2011. aasta saab peagi seljataha. Ma ei hakka tegema Marko Mihkelsoni järgi oma valdkonnas sündmuste TOP-10-t. Ka seepärast, et sündmusi oli palju. Ning kindlasti oli ka Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud valik aasta sündmustest vaid üks selektsioonivariant paljudest. Küll aga leian, et eesti rahva kultuurihuvi sai tänavu taas kuhjaga kinnitust. Aitäh selle eest kõigile piletiostjaile ja maksurahadega toetajatele!
Seepärast ei saa ma nõus olla vastandusega, mida kasutas Andres Mustonen Eesti Kontserdi ajakirjas "Aplaus" (nr 2): "Mäletan hästi aegu, kus midagi väga palju ei toimunud, kuid huvi selle vähesegi vastu oli tohutu. Nüüd on vastupidi - valikuid on palju, aga midagi ei valita ja huvi puudub, sest näib, et teatakse juba kõike."
Tõepolest tundub pakkumine aeg-ajalt nõudlust ületavat, aga kui võtta võrdlusaluseks kultuuritarbimine mujal maailmas, siis jagub meie ühemiljonilist rahvast ikka üllatavalt paljude sündmuste publikuks. Muidugi tahaks, et näiteks eesti interpreetide kõrgetasemelistele kammerkorntsertidele jaguks rohkem publikut. Aga eks tuleb tõdeda, et püramiidi alus ongi selline kitsuke.
Kultuuripealinnaga Tallinnas võib üldjoontes rahule jääda. See tõdemus klaarub välja ka Jaanus Rohumaa (Postimees 22.12.2011) ja Indrek Ibruse (Postimees 23.12.2011) ülevaatlikest arvamusavaldustest - koos ühe tugevamalt kõlava veendumusega, et kultuuris saab suuri asju teha ka ilma segumasinat käivitamata, vaid esmajoones just inimestesse investeerides. Mulle tundus, et eriti õnnestusid tänavu just pigem väiksema kaliibriga sündmused, mis aitasid aktiivsesse kultuurikäibesse näiteks Vanalinna või Kalamaja kandi hoove, aga kindlasti ka mereäärseid alasid. Mikko Fritze unistus Tallinna avamisest merele jääb väärt tööülesandena samas ka järgnevateks aastateks aktuaalseks. Sõlmitud kontaktide valguses on minister Rein Langil igati põhjust öelda (ERR uudised 23.12.2011), et kultuuriaasta tegelikku tähtsust näeme alles mitme aasta pärast.
Ministeeriumi ja muusikavaldkonna vaatevinklist võib aastat pidada kindlasti kordaläinuks. Noorte laulu- ja tantsupidu õnnestus hästi. Eestis toimus mitu rahvusvahelist suurfoorumit - märgina sellest, et meie muusikaelu tuntakse ja tunnustatakse laiemalt. Mõnigi kartus (näiteks aastasiseste eelarvekärbete ees) ei osutunud tõeks. Tegelikult tuli läbi toetusprogrammide raha valdkonda mullusest rohkemgi ja sama tendents tugevneb ka järgmise aasta riigieelarves. Kultuurkapitali rahakott on samuti vahepealsest saleduskuurist välja tulnud.
Kindlasti jätkan oma blogipidamist ka 2012. aastal. Osalt ka sellepärast, et kompenseerida oma valdkonnas veidigi minister Langi muret (intervjuus ETV "Pealtnägijale" 21.12.2011), et "see informatsioon, mis on olemas valitsusel ja mida valitsus ka tegelikult väga tahab oma inimesteni edastada, sinna ei jõua." Ega muud varianti sellises olukorras olegi kui oma meediakanali loomine ja ülalhoidmine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment