Kõigepealt - head naistepäeva! Nagu Eesti elus üldse, nii ka muusikaelus püsib ju järjepidevus ja igapäevane tegevus eeskätt naistel. Eesti mehed saavad naiste üle uhked olla ning peavad pingutama, et sama tegusad olla - mis siin salata.
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma tänase, 08.03 käskkirjaga nr 77 välja toetused, mida jagatakse programmist "Muusikafestivalid". Vt ka ministeeriumi pressiteadet.
Kultuuriministeeriumile laekus programmi 67 taotlust kogumahus 865 662 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 239 400 eurot. Taotluste tähtaeg oli 20.02.2012. Tänavu pole programmil teist taotlusvooru (mullune, tähtajaga 09.09.2011 oli erand).
Uudist pani tähele ka Delfi.ee 08.03.
Thursday, 8 March 2012
Taotlege riigi kultuuristipendiume!
Kultuuriministeerium ootab riigi kultuuristipendiumite taotlusi. Avalduste esitamise tähtaeg on 5. aprill 2012.
Stipendiumid on mõeldud riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Taotlusi stipendiumite määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri ja haridusalane tegevus. Seaduse järgi ei kvalifitseeru need taotlused, mille üksikisikud on esitanud ise enda nimel.
Eriti on oodatud need taotlused, mis on suunatud Eesti Vabariik 100 ettevalmistusega seotud teemadele, samuti muidugi stipendiumideks välismaal õppimiseks. Prioriteediks on eraisikute taotlused või siis kolmanda sektori taotlused mõne konkreetse ettevõtmise jaoks. Tegevustoetuse iseloomuga taotlusi või algatusi, mida ministeerium toetab ka teistest programmidest (a la festival), kultuuristipendiumina ei toetata.
Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit à 2300 eurot.
Taotlused tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil preemia@kul.ee või Kultuuriministeeriumi ( Suur-Karja 23, 15076, Tallinn). Lisainfot saab telefonil 628 2220 või e-posti aadressil preemia@kul.ee.
Stipendiumid on mõeldud riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Taotlusi stipendiumite määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri ja haridusalane tegevus. Seaduse järgi ei kvalifitseeru need taotlused, mille üksikisikud on esitanud ise enda nimel.
Eriti on oodatud need taotlused, mis on suunatud Eesti Vabariik 100 ettevalmistusega seotud teemadele, samuti muidugi stipendiumideks välismaal õppimiseks. Prioriteediks on eraisikute taotlused või siis kolmanda sektori taotlused mõne konkreetse ettevõtmise jaoks. Tegevustoetuse iseloomuga taotlusi või algatusi, mida ministeerium toetab ka teistest programmidest (a la festival), kultuuristipendiumina ei toetata.
Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit à 2300 eurot.
Taotlused tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil preemia@kul.ee või Kultuuriministeeriumi ( Suur-Karja 23, 15076, Tallinn). Lisainfot saab telefonil 628 2220 või e-posti aadressil preemia@kul.ee.
Wednesday, 7 March 2012
Muusikaettevõtluse meistrikursused
Üks uudis jõudis minuni veidi liiga hilja, aga olgu see ikkagi ära toodud. Nimelt korraldab Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) teist korda muusikaettevõtluse meistrikursused. Kandideerijad saatsid oma CV ja motivatsioonikirja 1. märtsiks, järgnevatel nädalatel teeb komisjon oma valiku.
10 rahvusvahelist tippeksperti viivad läbi meistrikursuse, mis on mõeldud praegustele ja tulevastele muusikaettevõtjatele. Kursuse raames käsitletakse kõige olulisemaid muusikaettevõtlusega seotud teemasid alates ettevõtlusega alustamisest ning muusikatööstuse erinevatest valdkondadest kuni õigusliku keskkonna, turunduse ja tulevikusuundadeni. Kõikide kandidaatide hulgast valitakse välja 30 osalejat, kellest 10 saavad praktikavõimaluse välisriikides. Kursus toimub inglise keeles. Koolituskursuse maksumus on 200 eurot, mis sisaldab osalemist kõigil koolituskursuse sessioonidel ja ümarlaudadel ning sissepääsu Tallinn Music Week'ile. Muusikaettevõtluse meistrikursusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Milliseid teemasid käsitletakse?
1. Muusikaettevõtluse alused (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Riskide võtmine, õigete partnerite valimine, erinevad ärimudelid muusikatööstuses, muusikaekspordi toimimismudelid.
2. Muusikatööstuse peamised valdkonnad (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Artistide äritegevuse juhtimine läbi muusikaettevõtluse valdkondade: mänedžment, plaadifirmad, kirjastused, agentuurid, kontserttuurid.
3. Õiguslik keskkond (aprill 2012) - Muusikaettevõtluse õiguslik keskkond, autoriõigused, tüüplepingud ja hea äritava, läbirääkimised, rahastusmudelid, eelarvestamine.
4. Kommunikatsioon ja turundus (mai 2012) - Avalikud suhted, turundus, visuaalne identiteet ja brändi loomine, sponsorlus
5. Tulevikusuunad ja innovatsioon (september-oktoober 2012) - Sotsiaalsed muutused, tulevikutrendid, tehnoloogia, innovatsioon.
10 rahvusvahelist tippeksperti viivad läbi meistrikursuse, mis on mõeldud praegustele ja tulevastele muusikaettevõtjatele. Kursuse raames käsitletakse kõige olulisemaid muusikaettevõtlusega seotud teemasid alates ettevõtlusega alustamisest ning muusikatööstuse erinevatest valdkondadest kuni õigusliku keskkonna, turunduse ja tulevikusuundadeni. Kõikide kandidaatide hulgast valitakse välja 30 osalejat, kellest 10 saavad praktikavõimaluse välisriikides. Kursus toimub inglise keeles. Koolituskursuse maksumus on 200 eurot, mis sisaldab osalemist kõigil koolituskursuse sessioonidel ja ümarlaudadel ning sissepääsu Tallinn Music Week'ile. Muusikaettevõtluse meistrikursusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Milliseid teemasid käsitletakse?
1. Muusikaettevõtluse alused (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Riskide võtmine, õigete partnerite valimine, erinevad ärimudelid muusikatööstuses, muusikaekspordi toimimismudelid.
2. Muusikatööstuse peamised valdkonnad (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Artistide äritegevuse juhtimine läbi muusikaettevõtluse valdkondade: mänedžment, plaadifirmad, kirjastused, agentuurid, kontserttuurid.
3. Õiguslik keskkond (aprill 2012) - Muusikaettevõtluse õiguslik keskkond, autoriõigused, tüüplepingud ja hea äritava, läbirääkimised, rahastusmudelid, eelarvestamine.
4. Kommunikatsioon ja turundus (mai 2012) - Avalikud suhted, turundus, visuaalne identiteet ja brändi loomine, sponsorlus
5. Tulevikusuunad ja innovatsioon (september-oktoober 2012) - Sotsiaalsed muutused, tulevikutrendid, tehnoloogia, innovatsioon.
Tuesday, 6 March 2012
EMTA õppejõud sai SibA rektoriks
Soome Sibelius-Akatemia valitsus valis 05.03 uue rektori, kelleks sai Tuomas Auvinen, PhD. Mitme muu ameti seas on professor Auvinen praegu ka EMTA kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja, samuti juhib ta enda firmat Creader Oy. EMTA-st saadud akadeemiline taust oli üks kaalukaid argumente Auvineni valimisel. Uus rektor astub ametisse 16. aprillil, samast päevast alates on praegune rektor Gustav Djupsjöbacka eriülesannetes, hoolitsedes SibA ühiskondliku võrgustiku, koostöösuhete ja rahvusvaheliste suhete eest.
Tuomas Auvinen esines ettekandega ka 11.11.2011 Haapsalus Kultuurifoorumil.
Uue rektori üks põhiülesandeid saab olema Sibeliuse Akadeemia siirdamine loodava Kunstiülikooli (Taideyliopisto) osaks. Kolme avalik-õigusliku kõrgkooli ühendamisel (Kuvataideakatemia, Sibelius-Akatemia ja Teatterikorkeakoulu) alates jaanuarist 2013 tegutsema hakkav Taideyliopisto koosneb kolmest võrdväärsest akadeemiast ning kus kokku on ca 2000 üliõpilast ja 600 töötajat.
EMTA muudest aktuaalsetest tegemistest olgu mainitud õppejõudude otsimine vakantsetele töökohtadele ning kontserdisaali rahastamise küsimus (vt err.ee 01.03, EPL 02.03, Klassikaraadio Delta 06.03.2012). 16.02.2012 uudise osas, et EMTA saalikompleksi rahastamise allikas ja summa on veel lahtised, kehtib aga valitsuse arusaam, et see põhjendatud vajadus lahendatakse EL struktuurifondide baasil.
Tuomas Auvinen esines ettekandega ka 11.11.2011 Haapsalus Kultuurifoorumil.
Uue rektori üks põhiülesandeid saab olema Sibeliuse Akadeemia siirdamine loodava Kunstiülikooli (Taideyliopisto) osaks. Kolme avalik-õigusliku kõrgkooli ühendamisel (Kuvataideakatemia, Sibelius-Akatemia ja Teatterikorkeakoulu) alates jaanuarist 2013 tegutsema hakkav Taideyliopisto koosneb kolmest võrdväärsest akadeemiast ning kus kokku on ca 2000 üliõpilast ja 600 töötajat.
EMTA muudest aktuaalsetest tegemistest olgu mainitud õppejõudude otsimine vakantsetele töökohtadele ning kontserdisaali rahastamise küsimus (vt err.ee 01.03, EPL 02.03, Klassikaraadio Delta 06.03.2012). 16.02.2012 uudise osas, et EMTA saalikompleksi rahastamise allikas ja summa on veel lahtised, kehtib aga valitsuse arusaam, et see põhjendatud vajadus lahendatakse EL struktuurifondide baasil.
Toetused "eraõiguslikele"
Kultuuriminister on välja kuulutanud 01.03.2012 käskkirjaga nr 70 toetused, mida jagatakse programmist "Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad". Ministeerium saatis selle kohta välja ka vastava pressiteate.
Võrreldes 2011. aastaga, kui eksisteerisid veel eraldi programmid „Eraõiguslikud muusikakollektiivid“ (mahus 29 208 €) ja „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ (mahus 57 846 €, kaks programmi kokku seega 87 054 €), on programmi maht kasvanud üle nelja korra. Selline kasv on selge kultuuripoliitiline otsus, mis näitab eraõiguslike tegijate väärtustamist.
Sellest, et see signaal on ka taotlejateni jõudnud, annab tunnistust fakt, et ka taotletava raha hulk on aastaga ligi 4 korda kasvanud – mullu laekus toonase kahe programmi peale kokku 23 + 16 = 39 taotlust kogumahus 236 072 € + 96 928 € = 333 000 €, tänavu aga 57 taotlust kogumahus 1 254 452 €.
Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid". Nende programmide tähtaeg oli 20. jaanuar 2012.a., tänavu rohkem taotlusvoorusid ei toimu, rahad on jagatud. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.
Võrreldes 2011. aastaga, kui eksisteerisid veel eraldi programmid „Eraõiguslikud muusikakollektiivid“ (mahus 29 208 €) ja „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ (mahus 57 846 €, kaks programmi kokku seega 87 054 €), on programmi maht kasvanud üle nelja korra. Selline kasv on selge kultuuripoliitiline otsus, mis näitab eraõiguslike tegijate väärtustamist.
Sellest, et see signaal on ka taotlejateni jõudnud, annab tunnistust fakt, et ka taotletava raha hulk on aastaga ligi 4 korda kasvanud – mullu laekus toonase kahe programmi peale kokku 23 + 16 = 39 taotlust kogumahus 236 072 € + 96 928 € = 333 000 €, tänavu aga 57 taotlust kogumahus 1 254 452 €.
Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid". Nende programmide tähtaeg oli 20. jaanuar 2012.a., tänavu rohkem taotlusvoorusid ei toimu, rahad on jagatud. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.
Tuesday, 28 February 2012
Toetused tärkavale muusikatööstusele
27.02.2012 AK sedastas, et Eesti muusikatööstus ei ole veel välja kujunenud. Sõna said seejuures Juko-Mart Kõlar, Indrek Laul, Aleksei Saks ja Georg Poslavski. Korrigeerides üht vana uudist, olgu rõhutatud, et jätkuvalt on Eesti muusika suurim ekspordiartikkel Estonia klaver, mitte üks või teine muusik või ansambel. Suuruse määrab seejuures mõistagi mite kõnealuse objekti kubatuur, vaid Eestisse laekuva raha hulk.
Sellega, kuidas muusikaeksport on kujundatud Põhjamaades, saab tutvuda vastava strateegia abiga: http://nordicmusicexport.com/images/reports/nomex_report_210x297.pdf. Soome muusikaekspordi mahud ja näidikud, mis on olulised ka strateegiliste otsuste tegemisel, leiate vastavatest uuringudokumentidest: www.musex.fi/en/about/
Olen Helen Sildnaga nõus, et muusikas on viimase nelja aastaga palju muutunud (EPL 27.02.2012), ent jään eriarvamusele, kui ta väidab, et "kultuuripoliitikat peabki looma valdkond ise, mitte kultuuriministeerium. Ministeerium peab saama küsida meilt, mida meil on arenguks vaja, ja meie peame oskama vastata." Esmane kultuuripoliitika looja on ikkagi valimistel saadud mandaadi alusel tegutsev kultuuriminister koos talle alluva aparaadiga.
Selleks, et Eesti muusikatööstus ikka edasi areneks, toetab Eesti Autorite Ühing muusikaekspordi projekte 70 000 euroga MTÜ Eesti Muusika Ekspordi vahendusel. Taotlusvoorud toimuvad märtsis ja oktoobris ning mõlemas voorus läheb jagamisele 35 000 eurot. Mullu kevadel toetati 27 projekti.
Taotlused tuleb esitada 15. märtsiks ja 15. oktoobriks digiallkirjastatuna aadressile juko@estmusic.com . Taotluse võivad esitada kõik juriidilised isikud, kelle projektid on seotud muusika ekspordiga, iga juriidiline isik saab esitada kummaski voorus ühe taotluse. Taotlus esitatakse vabas vormis ja see peab sisaldama taotleja andmeid, projekti sisu ja püstitatud eesmärke, teostamise aega ja eelarvet (kulud ja tulud, sh omafinantseering). Otsused tehakse teatavaks 1 kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.
Taotlusi hindab 6-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad:
- Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit)
- Danel Pandre (Cruch Industry)
- Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia)
- Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week)
- Kristjan Mazurtšak (JazzLiit)
- Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees)
Ekspordiprojektide juures hinnatakse taotleja tausta ja senist kogemust, projekti seotust eesti autoritega, projekti mastaapi, teostatavust ning mõju eesti muusika ekspordile. Lisainfo: juko@estmusic.com, +372 56 668 415.
Sellega, kuidas muusikaeksport on kujundatud Põhjamaades, saab tutvuda vastava strateegia abiga: http://nordicmusicexport.com/images/reports/nomex_report_210x297.pdf. Soome muusikaekspordi mahud ja näidikud, mis on olulised ka strateegiliste otsuste tegemisel, leiate vastavatest uuringudokumentidest: www.musex.fi/en/about/
Olen Helen Sildnaga nõus, et muusikas on viimase nelja aastaga palju muutunud (EPL 27.02.2012), ent jään eriarvamusele, kui ta väidab, et "kultuuripoliitikat peabki looma valdkond ise, mitte kultuuriministeerium. Ministeerium peab saama küsida meilt, mida meil on arenguks vaja, ja meie peame oskama vastata." Esmane kultuuripoliitika looja on ikkagi valimistel saadud mandaadi alusel tegutsev kultuuriminister koos talle alluva aparaadiga.
Selleks, et Eesti muusikatööstus ikka edasi areneks, toetab Eesti Autorite Ühing muusikaekspordi projekte 70 000 euroga MTÜ Eesti Muusika Ekspordi vahendusel. Taotlusvoorud toimuvad märtsis ja oktoobris ning mõlemas voorus läheb jagamisele 35 000 eurot. Mullu kevadel toetati 27 projekti.
Taotlused tuleb esitada 15. märtsiks ja 15. oktoobriks digiallkirjastatuna aadressile juko@estmusic.com . Taotluse võivad esitada kõik juriidilised isikud, kelle projektid on seotud muusika ekspordiga, iga juriidiline isik saab esitada kummaski voorus ühe taotluse. Taotlus esitatakse vabas vormis ja see peab sisaldama taotleja andmeid, projekti sisu ja püstitatud eesmärke, teostamise aega ja eelarvet (kulud ja tulud, sh omafinantseering). Otsused tehakse teatavaks 1 kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.
Taotlusi hindab 6-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad:
- Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit)
- Danel Pandre (Cruch Industry)
- Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia)
- Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week)
- Kristjan Mazurtšak (JazzLiit)
- Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees)
Ekspordiprojektide juures hinnatakse taotleja tausta ja senist kogemust, projekti seotust eesti autoritega, projekti mastaapi, teostatavust ning mõju eesti muusika ekspordile. Lisainfo: juko@estmusic.com, +372 56 668 415.
Wednesday, 22 February 2012
Suusarahva laulupidu
Tartu maratoni tähtsuse rõhutamiseks rahvaüritusena on spordiajakirjanikud leiutanud sellise kujundi nagu "suusarahva laulupidu". Selle päris-laulupeo veendunud patrioodina pean tunnistama, et võrdlus on omamoodi terane. Kuigi "esinejaid" on maratonil 3-4 korda vähem kui laulukaare all ühendkooris, saab välja tuua mõned sarnasused:
1. logistiline korraldus on maailma tipptasemele arendatud, tuginedes aastaringselt töötavale kontorile ja hooajaliselt lisanduvatele aktivistidele;
2. kuigi esinema tuleb ka piiratud ring professionaale, kelle jaoks on esmane enda soorituse headus (lähtudes valdkondlikest kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest parameetritest), annab põhiliselt avalikus arvamuses ja ka ajakirjanduses tooni ikkagi suhtumine "tähtis on osavõtt";
3. sellisel suursündmusel avaldub väikese eesti rahva kohta (kõrvaltvaataja silma jaoks) üllatavalt lai kandepind, millelt saabki rahvusvahelistesse kõrgustesse välja kasvada püramiidi tipp silmapaistvaimate muusikute (Pärt, Tormis, Järvi, Klas, Kaljuste) või suusatajate (Veerpalu, Mae, Šmigun) näol.
Spordielu ei vastandu muusikaelule (või vastupidi), vaid üks täiendab teist. Tõsi küll, kohati võib küll jääda mulje, justkui oleks tegu paralleeluniversumitega, mis teineteisesse eriti ei puutu. Erinevad kombed, arvamusliidrid, infokanalid ja sihtgrupid... Olen sõitnud kõigi kuue Estoloppeti sarja maratonide radadel, aga muusikuid neil eriti ei kohta küll.
Usun siiski, et Eesti elus toimiv erinevate eluvaldkondade üha tihedam lõimumine ulatub aja jooksul ka kindlamat silda ehitama muusika ja spordi vahele. Muusikakeskkooli lõpetanud pianist, naiste 400 m jooksu Eesti rekordiomanik Egle Uljas on selle ilmekaim näide. Tippspordist rahvaspordi tasemele tulles leidub näiteid aga juba üksjagu. On ju terves kehas terve vaim, või kuidas?
1. logistiline korraldus on maailma tipptasemele arendatud, tuginedes aastaringselt töötavale kontorile ja hooajaliselt lisanduvatele aktivistidele;
2. kuigi esinema tuleb ka piiratud ring professionaale, kelle jaoks on esmane enda soorituse headus (lähtudes valdkondlikest kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest parameetritest), annab põhiliselt avalikus arvamuses ja ka ajakirjanduses tooni ikkagi suhtumine "tähtis on osavõtt";
3. sellisel suursündmusel avaldub väikese eesti rahva kohta (kõrvaltvaataja silma jaoks) üllatavalt lai kandepind, millelt saabki rahvusvahelistesse kõrgustesse välja kasvada püramiidi tipp silmapaistvaimate muusikute (Pärt, Tormis, Järvi, Klas, Kaljuste) või suusatajate (Veerpalu, Mae, Šmigun) näol.
Spordielu ei vastandu muusikaelule (või vastupidi), vaid üks täiendab teist. Tõsi küll, kohati võib küll jääda mulje, justkui oleks tegu paralleeluniversumitega, mis teineteisesse eriti ei puutu. Erinevad kombed, arvamusliidrid, infokanalid ja sihtgrupid... Olen sõitnud kõigi kuue Estoloppeti sarja maratonide radadel, aga muusikuid neil eriti ei kohta küll.
Usun siiski, et Eesti elus toimiv erinevate eluvaldkondade üha tihedam lõimumine ulatub aja jooksul ka kindlamat silda ehitama muusika ja spordi vahele. Muusikakeskkooli lõpetanud pianist, naiste 400 m jooksu Eesti rekordiomanik Egle Uljas on selle ilmekaim näide. Tippspordist rahvaspordi tasemele tulles leidub näiteid aga juba üksjagu. On ju terves kehas terve vaim, või kuidas?
Subscribe to:
Posts (Atom)
