Interpreetide toetamisest

Eesti Interpreetide Liit (EIL) on Heliloojate Liidu kõrval teine loomeliit muusika valdkonnas, mis saab alates 2005. aastast Loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel oma liikmete jaoks toetust.

02.04.2011 Helikajas olid interpreetide mured pikemalt teemaks. Olen tänulik EIL juhatuse liikmetele Marko Martin'ile ja Age Juurikas'ele lahendustele orienteeritud arutelu eest. Viha ja vastandamise külvamisega ei saavutakski midagi, pigem tuleb osapooltel üheskoos konkstruktiivselt mõelda, kuidas piiratud ressursside tingimustes paremini hakkama saada.

Kommenteerisin samas saates ka ise sama teemat ja kasutasin mõningaid arvandmeid, mille teen kõigile huvilistele kättesaadavaks. Nimelt, tabeli Kultuuriministeeriumi poolt aastatel 2008-2011 EIL-le eraldatud toetustest. Seda tabelit vaadates saab faktiliselt väita:
- 2011. aastal saab EIL ministeeriumilt nii eraldi loomeliidu toetusena kui kõigi toetuste kogusummas rohkem raha kui eelnevatel aastatel (sealhulgas ka 2008. aastal, mida üldiselt meenutatakse nostalgiaga kui seni kultuurile kõige heldemat aastat);
- viimasel paaril aastal on suurenenud ka EIL kontserttegevuseks eraldatud summad;
- samas on EIL ise esitanud toetusprogrammidesse aasta-aastalt järjest vähem taotlusi.

Resümee: hetkeseis pole ideaalne, sest reaalsed vajadused on palju suuremad - kuid kindlasti pole õige väita, nagu läheks olukord just riigitoetuste osas aasta-aastalt halvemaks. Küll aga võivad avaldada mõju üldisemad muutused tegevuskeskkonnas, nagu publiku kultuuritarbimine ja sihtgruppide ostujõulisus, samuti maksumuudatused ja elukalliduse tõus. Ent need on ühesugused kogu kultuurisektori jaoks (sh ka Kulka eelarve jaoks), interpreedid pole siin erand.

Nõustun samas Helikaja saates telefoniintervjuu andnud Eesti Kontserdi direktori Jüri Leiten'i arvamusega, et tänane kontserdipublik on väga valiv, mistõttu interpreetidel lasub paratamatult ühe tugevam surve pidevalt pakkuda midagi uut ja üllatavat, millega välja paista - nii Jõhvis kui Londonis. Selline trend iseloomustab mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma muusikaelu. Rõhutan aga siinkohal, et Eesti Kontserdi põhimääruse kohaselt on EK põhiülesanded "kontsertide, loengkontsertide, muusikaetenduste, -festivalide ja -pidustuste ning konkursside korraldamine" ning nende ülesannete täitmiseks EK: "1) teeb koostööd teiste etendusasutustega ja loominguliste liitudega; (- - -) 3) korraldab Eesti muusikakollektiivide, ansamblite ja solistide esinemisi Eesti Vabariigis ja välismaal". Niisiis, kohustused kodumaiste interpreetide ees on selgesõnaliselt sätestatud (erinevalt Rein Rannapi poolt väidetust).

EIL esindaja Eesti Kontserdi loomenõukogus Marko Martin on aktiivselt ja samas konstruktiivselt seisnud interpreetide huvide eest, mille tulemusena jätkub EK ja EIL koostöö (mille keskmes on üks eesti interpreedi soolokontsert kuus Estonia kontserdisaalis). Loomulikult tahaks, et see koostöö süveneks ning et Eesti interpreetidel oleks esinemisvõimalusi veelgi, ent kahtlemata on see kõige otsesemalt seotud ka potentsiaalsete kontserdikorraldajate (Eesti Kontserdi, Tallinna Filharmoonia, kohalike omavalitsuste jt) eelarveliste võimalustega.

Esinemispaiku peaks interpreetidel juba jaguma, lähikuudel tulevad avalikku käibesse juurde näiteks Suure Gildi saal ja Meremuuseumi angaarid. Soovin EIL-ile, nagu kogu Eestile tulevikus rohkem inimesi - nii üldisemalt maksumaksjate, konkreetsemalt aga aktiivsete pileti- ja plaadiostjate, asjatundlike mänedžeride ja uute heade muusikute näol. Sest just inimesed, mitte aga raha, on Eesti peamine defitsiit.