Eesti Kontsertkoorist

"Eesti Päevalehe" intervjuus 07.05.2010 kurdab Estonia peakoormeister Risto Joost, et professionaalsetesse kooridesse ei jagu lauljaid - mis on kogemus mitme viimatise konkursi korraldamisest. "Praegu on kõik koorid seisus, kus järelkasvu pole peale tulemas, mis omakorda tähendab, et pensioniikka jõudvatele lauljatele pole võtta asendusjõudu," ütleb Risto. Samas ta nendib, et "Kui inimesel on juba teatud vokaalne tase, siis on tal tööd elu lõpuni." Risto kutsub ka üles muusikahariduses panustama rohkem koorisuunale, mida pakkus riikliku tellimuse suurendamise mõttena oma pöördumises haridusministri poole ka Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe.

Loomulikult peab nii haridusjuhtidel kui noortel õppuritel jaguma kindlust, et kui tellimus suureneb, leidub koorilaulmise eriala lõpetanutele ikkagi ka töökohti. Selles (ja mitmes muus) kontekstis on positiivne uudis kultuuriministri käskkiri nr 207, 27.04.2010, millega minister eraldas toetust programmist "Filharmooniline tegevus" - Eesti Kontsertkoori tegevuse käivitamiseks ja haldamiseks ning 2010. filharmoonilise aasta vokaalsuurvormide läbiviimiseks. Rääkisin sellest ka intervjuus Klassikaraadio Helikajale 08.05.2010.
 
Lühidalt on plaan selline: juulist 2010 tegutsevad Eesti Kontserdi struktuuriüksustena Rahvusmeeskoor (RAM) ja Hortus Musicus ning uue loomingulise kollektiivina Eesti Kontsertkoor, mille administreerimisega tegeleb RAM - et tihedas koostöös Rahvusmeeskooriga saaks suurvorme esitada. Tõsi, vähemasti sel aastal pole eelarveraha nii palju, et nt 50 naislauljat saaks ka osalise tööajaga palgale võtta. Nii tuleb alustada projektipõhiselt tegutsedes - nagu tehti nt 21.11.2008 "Joonase lähetamist" ette kandes. Küll aga on see kultuuriminister Laine Jänese ammune soov, et edaspidi kasvaks see koor ikkagi põhipalgaga kooriks, mida juhiks permanentne kunstiline juht. Vajadust sel moel täita lünk, mis tekkis 1994. aastal Eesti Raadio segakoori laialiminekuga, on rõhutanud mitme põlvkonna koorijuhid, viimatises intervjuus siis ka Risto Joost. Võimalikeks eeskujudeks võiks ju tuua ka asukohariigi toetusel tegutsevad Läti segakoor Latvia ja Venemaa riiklik akadeemiline Jurlovi koorikapell. Lisaksin aga veel, et RAM jääb ikka RAM-iks, iseseisvalt tegutsevaks meeskooriks - ühisprojektid Kontsertkoori raames toimuks ju mõni kord aastas ja vastavalt valitavale repertuaarile.
 
2010. aastal seostub filharmoonilise tegevuse raha  nende projektidega, milles ERSO ja RAMi kõrval osaleb ka loodav Kontsertkoor:
- 07.08. Veljo Tormise "Eesti ballaadide" kontsertettekanne, dirigeerib Tõnu Kaljuste;
- 22.10. Brahmsi "Saksa reekviem", dirigeerib Neeme Järvi;
- 12.11. Gia Kantšeli 75, dirigeerib Andres Mustonen.
Loodetavasti on see info lõplik ega muutu.
 
Nendeks projektidega seotud rahasumma tuli muusika valdkonda täiendava poliitilise kokkuleppega enne 2010.a. riigieelarve kolmandat lugemist Riigikogus - ning tuli selgelt sihtotstarbelisena. Ühtegi muusikakollektiivi ega -projekti pole selle nimel koomale tõmmatud. See raha oleks võinud ka üldse tulemata jääda, kui valitsuskabinetile eesotsas peaministriga poleks sellise uue initsiatiivi idee olulisena tundunud. Lõviosa rahast kulub projektipõhisteks töötasudeks  - Kontsertkoori ja solistide kõrval ka ERSO-le ja RAM-ile. Masu ja palgata puhkuse nädalate taustal on see eriti oluline tõik.
 
Veidi ka koori nimest. Kaua on koorijuhid rääkinud Oratooriumikoorist - aga on selge, et loodav koor võiks laulda muudki peale oratooriumide. Eriti, kui jõutakse veel ühe vakantse funktsiooni täitmiseni, milleks on eesti muusika fondisalvestused. Kontsertkoor on sobilik ka seetõttu, et ei sisalda liigilist määratlust (sega-, nais- vm koor) ja jätab seega varieerimisruumi. Õigekeelsussõnaraamat annab liitsõna moodustamisel variandi nii nimetava (nt kontsertklaver) kui omastava käändega (nt kontserdisaal). Sõelale jäi kolmesilbiline vorm "kontsertkoor" - ka seetõttu, et selle on teinud kõrvale tuttavamaks saksakeelses kultuuriruumis tegutsevad konzertchor'id ja Eestis näiteks Kaarli koguduse Kontsertkoor.
 
Sellises lõpplahenduses kajastuvad need kaasavad arutelud, mida oleme ministeeriumi poolt viimaste kuude jooksul pidanud kõige erinevamate osapooltega. Nõnda saan käe südamele panna ja öelda, et selline lahendus pole sündinud kabinetivaikuses ja peaks olema osapooltele sobilik - ning, mis kõige olulisem, pakkuma kontserdipublikule midagi uut ja olulist. Samasugune, sobilikuks tunnistav hinnang jäi kõlama ka Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul 30.04.2010, kuhu minister tuli seda teemat tutvustama. Mis muud, kui tuult tiibadesse uuele koorile!

Kolmapäeval, 19.05.2010 oli uus koor esmakordselt koos. Saadi kätte "Eesti ballaadide" partiid, teost tutvustasid Lea Tormis ja Tõnu Kaljuste. Koori sündi tuli tervitama Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Johannes Tralla tuli ja tegi kultuuriuudise 20.05, mida kasutas ka Postimees. Eesti Kontserdi pressiteatesse teeks paranduse: "Eesti ballaadide" kontsertetendus toimub 07.08.2010.