Pärnu LO direktori konkurss

Nagu andis teada ka "Pärnu Postimees" 18.04.2011, otsustas Pärnu Linnavalitsus oma 18.04.2011 istungil kuulutada välja avaliku konkursi Pärnu Linnaorkestri direktori ametikohale. Avalduste laekumise tähtaeg on 16. mai 2011. Praeguse direktori ametiaeg lõpeb 20. augustil 2011. aastal. Avaliku konkursi võitjaga sõlmitakse tööleping tähtajaga 5 aastat.

Vt ka konkursikuulutust parnu.ee veebis.

Konkurss korraldatakse vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 11.04.2011 määrusele nr 7 "Munitsipaalharidus- ja kultuuriasutuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord", mis asendab senise, alates juunist 2008 kehtinud korra.

Loodan, et tuleb aktiivne konkurss ning et võimalikud kandidaadid, kes otsustavad konkursil osaleda, külastavad mõtete kordaseadmise algatuseks orkestri 25.04 toimuvat kontserti, millel soleerib Mihkel Poll. Juhatab orkestri peadirigent maestro Jüri Alperten.

Toetused välisesinemistele

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 21.04.2011 käskkirjaga nr 203 välja toetused programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".


Kultuuriministeeriumile laekus programmi 56 taotlust kogumahus 263 666 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 56 990 eurot 40 projektile. Sügiseseks taotlusvooruks, mille tähtaeg on 16. septembril, osutus võimalikuks jätta kahjuks ainult 9047 eurot (sh programmi 5%-line reserv).

Žanriliselt on toetatud projektid väga laial skaalal - osaliselt riigi toetusega sõidavad välisesinemistele nii Põhjamaade Sümfooniaorkester, RAM ja ETV tütarlastekoor kui Svjata Vatra, Vägilased ja Tobiase keelpillikvartett. Eriilmelistest üksikinterpreetidest kõnelemata. Loomulikult oleks rohkem toetust väärinud suur osa projekte, mis sai vajaminevast vaid murdosa või jäi üldse ilma, aga enam toetusraha komisjonil ju jaotada polnud.

Seetõttu kordan ütlemist, mida üsna sagedasti pean kasutama: piiratud vahendite tingimustes ei peegelda eraldatud rahasumma või ka otsus taotluse toetamata jätmise kohta sageli komisjoni sisulist hinnangut projekti vajalikkusele või ka vormistuslikule küljele. Sellises olukorras tehtud otsustest moodustuv pingerida on paratamatult subjektiivne, mistõttu on ka edaspidi väga oluline komisjoni laiapõhjalisus.

Taotlemisega seonduv kooskõlastusprotsess ministeeriumis ei ole muutunud just lihtsustumise suunas, sest täiustuvad reeglid avaliku raha kasutamisel nõuavad oma. Nii palju kui võimalik, püüame kolleegidega, et taotlejatele bürokraatia keerukust juurde ei lisanduks, aga ikkagi on mureks saanud aeg, mis menetlemisprotsessiks kulub. Sama mure on üleval ka Kultuurkapitalis. Seepärast on ministeeriumi programmitoetuste juures ilmselt otstarbekas edaspidi senisest rohkem kasutada digilepinguid, et võita kasvõi paari päeva jagu taotlejate jaoks olulist aega, mis kulub ju muuhulgas ka postikande edasi-tagasi liikumisele.

Euroraha etenduskunstidele

Lõimumise valdkonnas pole just palju taotlusvoorusid, mis ka muusikategemisega võiks kuidagi seostuda. Nüüd on üks selline algamas. MISA kuulutas pressiteatega välja konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuste“ - etendusasutuste koostöötegevustele ühise kultuuriruumi soodustamiseks ja lõimumise tõhustamiseks Eesti ühiskonnas eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvuste esindajate osalusel. Infopäev, kus selgitatakse taotluste finantseerimise tingimusi, toimub 25. aprillil kell 15.00-17.00 MISA-s aadressil Liimi 1 Tallinn. Konkursi tähtaeg on 19.05.

Milline üks rahvusvahelise mastaabiga eurorahade pakkumine näiteks kultuuriga seonduvas valdkonnas võiks välja näha, saab vaadata Euroopa Komisjoni kultuurivaldkonna uudiste veebilehelt. Tähtajaga 24.06.2011 on avatud call for proposals 2/G/ENT/CIP/11/C/N03C011 (for the European Creative Industries Alliance). Mida aeg edasi, seda raskem on muidugi uustulnukatel kogenud taotlejate keskel pildile pääseda.

Aga seda, et Eesti siiski loomemajanduses tegija on, tõendab uudis, et sellealase EL töörühma juhiks valiti kolleeg Ragnar Siil.  Rühma eesmärk on töötada 2014. aastaks välja lahendused kultuuri ja loomemajanduse toetamiseks Euroopa Liidu programmidest, aga ka loomemajanduse ekspordivõimekuse tõstmiseks. Ragnarile palju jõudu selle vastutusrikka ühiskondliku ülesande eestvedamisel!

Talendid koju ja kodunt

"Talendid koju!" on viimase aasta üks enim kõneldud üldpoliitilisi hüüdlauseid. Algul räägiti sellel teemal vaimustusega, sest vajadus võõrsile lahkunud helgemate peade teadmiste järele on koduse tööjõupuuduse tingimustes ilmselge. Aegamisi sai selgeks, et niisama kergelt ja massiliselt tagasipördujaid ei teki, sest elu oma tuhandete pisiasjadega ei võimalda igal soovil täituda. Ning et tegelikult oleks koju tagasi vaja igasugust tööjõudu, ka vähem kvalifitseeritumat.

Igaks juhuks olgu täpsustatud, et idee ja hüüdlause ei ole alguse saanud riiklikust programmist, vaid eraisikute siirast kodanikualgatusena loodud ja Kaubandus-Tööstuskoja projektiks kujunenud infoportaalist talendidkoju.ee, et kokku viia andekad noored ja Eesti tööandjad. Ajakirjandus kaldus seda hüüdlauset ehk isegi liialt võimendama. Mis täpselt olid eesmärgid (25 tagasipöördujat, tegelikult on neid seni 7), on selgitanud 06.10.2010 Siim Raie. Riiklike rahade toel tehtud portaal "Rahvuskaaslased välismaal" tegeleb neutraalse informeerimise, mitte kojumeelitamisega.

Muidugi kipuvad ajakirjanikud mõnd kujundit (üle) võimendama siis, kui tunnetavad selle olulisust. Näiteks "Kultuur ja Elu" pikem intervjuu auväärse filosoofi Mart Raukasega on ka samas võtmes - talent, kes elab Eestis, kuid kes vaimselt siseemigratsioonis olijana vääriks samuti mingil kombel "Eestisse tagasitoomist". Käivitus võimas üldrahvalik diskussioon, ideega suhestuti erinevatest vaatenurkadest - keegi kurtis Eestis vohava sallimatuse üle, keegi rääkis koduste tööalaste väljakutsete vähesusest. Teadagi mis pealkirjaga oli 06.04.2011 Postimehe suure fotoga esikaanelugu, mis kõneles Estoniasse Manoni tantsima tulnud baleriin Eve Mutsost. Sama päeva EPL toob Rein Siku sulest tuumaka analüüsi "Talendid koju. Kas farss või triumf?" problemaatikast ja erinevate osapoolte seisukohad. Mõistagi hakkas mõnigi arvamusliider liigselt doseeritu suhtes allergiat tundma - nagu näiteks Urmas Sõõrumaa (EPL 09.03.2011), kes pidas ideed diletantlikuks.

(Des)informatsiooni lumepalliga on silmitsi olnud ka teadlased. 20.04.2011 statistikakonverentsil oli muude demograafiliste protsesside seas jutuks ka repatrieerumine, ning mitu esinejat leidsid, et "kitsast programmist jääb kodumaale pöördumisel väheks" (Postimees 20.04.2011). Riigikogu esimehel Ene Ergmal oli konverentsi avakõnes kindlasti õigus öelda, et kaasmaalastel on õigus elada, õppida ja töötada ka mistahes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.  

Seda, et selle algatuse halvustamine on aga mõistetamatu, rõhutas oma 21.04.2011 kõnes president Ilves, kes on varem korduvalt ideed eestkõnelejana toetanud. Oma 03.05 blogikandes teatas riigipea, et kutsus Neeme Järvi kodumaale 30.06 kontserdil ERSO-t juhatama: "Talentide kojutuleku üle on viimasel ajal naerdud ja seda ideed kritiseeritud. Maestro Järvi isiklik eeskuju julgustaks paljusid ja tõestaks kõigile kahtlejatele, et kuigi oma ala tipp särab võrdse kirkusega nii kodus kui võõrsil, kõlab kodumaine aplaus alati soojemalt." (vt ka Delfi uudist)

Liisa Sveningsson Past võttis juba mullu asja hästi kokku: "Tagasihoidlikust tööjõuvahendamise algatusest on saanud meem, mida taasluuakse ja tõlgendatakse juba väljaspool algsete autorite arusaamu ja kavatsusi. Meem on kood, mis jääb korduma justkui defektiga plaat ja mille suur osa kultuuriruumist omaks võtab." (EPL 13.12.2010)

Lõpetuseks tooksin välja seisukohad, mida on väljendanud Eestist mujale õppima läinud noored.

Pianist Hando Nahkur: "Alati on hea saada kogemusi laiast maailmast, see on väga tervislik ja soovitatav. Aga oma põhiharidust muusikakeskkoolis ja -akadeemias Eestis ei vahetaks ma mitte millegi vastu. Eestis on absoluutselt ainulaadne ja fantastiline haridussüsteem muusikutele! Kui vaadata tagasi tervele sellele ajale TMKKs ja EMTA s, on raske sõnadega väljendada oma tänu selle eest, et olen saanud olla niivõrd professionaalses hariduskeskkonnas. Tihti mõtlen nendele aegadele tagasi ja igatsen Eestit. Mulle on Eestimaa kodu ja jääb selleks alati." (Sirp 18.04.2011)

Viiuldaja Triin Ruubel: "See paistab küll kogu Eesti kultuuriga niimoodi olevat, et välismaalt tahetakse alati koju tagasi tulla ja otsekui vanematele ette näidata, mida vahepeal õpitud on. Et siin on lihtsalt paratamatult kuidagi rohkem „päris”. Tihti tuleb pärast mõnda ilusat kontserti hetk, mil on veidike nukker mõelda, et see praegu Eestis ei olnud. Lõppude lõpuks, kogu see enesearendamine läbi konkursside ja õppimise ongi selleks, et siis hiljem Eestis midagi ilusat teha." (Sirp 24.09.2009)

EAÜ toetus muusikaekspordile

Siinses blogis on teretulnud teated mitte ainult riigi rahaeraldustest muusika valdkonda, vaid ka eraõiguslikust panustamisest. Tänu Eesti Autorite Ühingule tekkis juurde üks täiendav toetuskanal, millega toetatakse seekord 27 projekti muusikaekspordi valdkonnas. Aitäh EAÜ-le ja asja korraldanud Juko-Mart Kõlarile!

MTÜ Eesti Muusika Eksport kuulutas 22. veebruaril 2011 välja ekspordiprojektide toetamise konkursi. Laekunud projektidest otsustati toetada 27 projekti kogusummas 56 070 eurot, mis viiakse ellu 2011-2012 aastal. Projektide toetussummad jäävad vahemikku 500-6000 eurot. Edu ekspordiplaanide elluviimisel!

Vt täpsemat toetatavate ja projektide nimekirja.

Ja veel üks tänane teade: Neljapäeval 21. aprillil kell 14.15 toimub Tallinna Ülikoolis kursuse "Creative Entrepreneurship" raames läti ansambli Brainstorm manageri Guna Zucika avatud seminar. Seminarile on oodatud kõik, kes huvitatud popmuusika managemendist ning kaasagsetest ekspordistrateegiatest.

EK ootab koolikontsertide ideid

Vahendan ühe teate, kuna see võimaldab eesti interpreetidele täiendavalt tööd tänuväärse publiku ees:

Eesti Kontsert ootab 2011. aasta sügis- ja 2012. aasta kevadhooajaks interpreetidelt uusi ja põnevaid koolikontsertide kavu. Koolikontserdid on osa EK muusikalisest programmist ja olulised tulevase publiku kasvatamisel. Üle Eesti toimub keskmiselt 180-250 koolikontserti hooajas.

Koolikontsert on kontsertetendus, mis koosneb mõnda muusikažanri või pille tutvustavast sõnalisest osast ning seda toetavast muusikalisest etteastest. Ei ole žanripiiranguid, küll aga peab esitus olema äärmiselt professionaalne. Viimaste aastate populaarsemad esinejad koolides on olnud näiteks Olav Ehala ja Lembit Saarsalu erinevate džässikavadega (8 aastaga ligi 200 kontserti),samuti tšellokvartett C-JAM, Mihkel Mattisen, Jaan Sööt, Inna Lai käsikelladega, Marju Varblane ja Margus Põldsepp erinevate rahvamuusika kavadega ja ansambel Zorbas.

„Kergemate“ kavade kõrvale, mida koolid armastavad enamasti tellida, on kindel eesmärk alati pakkuda ka väga head klassikalist muusikat. Milline on hea „tõsise“ muusika kava? Kindlasti ei saa see piirduda ainult suurepärase pillimängu demonstreerimise ja mõne tutvustava sõnaga kava sisu kohta. Lisaks pillimängu- ja lauluoskusele on väga tähtis ka oskus lastega suhelda. Vaja läheb selget häält ja isiklikku karismat. Arvatavasti on koolikontsert isegi nõudlikum kui tavapärane kammerkontsert. Tähtsad on mängulisus, pantomiim, humoorikus, kava atraktiivsus ja vaheldusrikkus, vajadusel ka kostüümide kasutamine. Kavas tuleks kindlasti haarata lapsi kaasa tegutsema – laulma, pillimängu proovima, tantsima vms. Publikul ei tohi igav hakata.

Kava pikkus peab olema 45 minutit, esinejaid 1–4. Päevas tuleb tavaliselt anda kolm kontserti. Transpordi korraldab Eesti Kontsert. Tasu sõltub esinejate hulgast.

Kavapakkumised on 30. aprilliks oodatud aadressil ylle.lehtmae@concert.ee need võiksid olla salvestatud DVD-le. 26..-27. mail tahab EK teha Estonia kontserdisaalis uute esinejatega nende kavu tutvustavad reklaamklipid kodulehe http://www.concert.ee/ jaoks, et kooli huvijuht leiaks sealt rohkem informatsiooni sobiva programmi valimiseks.

EFK direktori konkurss

Täna, 08.04.2011, läks Kultuuriministeeriumist välja pressiteade, et välja on kuulutatud korraline konkurss Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktori ametikohale, kuna lõpeb praeguse direktori praegune 2006.aastal alanud ametiaeg. Lähipäevil ilmub konkursikuulutus ka ajalehes. Avalduste tähtaeg on 4. mai.

Konkurss korraldatakse vastavalt kultuuriministri 31.03.2011 määrusele nr 4 "Riigietendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord", mis asendab senise, alates 2003. aastast kehtinud korra. Oma 04.05.2011 käskkirjaga nr 221 määras kultuuriminister ka konkursikomisjoni koosseisu.

Interpreetide toetamisest

Eesti Interpreetide Liit (EIL) on Heliloojate Liidu kõrval teine loomeliit muusika valdkonnas, mis saab alates 2005. aastast Loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel oma liikmete jaoks toetust.

02.04.2011 Helikajas olid interpreetide mured pikemalt teemaks. Olen tänulik EIL juhatuse liikmetele Marko Martin'ile ja Age Juurikas'ele lahendustele orienteeritud arutelu eest. Viha ja vastandamise külvamisega ei saavutakski midagi, pigem tuleb osapooltel üheskoos konkstruktiivselt mõelda, kuidas piiratud ressursside tingimustes paremini hakkama saada.

Kommenteerisin samas saates ka ise sama teemat ja kasutasin mõningaid arvandmeid, mille teen kõigile huvilistele kättesaadavaks. Nimelt, tabeli Kultuuriministeeriumi poolt aastatel 2008-2011 EIL-le eraldatud toetustest. Seda tabelit vaadates saab faktiliselt väita:
- 2011. aastal saab EIL ministeeriumilt nii eraldi loomeliidu toetusena kui kõigi toetuste kogusummas rohkem raha kui eelnevatel aastatel (sealhulgas ka 2008. aastal, mida üldiselt meenutatakse nostalgiaga kui seni kultuurile kõige heldemat aastat);
- viimasel paaril aastal on suurenenud ka EIL kontserttegevuseks eraldatud summad;
- samas on EIL ise esitanud toetusprogrammidesse aasta-aastalt järjest vähem taotlusi.

Resümee: hetkeseis pole ideaalne, sest reaalsed vajadused on palju suuremad - kuid kindlasti pole õige väita, nagu läheks olukord just riigitoetuste osas aasta-aastalt halvemaks. Küll aga võivad avaldada mõju üldisemad muutused tegevuskeskkonnas, nagu publiku kultuuritarbimine ja sihtgruppide ostujõulisus, samuti maksumuudatused ja elukalliduse tõus. Ent need on ühesugused kogu kultuurisektori jaoks (sh ka Kulka eelarve jaoks), interpreedid pole siin erand.

Nõustun samas Helikaja saates telefoniintervjuu andnud Eesti Kontserdi direktori Jüri Leiten'i arvamusega, et tänane kontserdipublik on väga valiv, mistõttu interpreetidel lasub paratamatult ühe tugevam surve pidevalt pakkuda midagi uut ja üllatavat, millega välja paista - nii Jõhvis kui Londonis. Selline trend iseloomustab mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma muusikaelu. Rõhutan aga siinkohal, et Eesti Kontserdi põhimääruse kohaselt on EK põhiülesanded "kontsertide, loengkontsertide, muusikaetenduste, -festivalide ja -pidustuste ning konkursside korraldamine" ning nende ülesannete täitmiseks EK: "1) teeb koostööd teiste etendusasutustega ja loominguliste liitudega; (- - -) 3) korraldab Eesti muusikakollektiivide, ansamblite ja solistide esinemisi Eesti Vabariigis ja välismaal". Niisiis, kohustused kodumaiste interpreetide ees on selgesõnaliselt sätestatud (erinevalt Rein Rannapi poolt väidetust).

EIL esindaja Eesti Kontserdi loomenõukogus Marko Martin on aktiivselt ja samas konstruktiivselt seisnud interpreetide huvide eest, mille tulemusena jätkub EK ja EIL koostöö (mille keskmes on üks eesti interpreedi soolokontsert kuus Estonia kontserdisaalis). Loomulikult tahaks, et see koostöö süveneks ning et Eesti interpreetidel oleks esinemisvõimalusi veelgi, ent kahtlemata on see kõige otsesemalt seotud ka potentsiaalsete kontserdikorraldajate (Eesti Kontserdi, Tallinna Filharmoonia, kohalike omavalitsuste jt) eelarveliste võimalustega.

Esinemispaiku peaks interpreetidel juba jaguma, lähikuudel tulevad avalikku käibesse juurde näiteks Suure Gildi saal ja Meremuuseumi angaarid. Soovin EIL-ile, nagu kogu Eestile tulevikus rohkem inimesi - nii üldisemalt maksumaksjate, konkreetsemalt aga aktiivsete pileti- ja plaadiostjate, asjatundlike mänedžeride ja uute heade muusikute näol. Sest just inimesed, mitte aga raha, on Eesti peamine defitsiit.

Internet kui müügikanal

Uue valitsuse koalitsioonilepingus on eraldi peatükid: "e-riigist i-riigiks" (rõhutades mh vajadust rahvuskultuuri hoida, tutvustada ja arendada ka e-keskkonnas), "ekspordi ergutamine" (koos sihiseadega muuta Eesti tunnustatud loomemajanduse maaks) ja "kultuuripoliitika" (rõhutades vajadust edendada Eestit tutvustavat kultuurieksporti). Neid kokku pannes toonitaksin omalt poolt, kuivõrd oluline on eesti muusikat ja muusikuid tutvustada elektroonilistes kanalites - ning mitte ainult omamaise tarbija jaoks.

Muusikud on tänapäeval taas saamas rändavateks trubaduurideks, kes on kosmopoliitidena pidevas liikumises. See aga tähendab, et nende väikese Eesti muusikute jaoks, kes on oma professionaalses arengus kasvanud piisavalt konkurentsivõimeliseks, asubki suurem osa turust ja sihtgruppidest püsivalt väljapool kodumaad. Mida aeg edasi, seda enam. Selleks, et ennast "pildile saada" ja seal pidevalt hoida, on vaja kasutada "maailmaskeemi" selle erinevates ilmingutes.

E-post koos vastavate mailing-listidega on nagunii olemas ja nende kaudu turundamisele on ka riik juba panustanud - Eesti Päevaleht 05.04.2011 kirjutas, et filmi "Singing Revolution" levitamiseks USA koolides toetab Ha­ridus- ja teadusministeerium peale filmi-DVD ja sellega kaasas käiva metoodikaraamatu trükkimise ka 1,5 miljoni õpe­taja meiliaadresside kasutamislitsentsi saamist 22 400 euroga. Aga leidub veel ridamisi variante, mida muusikud võiks senisest rohkem kasutada.

Mõnigi Eesti artist suhtleb pea igapäevaselt facebook'is - ning annab teada oma tegemistest inglise keeles (nt Anu Tali) või sellele lisaks ka soome keeles (nt Mikk Murdvee). Meie folk- ja jazzmuusikud on innukalt kasutusele võtnud myspace'i keskkonna, mis võimaldab audio- ja videofailidena muusikanäiteid üles riputada ning kontserdikalendrit pidada (nt UMA). Kindlasti jätkab võidukäiku ka videofaile koondav youtube - seda kasutab nutikalt müügikanalina näiteks muusikute-koomikuteduo Igudesman & Joo. Mõni Eesti bänd peab ülal ka veebipoodi särkide-märkide-kruuside-plaatide müügiks (nt Pantokraator). EME ja EMIK on sisse seadnud uudiskirjade saatmise. Ja kindlasti on oma koht ka juba klassikalistel veebilehtedel, mis võivad olla nii lakoonilised (nt Aare Tammesalu) kui ka edasiarendatumad (nt Maarja-Liis Ilus). Näiteks Rein Rannapi veebileht on sisult napp, kuid rõõmsavärviline ja üheselt häälestatud muusikaäris põhilisele - et muusikahuviline ostaks pileti kontserdile.

Rahvusvahelise karjäärini jõudnud muusikud saavad täiendavalt pildile muusikatööstust pööritavate agentuuride veebilehtedel (nt Anu Tali HarrisonParrott'is, Tõnu Kaljuste Hörtnagel'is, Mihkel Kütson Hans Adler'is). Kodumaistest firmadest peab ERP ülal kontserdisalvestuste mp3-kogu, estmusic.com plaanib audiofailivaramule lisaks peagi käivitada internetiraadio ning SP Muusikaprojekt müüb neti teel nii noote, pille kui noodistamistarkvara. Loomulikult on võimaluste loetelu palju pikem. Tallinn Music Week kasutab näiteks tagasiside-küsitlust, flickr-keskkonna fotostriimi, avaldab delegaatide andmebaasi ja registreerumisvormi, samuti president Ilvese videotervituse 2010.aastal.

06.04.2011 laskis Eesti Interneti Sihtasutus vabaks ligi 38.000 vana korra järgi registreeritud ümberregistreerimata domeeninime, esimese 15 minutiga registreeriti 1200 domeeni. Domeenide koguarv Eesti Interneti SA registris on tõusnud üle 56.700. Nagu näha veebilehelt http://www.eestiinternet.ee/, on siiski veel vabad päris palju domeene, mille nimetüves on sõna "muusika" või "music". Kes ees, see mees. 

Eesti heliloojaist on üks aktiivsemaid netivõimaluste kasutajaid kindlasti Tõnis Kaumann, kes oma veebi http://www.music.ee/ seab üles nii audiofailid, partituurid kui kalendri. Mõnigi muusik (näiteks Kai ja Andrus Kallastu) on oma veebi üles ehitanud varem tasuta saadaval olnud pri.ee domeenile, mis nüüd on tasuline. Sellele uue, tasuta alternatiivi pakub nüüd välja era.ee.

18.04.2011 avaldas Freedom House raporti, mille kohaselt Eesti on internetivabaduselt maailmas esimene, USA ja Saksamaa ees. Tõsi teisi Balti riike ega ühtki Põhjamaad selles raportis kaasatud ei olnud.

Pöide kiriku SA

Pöide Maarja kirik seisab tunnistähena 13.-14. sajandist, kui siinkandis oli Saaremaa tihedaim asustus. Saarlaste kuningas Vesse vallutas 1345. aastal sel kohal asunud sakslaste ordulinnuse, kuid pidi seejärel siiski alistuma ja hukati. Seejärel aeti sealtkandi talurahvas kiirelt veelgi suuremaks ehitama kirikut, mille võimsus on hämmastanud inimesi järgnevate sajandite jooksul. Liivi sõda, Põhjasõda ja muud rahvastikukatastroofid on kirik suutnud üle elada. Tänapäeval aga, kui on kätte jõudnud Eestimaa senise ajaloo kõige jõukam periood, on Saaremaa suurim kivikirik saatuslikul teelahkmel - kas tänaseni püsinud kirik saab uue elu või vajub lõplikult varemeisse.


Pöide valla planeerimis- ja arendusspetsialist Gerri Grünberg on kokku arvutanud summa, mis läheks vaja kiriku ja pastoraadihoone restaureerimiseks ning kiriku ümbruse korrastamiseks - kiriku arengukontseptsiooni aluseks võttes pea 3 miljonit eurot.

Olukord on delikaatne - ühelt poolt ootab Pöide kirik riigipoolset abi ja eratoetajate annetusi kontole a/a 221039772450, et laekuv raha võimaldaks omaosaluse katteallikana hakata kirjutama taotlusi väiksemate (näiteks kiriku ümbruse korrashoiu eesmärgiga) projektide rahastamiseks. Tavaliselt saab avalikkuse huvi suurendada külaskäikude korraldamisega kõnealuse ehitise manu. Samas on aga mõnedki asjatundjad soovitanud kirikusse juurdepääsu hoopis sulgeda, kuna müürid, eriti torniosas, on muutumas tõeliselt varisemisohtlikuks.

Märtsikuine Pöide Valla Infoleht, selle alusel 04.04.2011 Meie Maa ja saarlaste järel ka Delfi.ee kirjutavad, et Pöide vallal on koos koostööpartneritega plaanis moodustada Pöide kiriku restaureerimiseks sihtasutus. Loodav SA võiks olla erinevate tegutsejate liitja ja vajalike tööde korraldaja, aga selge ei ole veel see, kes on asutajad.

Kultuuriministeeriumile on Pöide kiriku kui kultuurimälestise olulisus selge - iseasi, kuivõrd osutub võimalikuks reaalsusega headele soovidele järele jõuda. Alustada tuleb aga ideede tasandil - ning selleks ongi ministeerium ja EELK valla esindajatega kohtunud ja teemat tõsiselt arutanud. Oluline roll kiriku aitamisel on kindlasti muinsuskaitsjatel, aga ka Saaremaa (ja miks mitte mandri-Eesti) firmadel, kes leiavad Pöide kirikuga hingesideme. Ent väga palju sõltub selle teema käekäik just kohapealsetest inimestest, kes peavad võtma eestvedaja ja taganttorkija rolli. Tõsi, Pöide vald on väike (alla 1000 inimese) ja mitte eriti jõukas. Kuid loodetavasti jagub neil siiski jaksu ja sõpru kaugemaltki.

Kogemused, mille varal saab kiriku taastamist kavandada ja läbi viia, on ju Eestis täiesti olemas. Ning seepärast ongi vaja luua eraldi sihtasutus - nii avaliku kui erasektori jaoks sobilikult neutraalne ja samas nende sünergiat koondav juriidiline kehand. Sel moel on talitatud ka Tartu Jaani kiriku taastamisel (kus nüüd toimub aktiivne kontserdielu, mille üks vedaja on seal Eesti Heliloojate Festivali korraldav MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt.

Tartlaste eeskujul tegutseb teine märgilise tähendusega kultuurimälestis - Narva Aleksandri kirik, kus olemasolev sihtasutus koondab EELK koguduse, Narva Linnavalitsuse ja riigi poolt Kultuuriministeeriumi jõupingutused. Seni on põhitegevuseks olnud kiriku taastamine, nüüd loodetakse Euroopa fondide rahasid kaasates valmis ehitada küttesüsteem, garderoobikompleks ja uus orel. Sihtasutuse tegevus peab edaspidi laienema ka kontserdikorralduse valdkonda, sest Narva kui Eesti suuruselt kolmas linn on valmis senisest aktiivsemaks kontserdieluks. Aleksandri kirik pakuks selleks aga suurepärase, erakordse akustikaga esindussaali. Eesti Kontsert võiks aga Narva kaasata tihedalt oma hooajakavadesse - artistid hakkavad ju Jõhvi Kontserdimaja ja Peterburi Jaani kiriku vahet liikudes nagunii Narvast läbi sõitma. Sel teemal on kirjutanud pikemalt ajaleht "Viru Prospekt" jaanuaris 2010.


Pöide kirik sobiks suurepäraselt sellesse ritta järgmise näitena. Muidugi tahaks juba praegu kontserdikorraldajaile soovitada ka Pöide kiriku kaasamist oma suvistesse plaanidesse - aga juhul, kui kirikusse sissepääs kasvõi osaliselt suletakse, osutub see paraku keerulisemaks. Loodame siiski parimat ning usutavasti saab ka kõnealuse sihtasutuse loomine peagi võimalikuks.

Samal teemal vt 13.05.2011 http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=42449 ja Anne Untera 19.05.2011 EPL-s.

Oktoobris 2011 otsustas Pöide Vallavolikogu asutada SA Pöide Maarja Kirik.

Toetused festivalidele ja konkurssidele

Kultuuriminister Laine Jänes kuulutas oma 31.03. käskkirjaga nr 172 välja toetused, mida jagatakse programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid" koos alamprogrammiga "Noor muusik". Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.

Kultuuriministeeriumile laekus programmi 73 taotlust kogumahus 584 083 eurot. Neist 27 taotlust kvalifitseerusid alaprogrammi „Noor muusik“ taotlusteks. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 107 000 eurot. Programmil on esmakordselt ka sügisene voor, tähtajaga 9. septembril, aga siis on jagada oluliselt väiksem summa.

Eraldi käskkirjaga ja teistelt eelarveridadelt said toetust Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeva tähistamine Jõgeval (käskkiri 04.04.2011 nr 182) ja Järvakandi festival "Rabarock" (käskkiri 01.04.2011 nr 178), viimast eraldist märkas ka Postimees 04.04. Kuna ka Kultuurkapitali erinevad sihtkapitalid on oma 2011.a. esimese jaotuse koosolekud saanud peetud, tuleb varsti uudiseid sealtki. Helikunsti sihtkapitali toetused peaks kodulehele http://www.kulka.ee/ jõudma lähema nädala jooksul. Ajalehe "Sirp" lisana peaks Kulka seekordsete toetuste (mille tähtaeg oli 20.02.2011) ülevaade ilmuma 15. aprillil.