Kultuuristatistikast

Seoses rahvaloendusega kandub lähiaja tähelepanu statistilistele teemadele. Samuti on statistikat argumenteerimisel üha enam vaja. Seepärast väike pilguheit kultuurivaldkonnaga seotud statistikale.

Eurostati andmetel töötas 2009. aastal Euroopa kultuurisektoris üle 3,6 miljoni inimese. Tõsi küll, jätkuv finantskriis on vähendanud ilmselt seda arvu ka rikkamates riikides. Näiteks Saksamaal on teatrite ja orkestrite juures töötanud 45 000 inimesest minu teada jäänud alles 38 000. Kuid ikkagi on see oluline hulk, rääkimata publikust, kelle nimel nad töötavad, või veel üldisemalt - kultuuri rollist ühiskonna arengus.

25.-26. novembril pidas Tallinnas oma 42. konverentsi PEARLE ehk Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga, keda siin võõrustas Eesti Etendusasutuste Liit (vt fotosid üritusest ning artikleid 1, 2, 3 Sirbis). Organisatsiooni president Catherine Baumann argumenteeris meilegi tuttavat juttu, et "tugev etenduskunstide sektor toob ärivõimalusi paljudele, aga kui kaunid kunstid peavad taluma eelarvekärpeid ja rahalisi raskusi, ulatuvad ka need mõjud palju laiemale" ( artikkel "The work of Art" Public Service Review's nr 22 - muide, sealsamas räägib Eesti edusammudest eurostatistikat aluseks võttes oma artiklis peaminister Andrus Ansip).

PEARLE liikmed said muuhulgas värske ülevaate Eesti etenduskunstide maailmas toimuvast, sealhulgas teatristatistikast. Nende konverentsist saab lugeda Sirbist 16.12.2011.

Statistikat on argumenteerimisel üha enam vaja. Seepärast jagan mõningaid linke materjalidele, mis võiks kasulikuks osutuda.
- Eesti teatristatistika kogumikud alates 2006.-st aastast - väljaaandja on Eesti Teatriagentuur (toimetaja Tiia Sippol), kes 2009. aastal üllitas ka inglise- saksa- ja venekeelse "Eesti teatri teejuhi";
- Soome sümfooniaorkestrite statistika jm info;
- rahvusvahelise statistika linkidekogu http://www.worldometer.info/;
- Eurostat'i kogumik "Cultural statistics. 2011 edition".

OECD on tegelenud selliste teemadega nagu "kultuuri sotsiaalse ja majandusliku tähtsuse rahvusvaheline mõõtmine" või üldse projektikorras "kultuuri rahvusvaheline mõõtmine", aga ka "kultuuri mõju turismile".
Aga vt ka OECD economic survey: Estonia. April 2011, kus kultuurist küll ei kirjutata.
OECD andmeil (factbook 2009) saab välja tuua järgmised andmed Eesti kohta:
- Household expenditure on recreation and culture, 2006 - 4,8% GDP-st (Euroopas Eestist suuremad leibkonniti kulutajad: Austria, Sloveenia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksa, Kreeka, Island, Hispaania)
- Government expenditure on recreation and culture, 2006 - 2,5% GDP-st (Euroopas Eestist suuremad valitsuskulutused: Island 3,6%) Nt Soome on 1,1%, Sloveenia 1,2%, USA 0,3%.

Eesti Statistikaameti väljaannetest:
- Muusika andmebaas "Eesti Kontserdi korraldatud kontserdid 1980-2005"
- andmebaas "Kultuurielus osalemine"
- "Kultuur arvudes. 2006"
- "Kultuur 1997-2007. Culture"
- Teemaleht I 2009 "Kultuuris osalemine"
- 2011.a. pressiteated, et laulmine on noorte hulgas populaarseim kultuuriharrastus ning et elanikud osaleks kultuurisündmustel meelsasti rohkem.
- Eesti statistika aastaraamat 2011 - lk 85-96. Kultuur.
- "Leibkonna kulutused kultuurile" jt kultuurialased publikatsioonid
- Detsembris 2012 ilmub loomemajandusele keskenduv kakskeelne väljaanne "Kultuur. Culture".

Konjunktuuriinstituudil peaks 2012. aasta algul valmima kultuuri- ja spordisündmuste majanduslike mõjude uuring, mille valimisse kaasati nt Jõhvi Balletifestival (11.-14.03), Rakvere Punklaulupidu (11.06), Järvakandi Rabarock (17.-18.06), Suure-Jaani Muusikafestival (juuni), Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb (juuli), Saaremaa ooperipäevad (18.-23.07), Viljandi Pärimusmuusika Festival (28.-31.07), Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus (august). Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastab üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.