Kultuuriministeerium kuulutab välja avaliku konkursi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) direktori ametikoha täitmiseks. Avalduste laekumise tähtaeg oli algselt 14. veebruar 2011, kuid minister otsustas tähtaega pikendada kuni 28. veebruarini.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.
Kandideerimise eelduseks on riiklikult tunnustatud kõrgharidus, eelnev juhtimiskogemus, Eesti kultuuri- ja majanduselu hea tundmine, kahe võõrkeele oskus (soovitavalt inglise- ja vene keel), hea suhtlemis- ja väljendusoskus ning hea algatus- ja analüüsivõime.
Ametikohale kandideerijal tuleb esitada kirjalik avaldus, elulookirjeldus, haridust tõendava dokumendi koopia ning kirjalik visioon-tegevuskava ERSO arengust aastatel 2011-2015.
ERSO direktor vastutab orkestri kui riigi etendusasutuse töö igapäevase ja strateegilise juhtimise eest, pidades silmas ERSO-le pandud kunstilisi ning majanduslikke eesmärke. Olulisemaks ülesandeks on ERSO loomingulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatud tegevuste elluviimine.
Tööle asumine esimesel võimalusel.
Avaldused palume saata märgusõna all “ERSO” aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
Olen BNS-ile öelnud (Postimees 09.02.2011), et ERSO finantsiline olukord on paranenud. Sellele on kaasa aidanud eelmise aasta lõpul otsustatud täiendavad eraldised - 1,5 miljonit krooni Kultuuriministeerumi poolt ja 5 miljonit krooni Riigikogu poolt. ERSO teemal oli pikem lugemine ka Eesti Ekspressis 10.02 koos Laine Jänese persoonilooga.
Friday, 28 January 2011
Thursday, 27 January 2011
Taotlusvoor kultuuristipendiumidele
Tänane uudis (BNS-is) on: Kultuuriministeerium ootab taotlusi riigi kultuuristipendiumidele.
Stipendiumid on mõeldud oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele.
Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit, millest igaühe suurus on 2301 eurot.
Avaldusi ootab kultuuriministeerium posti teel 18. veebruarini.
Mulluste stipendiumide kohta saab lugeda siit blogikandest.
Teine uudis: avalikustatud on seekordsed riigi kultuuripreemiate kandidaadid. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 925 eurot. Viis preemiat a´ 9590 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Riigi kultuuripreemiad antakse üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.
Kolmas uudis: kultuuriminister otsustas käskkirjaga nr 44 eraldada toetust programmist "Filharmooniline tegevus" Eesti Kontsertkooriga seotud filharmoonilise tegevuse projektipõhiseks korraldamiseks 2011. aastal.
Neljas uudis: Eesti Instituudi kultuurikalendril on nüüd ka venekeelne versioon: http://www.kultuur.info/ru/.
Stipendiumid on mõeldud oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele.
Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit, millest igaühe suurus on 2301 eurot.
Avaldusi ootab kultuuriministeerium posti teel 18. veebruarini.
Mulluste stipendiumide kohta saab lugeda siit blogikandest.
Teine uudis: avalikustatud on seekordsed riigi kultuuripreemiate kandidaadid. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 63 925 eurot. Viis preemiat a´ 9590 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Riigi kultuuripreemiad antakse üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.
Kolmas uudis: kultuuriminister otsustas käskkirjaga nr 44 eraldada toetust programmist "Filharmooniline tegevus" Eesti Kontsertkooriga seotud filharmoonilise tegevuse projektipõhiseks korraldamiseks 2011. aastal.
Neljas uudis: Eesti Instituudi kultuurikalendril on nüüd ka venekeelne versioon: http://www.kultuur.info/ru/.
Eesti Fest Londonis
Kultuuriesindaja Reet Remmeli ja teiste tublide kolleegide töö tulemusena saab peagi teoks selline kõrgetasemeline Eesti "kultuuridessant" Londonis, millist seal veel olnud pole. 21.-26. veebruaril toimub Eesti Fest - "a celebration of Estonian music and Tallinn, European Capital of Culture 2011". Kuraatoriks on BBC Raadio 3 muusikaprodutsent, saate “Late Junction” juht Fiona Talkington, toimumiskohaks muusikat, kunsti ja restorane ühendav, 2008 avatud Kings Place (90 York Way, London N1).
Jutuks tuleb Eesti IT-edulugu, toimuvad töötoad, esinevad Vox Clamantis, Suurõ Pilvõ, Weekend Guitar Trio, Kristjan Randalu ja Eesti Klaveriorkester. Tasub ka öelda, et Suurbritannias ja iseäranis Londonis on ütlemata raske pildile pääseda kontinendilt ja iseäranis kaugest väikeriigist tulijail. Seda hinnatavam on korraldajate senine töö.
Kes vähegi siis Londonisse satub, sel tasub silmas pidada meie Londoni-saatkonna ametlikku kodulehte, temaatilist näoraamatu-lehte ja toimumiskoha ajakava.
Festivali toimumist on eelnevalt kajastanud Euronews, BBC Radio 3, Resonance FM, ajakirjad Piano, Wire, Songlines, fRoots. Kings Place Magazine avaldas ulatusliku ülevaate Eesti muusikast “Timesi” kriitiku Hilary Finchi sulest.
“Eesti Festi“ korraldajad on Kings Place ja Eesti saatkond Londonis, partneriteks sihtasutus Tallinn 2011 ja EAS–i Londoni esindus. Projekti on toetanud Kultuurkapital. Festivali on ette valmistatud kolm aastat.
Kings Place on Barbican’i ja South Bank Centre’i kõrval üks kolmest suurest Londoni kesklinna kunstikeskusest, neist ainsana eravalduses. Keskuses on mitu kontserdi– ja konverentsisaali ning kunstigaleriid, samuti juhtivate muusikakollektiivide Orchestra of the Age of Enlightenment ja London Sinfonietta tegevusbaasid ning ajalehtede “Guardian” ja “Observer” toimetused. Kings Place’i peasaal on esimene uus kontserdisaal Londoni südalinnas üle 25 aasta. Saali seinakatteks kasutati üheainsa 500–aastase tamme puitu, tulemuseks suurepärane akustika. Keskuse hooajad on ühed sisukamad Londonis, kaasates maailmanimesid nagu Sir Simon Rattle, Martha Argerich, Thomas Adés, Terry Riley, Vladimir Jurowski. Olulisel kohal on uus muusika, sh esiettekanded, ja terve rida erinevaid festivale ning kontserdisarju. Hooaegu avab Kings Place’i enda festival: 100 kontserti nelja päeva jooksul.
Veel infoallikaid:
http://www.kingsplace.co.uk/music/weekly-themes?theme=168,
http://www.estonia.gov.uk/eng/newsletter/issue-2
http://snd.sc/h13M15 (inervjuu Fiona Talkingtoniga)
Sügisel 2011 saab aga teoks suurem Eesti muusikat ja teisi kauneid kunste tutvustav festival Pariisis, mida korraldab sealne EV suursaatkond.
Jutuks tuleb Eesti IT-edulugu, toimuvad töötoad, esinevad Vox Clamantis, Suurõ Pilvõ, Weekend Guitar Trio, Kristjan Randalu ja Eesti Klaveriorkester. Tasub ka öelda, et Suurbritannias ja iseäranis Londonis on ütlemata raske pildile pääseda kontinendilt ja iseäranis kaugest väikeriigist tulijail. Seda hinnatavam on korraldajate senine töö.
Kes vähegi siis Londonisse satub, sel tasub silmas pidada meie Londoni-saatkonna ametlikku kodulehte, temaatilist näoraamatu-lehte ja toimumiskoha ajakava.
Festivali toimumist on eelnevalt kajastanud Euronews, BBC Radio 3, Resonance FM, ajakirjad Piano, Wire, Songlines, fRoots. Kings Place Magazine avaldas ulatusliku ülevaate Eesti muusikast “Timesi” kriitiku Hilary Finchi sulest.
“Eesti Festi“ korraldajad on Kings Place ja Eesti saatkond Londonis, partneriteks sihtasutus Tallinn 2011 ja EAS–i Londoni esindus. Projekti on toetanud Kultuurkapital. Festivali on ette valmistatud kolm aastat.
Kings Place on Barbican’i ja South Bank Centre’i kõrval üks kolmest suurest Londoni kesklinna kunstikeskusest, neist ainsana eravalduses. Keskuses on mitu kontserdi– ja konverentsisaali ning kunstigaleriid, samuti juhtivate muusikakollektiivide Orchestra of the Age of Enlightenment ja London Sinfonietta tegevusbaasid ning ajalehtede “Guardian” ja “Observer” toimetused. Kings Place’i peasaal on esimene uus kontserdisaal Londoni südalinnas üle 25 aasta. Saali seinakatteks kasutati üheainsa 500–aastase tamme puitu, tulemuseks suurepärane akustika. Keskuse hooajad on ühed sisukamad Londonis, kaasates maailmanimesid nagu Sir Simon Rattle, Martha Argerich, Thomas Adés, Terry Riley, Vladimir Jurowski. Olulisel kohal on uus muusika, sh esiettekanded, ja terve rida erinevaid festivale ning kontserdisarju. Hooaegu avab Kings Place’i enda festival: 100 kontserti nelja päeva jooksul.
Veel infoallikaid:
http://www.kingsplace.co.uk/music/weekly-themes?theme=168,
http://www.estonia.gov.uk/eng/newsletter/issue-2
http://snd.sc/h13M15 (inervjuu Fiona Talkingtoniga)
Sügisel 2011 saab aga teoks suurem Eesti muusikat ja teisi kauneid kunste tutvustav festival Pariisis, mida korraldab sealne EV suursaatkond.
Monday, 24 January 2011
Toetused festivalidele ja konkurssidele
Täna, 24.01.2011 kirjutas minister alla käskkirja nr 36, millega kuulutas välja taotlusvooru toetusprogrammile "Muusikafestivalid ja -konkursid", mille juurde kuulub ka alaprogramm "Noor muusik".
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 11. veebruaril ja 9. septembril. Varem on olnud ainult üks tähtaeg aastas. 2011. a. riigieelarves on programmile eraldatud 138 049 eurot. Võrreldes 2010.a. riigieelarves olnud summaga (1 610 000 krooni) on programmi maht kasvanud ca 550 000 krooni võrra. Muidugi on see erand, kuna üldiselt avaliku sektoriga seotud kulutusi ei suurendata.
Muutused programmi tingimustes on eelnevalt kavandatud tihedas koostöös festivalikorraldajate huve kaitsva MTÜ-ga Eesti Muusikafestivalid, aga ka Eesti Muusikanõukoguga. Eesmärk on sügisese taotlusvooruga eraldada edaspidi toetusi eeskätt aasta algul ja kevadel toimuvatele festivalidele-konkurssidele. Sel moel saavad festivalid senisest varem oma toetuste osas selguse, mis aitab muuta üldisemalt muusikaelu korralduslikku külge stabiilsemaks ja efektiivsemaks. Näiteks - kevadel toimuv festival saab eelneval sügisel saadud toetusega oma esinejate lennukipiletid aegsasti ja odavamalt ära osta ning saab seejärel alustada süsteemsemalt nende turundamist. Tulemus võiks olla, et festivalidel selle võrra tulud suurenevad ja kulud vähenevad.
Seoses eurole üleminekuga muutusid mõningad piirmäärad, millest lähtudes toetusi määratakse:
- muusikafestivalide ja -päevade läbiviimiseks Eestis kogueelarvemahuga 20 000 eurot (seni 300 000 krooni) ja rohkem,
- alamprogrammist „Noor muusik“ ja muusika-alaste konkursside läbiviimiseks kogueelarvemahuga 10 000 eurot (seni 150 000 krooni) ja rohkem.
Toetuse miinimumsumma programmist “Muusikafestivalid ja -konkursid” on 2000 eurot (seni 30 000 krooni)ja alaprogrammist „Noor muusik“ 1000 eurot (seni 15 000 krooni).
Programmi tingimustes on mullusega võrreldes veel paar väiksemat muudatust, mille 2010. aasta lõpus programmikomisjoniga läbi arutasime.
Esiteks on toetuste määramisel hinnatavate nõuete hulgast kustutatud eraldi välja tooduna "omavalitsuse toetust projektile", kuna pole põhjust maha vaikida asjaolu, et omavalitsuste rahapaigutused kultuurivaldkonda on viimasel paaril aastal oluliselt vähenenud. Kui taotleja siiski saab omavalitsuse toetust näidata, on see igati tervitatav ja jätkuvalt soovituslik kaasfinantseering, ent ilmselt oleks hetkel siiski liiast seda tingimata nõuda kõigilt festivalidelt-konkurssidelt, millel regionaalset kultuuripilti avardav tähendus olemas.
Teiseks, seoses vajadusega finantseerida programmist IMC rahvusvahelist suursündmust sügisel 2011 Tallinnas (mille raames tähistame muuhulgas ka iga-aastast muusikapäeva), lisandus toetustele kvalifitseeruvate sündmuste kirjeldusse märge "erandkorras rahvuskultuuri jaoks oluliste süvamuusika valdkonda kaasavate tseremoniaalsete suursündmuste korraldamiseks".
Programmil "Muusikafestivalid ja -konkursid" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena. Nii säästame üheskoos paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Praeguste plaanide kohaselt on programmil tänavu kaks tähtaega, 11. veebruaril ja 9. septembril. Varem on olnud ainult üks tähtaeg aastas. 2011. a. riigieelarves on programmile eraldatud 138 049 eurot. Võrreldes 2010.a. riigieelarves olnud summaga (1 610 000 krooni) on programmi maht kasvanud ca 550 000 krooni võrra. Muidugi on see erand, kuna üldiselt avaliku sektoriga seotud kulutusi ei suurendata.
Muutused programmi tingimustes on eelnevalt kavandatud tihedas koostöös festivalikorraldajate huve kaitsva MTÜ-ga Eesti Muusikafestivalid, aga ka Eesti Muusikanõukoguga. Eesmärk on sügisese taotlusvooruga eraldada edaspidi toetusi eeskätt aasta algul ja kevadel toimuvatele festivalidele-konkurssidele. Sel moel saavad festivalid senisest varem oma toetuste osas selguse, mis aitab muuta üldisemalt muusikaelu korralduslikku külge stabiilsemaks ja efektiivsemaks. Näiteks - kevadel toimuv festival saab eelneval sügisel saadud toetusega oma esinejate lennukipiletid aegsasti ja odavamalt ära osta ning saab seejärel alustada süsteemsemalt nende turundamist. Tulemus võiks olla, et festivalidel selle võrra tulud suurenevad ja kulud vähenevad.
Seoses eurole üleminekuga muutusid mõningad piirmäärad, millest lähtudes toetusi määratakse:
- muusikafestivalide ja -päevade läbiviimiseks Eestis kogueelarvemahuga 20 000 eurot (seni 300 000 krooni) ja rohkem,
- alamprogrammist „Noor muusik“ ja muusika-alaste konkursside läbiviimiseks kogueelarvemahuga 10 000 eurot (seni 150 000 krooni) ja rohkem.
Toetuse miinimumsumma programmist “Muusikafestivalid ja -konkursid” on 2000 eurot (seni 30 000 krooni)ja alaprogrammist „Noor muusik“ 1000 eurot (seni 15 000 krooni).
Programmi tingimustes on mullusega võrreldes veel paar väiksemat muudatust, mille 2010. aasta lõpus programmikomisjoniga läbi arutasime.
Esiteks on toetuste määramisel hinnatavate nõuete hulgast kustutatud eraldi välja tooduna "omavalitsuse toetust projektile", kuna pole põhjust maha vaikida asjaolu, et omavalitsuste rahapaigutused kultuurivaldkonda on viimasel paaril aastal oluliselt vähenenud. Kui taotleja siiski saab omavalitsuse toetust näidata, on see igati tervitatav ja jätkuvalt soovituslik kaasfinantseering, ent ilmselt oleks hetkel siiski liiast seda tingimata nõuda kõigilt festivalidelt-konkurssidelt, millel regionaalset kultuuripilti avardav tähendus olemas.
Teiseks, seoses vajadusega finantseerida programmist IMC rahvusvahelist suursündmust sügisel 2011 Tallinnas (mille raames tähistame muuhulgas ka iga-aastast muusikapäeva), lisandus toetustele kvalifitseeruvate sündmuste kirjeldusse märge "erandkorras rahvuskultuuri jaoks oluliste süvamuusika valdkonda kaasavate tseremoniaalsete suursündmuste korraldamiseks".
Programmil "Muusikafestivalid ja -konkursid" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena. Nii säästame üheskoos paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Lõuna-Sudaanile uus hümn
Koduste teemade vahele üks uudisjutt välismaalt, mida kuumast Aafrikast kaugel võib pidada meelt lahutavaks, kuid mida seal täie tõsidusega võetakse.
Sõltumatuse teele asunud Lõuna-Sudaan, mida aastakümneid räsis verine kodusõda, alustab 09.01.2011 toimunud referendumi tulemusena 09.07.2011 uut elu iseseisva riigina. Nagu ühele riigile kohane, peab tal olema ka hümn. Seda hakati mullu sügisel valima sealse juhtiva partei poliitbüroo poolt. Eelnevalt korraldati tekstikonkurss, kus esmalt oli sõelal 49 varianti ning lõpuks valiti välja kõlavad värsid, mis jutustavad piimast, meest ja töödarmastavatest inimestest, pealkirjaga "South Sudan Oyee". Tekstis kajastub lõunasudaanlaste veendumus, et nende kodumaa Niiluse orus ongi piibliloo Eedeni aed ja maailma tsivilisatsiooni häll.
Nagu sealtkandi ajalehed kirjutavad, on see tõsine identiteediga seotud teema. Mistõttu pole ka üllatavad blogijate teated, et vaidlusi on olnud palju. Õnneks on need olnud vist rahumeelsed. Pingeid on õhus jätkuvalt niikuinii, sest ka hümni tekst ei meeldi senises Sudaanis poliitiliselt domineerivale põhjapiirkonnale. Põhja-Sudaani inimesed on heledamanahalised ja valdavalt islamiusku, Lõuna-Sudaanis aga tumeda nahaga ning kas kristlased või loodususundite järgijad.
Ka hümni meloodia leidmiseks toimus ühes spordihallis suur avalik konkurss. Youtube-ist võib vaadata tulemusi - milline siis on uue riigi hümn.
Sõltumatuse teele asunud Lõuna-Sudaan, mida aastakümneid räsis verine kodusõda, alustab 09.01.2011 toimunud referendumi tulemusena 09.07.2011 uut elu iseseisva riigina. Nagu ühele riigile kohane, peab tal olema ka hümn. Seda hakati mullu sügisel valima sealse juhtiva partei poliitbüroo poolt. Eelnevalt korraldati tekstikonkurss, kus esmalt oli sõelal 49 varianti ning lõpuks valiti välja kõlavad värsid, mis jutustavad piimast, meest ja töödarmastavatest inimestest, pealkirjaga "South Sudan Oyee". Tekstis kajastub lõunasudaanlaste veendumus, et nende kodumaa Niiluse orus ongi piibliloo Eedeni aed ja maailma tsivilisatsiooni häll.
Nagu sealtkandi ajalehed kirjutavad, on see tõsine identiteediga seotud teema. Mistõttu pole ka üllatavad blogijate teated, et vaidlusi on olnud palju. Õnneks on need olnud vist rahumeelsed. Pingeid on õhus jätkuvalt niikuinii, sest ka hümni tekst ei meeldi senises Sudaanis poliitiliselt domineerivale põhjapiirkonnale. Põhja-Sudaani inimesed on heledamanahalised ja valdavalt islamiusku, Lõuna-Sudaanis aga tumeda nahaga ning kas kristlased või loodususundite järgijad.
Ka hümni meloodia leidmiseks toimus ühes spordihallis suur avalik konkurss. Youtube-ist võib vaadata tulemusi - milline siis on uue riigi hümn.
Tuesday, 18 January 2011
Toetus "eraõiguslikele"
Kultuuriminister kuulutas täna, 18.01.2011 välja oma käskkirjaga taotlusvoorud programmide "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" (käskkiri nr 22) ja "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" (käskkiri nr 21) osas. Tähtaeg on 28. jaanuar 2011 - ehk kaks nädalat varem kui mullu, lähtudes taotlejate huvidest. Nende kahe programmi toetussummade jagamiseks koguneb komisjon ainult üks kord aastas.
Kontserdikorraldajate programmi jaoks on riigieelarves tänavu eraldatud kokku 57 846 € (= 905 100 EEK), taotlused tuleb vormistada spetsiaalsel vormil. Sellel programmil on spetsiaalne aruandevorm, mis läheb lähiajal uuendamisele.
Muusikakollektiivide programmile on riigieelarves tänavu ette nähtud kokku 29 208 € (= 457 000 EEK), taotlemiseks sobib ministeeriumi üldvorm. Selle programmi aruandevorm on üldine ja jääb selgi aastal samaks.
Järgmine programm, mis välja kuulutatakse, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik", seejärel ka "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine". Nende tähtajad pole aga veel lõplikult paigas, vaid selguvad lähiajal.
Üldjoontes jäävad samaks nii kõik programmid kui nende taotlemise tingimused.
Toetuste menetlemisel juhindub ministeerium kahest reglemendist (kinnitatud ministri käskkirjaga 08.01.2009 nr 7):
- "Kultuuriministeeriumi projekti- ja tegevustoetuse kultuurile eraldamise kord";
- "Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse eraldamise komisjonide üldine töökord".
Võlglaste osas on põhimõtted jätkuvalt ranged: kui taotlejal on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutama.
Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda. Eriti kergelt juhtub see siis, kui lepingut on juba varem korra muudetud, nt aruande esitamise tähtaega pikendades.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Nii säästame üheskoos seni paljundamiseks kulunud tohutut kogust paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Kontserdikorraldajate programmi jaoks on riigieelarves tänavu eraldatud kokku 57 846 € (= 905 100 EEK), taotlused tuleb vormistada spetsiaalsel vormil. Sellel programmil on spetsiaalne aruandevorm, mis läheb lähiajal uuendamisele.
Muusikakollektiivide programmile on riigieelarves tänavu ette nähtud kokku 29 208 € (= 457 000 EEK), taotlemiseks sobib ministeeriumi üldvorm. Selle programmi aruandevorm on üldine ja jääb selgi aastal samaks.
Järgmine programm, mis välja kuulutatakse, peaks olema "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alaprogrammiga "Noor muusik", seejärel ka "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine". Nende tähtajad pole aga veel lõplikult paigas, vaid selguvad lähiajal.
Üldjoontes jäävad samaks nii kõik programmid kui nende taotlemise tingimused.
Toetuste menetlemisel juhindub ministeerium kahest reglemendist (kinnitatud ministri käskkirjaga 08.01.2009 nr 7):
- "Kultuuriministeeriumi projekti- ja tegevustoetuse kultuurile eraldamise kord";
- "Kultuuriministeeriumi riigieelarvelise toetuse eraldamise komisjonide üldine töökord".
Võlglaste osas on põhimõtted jätkuvalt ranged: kui taotlejal on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutama.
Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda. Eriti kergelt juhtub see siis, kui lepingut on juba varem korra muudetud, nt aruande esitamise tähtaega pikendades.
Veel paneks taotlejaile südamele, et kaasfinantseeringute puhul oleks selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Nii säästame üheskoos seni paljundamiseks kulunud tohutut kogust paberit.
Edukat taotluste koostamist!
Monday, 17 January 2011
Rahvusooperite koostöö
Sel nädalal vahetavad külalisetendusi Läti Rahvusooper ja Rahvusooper Estonia. Lätlaste gastroll Tallinnas hõlmavad ballette "Giselle" ja "Suveöö unenägu" ning oopereid "Madama Butterfly" ja "Jevgeni Onegin".
Eesti gastrolli Riias kuuluvad ooperid "Armastus kolme apelsini vastu" ja "Cosi fan tutte" ning balletid "Kolm musketäri" ja "Sülfiid".
Seda koostööd tutvustati 10.01.2011 Riias toimunud pressikonverentsil, kus osales ka minister Laine Jänes. Koostöölepe sõlmiti juba novembris 2009.
Eesti gastrolli Riias kuuluvad ooperid "Armastus kolme apelsini vastu" ja "Cosi fan tutte" ning balletid "Kolm musketäri" ja "Sülfiid".
Seda koostööd tutvustati 10.01.2011 Riias toimunud pressikonverentsil, kus osales ka minister Laine Jänes. Koostöölepe sõlmiti juba novembris 2009.
Friday, 7 January 2011
Aasta Muusik 2010: Urmas Sisask
Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2010 helilooja Urmas Sisaski. Tunnustuse, mis jagatakse juba 29. korda, pälvib traditsiooniliselt muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd rahvusringhäälinguga.
Austamiskontsert leiab aset Tallinna Lauluväljaku klaassaalis 09.01.2011 kell 16, otseülekandes on seda võimalik kuulata Klassikaraadios ja Vikerraadios, samuti rahvusringhäälingu interneti koduleheküljel.
Palju õnne, Urmas!
Vt ka Eesti Ekspress 03.01, EPL 05.01.
Välisministeerium andis välja oma kultuuripreemiad mulluste tegemiste eest. Seekord pälvisid selle Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste ("Aadama itku" esiettekande eest Istanbulis, kus tegid kaasa ka Vox Clamantis, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Borusani filharmooniaorkester) ning Tiina Lokk. Vt ERR uudist ja Postimehe uudist.
Austamiskontsert leiab aset Tallinna Lauluväljaku klaassaalis 09.01.2011 kell 16, otseülekandes on seda võimalik kuulata Klassikaraadios ja Vikerraadios, samuti rahvusringhäälingu interneti koduleheküljel.
Palju õnne, Urmas!
Vt ka Eesti Ekspress 03.01, EPL 05.01.
Välisministeerium andis välja oma kultuuripreemiad mulluste tegemiste eest. Seekord pälvisid selle Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste ("Aadama itku" esiettekande eest Istanbulis, kus tegid kaasa ka Vox Clamantis, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Borusani filharmooniaorkester) ning Tiina Lokk. Vt ERR uudist ja Postimehe uudist.
Tuesday, 4 January 2011
Tutvuge muusika-eelarvega
Pärast seda, kui "Riigi Teatajas" oli ilmunud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutatud 2011. aasta riigieelarve seadus, sai ka kultuuriminister oma käskkirjaga nr 456 kinnitada Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2011. aasta eelarve kulutajate lõikes: kulud summas 173 101 608 eurot ja finantseerimistehingud summas 2 224 101 eurot.
Kõige rohkem on infohuvilisi kindlasti muusikavaldkonna programmide osas. Väike copy-paste eelarvetabelist:
1. Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 65 026 eurot (= 1 017 430 kr, sama summa, mis 2010. aastal);
2. Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 57 846 eurot (= 905 100 kr, sama summa, mis 2010. aastal);
3. Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 29 208 eurot (= 457 000 kr, sama summa, mis 2010. aastal);
4. Heliloomingu tellimine - 159 779 eurot (= 2 500 000 kr, 2010. aastal oli summa 847 500 kr), sealhulgas taastatud resideeruva helilooja toetus;
5. Muusikafestivalid ja konkursid - 138 049 eurot (= 2 160 000 kr, 2010. aastal oli summa 1 610 000 kr).
Niisiis on programmidest kolm samas mahus, mis mullu, kaks aga oluliselt suurenenud. Eelarvekärpeid 2011. aasta valdkonnale enam ei toonud. Lisaks saab muusikavaldkond eraldisi mujaltki, kasvõi näiteks Kultuuripealinna programmi kaudu, mis on alanud aasta kultuurikalendris kahtlemata prioriteetse tähtsusega. Olulisi suurüritusi on teisigi - näiteks UNESCO allorganisatsiooni IMC (Rahvusvaheline Muusikanõukogu) Maailmafoorum Tallinnas 26.09-02.10.2011. Või Europe Jazz Network'i peaassamblee 23.-25.09.2011.
Nagu uudistest kuulda (ERR 09.01.2010), kipub teatrikülastajate arv Eestis vähenema. Ma pole seda ise üle kontrollinud, kuid on väidetud, et üldise rahvastiku vananemise-vähenemise taustal on enamgi oluline seejuures asjaolu, et teatrite (aga ka kontsertide) ustavaim publik on kõrge haridustasemega, aga madalate sissetulekutega ning eelkõige naisterahvad, kellel vajadus oma kulutusi vaba aja veetmisvõimaluste arvel optimeerida on üha aktuaalsem. Ilmselt kujuneb ka kontserdikorraldajail 2011. aastal töö külastatavuse ja omatulude suurendamise nimel üsna pingeliseks.
Kes soovib võrrelda Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarveid alates aastast 2003, siis alusandmed on selleks olemas kul.ee kodulehel. Kindlasti tahaks aga loota (ning tundub, et on ka alust), et sel aastal ei peaks enam tegelema aasta sees juba kokku lepitud eraldiste kärpimisega (nagu toimus 2009. aastal, näiteks Hasartmängumaksu Nõukogus 20.04.2009, kui tuli vähendada kultuurivaldkonna aastaprojektidele eraldatavat toetust aprillist detsembrini tehtavate väljamaksete osas 50%, kuna hasartmängumaksu laekumine oluliselt vähenes).
Ministeeriumi toetusprogrammid pole veel välja kuulutatud, kuid see on lähinädalate küsimus. Seni, kuni minister pole oma käskkirjaga programme välja kuulutanud, pole tähtaegu kirjas ka ministeeriumi kodulehel. Aga võib juba kindlalt öelda, et programmid on jäänud samaks, mis mullu - ning üldjoontes jäävad samaks ka toetusprogrammide tingimused. Mis muud, kui jälgige infovoogu!
Kõige rohkem on infohuvilisi kindlasti muusikavaldkonna programmide osas. Väike copy-paste eelarvetabelist:
1. Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 65 026 eurot (= 1 017 430 kr, sama summa, mis 2010. aastal);
2. Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 57 846 eurot (= 905 100 kr, sama summa, mis 2010. aastal);
3. Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 29 208 eurot (= 457 000 kr, sama summa, mis 2010. aastal);
4. Heliloomingu tellimine - 159 779 eurot (= 2 500 000 kr, 2010. aastal oli summa 847 500 kr), sealhulgas taastatud resideeruva helilooja toetus;
5. Muusikafestivalid ja konkursid - 138 049 eurot (= 2 160 000 kr, 2010. aastal oli summa 1 610 000 kr).
Niisiis on programmidest kolm samas mahus, mis mullu, kaks aga oluliselt suurenenud. Eelarvekärpeid 2011. aasta valdkonnale enam ei toonud. Lisaks saab muusikavaldkond eraldisi mujaltki, kasvõi näiteks Kultuuripealinna programmi kaudu, mis on alanud aasta kultuurikalendris kahtlemata prioriteetse tähtsusega. Olulisi suurüritusi on teisigi - näiteks UNESCO allorganisatsiooni IMC (Rahvusvaheline Muusikanõukogu) Maailmafoorum Tallinnas 26.09-02.10.2011. Või Europe Jazz Network'i peaassamblee 23.-25.09.2011.
Nagu uudistest kuulda (ERR 09.01.2010), kipub teatrikülastajate arv Eestis vähenema. Ma pole seda ise üle kontrollinud, kuid on väidetud, et üldise rahvastiku vananemise-vähenemise taustal on enamgi oluline seejuures asjaolu, et teatrite (aga ka kontsertide) ustavaim publik on kõrge haridustasemega, aga madalate sissetulekutega ning eelkõige naisterahvad, kellel vajadus oma kulutusi vaba aja veetmisvõimaluste arvel optimeerida on üha aktuaalsem. Ilmselt kujuneb ka kontserdikorraldajail 2011. aastal töö külastatavuse ja omatulude suurendamise nimel üsna pingeliseks.
Kes soovib võrrelda Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarveid alates aastast 2003, siis alusandmed on selleks olemas kul.ee kodulehel. Kindlasti tahaks aga loota (ning tundub, et on ka alust), et sel aastal ei peaks enam tegelema aasta sees juba kokku lepitud eraldiste kärpimisega (nagu toimus 2009. aastal, näiteks Hasartmängumaksu Nõukogus 20.04.2009, kui tuli vähendada kultuurivaldkonna aastaprojektidele eraldatavat toetust aprillist detsembrini tehtavate väljamaksete osas 50%, kuna hasartmängumaksu laekumine oluliselt vähenes).
Ministeeriumi toetusprogrammid pole veel välja kuulutatud, kuid see on lähinädalate küsimus. Seni, kuni minister pole oma käskkirjaga programme välja kuulutanud, pole tähtaegu kirjas ka ministeeriumi kodulehel. Aga võib juba kindlalt öelda, et programmid on jäänud samaks, mis mullu - ning üldjoontes jäävad samaks ka toetusprogrammide tingimused. Mis muud, kui jälgige infovoogu!
Hea uus aasta
Ilusat ja õnnerikast uut aastat kõigile muusikainimestele!
Või, nagu kõlas üks pühade-aegne sms: kultuurset euroaastat ja eurost kultuuriaastat!
Alustasin oma aastat, nagu juba ammu tavaks, Viini uusaastakontserdi kommenteerimisega ETV-s - ning Eesti Rahvusringhäälingu poolt uusaastasoove oma vaatajaile soovides. Kohutavalt külm stuudio, kus tuli mikrofoni taga istuda, pani kohati küll mõtted hanguma. Aga kontsert oli ilus, Viini Riigiooperi uus muusikajuht Franz Welser-Möst tegi oma töö ka korrektselt ära. Kontserdi kordus on kavas N 06.01 kell 22.10.
Eriliseks tegi seekordse kontserdi muidugi asjaolu, et mullu 09.07.2010 Tallinnas Tornide väljakul toimunud Viini Filharmoonikute kammerkoosseisu esinemine jõudis vaheaja-filmi lõpuosas ülimalt esinduslikku rahvusvahelisse telepilti - miljonite vaatajateni rohkem kui 70 riigis. Vabaõhukontserdilt kõlas Johann Straussi ""Kaiser-Walzer'i" alusel komponeeritud Nico Dostal'i laul "Heut' macht die Welt Sonntag für Mich", solistiks ungarlanna Ildiko Raimondi. Sellest, et esimene kaader Tallinnast oli taas kord Nevski katedraali tornidega, ei peaks aga heituma, vaid pigem oskama seda Eesti turundamisel ära kasutada.
Austria jaoks on uusaastakontsert koos vaheaja-filmiga selgelt aasta esinduslikem globaalne maineprojekt, mille abiga arendatakse turismi ja edastatakse välispoliitilisi sõnumeid. Tallinna jaoks on oluline turundusvõit saada osa sellest filmist - ja ühtlasi ka eeldatavast tulevasuvisest turismivoost. Õnnitlused seetõttu mullusuvist kontserti korraldanud Tallinna Filharmoonia meeskonnale!
Õhtul sain teleri vahendusel osa Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdist, ERSO-t tuli algul planeeritud Neeme Järvi asemel juhatama Petr Altrichter. Solist Annely Peebo ja konferansjee Mikko Fritze olid oma rollis suurepärased ja innustavalt rõõmsameelsed. Telerist vaadates ja hiljem ka saalisviibinute muljete alusel jäi kontserdist üheselt positiivne mulje. Alles raadio-uudistest kuulsin, et Delfi oli teinud poleemilise uudisnupu sinistest rinnarättidest ja muust. Nagu viimases 03.01.2011 Delfi uudiseski kirjas - ministeerium kontserdikava ettevalmistamisega ei tegelenud.
Ministri kokkuvõte aastast 2010 jõudis eetrisse ETV aastalõpuprogrammis, ERR uudistes ning Postimehes ja Delfis.
Alanud aastal võiks need muusikute töörahu tõsiselt häirinud ja kohati ka poliitiliseks kiskunud kired küll vaibuda. ERSO-st oleks ajakirjandusel põhjust aga edaspidigi rääkida - ent eelkõige seoses suurepäraste esinemistega.
Või, nagu kõlas üks pühade-aegne sms: kultuurset euroaastat ja eurost kultuuriaastat!
Alustasin oma aastat, nagu juba ammu tavaks, Viini uusaastakontserdi kommenteerimisega ETV-s - ning Eesti Rahvusringhäälingu poolt uusaastasoove oma vaatajaile soovides. Kohutavalt külm stuudio, kus tuli mikrofoni taga istuda, pani kohati küll mõtted hanguma. Aga kontsert oli ilus, Viini Riigiooperi uus muusikajuht Franz Welser-Möst tegi oma töö ka korrektselt ära. Kontserdi kordus on kavas N 06.01 kell 22.10.
Eriliseks tegi seekordse kontserdi muidugi asjaolu, et mullu 09.07.2010 Tallinnas Tornide väljakul toimunud Viini Filharmoonikute kammerkoosseisu esinemine jõudis vaheaja-filmi lõpuosas ülimalt esinduslikku rahvusvahelisse telepilti - miljonite vaatajateni rohkem kui 70 riigis. Vabaõhukontserdilt kõlas Johann Straussi ""Kaiser-Walzer'i" alusel komponeeritud Nico Dostal'i laul "Heut' macht die Welt Sonntag für Mich", solistiks ungarlanna Ildiko Raimondi. Sellest, et esimene kaader Tallinnast oli taas kord Nevski katedraali tornidega, ei peaks aga heituma, vaid pigem oskama seda Eesti turundamisel ära kasutada.
Austria jaoks on uusaastakontsert koos vaheaja-filmiga selgelt aasta esinduslikem globaalne maineprojekt, mille abiga arendatakse turismi ja edastatakse välispoliitilisi sõnumeid. Tallinna jaoks on oluline turundusvõit saada osa sellest filmist - ja ühtlasi ka eeldatavast tulevasuvisest turismivoost. Õnnitlused seetõttu mullusuvist kontserti korraldanud Tallinna Filharmoonia meeskonnale!
Õhtul sain teleri vahendusel osa Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserdist, ERSO-t tuli algul planeeritud Neeme Järvi asemel juhatama Petr Altrichter. Solist Annely Peebo ja konferansjee Mikko Fritze olid oma rollis suurepärased ja innustavalt rõõmsameelsed. Telerist vaadates ja hiljem ka saalisviibinute muljete alusel jäi kontserdist üheselt positiivne mulje. Alles raadio-uudistest kuulsin, et Delfi oli teinud poleemilise uudisnupu sinistest rinnarättidest ja muust. Nagu viimases 03.01.2011 Delfi uudiseski kirjas - ministeerium kontserdikava ettevalmistamisega ei tegelenud.
Ministri kokkuvõte aastast 2010 jõudis eetrisse ETV aastalõpuprogrammis, ERR uudistes ning Postimehes ja Delfis.
Alanud aastal võiks need muusikute töörahu tõsiselt häirinud ja kohati ka poliitiliseks kiskunud kired küll vaibuda. ERSO-st oleks ajakirjandusel põhjust aga edaspidigi rääkida - ent eelkõige seoses suurepäraste esinemistega.
Subscribe to:
Posts (Atom)
