärimudelit ning on veendunud, et majanduse resktruktureerimisel on oluline koht loovusel. Seetõttu ollakse praegu valmis küllaltki innukalt investeerima kultuuri seostumisse majandusega. Eesti oma loomemajanduse alase tegevusega on positiivselt silma jäänud. Carpe diem!
Sarnane programm hariduse valdkonnas on "Erasmus for all".
Saturday, 10 December 2011
Paavst nimetas Arvo Pärdi oma kultuurinõukogusse
Paavst Benedictus XVI nimetas täna, 10.12.2011 Arvo Pärdi oma kultuurinõukogu, Pontificium Consilium de Cultur, liikmeks. Kardinal Angelo Ravasi juhitava kultuurinõukogu liikmeks valiti lisaks Pärdile filosoof Jean-Luc Marion ning mitmeid kõrgeid vaimulikke. Ilmikute valimine peamiselt kardinalidest ja piiskoppidest koosneva nõukogu liikmeks on haruldane ja tähelepanuväärne.
Lisaks liikmetele valiti kultuurinõukogu juurde rida nõustajaid, nende hulgas Hispaania arhitekt Santiago Calatrava, Saksa neurobioloog Wolf Joachim Singer, Itaalia astrofüüsik Piero Benvenuti, USA füüsik Bruno Coppi ja Belgia ajakirjanik Marguerite A. Peeters.
Paavsti kultuurinõukogu asutas paavst Johannes Paulus II 1982. aastal, kuid selle juured ulatuvad juba Teise Vatikani kirikukogu aega. Kirikukogu vastu võetud pastoraalne põhikiri -Gaudium et Spes – rõhutab kultuuri fundamentaalset rolli inimese arengus, pääsemise ja kultuuri omavahelisi seoseid ning kiriku ja kultuuride vastastikust rikastumist kogu inimkonna ajaloo vältel.
Arvo Pärdi jaoks on see juba kolmas oluline kokkupuude Vatikaniga sel aastal. Enne tänast nominatsiooni omistas katoliku kiriku tähtsaim muusikaõppeasutus Paavsti Sakraalse Muusika Instituut Pärdile 28. mail audoktori tiitli. Samuti pühendas Arvo Pärt 2011. aastal paavstile oma teose "Vater unser" ning 4. juulil esinesid maestro ja poiss-sopran Heldur Harry Põlda sellega paavsti ees tema preestriks pühitsemise 60. aastapäeva pidustustel.
07.12.2011 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Arvo Pärdi akadeemikuks - esimeseks Eesti muusikaakadeemikuks. Helilooja ise oli sel päeval Turus, sealse Euroopa Kultuuripealinna 2011 kontserdil, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitas Tõnu Kaljuste juhatamisel tema "Aadama itku".
Lisaks liikmetele valiti kultuurinõukogu juurde rida nõustajaid, nende hulgas Hispaania arhitekt Santiago Calatrava, Saksa neurobioloog Wolf Joachim Singer, Itaalia astrofüüsik Piero Benvenuti, USA füüsik Bruno Coppi ja Belgia ajakirjanik Marguerite A. Peeters.
Paavsti kultuurinõukogu asutas paavst Johannes Paulus II 1982. aastal, kuid selle juured ulatuvad juba Teise Vatikani kirikukogu aega. Kirikukogu vastu võetud pastoraalne põhikiri -Gaudium et Spes – rõhutab kultuuri fundamentaalset rolli inimese arengus, pääsemise ja kultuuri omavahelisi seoseid ning kiriku ja kultuuride vastastikust rikastumist kogu inimkonna ajaloo vältel.
Arvo Pärdi jaoks on see juba kolmas oluline kokkupuude Vatikaniga sel aastal. Enne tänast nominatsiooni omistas katoliku kiriku tähtsaim muusikaõppeasutus Paavsti Sakraalse Muusika Instituut Pärdile 28. mail audoktori tiitli. Samuti pühendas Arvo Pärt 2011. aastal paavstile oma teose "Vater unser" ning 4. juulil esinesid maestro ja poiss-sopran Heldur Harry Põlda sellega paavsti ees tema preestriks pühitsemise 60. aastapäeva pidustustel.
07.12.2011 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Arvo Pärdi akadeemikuks - esimeseks Eesti muusikaakadeemikuks. Helilooja ise oli sel päeval Turus, sealse Euroopa Kultuuripealinna 2011 kontserdil, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitas Tõnu Kaljuste juhatamisel tema "Aadama itku".
Friday, 9 December 2011
Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 3
Üks mõttelisi paralleele ettevalmistatavale dokumendile, vähemalt praeguse kultuuriministri poolt vaadates, tekib kindlasti dokumendiga "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018", mille koostamist-menetlemist juhtis Rein Lang oma eelmisel ametipostil justiitsministrina. Riigikogu kiitis selle heaks 23.02.2011 ning see jõustus alates 01.03.2011 (vt ka seletuskirja ja Riigikogu stenogrammi, samuti justiitsministri avaldust Riigikogus 23.02.2011). Varem oli Riigikogu 09.06.2010 vastu võtnud "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018".
Õiguspoliitika arengusuundade alusdokument pälvis Justiitsministeeriumis tiitli "Aasta Projekt 2011", samuti pälvis see Teenusmajanduse Koja poolt aasta parima seaduse tiitli (vt ka Alla r Jõks Postimehes 06.12.2011). Struktuuri ja sisu poolest on arengusuunad jagatud kuueks peatükiks:
I Üldpõhimõtted,
II Poliitika kujundamine ja poliitilised otsused,
III Õigusliku kvaliteedi standard,
IV Huvigruppide kaasamine,
V Õigusteadlikkus ja
VI Kvaliteeti toetav organisatsioon.
Reeglina on õigusloome suund "üldiselt üksikule" - ehk alustatakse põhiseadusest ning seejärel jätkatakse seaduste, siis määruste jt alanevate dokumentidega. Muusika valdkonnas on strateegilised arutelud käivitunud ka juba allpool - asutuste tasandil, mille tulemusena on juba valminud nt EFK arengukava ning valmimisel on need ka teistes asutustes. Arvan, et selline "altpoolt vastu tulek" ei tekita siiski probleemi, kuna aktiviseerib valdkonda seeläbi ka rohkem kaasa rääkima üldisemate arengusuundade koostamises ning värskendab harjumust väljenduda strateegialoome keeles. Kuna iga arengukava peabki olema "elav dokument", saab nn suure pildi lõplikul kokkusaamisel ju teha sellega seotud arengukavades alati vajalikke korrektiive.
Kuna ebakindlust on eurotsooni olemusliku kriisi taustal palju, mõjutab see paratamatult ka häälestatust nt asutuste tasandil arengusuundade sõnastamisel: milline tee on kõige tõenäolisem?. Siin soovitan kasutada erinevate arengustsenaariumide metoodikat, mida Eestis on kõige järjekindlamalt viljelenud Tuleviku-Uuringute Instituut, mida juhib Erik Terk. Üks nende tuntumaid mõttevilju on 1997. aastal koostatud ja mõtteliselt 2010. aastani kavandatud "Eesti tulevikustsenaariumid", mida on praegu hea lugeda ja kõrvutada reaalselt toimunuga. Stsenaariumide metoodika puhul tuleb kindlasti hoiduda sellest, et üks, meeldivaim arengutee kirjutatakse positiivseks ja ülejäänud variandid sellele vastanduvaks. Objektiivsustaotlusega SWOT-analüüsi loogika peab läbima kõiki käsitletavaid stsenaariume.
Külgnevatel teemadel lugemist pakuvad Ott Karulini intervjuu Andreas Wiesandiga (Sirp 08.12.2011), Oti enda artikkel "Eesti teater - tempel kolmel sambal (Sirp 10.11.2011) ja kultuuripoliitika töörühma arutlusring "Kultuuripoliitika haardeulatusest Eestis" (Sirp 30.09.2011).
Tutuvumise väärilised arengukavad on nt Välisministeeriumi koostatud "Eesti välisesindused kuni 2015 ja 2015+" ning Eesti filmi arengukava, mile koostamist nõustas metoodilistes küsimustes audiitorfirma PwC. Eriti viimast tasub uurida ka muusika valdkonnas arengukava tegijail, sest ka filmitegijad keskenduvad rahvusvahelistumisele (näiteks eesmärgiga muuta Eesti välisfilmivõtete sihtmaaks).
Õiguspoliitika arengusuundade alusdokument pälvis Justiitsministeeriumis tiitli "Aasta Projekt 2011", samuti pälvis see Teenusmajanduse Koja poolt aasta parima seaduse tiitli (vt ka Alla r Jõks Postimehes 06.12.2011). Struktuuri ja sisu poolest on arengusuunad jagatud kuueks peatükiks:
I Üldpõhimõtted,
II Poliitika kujundamine ja poliitilised otsused,
III Õigusliku kvaliteedi standard,
IV Huvigruppide kaasamine,
V Õigusteadlikkus ja
VI Kvaliteeti toetav organisatsioon.
Reeglina on õigusloome suund "üldiselt üksikule" - ehk alustatakse põhiseadusest ning seejärel jätkatakse seaduste, siis määruste jt alanevate dokumentidega. Muusika valdkonnas on strateegilised arutelud käivitunud ka juba allpool - asutuste tasandil, mille tulemusena on juba valminud nt EFK arengukava ning valmimisel on need ka teistes asutustes. Arvan, et selline "altpoolt vastu tulek" ei tekita siiski probleemi, kuna aktiviseerib valdkonda seeläbi ka rohkem kaasa rääkima üldisemate arengusuundade koostamises ning värskendab harjumust väljenduda strateegialoome keeles. Kuna iga arengukava peabki olema "elav dokument", saab nn suure pildi lõplikul kokkusaamisel ju teha sellega seotud arengukavades alati vajalikke korrektiive.
Kuna ebakindlust on eurotsooni olemusliku kriisi taustal palju, mõjutab see paratamatult ka häälestatust nt asutuste tasandil arengusuundade sõnastamisel: milline tee on kõige tõenäolisem?. Siin soovitan kasutada erinevate arengustsenaariumide metoodikat, mida Eestis on kõige järjekindlamalt viljelenud Tuleviku-Uuringute Instituut, mida juhib Erik Terk. Üks nende tuntumaid mõttevilju on 1997. aastal koostatud ja mõtteliselt 2010. aastani kavandatud "Eesti tulevikustsenaariumid", mida on praegu hea lugeda ja kõrvutada reaalselt toimunuga. Stsenaariumide metoodika puhul tuleb kindlasti hoiduda sellest, et üks, meeldivaim arengutee kirjutatakse positiivseks ja ülejäänud variandid sellele vastanduvaks. Objektiivsustaotlusega SWOT-analüüsi loogika peab läbima kõiki käsitletavaid stsenaariume.
Külgnevatel teemadel lugemist pakuvad Ott Karulini intervjuu Andreas Wiesandiga (Sirp 08.12.2011), Oti enda artikkel "Eesti teater - tempel kolmel sambal (Sirp 10.11.2011) ja kultuuripoliitika töörühma arutlusring "Kultuuripoliitika haardeulatusest Eestis" (Sirp 30.09.2011).
Tutuvumise väärilised arengukavad on nt Välisministeeriumi koostatud "Eesti välisesindused kuni 2015 ja 2015+" ning Eesti filmi arengukava, mile koostamist nõustas metoodilistes küsimustes audiitorfirma PwC. Eriti viimast tasub uurida ka muusika valdkonnas arengukava tegijail, sest ka filmitegijad keskenduvad rahvusvahelistumisele (näiteks eesmärgiga muuta Eesti välisfilmivõtete sihtmaaks).
Maailma Noortekoor ootab!
Maailma Noortekoori (World Youth Choir) konkureerima on oodatud kõik huvilised vanuses 17–26 aastat (seisuga 1. juuli 2012).
Ettelaulmine toimub 7. veebruaril 2012 kell 12.00 EMTA kammersaalis (C-405). Kella 11.00st on lahtilaulmiseks klass B-411 (IV k.)
Ettelaulmisel esitada:
- ettevalmistatud kohustuslik teos - oma häälepartii Herbert Howell'i teosest “Requiem aeternam” (katkend). Noot on saadaval Kooriühingus, EMTA välissuhete osakonna ruumis B-204 või Maailma Noortekoori kodulehel http://www.worldyouthchoir.org/Audition/Download2012auditionpackage.aspx
- aaria või lied vabal valikul a capella või klaverisaatega (vajalik oma klaverisaatja!)
- heliredel laulduna vokaalil, fortes ja a cappella, et näidata hääleulatust
Lisaks noodilugemise katse!
Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 3. augustist – 1. septembrini 2012 Küprosel, Kreekas ja Türgis, lähemalt saab lugeda koori kodulehelt http://www.worldyouthchoir.org/Home.aspx
NB! Kõik kohalviibimisega seotud kulud (majutus, kohalik transport ja töömaterjalid) katab vastuvõtja. Osavõtjail endil tuleb maksta lennukipiletid Tallinnast Kürosele, Pedoulasesse ja tagasi ning tasuda muude võimalike erakulutuste eest.
Registreerumine kuni 2. veebruarini 2012:
Kai Kiiv - EMTA välissuhted (ruum B-204), kai@ema.edu.ee, tel. 6675 721
Kaie Tanner - Kooriühing, kaie.tanner@kul.ee , tel. 627 44 51
Ettelaulmine toimub 7. veebruaril 2012 kell 12.00 EMTA kammersaalis (C-405). Kella 11.00st on lahtilaulmiseks klass B-411 (IV k.)
Ettelaulmisel esitada:
- ettevalmistatud kohustuslik teos - oma häälepartii Herbert Howell'i teosest “Requiem aeternam” (katkend). Noot on saadaval Kooriühingus, EMTA välissuhete osakonna ruumis B-204 või Maailma Noortekoori kodulehel http://www.worldyouthchoir.org/Audition/Download2012auditionpackage.aspx
- aaria või lied vabal valikul a capella või klaverisaatega (vajalik oma klaverisaatja!)
- heliredel laulduna vokaalil, fortes ja a cappella, et näidata hääleulatust
Lisaks noodilugemise katse!
Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 3. augustist – 1. septembrini 2012 Küprosel, Kreekas ja Türgis, lähemalt saab lugeda koori kodulehelt http://www.worldyouthchoir.org/Home.aspx
NB! Kõik kohalviibimisega seotud kulud (majutus, kohalik transport ja töömaterjalid) katab vastuvõtja. Osavõtjail endil tuleb maksta lennukipiletid Tallinnast Kürosele, Pedoulasesse ja tagasi ning tasuda muude võimalike erakulutuste eest.
Registreerumine kuni 2. veebruarini 2012:
Kai Kiiv - EMTA välissuhted (ruum B-204), kai@ema.edu.ee, tel. 6675 721
Kaie Tanner - Kooriühing, kaie.tanner@kul.ee , tel. 627 44 51
EL Noorteorkester ootab!
Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO - European Union Youth Orchestra) kutsub konkureerima: osalema on oodatud Euroopa Liidu liikmesmaade kodakondust omavad instrumentalistid, kes on sündinud ajavahemikus 1.01.1987 - 31.12.1997.
Ettemängimine toimub kahes voorus:
- eelkonkurss keelpillidele 8. veebruaril 2012 EMTA orelisaalis (A-404);
- põhikonkurss 9. veebruaril 2012 orelisaalis.
Ettemängimisel nõutav repertuaar:
- üks teos vabal valikul (osa kontserdist, sonaadist või muu pala, v.a. löökpillid, kes esitavad ainult orkestripartiid)
- kohustuslikud orkestripartiid, noodid saadaval EMTA välissuhete osakonnas (ruum B-204) või EUYO kodulehel http://www.euyo.org.uk/orchestral-extracts
Kandideerida soovijatel täita ankeet (lisas) ning saata see hiljemalt 26. jaanuariks 2012 e-maili aadressil kai@ema.edu.ee või tuua EMTA välissuhete osakonda ruumi B-204.
Täpsem info Euroopa Liidu Noorteorkestri 2012/2013 hooaja kohta EUYO kodulehel http://www.euyo.org.uk/. Vt ka http://www.ema.edu.ee/index.php?main=1025
NB! Kõik orkestrisessiooniga seotud kulutused on kaetud EUYO poolt!
Ettemängimine toimub kahes voorus:
- eelkonkurss keelpillidele 8. veebruaril 2012 EMTA orelisaalis (A-404);
- põhikonkurss 9. veebruaril 2012 orelisaalis.
Ettemängimisel nõutav repertuaar:
- üks teos vabal valikul (osa kontserdist, sonaadist või muu pala, v.a. löökpillid, kes esitavad ainult orkestripartiid)
- kohustuslikud orkestripartiid, noodid saadaval EMTA välissuhete osakonnas (ruum B-204) või EUYO kodulehel http://www.euyo.org.uk/orchestral-extracts
Kandideerida soovijatel täita ankeet (lisas) ning saata see hiljemalt 26. jaanuariks 2012 e-maili aadressil kai@ema.edu.ee või tuua EMTA välissuhete osakonda ruumi B-204.
Täpsem info Euroopa Liidu Noorteorkestri 2012/2013 hooaja kohta EUYO kodulehel http://www.euyo.org.uk/. Vt ka http://www.ema.edu.ee/index.php?main=1025
NB! Kõik orkestrisessiooniga seotud kulutused on kaetud EUYO poolt!
TMW ootab esinejaid
Avatud on veebipõhine taotlusvoor kõigile asjast huvitatud artistidele, kellel on soov järgmisel Tallinn Music Weekil üles astuda. Taotlused on oodatud kõiki muusikastiile viljelevailt muusikakollektiividelt, kes tunnevad, et on valmis tegutsema ka välisturgudel ning panustama oma karjääri nii muusikalise arengu kui professionaalse asjaajamise osas.
Avatud on ka delegaatide registreerumine Tallinn Music Week konverentsile, kus muusika- ja loomeettevõtluse teemadel vahetavad mõtteid valdkonna tipptegijad üle maailma.
Tallinn Music Week 2012 festival toimub 29.-31. märtsil üle Tallinna linna ning konverents 30.-31. märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses.
Tallinn Music Week, mis aastal 2012 neljandat korda aset leiab, on Eesti talendiesitlusfestival ning muusikatööstuse konverents. Igal aastal kutsutakse Tallinnasse ka ligi 100 rahvusvahelise profiiliga muusikettevõtjat, kes tutvuvad festivali raames lootustandvate Eesti talentidega, jagavad konverentsi raames muusikaettevõtluskogemusi ning loovad kontakte Eesti muusikatööstusega. Festivali eesmärk on elavdada Eesti muusika eksporti ja toetada siinse muusikaturu professionaalset arengut, laiendades ettevõtjate rahvusvahelist kontaktibaasi ning valdkonnaspetsiifilisi teadmisi.
Aastal 2011 võttis TMW-ist delegaadina osa 229 muusikaettevõtjat ja -organisatsiooni Eestist ning 194 rahvusvahelist delegaati. Festivaliprogrammis astus 16 laval üles 147 artisti 10 riigist (neist 123 artisti Eestist) ning muusikaklubisid külastas 7600 festivalikülastajat. Veebisait kogus 52 483 unikaalset kodulehekülastust 88 riigist.
Avatud on ka delegaatide registreerumine Tallinn Music Week konverentsile, kus muusika- ja loomeettevõtluse teemadel vahetavad mõtteid valdkonna tipptegijad üle maailma.
Tallinn Music Week 2012 festival toimub 29.-31. märtsil üle Tallinna linna ning konverents 30.-31. märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses.
Tallinn Music Week, mis aastal 2012 neljandat korda aset leiab, on Eesti talendiesitlusfestival ning muusikatööstuse konverents. Igal aastal kutsutakse Tallinnasse ka ligi 100 rahvusvahelise profiiliga muusikettevõtjat, kes tutvuvad festivali raames lootustandvate Eesti talentidega, jagavad konverentsi raames muusikaettevõtluskogemusi ning loovad kontakte Eesti muusikatööstusega. Festivali eesmärk on elavdada Eesti muusika eksporti ja toetada siinse muusikaturu professionaalset arengut, laiendades ettevõtjate rahvusvahelist kontaktibaasi ning valdkonnaspetsiifilisi teadmisi.
Aastal 2011 võttis TMW-ist delegaadina osa 229 muusikaettevõtjat ja -organisatsiooni Eestist ning 194 rahvusvahelist delegaati. Festivaliprogrammis astus 16 laval üles 147 artisti 10 riigist (neist 123 artisti Eestist) ning muusikaklubisid külastas 7600 festivalikülastajat. Veebisait kogus 52 483 unikaalset kodulehekülastust 88 riigist.
Wednesday, 7 December 2011
2014.a. laulupeo juht: Hirvo Surva
2014. aasta üldlaulupeo kunstiliseks juhiks valiti 28.11.2011 Hirvo Surva - ja üldtantsupeo juhiks Maido Saar. Kolmevoorulise valikusõela ette laekus tähtajaks viis tööd, mille seast valiti välja Hirvo Surva kavand "Ajalootund".
Tantsupeo ideekavandi konkursi võitis 13 esitatud kavandi seas töö nimega «Puudutus», mille arendamises osalesid Maido Saar, Kalev Järvela, Toomas Lunge, Aarne Saluveer ning mille autoriks on Sten Weidebaum.
XXVI laulupidu ja XIX tantsupidu toimuvad 4.–6. juulil 2014. aastal.
See uudis, mis on ju suurearvulise laulu- ja tantsupeo pere jaoks ju väga oluline, sai kahjuks liiga vähese meediatähelepanu osaliseks (siiski err.ee, Postimees, Delfi). Kiidan aga põhjalikuma saatelõigu eest Klassikaraadio 03.12.2011 Helikaja - sellest saatest saabki minu arvates kõige parema ülevaate muusikaelus toimuva kohta.
28.11.2011 toimunud Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Kooriühingu ning Laulu- ja Tantsupeo SA ümarlaual kaardistasime eelmise noortelaulupeo ettevalmistusprotsessi plusse ja miinuseid ning püüdsime ilmnenud kitsaskohtadele leida lahendusi. Üks olulisemaid järeldusi oli, et ajaliselt liiga kokkusurutud laulupeo ettevalmistusprotsess pingestab kogu järgnevat tööd ja tekitab täiendavaid riske ka peo kvaliteedi osas. Nüüd, kui Hirvo Surva seab oma meeskonna kokku ning uue peoni on aega kaks ja pool aastat, on aega parasjagu - kuid mitte ka liiga lahedalt. Uuel aastal toimuvad töökoosolekud saavad juba toimuda Hirvo ja tema meeskonna aktiivsel osalusel. Muu hulgas sai räägitud teema, et Eesti Vabariigi 100. aastapäev aastal 2018 ei vaja markeerimiseks tingimata laulupidu, ülejärgmine pidu saab toimuda 2019. aastal, kui täitub 150 aastat esimesest üldlaulupeost.
Mis aga puutub veel Helikajasse, siis lõbus võrdlusmoment tekkis septembris, kui Tallinna Jaani kirikus 26.09.2011 toimunud Vox Clamantise ja Dhafer Youssef'i kontserti käsitlesid nii 28.11.2011 Õhtuleht kui kontserdijärgne Helikaja (pole enam veebis leitav). Ajaleheartikkel keskendus täielikult episoodile, kus natuke napsine kunstiklassik kontserdi kõnet pidama hakkas, raadiosaade läks sellest aga teadlikult mööda ja keskendus kõlanud muusikale. Adekvaatsema ülevaate toimunu kohta andis minu arvates ikka Helikaja.
Tantsupeo ideekavandi konkursi võitis 13 esitatud kavandi seas töö nimega «Puudutus», mille arendamises osalesid Maido Saar, Kalev Järvela, Toomas Lunge, Aarne Saluveer ning mille autoriks on Sten Weidebaum.
XXVI laulupidu ja XIX tantsupidu toimuvad 4.–6. juulil 2014. aastal.
See uudis, mis on ju suurearvulise laulu- ja tantsupeo pere jaoks ju väga oluline, sai kahjuks liiga vähese meediatähelepanu osaliseks (siiski err.ee, Postimees, Delfi). Kiidan aga põhjalikuma saatelõigu eest Klassikaraadio 03.12.2011 Helikaja - sellest saatest saabki minu arvates kõige parema ülevaate muusikaelus toimuva kohta.
28.11.2011 toimunud Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Kooriühingu ning Laulu- ja Tantsupeo SA ümarlaual kaardistasime eelmise noortelaulupeo ettevalmistusprotsessi plusse ja miinuseid ning püüdsime ilmnenud kitsaskohtadele leida lahendusi. Üks olulisemaid järeldusi oli, et ajaliselt liiga kokkusurutud laulupeo ettevalmistusprotsess pingestab kogu järgnevat tööd ja tekitab täiendavaid riske ka peo kvaliteedi osas. Nüüd, kui Hirvo Surva seab oma meeskonna kokku ning uue peoni on aega kaks ja pool aastat, on aega parasjagu - kuid mitte ka liiga lahedalt. Uuel aastal toimuvad töökoosolekud saavad juba toimuda Hirvo ja tema meeskonna aktiivsel osalusel. Muu hulgas sai räägitud teema, et Eesti Vabariigi 100. aastapäev aastal 2018 ei vaja markeerimiseks tingimata laulupidu, ülejärgmine pidu saab toimuda 2019. aastal, kui täitub 150 aastat esimesest üldlaulupeost.
Mis aga puutub veel Helikajasse, siis lõbus võrdlusmoment tekkis septembris, kui Tallinna Jaani kirikus 26.09.2011 toimunud Vox Clamantise ja Dhafer Youssef'i kontserti käsitlesid nii 28.11.2011 Õhtuleht kui kontserdijärgne Helikaja (pole enam veebis leitav). Ajaleheartikkel keskendus täielikult episoodile, kus natuke napsine kunstiklassik kontserdi kõnet pidama hakkas, raadiosaade läks sellest aga teadlikult mööda ja keskendus kõlanud muusikale. Adekvaatsema ülevaate toimunu kohta andis minu arvates ikka Helikaja.
Saturday, 3 December 2011
Riigi kultuuripreemiate komisjon
Valitsus kinnitas 24.11 riigi kultuuripreemiate komisjoni uue koosseisu kolmeks järgnevaks aastaks. Komisjoni ülesandeks on riigi kultuuripreemiate ettepanekute läbiarutamine ning ettepanekute tegemine valitsusele preemiate määramiseks.
Kultuuripreemiate komisjoni uude koosseisu kuuluvad arhitekt ja õppejõud Andres Alver, helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor René Eespere, ajaloolane, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur ja õppejõud Linda Kaljundi, Pimedate Ööde filmifestivali tegevjuht Anu Kivilo, muusik, produtsent ja ettevõtja Urmas Kõiv, folklorist ja Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, kunstiajaloolane ja kriitik ning Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak, näitleja ja Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp, ballettmeister ja stsenarist Mai-Ester Murdmaa, filmikriitik, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees ja Eesti Filmi sihtasutuse ekspertkomisjoni esimees Jaan Ruus, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Jelena Skulskaja, kirjandusteadlane, -kriitik ja tõlkija Märt Väljataga. Komisjoni esimees on kultuuriminister Rein Lang.
Riigi kultuuripreemiad antakse kätte Vabariigi aastapäeval.
Kultuuripreemiate komisjoni uude koosseisu kuuluvad arhitekt ja õppejõud Andres Alver, helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor René Eespere, ajaloolane, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur ja õppejõud Linda Kaljundi, Pimedate Ööde filmifestivali tegevjuht Anu Kivilo, muusik, produtsent ja ettevõtja Urmas Kõiv, folklorist ja Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, kunstiajaloolane ja kriitik ning Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak, näitleja ja Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp, ballettmeister ja stsenarist Mai-Ester Murdmaa, filmikriitik, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees ja Eesti Filmi sihtasutuse ekspertkomisjoni esimees Jaan Ruus, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Jelena Skulskaja, kirjandusteadlane, -kriitik ja tõlkija Märt Väljataga. Komisjoni esimees on kultuuriminister Rein Lang.
Riigi kultuuripreemiad antakse kätte Vabariigi aastapäeval.
Subscribe to:
Posts (Atom)
