Mitu muusikuid koondavat ühendust on neil päevil pidanud või pidamas oma aastakoosolekuid. Seetõttu on uue hooga üles kerkinud ka finantseerimisteema oma erinevates variatsioonides.
Eesti interpreetide probleemidest on kirjutanud EIL praegune juht Rein Rannap, talle vastas Eesti Kontserdi juht Marko Lõhmus. Kontserdiagentuuri Corelli Music juht Mail Sildos sai oma aastatepikkuse tubli töö tunnustusena riikliku kultuuristipendiumi - aga peab leppima tegevuse jätkamisega projektipõhiselt (AK kultuuriuudis 13.05.2010). OÜ Corelli Music taotles omale eraldiseisvat riigieelarverida juba üsna kohe pärast asutamist 2004. aastal, tuues paralleeliks riiklikud dotatsioonid äriühingutele näiteks praami- või rongiliikluses - ning taotleb sama ka praegu. Kuigi Corelli Music on otsinud omale aktiivselt ka metseene-sponsoreid, on selle äriühingu tegevus põhiosas sõltunud riiklikest toetustest. Mail Sildos käis oma muredest rääkimas 18.05.2010 ka ETV Terevisiooni saates.
Tõe huvides tuleb öelda, et Mail Sildose väide, et Kultuuriministeerium vähendas toetust Corelli Music'ule 85% võrra (ehk siis 15%-le algsest), pole täpne. Kitsalt ühe konkreetse programmi raames ("Eraõiguslikud kontserdikorraldajad") vähenes eraldatud toetus 2009.a. 126 000 kroonilt 2010.a. 24 590 kroonile, mis on 80,5%. Aga kokku on Mail Sildost ja tema firmat toetatud ministeeriumist 2009. aastal mitmest erinevast programmist kokku 194 507 krooniga, 2010. aastal aga 165 590 krooniga, mis moodustab mullusest 85% ning on üldiste kärbete taustal üsna korralik toetus. Sellele lisanduvad veel eraldised Kultuurkapitalist.
Olukorras, kus on vähenenud nii nn. vabad vahendid avalikus sektoris kui sponsorlustegevus ja tellimused erasektori poolt, on senises mahus projektipõhine tegutsemine muutunud raskemaks kõigile - nii üksikartistidele kui suurtele kollektiividele (nagu näiteks 04.05.2010 Viini Konzerthaus'is eduka kontserdi andnud Põhjamaade Sümfooniaorkester), aga ka ammu ennast tõestanud festivalidele. Ei saa salata, et varasemast rohkem kadedaid pilke on tundnud riigipalgalised kollektiivid - kuid kerge pole nendelgi. ERSO pillimees peab ju ka oma nelja palgata puhkuse nädala kestel peret toitma ja korteri eest maksma.
Kõigi nende muremõtete keskel on põhjust tsiteerida kultuuriministrit, kes rõhutab: olgu mis on, aga 2011. aasta riigieelarve on tema ministriksoleku ajal (seega alates märtsist 2007) esimene koostatav eelarve, kus suund ei ole kärpimise poole. Omalt poolt lisaksin, et kadeduseks stiilis "miks tal on parem kui mul" pole sageli tegelikult alust, sest enamus muusikuist ju oma muresid avalikult kurtma ei kipugi. Kindlasti on sellisest segregatsioonist tulemuslikum (valdkondliku) solidaarsustunde ülalhoidmine ja üheskoos nuputamine, kuidas keerulisele olukorrale lahendusi leida. Tuleb tunnustada foorumeid, kus nimelt sellises võtmes lähenemine on valdavaks jäänud.
Tõsi ta on, et muusikute palkade baastase on üldjuhul selgelt madalam, kui sedavõrd kaua oma ametit õppinud ja kõrgharidusega spetsialistil võiks olla. Seda valusamad on ka igasugused palgakärped või elukallidust kergitavad hinnatõusud. Aga väikese ja vananeva rahvastikuga riigis pole ka kergelt tekkimas neid lisa-allikaid, mille abiga saaks baastaset märgatavalt tõsta. Poliitiliste otsustega on kultuuriministril õnnestunud tuua muusika valdkonda täiendavat raha konkreetsetele ettevõtmistele (nagu näiteks Eesti Kontsertkoor ja 2011. aastal ehk ka Arvo Pärdi Arhiiv). Kuid üldisem märgatav sissetulekute suurenemine annab ennast veel oodata, sest hädalisi valdkondi on palju. Ka minister on üheselt mõista andnud, et kui valikuks on kas hea kontserdi toimumine või hädaolukorras kiirabi väljasõidu nobedus, eelistaks ta viimast.
Uudised makromaailmast pajatavad, et euro tulek Eestisse muutub üha kindlamaks, tööpuuduse tipp on möödas ja meie majanduskasv taastub II kvartalis. Samas on rahandusministeerium praegu seda meelt, et jätkuvalt ebakindla maailmamajanduse taustal (Kreeka skandaali jms tõttu) on riigieelarve strateegiat 2011-2014 koostades meie kohaliku majanduskasvu ja maksulaekumiste taastumisest hoolimata õigem kasvatada reserve, mitte aga eelarvelisi eraldisi.
No comments:
Post a Comment