Viiuldaja Toomas Toropi (1971-2008) mälestuseks korraldavad Leigarid kontserdi "Nipet-näpet" 13. novembril Nokia kontserdisaalis. Piletihind on 12 eurot (õpilastele vms soodustusi ei ole). Kõrge piletihind on tingitud saali rendihinnast ja kui korraldajad peaksid jääma plussi, annetatakse tulu Toomase perele. Tütred Anni ja Tuuli vajavad kooliraha.
NB! Sülelastele ei pea piletit ostma ja sealjuures ei ole sülelapse vanuse osas piiranguid. Kui nt algklasside laps mahub ema või isa sülle ja nii nemad kui nende taga istuvad inimesed saavad rahulikult kontserti vaadata, võib ka koolilapse sülle võtta. Loodame, et seda õigust pahatahtlikult ära ei kasutata ja suured lapsed ning täiskasvanud ostavad ikka igaüks oma pileti.
Tähelepanu! 1.-8. rida saalis ei ole - nende koha peal on lava. See tähendab, et 9. rida on tegelikult esimene ja näiteks 16. rida on tegelikult alles kaheksas.
Pileteid saab osta ticketprost: http://www.ticketpro.ee/jnp/music/745008-kontsert-etendus-nipet-napet-.html
Kontserdi treiler: http://www.youtube.com/watch?v=Jd-v396ZBk0
Tegin hea koolivenna Toomasega vististi tema viimase pika intervjuu, Vikerraadio saatesse "Klassika - seee on imelihtne". Oma 37 eluaastasse mahutas Toomas palju: pillimängu Leigarites ning orkestranditöö ERSOs, ansambli Virre asutamise, Eesti Folkloori Seltsi juhtimise ja pärimusmuusika õpetamise. Kahe tantsupeo muusikajuhina ning huvitavate koori- ja rahvamuusikaseadete autorina jättis ta olulise jälje eesti kultuurilukku.
Monday, 31 October 2011
Koorimuusika hetkeolukorrast
Hea kolleeg Annika Kuuda (Klassikaraadiost) tegi pikema ülevaateloo Eesti koorimuusika hetkeolukorrast, mis on lugeda Sirbis 28.10.2011. Suurem osa juttudest, mis me koos kolleeg Eino Pedanikuga Annikale rääkisime, paraku lehte ei jõudnud, vaid jäid ootama mõnda teist korda. Järgmine lehelugu võiks olla kooripüramiidi alumisest, laulupeoprotsessiga seonduvast otsast.
Siiski loodan, et lugejad saavad kuigipalju üldisema pildi, millises seisus täna koorikultur on.
Siiski loodan, et lugejad saavad kuigipalju üldisema pildi, millises seisus täna koorikultur on.
Monday, 24 October 2011
UNESCO programm ootab taotlusi
Taotlustele on avatud UNESCO programm kirjanikele, muusikutele ja visuaalkunstnikele vanuses 25-35 eesmärgiga edendada nende mobiilsust läbi residentuuride välismaal, vt UNESCO-Aschberg Bursaries for Artists Programme 2012
Loomemajanduse konverents
Tallinnas toimus 19.-21. oktoobril esinduslik rahvusvaheline loomemajanduse konverents. Huvitavaid kõnelejaid ning kohapeal toimuvaid arutelusid sai jälgida ka otsepildis veebis, aadressil http://www.creativeestonia.eu/. Sealsamas on nüüd üleval ka resümeed esinemistest ja asjakohased lingid.
Diskussioonidel aitasid silma peal hoida Facebook ning Twitter, sellest täpsemalt siin: http://www.looveesti.ee/uudised/looveesti/1406-loomemajanduse-teemalist-konverentsi-saab-jalgida-reaalajas.html. Suurepärase avakõne pidas president Ilves, konverentsi avasid ka Rootsi ja Eesti kultuuriminister. Konverentsiks anti välja ka eraldi trükis "Creative industries in Estonia".
Diskussioonidel aitasid silma peal hoida Facebook ning Twitter, sellest täpsemalt siin: http://www.looveesti.ee/uudised/looveesti/1406-loomemajanduse-teemalist-konverentsi-saab-jalgida-reaalajas.html. Suurepärase avakõne pidas president Ilves, konverentsi avasid ka Rootsi ja Eesti kultuuriminister. Konverentsiks anti välja ka eraldi trükis "Creative industries in Estonia".
Wednesday, 19 October 2011
EK loomenõukogu
Kultuuriminister kinnitas oma 18.10.2011 käskkirjaga nr 364 Eesti Kontserdi loomenõukogu järgnevaks kolmeks aastaks järgmises koosseisus:
- Jüri Leiten - Eesti Kontserdi direktor
- Eero Raun - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
- Peep Lassmann - Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor
- Kadri Tali - Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor
- Esper Linnamägi - Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor
- Tiia Teder - Klassikaraadio peatoimetaja, Eesti Rahvusringhäälingu esindaja
- Marko Martin - Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige
- Ülo Krigul - Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige
- Jüri Trei - Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik
- Toomas Velmet - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
- Neeme Punder - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Tuuli Metsoja - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Kertu Orro - Eesti Kontserdi arendusjuht
- Indrek Umberg - Eesti Rahvusmeeskoori direktor
Oluline muudatus võrreldes eelnevate koosseisudega on, et esimest korda on ametlikult nõukogu koosseisus ka kahe teise riikliku muusika-asutuse, ERSO ja EFK direktorid, lisaks ka RAM-i direktor. Kindlasti aitab see edendada tippkollektiivide vahelist koostööd, kasvõi kontserdihooaja planeerimise osas.
Rõhutaksin ühtlasi loomenõukogu kasvavat rolli EK hooajakava põhialuste paikapanemisel. Ka viimased paar koosolekut on näidanud, et loomenõukogu pole see koht, kus EK direktor laseb hooajakava lihtsalt "ära koputada", vaid kus kontserdielu olulisemalt mõjutavate institutsioonide esindajad tahavad ja suudavad hooaja koostamise üldisemad printsiibid tihti päris hoogsalt läbi vaielda. Loomenõukogu tööd juhatav professor Toomas Velmet oma eruditsiooni ja elukogemusega suudab erinevaid seisukohti kenasti tasakaalustada.
Kindlasti ei oleks õige, kui ministeerium annaks käsulauad täpse "riikliku tellimusega", millised koolikontserdid milliste artistidega peaks järgmisel aastal toimuma. Selline autoritaarne lahendusvariant teeks võib-olla "turuosalistele" elu ehk natuke lihtsamaks (et oleks üks ühine vaenlane, keda kiruda ;-)), kuid kindlasti ei suuda üks-kaks kabinetivaikuses töötavat ametnikku jälgida muutuva turu reaalseid vajadusi ligilähedaseltki nii hästi kui kollektiivne otsustav kogu. Pealegi tuletaks see liialt meelde sovjetiaja praktikat, kus enne iga esietendust pidi teater esitama uuslavastuse ministeeriumile ülevaatamiseks ja kinnitamiseks.
Küll aga on ministeeriumi roll jälgida, et EK kui riigiasutuse kulud oleks eelarvega vastavuses. Hoogne ja rikkalik kontserdielu on kui püramiidi tipp, millel peab olema kindel alus professionaalse korraldustöö lahutamatu osana koostatud finantskalkulatsioonide näol.
- Jüri Leiten - Eesti Kontserdi direktor
- Eero Raun - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
- Peep Lassmann - Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor
- Kadri Tali - Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor
- Esper Linnamägi - Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor
- Tiia Teder - Klassikaraadio peatoimetaja, Eesti Rahvusringhäälingu esindaja
- Marko Martin - Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige
- Ülo Krigul - Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige
- Jüri Trei - Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik
- Toomas Velmet - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
- Neeme Punder - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Tuuli Metsoja - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Kertu Orro - Eesti Kontserdi arendusjuht
- Indrek Umberg - Eesti Rahvusmeeskoori direktor
Oluline muudatus võrreldes eelnevate koosseisudega on, et esimest korda on ametlikult nõukogu koosseisus ka kahe teise riikliku muusika-asutuse, ERSO ja EFK direktorid, lisaks ka RAM-i direktor. Kindlasti aitab see edendada tippkollektiivide vahelist koostööd, kasvõi kontserdihooaja planeerimise osas.
Rõhutaksin ühtlasi loomenõukogu kasvavat rolli EK hooajakava põhialuste paikapanemisel. Ka viimased paar koosolekut on näidanud, et loomenõukogu pole see koht, kus EK direktor laseb hooajakava lihtsalt "ära koputada", vaid kus kontserdielu olulisemalt mõjutavate institutsioonide esindajad tahavad ja suudavad hooaja koostamise üldisemad printsiibid tihti päris hoogsalt läbi vaielda. Loomenõukogu tööd juhatav professor Toomas Velmet oma eruditsiooni ja elukogemusega suudab erinevaid seisukohti kenasti tasakaalustada.
Kindlasti ei oleks õige, kui ministeerium annaks käsulauad täpse "riikliku tellimusega", millised koolikontserdid milliste artistidega peaks järgmisel aastal toimuma. Selline autoritaarne lahendusvariant teeks võib-olla "turuosalistele" elu ehk natuke lihtsamaks (et oleks üks ühine vaenlane, keda kiruda ;-)), kuid kindlasti ei suuda üks-kaks kabinetivaikuses töötavat ametnikku jälgida muutuva turu reaalseid vajadusi ligilähedaseltki nii hästi kui kollektiivne otsustav kogu. Pealegi tuletaks see liialt meelde sovjetiaja praktikat, kus enne iga esietendust pidi teater esitama uuslavastuse ministeeriumile ülevaatamiseks ja kinnitamiseks.
Küll aga on ministeeriumi roll jälgida, et EK kui riigiasutuse kulud oleks eelarvega vastavuses. Hoogne ja rikkalik kontserdielu on kui püramiidi tipp, millel peab olema kindel alus professionaalse korraldustöö lahutamatu osana koostatud finantskalkulatsioonide näol.
Teade taotlejatele
Teadmiseks kõigile neile, kes saatsid taotluse programmi "Muusikafestivalid ja -konkursid" (tähtpäevaga 09.09) või "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine" (16.09). Juba augusti lõpus sai otsustatud, et taotluste läbivaatamine jääb ootama otsust, kas saab kasutada ka 5%-list reservi, mis kantsleri korraldusega aasta algul kõigist programmidest varusse jäeti. (Meenutan, et 2010. aastal jäeti samamoodi reservi 10% programmi summadest.)
Oktoobri alguses see otsus ka tehti, mis võimaldab rohkem toetusi jagada. Komisjonid on kokku kutsutud järgmiseks-ülejärgmiseks nädalaks, nii et kaua enam rahastamisotsuste selgumist ootama ei pea. Seniks palun natuke veel kannatust!
Oktoobri alguses see otsus ka tehti, mis võimaldab rohkem toetusi jagada. Komisjonid on kokku kutsutud järgmiseks-ülejärgmiseks nädalaks, nii et kaua enam rahastamisotsuste selgumist ootama ei pea. Seniks palun natuke veel kannatust!
Thursday, 13 October 2011
Põhja- ja Baltimaade konverents
5.-8. oktoobril 2011 toimus Islandil, Reykjavikis esimene Balti-ja Põhjamaade muusikafestivalide konverents. Eestist osalesid Zoja Tumanova, Leelo Lehtla, Signe Kiis, Marko Lõhmus ja Villu Veski. Konverentsil võeti vastu manifest, millele kirjutasid alla 10 maa esindajad (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fääri saared, Gröönimaa).
Põhja- ja Baltimaade festivalide konverentsi manifest – Harpa kontserdimajas, Reykjavik, 6 oktoober, 2011.
45 delegaati 10 maalt, kus toimub kokku üle 900 festivali, leppisid kokku alljärgneva avalduse:
Festivalide vorm on eriliselt hästi sobiv ühendama kunstilist ja kultuurikogemust ning on samas ka unikaalne loominguline viis, et jõuda kõige erinevamas eas inimesteni.
Konverentsil jõuti järelduseni, et kultuur ja kaunid kunstid on allakirjutanud riikides vundament sotsiaalsetele ja majanduslikele väärtustele ning väärivad suuremat tähelepanu ja kõrgemat prioriteetsust poliitilistes otsustes.
Põhja- ja Baltimaade festivalide konverentsi manifest – Harpa kontserdimajas, Reykjavik, 6 oktoober, 2011.
45 delegaati 10 maalt, kus toimub kokku üle 900 festivali, leppisid kokku alljärgneva avalduse:
Festivalide vorm on eriliselt hästi sobiv ühendama kunstilist ja kultuurikogemust ning on samas ka unikaalne loominguline viis, et jõuda kõige erinevamas eas inimesteni.
Konverentsil jõuti järelduseni, et kultuur ja kaunid kunstid on allakirjutanud riikides vundament sotsiaalsetele ja majanduslikele väärtustele ning väärivad suuremat tähelepanu ja kõrgemat prioriteetsust poliitilistes otsustes.
Tuesday, 11 October 2011
ERKF jagab stipendiume
Muusikud on harjunud kirjutama taotluseid Kulkasse, Hasarti ja ministeeriumi. Aga meenutaks igaks juhuks, et peagi (juba 15.10) on tähtaeg Eesti Rahvuskultuuri Fondil, mille juures tegutseb palju n-ö "allfonde". Soovitan huvilistel selle 22. jagamise võimaluste nimekirja üle vaadata - muusikute tegemisi stipendiumidega toetavaid fonde on seal päris palju. Mullu jagati nt stipendiume ja toetusi kokku 2,7 miljoni krooni eest.
Fondi nõukogu tööd juhib esimehena maestro Eri Klas, muusikutest on nõukogus veel helilooja Olav Ehala ja tšellist Toomas Velmet.
Vt http://www.erkf.ee/index.php?tmp=100
Täiendus: 22. jagamise tulemusi saab lugeda siit. Rein Veidemann kirjutas sellest ka 22.11.2011 Postimehes.
Fondi nõukogu tööd juhib esimehena maestro Eri Klas, muusikutest on nõukogus veel helilooja Olav Ehala ja tšellist Toomas Velmet.
Vt http://www.erkf.ee/index.php?tmp=100
Täiendus: 22. jagamise tulemusi saab lugeda siit. Rein Veidemann kirjutas sellest ka 22.11.2011 Postimehes.
Monday, 10 October 2011
Esitage Kulka kandidaate!
Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kandidaatide esitamise sihtkapitalide nõukogude uutesse koosseisudesse järgnevaks kaheks aastaks. Kandidaate saavad esitada vastavate kultuurialade ühendused. Kandidaat peab olema vastavas valdkonnas tegutsev isik.
Kirjalikus ettepanekus peavad olema:
• kandidaadi nimi, kontaktandmed, lühitutvustus või CV;
• kandidaadi kirjalik nõusolek;
• esitaja kontaktandmed.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 24. oktoober 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata Eesti Kultuurkapitali aadressil Suur-Karja 23, Tallinn 10148 või e-mailile: kulka@kulka.ee. Kandidaatide nimekiri avalikustatakse Eesti Kultuurkapitali koduleheküljel http://www.kulka.ee/.
Lisainfo: Merle Liivand tel 699 9153, e-post merle.liivand@kulka.ee
Kirjalikus ettepanekus peavad olema:
• kandidaadi nimi, kontaktandmed, lühitutvustus või CV;
• kandidaadi kirjalik nõusolek;
• esitaja kontaktandmed.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 24. oktoober 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata Eesti Kultuurkapitali aadressil Suur-Karja 23, Tallinn 10148 või e-mailile: kulka@kulka.ee. Kandidaatide nimekiri avalikustatakse Eesti Kultuurkapitali koduleheküljel http://www.kulka.ee/.
Lisainfo: Merle Liivand tel 699 9153, e-post merle.liivand@kulka.ee
Friday, 7 October 2011
Kultuuripoliitikast muusikas
Esmalt innustan sirvima uut veebilehte http://www.kultuuripoliitika.ee/, kus on algmaterjalid Kultuuriministeeriumi poolt alustatud kultuuripoliitika arengusuundade uuendamise teemal. Mõistagi on tegu laiema protsessiga, mis ei käsitle kitsalt uute kultuuriobjektide (ERM, meremuuseum jt) ehitamist ega probleeme asutuste (nt Vene Teater) raha-asjades, vaid püüab erinevatele arengutele seada valmis üldise voolusängi.
Muusikapäeval 01.10.2011 oli Kuku-raadio eetris saade "Publikumärk", kus sõna võtsid Jüri Leiten, Kadri ja Anu Tali ning Juko-Mart Kõlar. Oli huvitav saade, kohati ka poleemiline. Allpool toon omalt poolt paar ääremärkust või kommentaari.
Muusika vm kultuuri viimise välismaale võib jagada kolmeks suunaks, mis toimivad nii koos kui eraldi:
1. üldisem tutvustamine-esindamine (mida teevad usinalt ka kõik Eesti kultuuriesindajad saatkondades või Eesti Instituut), mis väga tugevalt kujundab ka Eesti mainet - kulutatud raha tagasiteenimine on kas hüpoteetiline või väga kaude ja raskelt mõõdetav (nt turismi suurenemisega Prantsusmaalt Eestisse aasta jooksul pärast Pariisis toimunud festivali). Printsiip on, et riik läheb esimesena ja avab uksed järgmistele tasanditele konkreetsemaks suhtluseks;
2. kultuurivahetus (mida üha aktiivsemalt teevad nt Eesti festivalikorraldajad ja managerid) - toimub selgelt mitte niivõrd eelmise kombel pikaajalise protsessina, vaid konkreetsemate projektidena a la Islandi ansambel Eesti festivalile, meie bänd sinna vastu. Siit tekib ka mõõdetavat tulu (nt pileti- ja plaadimüük, esinejate honorarid), kuid üldjuhul ei kata tulud kulusid, mistõttu ongi vaja projektitoetusi - kasvõi programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Selle suuna põhitegijad on MTÜ-d. On igati õige mõte mõne Eesti tippesineja "sappa haakida" ka teisi kunstivaldkondi või tulevikulootusega noori artiste;
3. ekspordile suunatud muusikaettevõtlus (mis on kõige selgemalt erasektori pärusmaa, eesmärgiks tulu teenimine). Eesti seni ainus pikaajaline edulugu: Estonia Klaverivabrik, mille toodang moodustabki lõviosa muusikaekspordist. Georg Ots jõudis esimese Eesti artistina välisriigi (Soome) edetabelitesse, aga tema tulud kasseeriti Moskvasse. Arvo Pärdi üle saame uhked olla, aga tema kirjastamistulud ei laeku Eestisse. Niisiis pole tänini ühtki Eesti artisti, kes oleks oma just kodumaisele managerile pikaajaline ja stabiilselt kasumit tootev edulugu.
Oluline: seoses esimese kahe tasandiga pole põhjust ei riigil ega MTÜ-del rääkida enda tegevusest ekspordi nime all, see oleks mõistete hägustamine. Mis sest, et ka paljuräägitud "pakendamist" ja personaalseid kontakte läheb vaja kõigil tasanditel. Aga praegu on EMAK-i koolituse 12 inimest kahenädalasel praktikal erinevates maailma muusikakeskustes just selleks, et edaspidi edeneks reaalne muusikaeksport ja hakkaks Eestisse rohkem raha laekuma.
Veel ka kultuuripoliitilistest valikutest. Kui räägitakse teemal "prioriteedid on paika panemata", tähendab see sageli teadaandmist, et "meil on rohkem raha vaja". Kultuur on püramiid, mille nii tipu kui aluse ja keskosa eest peab riik hoolt kandma ka raha eraldades. Ilma aluseta ei sirguks uusi tippe, olemasolevad tipud innustavad alust kasvama. Ühe väljamängimine teise vastu oleks vastutustundetu. Riigiametnikuna olen piisavalt kogenud, et mida rohkem infot sul mingi protsessi või organisatsiooni kohta on, seda selgemalt näed selle haavatavust ja valikuvõimaluste vähesust. Kui ka ministeeriumi eelarve aasta-aastalt kasvab, ei tähenda see sageli nn "vaba raha" kasvamist. Lõviosa laekuvast maksurahast kulub vältimatutele kuludele, mistõttu tegelikeks valikuteks jääb nii vähe raha, et otsustajalgi on piinlik...
Lihtne näide: ülalpool nimetatud programmi Areeni-raames laekus viimatiseks tähtajaks 30 projekti, mis taotlevad kokku üle 200 000 euro. Ükski projekt ei ulatu kosmosesse ega taotle "rannajoone muutmist", kõik on realistlikud. Aga jagada on ... 6295 eurot. No mis prioriteetide realiseerimisest siin rääkida saab!
Kuna väike Eesti on koduks üllatavalt paljudele talentidele, jääbki üksainus lahendus: samaaegselt saavutada võimalikult paljudele headele muusikutele võimalikult palju tööd ja tuluteenimist välismaalt ning ühtlasi püüda avardada koduseid võimalusi. Eesti Muusika Arenduskeskus on loodud tegelema eeskätt esimese poole arengueelduste paikapanemisega, selle MTÜ tegevusest huvitatutele soovitan lugeda dokumenti Nordic Music Exports directions and strategies. Ning koostöö- ja keeleoskust läheb vaja mitte ainult Skype'i programmeerijatel. Kultuuriministeerium tegeleb eeskätt teise poolega, ning siingi on põhjust pisukeseks heameeleks, kuna 2012. aasta eelarves saab olema muusikavaldkonna programmidele rohkem raha. Kuna aga need kakukesed on veel küpsetamisel, ei hakka ma siinkohal täpsustusi tooma.
Tõepoolest on Eesti muusika igasugusel välismaale viimisel puudujääke veel nii loomingulise protsessi, pakendamise kui turundamise faasis. Nendest jagusaamiseks ongi vaja strateegilisi arutelusid, mille protsess koos juurdekuuluvate vaidlemistega on vähemalt sama oluline (või olulisemgi) kui selle tulemusel valmiv arengukava. Ka reaalsete müüginumbriteni viivad pigem selgeksvaidlemised ja toimivad koostöösuhted kui mõni kabinetivaikuses sündinud normdokument.
Muusikapäeval 01.10.2011 oli Kuku-raadio eetris saade "Publikumärk", kus sõna võtsid Jüri Leiten, Kadri ja Anu Tali ning Juko-Mart Kõlar. Oli huvitav saade, kohati ka poleemiline. Allpool toon omalt poolt paar ääremärkust või kommentaari.
Muusika vm kultuuri viimise välismaale võib jagada kolmeks suunaks, mis toimivad nii koos kui eraldi:
1. üldisem tutvustamine-esindamine (mida teevad usinalt ka kõik Eesti kultuuriesindajad saatkondades või Eesti Instituut), mis väga tugevalt kujundab ka Eesti mainet - kulutatud raha tagasiteenimine on kas hüpoteetiline või väga kaude ja raskelt mõõdetav (nt turismi suurenemisega Prantsusmaalt Eestisse aasta jooksul pärast Pariisis toimunud festivali). Printsiip on, et riik läheb esimesena ja avab uksed järgmistele tasanditele konkreetsemaks suhtluseks;
2. kultuurivahetus (mida üha aktiivsemalt teevad nt Eesti festivalikorraldajad ja managerid) - toimub selgelt mitte niivõrd eelmise kombel pikaajalise protsessina, vaid konkreetsemate projektidena a la Islandi ansambel Eesti festivalile, meie bänd sinna vastu. Siit tekib ka mõõdetavat tulu (nt pileti- ja plaadimüük, esinejate honorarid), kuid üldjuhul ei kata tulud kulusid, mistõttu ongi vaja projektitoetusi - kasvõi programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Selle suuna põhitegijad on MTÜ-d. On igati õige mõte mõne Eesti tippesineja "sappa haakida" ka teisi kunstivaldkondi või tulevikulootusega noori artiste;
3. ekspordile suunatud muusikaettevõtlus (mis on kõige selgemalt erasektori pärusmaa, eesmärgiks tulu teenimine). Eesti seni ainus pikaajaline edulugu: Estonia Klaverivabrik, mille toodang moodustabki lõviosa muusikaekspordist. Georg Ots jõudis esimese Eesti artistina välisriigi (Soome) edetabelitesse, aga tema tulud kasseeriti Moskvasse. Arvo Pärdi üle saame uhked olla, aga tema kirjastamistulud ei laeku Eestisse. Niisiis pole tänini ühtki Eesti artisti, kes oleks oma just kodumaisele managerile pikaajaline ja stabiilselt kasumit tootev edulugu.
Oluline: seoses esimese kahe tasandiga pole põhjust ei riigil ega MTÜ-del rääkida enda tegevusest ekspordi nime all, see oleks mõistete hägustamine. Mis sest, et ka paljuräägitud "pakendamist" ja personaalseid kontakte läheb vaja kõigil tasanditel. Aga praegu on EMAK-i koolituse 12 inimest kahenädalasel praktikal erinevates maailma muusikakeskustes just selleks, et edaspidi edeneks reaalne muusikaeksport ja hakkaks Eestisse rohkem raha laekuma.
Veel ka kultuuripoliitilistest valikutest. Kui räägitakse teemal "prioriteedid on paika panemata", tähendab see sageli teadaandmist, et "meil on rohkem raha vaja". Kultuur on püramiid, mille nii tipu kui aluse ja keskosa eest peab riik hoolt kandma ka raha eraldades. Ilma aluseta ei sirguks uusi tippe, olemasolevad tipud innustavad alust kasvama. Ühe väljamängimine teise vastu oleks vastutustundetu. Riigiametnikuna olen piisavalt kogenud, et mida rohkem infot sul mingi protsessi või organisatsiooni kohta on, seda selgemalt näed selle haavatavust ja valikuvõimaluste vähesust. Kui ka ministeeriumi eelarve aasta-aastalt kasvab, ei tähenda see sageli nn "vaba raha" kasvamist. Lõviosa laekuvast maksurahast kulub vältimatutele kuludele, mistõttu tegelikeks valikuteks jääb nii vähe raha, et otsustajalgi on piinlik...
Lihtne näide: ülalpool nimetatud programmi Areeni-raames laekus viimatiseks tähtajaks 30 projekti, mis taotlevad kokku üle 200 000 euro. Ükski projekt ei ulatu kosmosesse ega taotle "rannajoone muutmist", kõik on realistlikud. Aga jagada on ... 6295 eurot. No mis prioriteetide realiseerimisest siin rääkida saab!
Kuna väike Eesti on koduks üllatavalt paljudele talentidele, jääbki üksainus lahendus: samaaegselt saavutada võimalikult paljudele headele muusikutele võimalikult palju tööd ja tuluteenimist välismaalt ning ühtlasi püüda avardada koduseid võimalusi. Eesti Muusika Arenduskeskus on loodud tegelema eeskätt esimese poole arengueelduste paikapanemisega, selle MTÜ tegevusest huvitatutele soovitan lugeda dokumenti Nordic Music Exports directions and strategies. Ning koostöö- ja keeleoskust läheb vaja mitte ainult Skype'i programmeerijatel. Kultuuriministeerium tegeleb eeskätt teise poolega, ning siingi on põhjust pisukeseks heameeleks, kuna 2012. aasta eelarves saab olema muusikavaldkonna programmidele rohkem raha. Kuna aga need kakukesed on veel küpsetamisel, ei hakka ma siinkohal täpsustusi tooma.
Tõepoolest on Eesti muusika igasugusel välismaale viimisel puudujääke veel nii loomingulise protsessi, pakendamise kui turundamise faasis. Nendest jagusaamiseks ongi vaja strateegilisi arutelusid, mille protsess koos juurdekuuluvate vaidlemistega on vähemalt sama oluline (või olulisemgi) kui selle tulemusel valmiv arengukava. Ka reaalsete müüginumbriteni viivad pigem selgeksvaidlemised ja toimivad koostöösuhted kui mõni kabinetivaikuses sündinud normdokument.
Rahvusooper ja sadamaala
Kultuuriajakirjandusel tasub kindlasti jälgida hoolega majandusajakirjandust - kokkupuutepunktid jäävad sageli ridade vahele.
Äripäev 14.06.2011 teatas (ja e24 refereeris), et suurärimees Hillar Teder plaanib 2001. aastal ostetud kinnistut Admiraliteedi basseini ääres arendama hakata. Tema kirjelduste järgi võiks oletada, et eelkõige on plaanis suuremahulise kaubanduskeskuse korraga välja ehitamine.
Tegu on sama krundiga, mida Rahvusooperi uue hoone rajamist arutanud komisjon pidas selle jaoks kõige sobivamaks. Kirjutasin sellest oma 10.06.2010 blogikandes. Niisiis järeldaks, et seni konjunktuuri kujunemist jälginud Hillar Teder enam Rahvusooperi hoone sinna rajamise võimalusega ei arvesta ning tahab väärtusliku kinnistu kiirelt teenima panna kaubanduskeskusena. Samalaadne plaan on ka Tallinna Sadamal (mille nõukogusse Hillar Teder alates 14.06.2011 kuulub), kes kõrvalkrundile ehk vahetult akvatooriumi äärde, vaatega Jahisadamale, ehitas menuka suvise välirestorani.
Nõnda oligi loogiline, et liikuma hakkasid uued ideed seoses Rahvusooperi uue majaga. Augusti lõpus etendatud Wagneri ooper "Parsifal" tõestas taas, et kui Estonia orkestril ja kooril (nagu ka solistidel) on kasutada akustiliselt hea saal (antud juhul Noblessneri valukoda), kujuneb nende etteaste muusikaliselt lihtsalt suurepäraseks. Siinkohal sügav kummardus lavastuse muusikapoolt kindlakäeliselt juhtinud maestro Arvo Volmerile ja kõigile teistele suuremahulise ja tipptasemel töö ära teinud estoonlastele nii laval kui selle ees ja kõrval!
12.09.2011 Postimehes ilmuski lugu "Linnahallist võib saada ooperimaja". Möönan, et Linnahall on muinsuskaitsealune objekt ja ruumiprogrammilt küllaltki spetsiifiline (kui arvestada peale suure saali ka lavataguste koridoride rägastikku, samuti nt võimalusi ooperiteatrile tarviliku külglava ja lavatorni väljaehitamiseks). Samas on hoone omanik ehk linnavalitsus soojas hoidmas ka USA investoritega seotud arenguvarianti. Oma arvamus on ka arhitektidel. Juhul, kui koostöös erainvestoriga rekonstrueeritakse Linnahall tõesti kaasaegseks kultuurikeskuseks, võiks seejuures tõesti arvestada muuhulgas ka Rahvusooperi vajadustega. Elame-näeme. Nagu teatasid 26.10.2011 ERR uudised, siis rahandusminister Riigikogu infotunnis lähiaastateks nullist suuremat suumat ehitamiseks ei lubanud.
Äripäev 14.06.2011 teatas (ja e24 refereeris), et suurärimees Hillar Teder plaanib 2001. aastal ostetud kinnistut Admiraliteedi basseini ääres arendama hakata. Tema kirjelduste järgi võiks oletada, et eelkõige on plaanis suuremahulise kaubanduskeskuse korraga välja ehitamine.
Tegu on sama krundiga, mida Rahvusooperi uue hoone rajamist arutanud komisjon pidas selle jaoks kõige sobivamaks. Kirjutasin sellest oma 10.06.2010 blogikandes. Niisiis järeldaks, et seni konjunktuuri kujunemist jälginud Hillar Teder enam Rahvusooperi hoone sinna rajamise võimalusega ei arvesta ning tahab väärtusliku kinnistu kiirelt teenima panna kaubanduskeskusena. Samalaadne plaan on ka Tallinna Sadamal (mille nõukogusse Hillar Teder alates 14.06.2011 kuulub), kes kõrvalkrundile ehk vahetult akvatooriumi äärde, vaatega Jahisadamale, ehitas menuka suvise välirestorani.
Nõnda oligi loogiline, et liikuma hakkasid uued ideed seoses Rahvusooperi uue majaga. Augusti lõpus etendatud Wagneri ooper "Parsifal" tõestas taas, et kui Estonia orkestril ja kooril (nagu ka solistidel) on kasutada akustiliselt hea saal (antud juhul Noblessneri valukoda), kujuneb nende etteaste muusikaliselt lihtsalt suurepäraseks. Siinkohal sügav kummardus lavastuse muusikapoolt kindlakäeliselt juhtinud maestro Arvo Volmerile ja kõigile teistele suuremahulise ja tipptasemel töö ära teinud estoonlastele nii laval kui selle ees ja kõrval!
12.09.2011 Postimehes ilmuski lugu "Linnahallist võib saada ooperimaja". Möönan, et Linnahall on muinsuskaitsealune objekt ja ruumiprogrammilt küllaltki spetsiifiline (kui arvestada peale suure saali ka lavataguste koridoride rägastikku, samuti nt võimalusi ooperiteatrile tarviliku külglava ja lavatorni väljaehitamiseks). Samas on hoone omanik ehk linnavalitsus soojas hoidmas ka USA investoritega seotud arenguvarianti. Oma arvamus on ka arhitektidel. Juhul, kui koostöös erainvestoriga rekonstrueeritakse Linnahall tõesti kaasaegseks kultuurikeskuseks, võiks seejuures tõesti arvestada muuhulgas ka Rahvusooperi vajadustega. Elame-näeme. Nagu teatasid 26.10.2011 ERR uudised, siis rahandusminister Riigikogu infotunnis lähiaastateks nullist suuremat suumat ehitamiseks ei lubanud.
Tuesday, 4 October 2011
Eesti ongi suur - vähemalt muusikas
"Vaevalt käsitleb keegi täna kunsti enam kui ühiskonna muutmise vahendit, see on anakronism. Kunst omandab selle rolli vaid ühiskonna pöördelistel, aga mitte headel aegadel, kui eesmärk on vaid heaolu tarbimine," kirjutab Ülo Mattheus oma teravmeelses artiklis Õpetajate Lehes 30.09.2011 (lühendatuna ka Delfis).
Aga möödunud nädalal arutleti Tallinnas IV ülemaailmse muusikafoorumi raames nimelt teemal "Muusika ja sotsiaalsed muutused". Peavoolumeedia ei pannud seda küll tähele, et Tallinna külastas selline superstaar nagu Youssou N'Dour (sest ta ju ei andnud kontserti mõnes "kiirsöögikultuuri pühamus"), ent trobikond aafrika muusikategelasi kuulas Kumus hinge kinni pidades oma iidoli sõnumit: muusikaga saab maailma muuta. Aafriklastele lisaks said sellest osaks ka delegaadid vist küll kõigist maailmajagudest, kokku kaugelt üle 200 - ning igaüks neist oma kodukandi muusikaelus võtmepositsioonil.
Kui lähtuda Ülo Mattheuse sõnastusest, on järelikult "kolmandas maailmas" käsil pöördelised ajad (mida kinnitavad ka mitme poliitilise režiimi vahetumised) ning ühes sellega olemas usk muutuste võimalusse ja kaunite kunstide rolli seejuures. Õhtumaine kultuuriruum on aga blaseerunult uppumas omaenda rasva, olles minetanud usu kõige laiemas mõttes - ehk motivaatori, mille abil üks kahest konnast koorekirnust välja sai (ja mille puudumise tõttu teine sinna uppus). Siit edasi saab tuletada paradoksi - Eesti, kes on püsivalt püüelnud õhtumaise heaoluruumi osaks, säilitab arenguvõime ja parema tulevikuperspektiivi siis, kui oskab end samaaegselt määratleda ka sellest ruumist distantsil olevana.
Asjalikumas toonis jätkates kiidan kõiki, kes aitasid äsjaseid suuri foorume korraldada - eraldi nii Eesti Muusikanõukogu kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. Ülemaailmne muusikafoorum toimus esmakordselt Euroopas - ja ühtlasi Euroopa tänavuses kultuuripealinnas. Selgelt oli see ühtlasi aga tunnustus Eesti kõrgetasemelisele muusikaelule. Tagasiside Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) juhtidelt, kes pidasid siin ühtlasi IMC 34. Peaassambleed, oli positiivne - ürituse logistika toimis ladusalt, väga kõrgelt hinnati osalejatele pakutud lisategevusi ja tipptasemel kultuuriprogrammi (Vox Clamantis ja Dhafer Youssef 26.09, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 28.09 ja Eesti noorte talentide showcase 29.09). Elevust tekitas asjaolu, et Rahvusvahelise muusikapäeva tseremoonia jõudis Estonia kontserdisaalist otseheli ja -pildiga ETV vaatajateni parimal eetriajal - selle eest suur tänu ETV esindusele eesotsas peatoimetaja Heidi Pruuliga.
Foorumi raames pidas oma aastakoosolekut ka Euroopa Muusikanõukogu (EMC), mille juht, soomlane Timo Klemettinen (ühtlasi ka Soome Muusikanõukogu president) alustas oma avakõnet foorumi algul muide kiitva tunnustusega Eesti muusikahariduse süsteemi aadressil. Muusikakoolid teevad Eestis head tööd, madalast palgast hoolimata (vt Postimees 25.09.2011).
22.-25. septembril toimus ka Tallinn Jazz Weekend, mille raames kogunesid oma peaassambleele Euroopa jazzielu juhid ehkl võrgustik nimega European Jazz Network. Ka nemad olid väga rahul siinse korraldusega (aitäh, Jazzliit ja Jazzkaar!) ja nähtud muusikute esinemistega.
On põhjust loota, et toimunud foorumite ja neil sõlmitud kontaktide toel kutsutakse eesti muusikuid senisest veel enam laia maailma esinema - ning et paljud maailma muusikaelu olulised figuurid valivad oma puhkusereisi sihtkohaks Eesti. Paljudes foorumi vestlustes toonitati mulle igatahes, et Eestis on väga tugevalt lausa õhus tunda siinne kõrgetasemeline kultuurielu ja siinse rahva sügavad juured - ning et see meelitab siia nõudlikke ja ostujõulisi turiste. Osakem seda vaid pakkuda - ja kindlasti ka säilitada.
President Ilves on korduvalt kutsunud üles Eestit seestpoolt suureks tegema. Mis puudutab muusikat, siis olen veendunud: Eesti ongi suur maa, rahvas ja kultuur. Juba ammu.
IMC foorumist on kirjutanud ülevaateloo Marje Ingel.
Aga möödunud nädalal arutleti Tallinnas IV ülemaailmse muusikafoorumi raames nimelt teemal "Muusika ja sotsiaalsed muutused". Peavoolumeedia ei pannud seda küll tähele, et Tallinna külastas selline superstaar nagu Youssou N'Dour (sest ta ju ei andnud kontserti mõnes "kiirsöögikultuuri pühamus"), ent trobikond aafrika muusikategelasi kuulas Kumus hinge kinni pidades oma iidoli sõnumit: muusikaga saab maailma muuta. Aafriklastele lisaks said sellest osaks ka delegaadid vist küll kõigist maailmajagudest, kokku kaugelt üle 200 - ning igaüks neist oma kodukandi muusikaelus võtmepositsioonil.
Kui lähtuda Ülo Mattheuse sõnastusest, on järelikult "kolmandas maailmas" käsil pöördelised ajad (mida kinnitavad ka mitme poliitilise režiimi vahetumised) ning ühes sellega olemas usk muutuste võimalusse ja kaunite kunstide rolli seejuures. Õhtumaine kultuuriruum on aga blaseerunult uppumas omaenda rasva, olles minetanud usu kõige laiemas mõttes - ehk motivaatori, mille abil üks kahest konnast koorekirnust välja sai (ja mille puudumise tõttu teine sinna uppus). Siit edasi saab tuletada paradoksi - Eesti, kes on püsivalt püüelnud õhtumaise heaoluruumi osaks, säilitab arenguvõime ja parema tulevikuperspektiivi siis, kui oskab end samaaegselt määratleda ka sellest ruumist distantsil olevana.
Asjalikumas toonis jätkates kiidan kõiki, kes aitasid äsjaseid suuri foorume korraldada - eraldi nii Eesti Muusikanõukogu kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. Ülemaailmne muusikafoorum toimus esmakordselt Euroopas - ja ühtlasi Euroopa tänavuses kultuuripealinnas. Selgelt oli see ühtlasi aga tunnustus Eesti kõrgetasemelisele muusikaelule. Tagasiside Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) juhtidelt, kes pidasid siin ühtlasi IMC 34. Peaassambleed, oli positiivne - ürituse logistika toimis ladusalt, väga kõrgelt hinnati osalejatele pakutud lisategevusi ja tipptasemel kultuuriprogrammi (Vox Clamantis ja Dhafer Youssef 26.09, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 28.09 ja Eesti noorte talentide showcase 29.09). Elevust tekitas asjaolu, et Rahvusvahelise muusikapäeva tseremoonia jõudis Estonia kontserdisaalist otseheli ja -pildiga ETV vaatajateni parimal eetriajal - selle eest suur tänu ETV esindusele eesotsas peatoimetaja Heidi Pruuliga.
Foorumi raames pidas oma aastakoosolekut ka Euroopa Muusikanõukogu (EMC), mille juht, soomlane Timo Klemettinen (ühtlasi ka Soome Muusikanõukogu president) alustas oma avakõnet foorumi algul muide kiitva tunnustusega Eesti muusikahariduse süsteemi aadressil. Muusikakoolid teevad Eestis head tööd, madalast palgast hoolimata (vt Postimees 25.09.2011).
22.-25. septembril toimus ka Tallinn Jazz Weekend, mille raames kogunesid oma peaassambleele Euroopa jazzielu juhid ehkl võrgustik nimega European Jazz Network. Ka nemad olid väga rahul siinse korraldusega (aitäh, Jazzliit ja Jazzkaar!) ja nähtud muusikute esinemistega.
On põhjust loota, et toimunud foorumite ja neil sõlmitud kontaktide toel kutsutakse eesti muusikuid senisest veel enam laia maailma esinema - ning et paljud maailma muusikaelu olulised figuurid valivad oma puhkusereisi sihtkohaks Eesti. Paljudes foorumi vestlustes toonitati mulle igatahes, et Eestis on väga tugevalt lausa õhus tunda siinne kõrgetasemeline kultuurielu ja siinse rahva sügavad juured - ning et see meelitab siia nõudlikke ja ostujõulisi turiste. Osakem seda vaid pakkuda - ja kindlasti ka säilitada.
President Ilves on korduvalt kutsunud üles Eestit seestpoolt suureks tegema. Mis puudutab muusikat, siis olen veendunud: Eesti ongi suur maa, rahvas ja kultuur. Juba ammu.
IMC foorumist on kirjutanud ülevaateloo Marje Ingel.
Monday, 3 October 2011
Festivalide promotöö Venemaal
MTÜ Eesti Muusikafestivalid on juba mitmel korral meie tippmuusikute esinemiste abiga tutvustanud Eesti muusikaelu ja eeskätt festivale Venemaal. Seekord osaleti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud seminaridel turismifirmadele ja ajakirjanikele 27.09.2011 Moskvas ja 29.09.2011 Peterburis. Seminaride teema oli „Talv 2011/2012: talvised puhkamisvõimalused ja kultuurisündmused Eestis“.
Mõlemas suurlinnas tutvustasid täissaalidele Eestit sihtkohamaana EV Suursaatkonna, Tallinna Linnavalitsuse, Pärnu turismiinfokeskuse, Estonian Airi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti SPA Liidu jt organisatsioonide esindajad. Eesti muusikafestivale tutvustas Marko Lõhmus, kes andis ülevaate külmal hooajal toimuvatest muusikafestivalidest.
Vene reisikorraldajate huvi on märkimisväärselt kasvanud meie koorifestivalide, samuti orelikontsertide vastu. Kirjastus „Inflight Magazines“ on valmis uuest aastast lülitama oma kvartaliväljaannete kultuurikalendritesse Eestis toimuvad muusika tippsündmused. Seminaride sõnalist osa elavdasid muusikaga seekord Oliver Kuusik ja Hain Hõlpus.
Mõlemas suurlinnas tutvustasid täissaalidele Eestit sihtkohamaana EV Suursaatkonna, Tallinna Linnavalitsuse, Pärnu turismiinfokeskuse, Estonian Airi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti SPA Liidu jt organisatsioonide esindajad. Eesti muusikafestivale tutvustas Marko Lõhmus, kes andis ülevaate külmal hooajal toimuvatest muusikafestivalidest.
Vene reisikorraldajate huvi on märkimisväärselt kasvanud meie koorifestivalide, samuti orelikontsertide vastu. Kirjastus „Inflight Magazines“ on valmis uuest aastast lülitama oma kvartaliväljaannete kultuurikalendritesse Eestis toimuvad muusika tippsündmused. Seminaride sõnalist osa elavdasid muusikaga seekord Oliver Kuusik ja Hain Hõlpus.
Taustainfot: MTÜ Eesti Muusikafestivalid alustas tegevust 2002. aastakl sihiga ühendada Eestis tegutsevaid muusikafestivale ja olla nõuandvaks organiks ministeeriumile. Liikmed on 30 organisatsiooni 46 festivaliga. Peetakse üleval kodulehekülge http://www.festivals.ee/; igal aastal antakse välja tutvustavat bukletti eesti, vene ja inglise keeles, mis levib saatkondade kaudu üle maailma. Lisaks siis osaletakse ka turunduslikel seminaridel, samuti initsieeriti kultuurisündmuste majanduslike mõjude uuring, mille tulemused selguvad kevadel 2012. Festivalid, kes ei ole MTÜ liikmed, saavad infot avaldada kodulehel uudisena.
Subscribe to:
Posts (Atom)
