1965. aastal ilmus eesti keeles Gleb Anfilovi populaarteaduslik raamatuke "Füüsika ja muusika", kus köitvas vormis räägiti paljudest muusika teaduslikult mõõdetavatest parameetritest. Muu hulgas tutvustati seal maailma esimest elektroonilist muusikainstrumenti nimega Termenvox / Thereminvox, mis tänapäevalgi paljusid huvilisi köidab. Selle leiutaja, prantsuse päritolu Lev Termen ehitas muide nõukogude võimule mitmeid innovaatilisi pealtkuulamisseadmeid.
Füüsikat ja muusikat on omavahel seotud muidugi juba antiikajal. Ka akustikat on põhjalikult uuritud enne 20. sajanditki - üks tore lugemine on nt on-line'is lehitsetav "The scientific basis of music" (ilmunud 1878). Eestis künnab seda tänuväärset põldu regulaarselt Tiit Kändler oma kirjatükkidega "Sirbis" rubriigis "Kõlakoda", aga ka portaalis teadus.ee. Tema on meile andnud teada ka Eesti Päevalehes näiteks sellest, et inimese muusikalised võimed toetuvad geenimutatsioonidele, mis said alguse paari miljoni aasta eest - ihalus korrapärase rütmi ja meloodia järele pesitseb meie genoomis.
Aeg-ajalt leidub lõbusaid lugemisi ka forte.delfi.ee-s, kasvõi näiteks sellest, miks rahvamassid kaasaegset süvamuusikat põlgavad. Ajul olevat nimelt raske leida mustreid, mis võimaldaksid uuemaaegseid kompositsioone muusikana tuvastada. Muusikute jaoks on selline artikkel tore ajaviitelugemine, aga samas ka kasulik kui sootuks teistsugune pilk oma kallile valdkonnale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment