Paljud erinevad institutsioonid korraldavad oma valdkonnas teema-aastaid. Nii ka Kultuuriministeerium. Näiteks 2010 oli lugemisaasta, 2011 mõistagi kultuuripealinna-aasta. Tänavu tähistame filmiaastat, kuna Eesti film saab 100-aastaseks. Sel puhul on avatud veebisait ef100.ee, korraldatud sajandi filmiküsitlus, ette valmistatud andmebaas jne. Paljude koostööpartnerite toel toimub aasta läbi kõige erinevamaid sündmusi jne. Kuna filmiga on paljude teiste kunstide hulgas seotud ka muusika, on oma koht ka filmimuusikale pühendatud sündmustel. Näiteks Eesti Muusika Päevad lõppesid paljude jaoks 25.03.2012 Nõmme Kultuurimajas, kus DJ Tõnu Kõrvits mängitas just nimelt muusikat eesti filmidest.
2013 saab olema Eesti kultuuripärandile pühendatud aasta, 2014 on aga fookuses Läänemere kultuur, seoses Eesti erinevate eesistumistega regionaalsetes organisatsioonides sel aastal.
2015 on aga ametnike tasandil kokku lepitud, et toimub muusika-aasta. Siis võiks valmis olla mõnigi muusikavaldkonnale oluline uusehitus, samuti tähistavad oma juubeleid Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Selleks, et aastat väärikalt tähistada, on valdkonnal kindlasti põhjust aegsasti hakata mõtteid koondama ja ideid välja pakkuma. Esmane visand muusika-aasta kontseptsioonist võiks aga valmida juba 2013. aasta algul. Selline teema-aasta on igale vastavalt valdkonnale igatahes väärt korraldamist, sest natuke kampaania-korras ja ühtse turundusplaaniga läbi viidud teema-aasta ettevõtmised saavutavad paremini ajakirjanduse ja laiema avalikkuse tähelepanu. Samuti seostuvad teema-aastatega spetsiaalsed rahaeraldused, muuhulgas Kultuuriministeeriumi poolt.
Sealt edasi on aga esialgselt paika pandud selline fokusseeritus (võib-tulla muudatusi): 2016 - meedia-aasta, 2017 - lapsed ja noored. 2018 on kaks olulist fookust - Eesti Vabariik 100 (millega seotud sündmusi valmistab ette Riigikantseleis tegutsev Jaanus Rohumaa) ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus. 2019 on aga mitte lihtsalt üldlaulupidu, vaid tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost (mis omakorda tähistas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal).
Muide, mõningatel andmetel võeti aastal 1915 USA-s kasutusele žanritermin "jazz" (või kujul "jass"), mis annaks muusika-aastal eraldi võimaluse tähistada jazzisajandi täitumist. Eestisse jõudis jazz kohe pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal, kui hakkas tegutsema The Murphy Bandi tuumik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment