Paar näidet järgnevast kommunikatsioonist. 11.02.2012 Postimehes ilmus EMT kuulutus tekstiga, mis on ühelt poolt soe tänuavaldus, aga teisalt ka nutikas brändireklaam: "Aitäh, kallid kultuuritegelased, et meil on, keda toetada. Koos viime elu edasi! Täname, et valisite EMT kultuurisõbralikuks ettevõtteks."
Märtsikuises Eesti Kontserdi kliendiajakirjas "Aplaus" ilmutas ühe Ida-Virumaa firma koostööprojektidest kultuuri valdkonnas kaubandusliku teadaande pealkirjaga "Viru Keemia Grupp tunnetab endas vaimset küpsust kultuurivaldkonda panustada".
Sarnased sõnumid jäid kajama ministri tänuvastuvõtul suurima meediatähelepanu saanud Feliks Mägus'a (Nordic Hotel Forum), Vahur Krafti (Nordea Pank) ja Enn Kunila sõnavõttudest. Pole liigne öelda, et kõik kolm on jõudsalt toetanud ka justnimelt muusika valdkonda.
Konjunktuuriinstituudi uuring 20 kultuurisündmuse baasil - "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs" hõlmas valimis muusikasündmustest järgmisi 2011. aasta üritusi: Jõhvi Balletifestival, Rakvere Punklaulupidu, Järvakandi Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus. Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastas üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.
Marje Josing andis ka soovitusi nii korraldajatele, omavalitsustele kui kohalikele teenusepakkujatele, aga ka riigile. Resümeerides lisaks veel ühe soovituse korraldajatele: kuna ka sponsorettevõtte juht on inimene, kellele on omane tunnustusvajadus, tasub igasuguse toetuse eest tänulik olla.
Niisiis, ürituse regionaalne majanduslik mõju (otsene tulu külastajatelt + korraldajate eelarvest tulenevad tulud) sõltub:
- ürituse sisust, mainest;
- korraldajate professionaalsusest;
- piirkonna infrastruktuurist (kas on majutuskohti, toitustust, kauplusi jne);
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest reageerida kõrgenenud nõudlusele;
- külastajate arvust ja kulutustest;
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest pakkuda korralduseks vajaminevaid kaupu/teenuseid;
- ilmast.
Keskmiselt kulutas külastaja 42 € majutus-, 14 € teenindus- ja 8 € toitlustusasutustes.
Üritusi külastas üle 230 000 inimese, küsitlusele vastas 5508 inimest. Kõige enam (400 €) kulutasid Saaremaa ooperipäevade külastajad. Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitas, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot (vahemikus 0,7 € - 17,8 €).
Seoses üritustega ilmnenud probleemid ei puudutanud 939 küsimustikule vastanud ettevõtte või asutuse hinnangul sugugi programmi kvaliteeti või esinejate valikud, vaid olid pigem olmelist laadi: parkimine ja liiklus, eelbroneeringute hilinenud tühistamine, kohaliku teenindusvõrgu ülekoormatus, olmetingimused (tualetid), turvalisus, liigne alkoholitarbimine jne.
20 üritusest jäi eelarvega plussi või tasakaalu 12 üritust, 8 ürituse puhul jäi eelarve miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvelt.
Suurimate korralduskuludega olid mastaabilt rahvusvahelised: Otepää MK etapp, Europeade koos Tartu Hansapäevadega, Rabarock, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad ja Tartu Maraton (vahemikus 368 000 kuni 804 000 €). Eelarvest piirkonda jäänud tulud on väikseimad (1-2%) Rabarockil ja Leigol - nende korraldajatel tuleb kõik teenused kaugemalt sisse tuua, kohapeal teenusepakkujad puuduvad.
Uuringust kõnelesid pikemalt Kuku raadio 17.03.2012 saates "Majandusruum" Marje Josing ja Jorma Sarv.
No comments:
Post a Comment