... avatakse pidulikult 20. veebruaril 2011. See saab olema üks kultuurielu aastasündmusi, sest Eesti saab meile kõige lähemas metropolis mitte ainult jumalateenistuste ja kontsertide korraldamise paiga, vaid üsnagi multifunktsionaalse kultuurikeskuse.
Kiriku taastamise protsess on tähendanud palju aja, närvide ja finantside kulu. Viimase osas on laekunud ka Riigikontrolli etteheited nende auditis "Investeeringute jaotamine Kultuuriministeeriumis" ja üldine hinnang, et "kultuurivaldkonnas investeeritakse objektidesse üle jõu". Kultuuriminister on selle osas seisukohal, et väljatoodud puudused ei ole oluliselt mõjutanud kultuuri- ja spordiobjektide edenemist, maksumust ega hilisemat ekspluatatsiooni - lisafinantseerimise vajadust ei kaeta teiste asutuste arvelt, vaid leitakse võimalusi eelarve koostamise protsessis olemasoleva raha piires (näiteks lõppenud tegevuste arvelt) või lisaraha koostöös Rahandusministeeriumiga. Aga eks see teema veel jätkub, kuna Riigikontroll otsustas pöörduda prokuratuuri. 24.01.2011 arutas teemat Riigikogu kultuurikomisjon (ERR raadiouudis). Nädal hiljem alustas prokuratuur kriminaalmenetlust.
Väga huvitatud on Eesti käsutuses oleva kontserdipaiga võimalustest mitte ainult Eesti Kontsert, kes sellealast tegevust seal igapäevaselt opereerima hakkab, vaid ka Läti ja Leedu kontserdikorraldajad. Kui kavandada mõnda suuremat kas Balti muusikute ühisprojekti või välisesineja turneed, saab selle pärast kontserte Leedus, Lätis ja Eestis lõpetada maailmalinnas Peterburis.
Jaani kiriku taastamist on toetanud ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu.
Nende jaoks, kes aga pelgavad Peterburi sõita, kuna kardavad tolliraskusi, järjekorda piiril ja Leningradi oblasti auklikke maanteid, on positiivne uudis, et peale lühiajalist laevareisi saab vaid kolme ja poole tunniga sõita Helsingist Peterburi uhiuue kiirrongiga "Allegro".
Postimees.ee uudis 27.12.2010
Wednesday, 29 December 2010
Monday, 27 December 2010
In memoriam Eino Tamberg
Jõululaupäev 24.12.2010 tõi kurva uudise - lahkus helilooja Eino Tamberg, kelle 80. juubelit me alles sel aastal pidulikult tähistasime. Mälestajatega ühineb ka kultuuriministeerium. Eesti Heliloojate Liit koostas nekroloogi, pikem BNS-i uudis on toodud allpool.
Sõnum sellest lahkumisest on ütlemata kurb. Suure Meistri helge inimlik soojus ja elurõõm on midagi sellist, mida meil, siiapoole jääjail, on väga vaja. Samas tasub aga olla talle tänulik tõelise kunstiteosena elatud elu eest ja kogu selle meile jääva suure muusikalise pärandi eest, mis tema otsinguid ja hoiakuid kõige ehedamalt peegeldab.
Pikemalt on Eino Tambergi lahkumisest kirjutanud 27.12.2010 Õhtuleht, 28.12. Postimees ja 28.12 EPL. Alles 19.12 oli televaatajail võimalus kaasa elada "Tähelaeva" saatele. Lähipäevil saame - nüüd paraku juba ilma meistri endata - osa temast ja tema loomingust veel T 28.12 kell 22.55 ja K 29.12 kell 11.40, kui ETV-s on eetris balleti "Joanna tentata" uuslavastus tänavuselt Birgitta festivalilt.
Matusetalitus toimub neljapäeval, 30.12 kell 12.00 Tallinnas, Kaarli kirikus. Pärgi palutakse mitte tuua.
BNS, 24.12.2010: Suri helilooja Eino Tamberg
Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Varasest noorusest peale oli ta erakordselt laia huvideringiga. Selles oli ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri- ja teaduseinimesi - näiteks käis ta samas klassis Lennart Meri ja Endel Lippmaaga.
Tambergi muusikaõpingud said alguse kodusest klaverimängust ning jätkusid klaveritundides Valentine Riivese juhendamisel. Aastail 1947–1953 õppis Tamberg kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis professor Eugen Kapi juures. Tamberg on töötanud Tallinna Draamateatris muusikaala juhatajana (1952–1953) ning Eesti Raadios helirežissöörina (1953–1959). Aastail 1960–1969 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Alates aastast 1968 on Eino Tamberg Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud, aastail 1978–2005 oli ta kompositsiooniosakonna juhataja (vaheajaga), aastast 1983 professor.
Tamberg esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Tambergi tuntumateks heliteosteks võib pidada muu hulgas süiti "Vürst Gabriel", balletti "Poiss ja liblikas" ja ooperit "Raudne kodu".
Tambergi muusika on kõlanud paljudes Euroopa riikides (Saksamaa, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Taani, Norra jt), Kanadas ja USAs ning endise NSV Liidu esinduslikes kontserdisaalides Moskvas, Leningradis, Riias, Jerevanis, Novosibirskis, Tbilisis jm. Tema orkestriteoseid on esitanud New Yorgi Filharmooniaorkester, Washingtoni Rahvuslik Sümfooniaorkester, Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester, Oslo Sümfooniaorkester, Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, NSV Liidu Suur Sümfooniaorkester, Moskva Riikliku Filharmoonia Sümfooniaorkester jt nimekate dirigentide (Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kurt Masur, Valeri Gergijev, Mstislav Rostropovitš, Jevgeni Svetlanov, Kirill Kondrašin, Dmitri Kitajenko, Maksim Šostakovitš, Lev Markiz, Nikolai Aleksejev, Eri Klas, Peeter Lilje, Arvo Volmer jt) juhatusel.
Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer.
1960. aastal pälvis Tamberg Eesti NSV teeneline kunstitegelase ja 1975. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse.
Eino Tamberg on saanud I preemia ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali kompositsioonikonkursil Moskvas (1957, Concerto grosso eest), Nõukogude Eesti preemia (1967), Eesti NSV riikliku preemia (1987), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1979, 1984) ja kahel korral Eesti Vabariigi Kultuuripreemia: 1999. aastal Neljanda sümfoonia eest ning 2006. aastal pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.
Kahel korral on heliloojale antud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 1998. aastal Neljanda sümfoonia ja särava loominguaasta eest ning 2002. aastal lavateose „Peeglimängud” eest. Mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunsti pälvis Eino Tamberg 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2010. aastal pälvis Tamberg Eesti Muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.
Tambergi loominguga on ilmunud autoriplaadid plaadifirmadelt Antes (1997, 2000) ja BIS (2010) ning 2009. aastal anti välja CD Tambergi trompetikontsertidega. Helilooja muusikat on ilmunud ka Melodija, Finlandia, BIS, Eesti Raadio jt heliplaatidel. Ülevaate Tambergi elust ja loomingust annab 2005. aasta kevadel Eesti Muusika Infokeskuse poolt välja antud raamat “Tundeline teekond. Eino Tamberg” ning samal aastal Virve Normeti poolt koostatud raamat “Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine” (Tänapäev).
Sõnum sellest lahkumisest on ütlemata kurb. Suure Meistri helge inimlik soojus ja elurõõm on midagi sellist, mida meil, siiapoole jääjail, on väga vaja. Samas tasub aga olla talle tänulik tõelise kunstiteosena elatud elu eest ja kogu selle meile jääva suure muusikalise pärandi eest, mis tema otsinguid ja hoiakuid kõige ehedamalt peegeldab.
Pikemalt on Eino Tambergi lahkumisest kirjutanud 27.12.2010 Õhtuleht, 28.12. Postimees ja 28.12 EPL. Alles 19.12 oli televaatajail võimalus kaasa elada "Tähelaeva" saatele. Lähipäevil saame - nüüd paraku juba ilma meistri endata - osa temast ja tema loomingust veel T 28.12 kell 22.55 ja K 29.12 kell 11.40, kui ETV-s on eetris balleti "Joanna tentata" uuslavastus tänavuselt Birgitta festivalilt.
Matusetalitus toimub neljapäeval, 30.12 kell 12.00 Tallinnas, Kaarli kirikus. Pärgi palutakse mitte tuua.
BNS, 24.12.2010: Suri helilooja Eino Tamberg
Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Varasest noorusest peale oli ta erakordselt laia huvideringiga. Selles oli ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri- ja teaduseinimesi - näiteks käis ta samas klassis Lennart Meri ja Endel Lippmaaga.
Tambergi muusikaõpingud said alguse kodusest klaverimängust ning jätkusid klaveritundides Valentine Riivese juhendamisel. Aastail 1947–1953 õppis Tamberg kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis professor Eugen Kapi juures. Tamberg on töötanud Tallinna Draamateatris muusikaala juhatajana (1952–1953) ning Eesti Raadios helirežissöörina (1953–1959). Aastail 1960–1969 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Alates aastast 1968 on Eino Tamberg Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud, aastail 1978–2005 oli ta kompositsiooniosakonna juhataja (vaheajaga), aastast 1983 professor.
Tamberg esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Tambergi tuntumateks heliteosteks võib pidada muu hulgas süiti "Vürst Gabriel", balletti "Poiss ja liblikas" ja ooperit "Raudne kodu".
Tambergi muusika on kõlanud paljudes Euroopa riikides (Saksamaa, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Taani, Norra jt), Kanadas ja USAs ning endise NSV Liidu esinduslikes kontserdisaalides Moskvas, Leningradis, Riias, Jerevanis, Novosibirskis, Tbilisis jm. Tema orkestriteoseid on esitanud New Yorgi Filharmooniaorkester, Washingtoni Rahvuslik Sümfooniaorkester, Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester, Oslo Sümfooniaorkester, Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, NSV Liidu Suur Sümfooniaorkester, Moskva Riikliku Filharmoonia Sümfooniaorkester jt nimekate dirigentide (Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kurt Masur, Valeri Gergijev, Mstislav Rostropovitš, Jevgeni Svetlanov, Kirill Kondrašin, Dmitri Kitajenko, Maksim Šostakovitš, Lev Markiz, Nikolai Aleksejev, Eri Klas, Peeter Lilje, Arvo Volmer jt) juhatusel.
Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer.
1960. aastal pälvis Tamberg Eesti NSV teeneline kunstitegelase ja 1975. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse.
Eino Tamberg on saanud I preemia ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali kompositsioonikonkursil Moskvas (1957, Concerto grosso eest), Nõukogude Eesti preemia (1967), Eesti NSV riikliku preemia (1987), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1979, 1984) ja kahel korral Eesti Vabariigi Kultuuripreemia: 1999. aastal Neljanda sümfoonia eest ning 2006. aastal pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.
Kahel korral on heliloojale antud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 1998. aastal Neljanda sümfoonia ja särava loominguaasta eest ning 2002. aastal lavateose „Peeglimängud” eest. Mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunsti pälvis Eino Tamberg 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2010. aastal pälvis Tamberg Eesti Muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.
Tambergi loominguga on ilmunud autoriplaadid plaadifirmadelt Antes (1997, 2000) ja BIS (2010) ning 2009. aastal anti välja CD Tambergi trompetikontsertidega. Helilooja muusikat on ilmunud ka Melodija, Finlandia, BIS, Eesti Raadio jt heliplaatidel. Ülevaate Tambergi elust ja loomingust annab 2005. aasta kevadel Eesti Muusika Infokeskuse poolt välja antud raamat “Tundeline teekond. Eino Tamberg” ning samal aastal Virve Normeti poolt koostatud raamat “Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine” (Tänapäev).
Monday, 20 December 2010
TMM pakub tööd
Teatri- ja Muusikamuuseumi pillikogu täienes hiljaaegu väga väärt instrumendiga - pianiinoga, millel Gustav Ernesaks komponeeris 1944. aastal laulu "Mu isamaa on minu arm". Sel puhul toimunud üritusel 10.12.2010 osalesid kultuuriminister Laine Jänes ja välisminister Urmas Paet.
Nüüd on aga TMM otsimas lisa ka oma kollektiivile ning pakub tööd muusikaosakonna teadurile, kellel oleks muusika valdkonnas kõgharidus. Jään lootma koos TMM-iga elavat huvi selle tööpakkumise vastu.
Nüüd on aga TMM otsimas lisa ka oma kollektiivile ning pakub tööd muusikaosakonna teadurile, kellel oleks muusika valdkonnas kõgharidus. Jään lootma koos TMM-iga elavat huvi selle tööpakkumise vastu.
Tuesday, 14 December 2010
Esitage kultuuripreemia kandidaate!
Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2011 kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate (ning spordipreemiate) määramiseks.
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Avaldused saab saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee
Kultuuripreemia 2009. aasta loomingulise tegevuse eest pälvis kauaaegne ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev (esitajateks Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester).
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Avaldused saab saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee
Kultuuripreemia 2009. aasta loomingulise tegevuse eest pälvis kauaaegne ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev (esitajateks Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester).
Thursday, 9 December 2010
Riigieelarve 2011 ...
... võeti seadusena Riigikogus vastu 08.12.2010. Mis nüüd edasi hakkab juhtuma, on analoogiline eelnevaile aastaile:
pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus; seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga (millalgi aastavahetusel). Suur osa infost on sama, mis aasta tagasi. Kuid näiteks valuuta ja selle nominaalväärtus saavad muidugi olema teised.
Samal päeval, 08.12 tegi minister mitmeid otsuseid toetuste eraldamise kohta. Muusika valdkonnas said allkirja kolm käskkirja, mis puudutavad heliloomingu tellimist, muusikaeksporti ja festivalikorraldamist.
Oluline tähelepanu saab 2011. aastal olema muidugi kultuuripealinna programmilistel ettevõtmistel. Teine aktuaalne teema, nagu näitavad ka viimased kokkulepped enne eelarve kolmandat lugemist, on avaliku sektori suurte kultuuriasutuste finantsolukorra stabiliseerumine. Masu ajal on tõsise löögi alla sattunud ka eraõiguslikud kontserdikorraldajad, keda eelnevail kasvuaastail turule jõudsalt juurde tuli. Nüüd aga, nagu kirjutab oma 08.12.2010 avalikus kirjas ka Mail Sildos, on probleeme nii kontserdikorraldajate kui nende poolt seni angažeeritud artistide tööhõivega.
"Kultuur on kollektiivne baasarusaamade süsteem, mille abil me anname ümbritsevale tegelikkusele tähendusi. Siit tulevad meie ootused. See ühine «teadmine» võimaldab inimestel koos tegutseda ja ühiskonda pidevalt taasluua." (Raivo Palmaru, Pealinn 29.11.2010 lk. 9) Veel on meediateoreetik öelnud, et "Eesti on praegu seisus, kus valitsev arusaamade muster, mis suunab sootsiumi liikmete tegevust, ei võimalda pidevalt muutuva keskkonnaga enam kohaneda."
Seni on Eestis suuresti käibinud arusaam, et selle mustri edenemiseks on vaja eelkõige rohkem raha. 2011. aastal saavad eelneva aastaga võrreldes rohkem raha nii Kultuuriministeeriumi valitsemisala tervikuna kui eraldi võttes muusika valdkond. Seega peaks üks oluline arenguaspekt muutuma paremuse poole. Siiski pean oluliseks, et kvantitatiivsete rahajuttude kõrval (ja ehk isegi eel) jaguks algaval aastal enam tähelepanu kvaliteedile - mitte ainult kunstiloomingus, vaid ka inimsuhetes.
pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus; seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga (millalgi aastavahetusel). Suur osa infost on sama, mis aasta tagasi. Kuid näiteks valuuta ja selle nominaalväärtus saavad muidugi olema teised.
Samal päeval, 08.12 tegi minister mitmeid otsuseid toetuste eraldamise kohta. Muusika valdkonnas said allkirja kolm käskkirja, mis puudutavad heliloomingu tellimist, muusikaeksporti ja festivalikorraldamist.
Oluline tähelepanu saab 2011. aastal olema muidugi kultuuripealinna programmilistel ettevõtmistel. Teine aktuaalne teema, nagu näitavad ka viimased kokkulepped enne eelarve kolmandat lugemist, on avaliku sektori suurte kultuuriasutuste finantsolukorra stabiliseerumine. Masu ajal on tõsise löögi alla sattunud ka eraõiguslikud kontserdikorraldajad, keda eelnevail kasvuaastail turule jõudsalt juurde tuli. Nüüd aga, nagu kirjutab oma 08.12.2010 avalikus kirjas ka Mail Sildos, on probleeme nii kontserdikorraldajate kui nende poolt seni angažeeritud artistide tööhõivega.
"Kultuur on kollektiivne baasarusaamade süsteem, mille abil me anname ümbritsevale tegelikkusele tähendusi. Siit tulevad meie ootused. See ühine «teadmine» võimaldab inimestel koos tegutseda ja ühiskonda pidevalt taasluua." (Raivo Palmaru, Pealinn 29.11.2010 lk. 9) Veel on meediateoreetik öelnud, et "Eesti on praegu seisus, kus valitsev arusaamade muster, mis suunab sootsiumi liikmete tegevust, ei võimalda pidevalt muutuva keskkonnaga enam kohaneda."
Seni on Eestis suuresti käibinud arusaam, et selle mustri edenemiseks on vaja eelkõige rohkem raha. 2011. aastal saavad eelneva aastaga võrreldes rohkem raha nii Kultuuriministeeriumi valitsemisala tervikuna kui eraldi võttes muusika valdkond. Seega peaks üks oluline arenguaspekt muutuma paremuse poole. Siiski pean oluliseks, et kvantitatiivsete rahajuttude kõrval (ja ehk isegi eel) jaguks algaval aastal enam tähelepanu kvaliteedile - mitte ainult kunstiloomingus, vaid ka inimsuhetes.
Showcase'id 2011
Üks uuemapoolne formaat, mida muusikatööstuses üha enam pruugitakse, on showcase. See on omalaadne vitriin-festival, kus erinevad esinejad saavad lühikese aja jooksul esitada kava spetsiaalselt selleks kogunenud võtmeisikutele ja niiditõmbajatele. Loomulikult on sedasorti formaadil oma eelkäijad, nt angloameerika TV-variety show'de näol (nagu näiteks legendaarne Ed Sullivan Show, kust sai hoo sisse Elvis Presley ja biitlite tähelend USA turul).
Tallinn Music Week'il märtsis 2010 prooviti ära ka süvamuusika valdkonda kuuluvate esinejate sedalaadi esitlus, ning osalejate sõnul õnnestunult. Mitu erinevat kontserdipaika pakkus ka võimalust ülevaadet saada erinevatest rock- jm stiilide esinejaist. 16. jaanuarini 2011 on avatud taotlusvoor kõigile, kel huvi Tallinn Music Week 2011 raames üles astuda. Taotlusvorm on kättesaadav: http://www.tallinnmusicweek.ee/artist_register.php.
Euroopa jazz-võrgustik ehk Europe Jazz Network koondab produtsente, festivale, klubisid ja esindusorganisatsioone kokku 24 Euroopa riigist. Nende järgmine peaassamblee toimub Tallinnas 23.-25. septembril 2011, korraldajaiks Eesti Jazzliit, Jazzkaar ja SA Tallinn 2011. Sellegi raames saab teoks showcase pealkirjaga Tallinn Jazz Weekend 2011. Sellest ja teistest jazzi-aasta plaanidest pajatab Jaak Sooäär Sirbis 03.12.2010.
Tallinn Music Week'il märtsis 2010 prooviti ära ka süvamuusika valdkonda kuuluvate esinejate sedalaadi esitlus, ning osalejate sõnul õnnestunult. Mitu erinevat kontserdipaika pakkus ka võimalust ülevaadet saada erinevatest rock- jm stiilide esinejaist. 16. jaanuarini 2011 on avatud taotlusvoor kõigile, kel huvi Tallinn Music Week 2011 raames üles astuda. Taotlusvorm on kättesaadav: http://www.tallinnmusicweek.ee/artist_register.php.
Euroopa jazz-võrgustik ehk Europe Jazz Network koondab produtsente, festivale, klubisid ja esindusorganisatsioone kokku 24 Euroopa riigist. Nende järgmine peaassamblee toimub Tallinnas 23.-25. septembril 2011, korraldajaiks Eesti Jazzliit, Jazzkaar ja SA Tallinn 2011. Sellegi raames saab teoks showcase pealkirjaga Tallinn Jazz Weekend 2011. Sellest ja teistest jazzi-aasta plaanidest pajatab Jaak Sooäär Sirbis 03.12.2010.
Monday, 6 December 2010
Muusikute tööhõivest jms
Tui Hirve sulest ilmus TeMuKi 6/7 ja 8/9 vahel kahes osas artikkel "Muusikute tööhõivepoliitikast tänapäeva Eestis", mis mõtteliselt on ka järg tema eelmisele artiklile "Institutsioonid klassikalises muusikas - kellele, milleks ja kui palju" (TeMuKi 12/2009). Toda viimast kommenteerisin oma blogikandes "Kultuuri institutsionaliseerumisest", mida Tui omakorda nüüd ise kommenteerib.
Omamoodi vahva on meil niimoodi avalikkust kaasa haarates teineteisele kirjutada - Tui soliidses ajakirjas ja mina oma blogis. Igatahes on taas kord hea meel, et aastaid tagasi AS Perioodika nõukogus tegime selle põhimõttelise otsuse, et TeMuKi väljaandmine peab igal juhul jätkuma. Nõnda on Eesti kultuurielul jätkuvalt olemas üks oluline, süvitsi minev ja esinduslik kanal. Ning on tore, et TeMuKi'l on tekkinud ka korralik netiarhiiv.
Egas midagi, jätkame väitlust - selle nimel, et muusikaelu jaoks klaaruks välja võimalikult tõhusad ja ajakohased korralduslikud skeemid. Lugedes uudiseid laiast maailmast (näiteks selle kohta, et "Piraatluse ajastu muusikud teenivad paremini kui varem"), tundub, et muusikaelu korraldus on kõikjal suurte muutumiste keerises. Ja meie kodused rahamured on kindlasti meile kõige olulisemad, mistõttu teadmine, et lätlastel läheb kohati kehvemini, eriti ju ei lohuta. (Lätis visatakse muide nalja, et eurotsooni süvenevate probleemide tõttu tulevad eestlased veel enne 2014. aastat lätlastelt paluma lati kasutuselevõtmist Eestis, kuna enda kroonikupüürid on jõutud ära hävitada...)
Õieti on Tui välja toodud teemadest mitmel fookus vahepeal muutunud:
1. Oratooriumikoor nimega Eesti Kontsertkoor oli laval esmakordselt augustis ja jätkab tööd ka 2011. aastal just sellise skeemiga, nagu artiklis pakutud: RAM + projektinaiskoor (sh mitmed EMTA noored lauljad). Naiskoor on komplekteeritud konkursi alusel, kus osales lausa 90 huvilist. Loodetavasti aitab edasine vokaaltehniline töö kaasa koori kõlalisele ühtlustumisele.
2. Filharmooniline superasutus (EK + EFK + ERSO vms) pole jututeemana kindlasti ka aktuaalne. Kolm riigiasutust jätkavad eraldi tegutsemist.
3. Eesti Kontsert jätkab koostöös Eesti Interpreetide Liiduga sarja, mis toob Estonia kontserdisaali lavale meie kodused kammermuusikud. Loomulikult on meie muusikute jaoks selline natuke suurema saali kogemus professionaalse arengu jaoks täiesti vältimatult vajalik, siin olen Toomas Velmetiga (Sirp 03.12.2010) ühel nõul.
4. Turundusteemade ja kultuurialase ettevõtluse suhtes on muusikute seas tõrjuv hoiak asendumas mõistmisega, et sellega tasub tegeleda. Õnneks on meil peale kasvamas ka professionaalse hariduse saanud kultuurikorraldajad, kes suudavad välja pakkuda süsteemseid lahendusi. Värskendav lugemine on näiteks Juko-Mart Kõlari "Kaheksa küsimust kõigile artistidele" (Sirp 26.11.2010).
5. Programmi "Heliloomingu tellimine" maht kasvab 2011. aastal kahekordseks (1,7 miljoni kroonini), mistõttu võimalused eesti heliloojatelt uudisloomingu tellimiseks paranevad oluliselt.
Kindlasti olen Tuiga sama meelt, et Eesti tippkollektiivid on väärt suuremat baaspalgafondi, samuti pean jätkuvalt aktuaalseks sotsiaalse turvatunde teemat. Finantspool on sellest ainult osa, vähemalt sama oluline on ka emotsionaalse poole ja inimsuhete roll. Nõustuda ei saa aga artikli II osas sõnastatud viitega minu ühele blogikandele, kus seletan, millised psühholoogilised tegurid takistavad muusikul artistina meedikute või pedagoogide kõrval paremaid palgatingimusi nõuda - nimelt ei jaga ma kindlasti kurtmise osas soovitusi.
Samuti tundub, et räägime Tuiga erinevatest asjadest kultuuri riigistatuse teemal. Kui kirjutasin ideede suundumusest institutsionaliseerumise suunas, nentisin seda aset leidva faktina, kuid ei pidanud "eelarverea saamist asjade loomulikuks käiguks", nagu Tui Hirv kirjutab. Seda enam, et eelarveread on viimastel aastatel mõnelgi muusika valdkonna festivalil või kollektiivil pigem just ära kadunud. Faktist ei saa tuletada normi, õpetas ju juba David Hume. Ning ma ei soovigi seda teha ega väljenda asjade praegust seisu kirjeldades seisukohta, et "nii nagu on, peabki igaveseks jääma". Olen ka artikliga sama meelt, et eduloo eelduseks on süsteemne töö ja rahastamine, mitte vastupidi.
Paaris kohas häirisid artikli lugemist vasturääkivused. Näiteks lausest "Ma ei ütle, et pumbatagu kultuuri rohkem raha ja see kaotab kõik mured" ülejärgmine on lause "Vaadake esitamise ja heliloomise honorarimäärad üle elukalliduse valguses". Segaseks jääb ka, kes see "ülevaataja" ja "rahva kultuurile lähemale tooja" peab olema - ühelt poolt taotletakse riigilt suuremat sekkumist ja reguleerimist ning samas muusikuile rohkem iseseisvust.
Näen ka ise hea meelega, et võimalikult suur osa muusika valdkonna ideedest saab teoks era- või mittetulundussektoris. Seda kummalisem tundub mõni viimase aja arvamusavaldus teatri valdkonnas teemal, et "riik peaks rohkem sekkuma teatrite kunstilisse tegevusse". Tohoh, siiani oleme ju olnud rahul, et minevikku on vajunud nõukogude aeg, kus iga lavastuse pidi kultuuriministeerium enne esietendust üle vaatama ja kinnitama .
Artiklis on toodud paar ettepanekut. Vastan, et Eesti Kontserdi ja Kultuurkapitali rahakotid on väga erineva olemusega (kuigi vormiliselt saavad nad kokku Kultuuriministeeriumi valdkondlikus eelarves), mistõttu soovitatud proportsioonide kõrvutamine ja ümberjagamine on problemaatiline. Eesti Kontserdile eraldab tegevuseks raha ministeerium, mitte (üldjuhul) avaõiguslik Kultuurkapital - ning viimase eraldiste määrad on kehtestatud eraldi seadustega (vt nt Kultuurkapitali seadus ja Hasartmängumaksu seadus).
Ülejäänud ettepanekud (kehtestada FIE-dele sotsiaalmaksuvaba miinimum, siduda sotsiaalmaks reaalsete sissetulekutega, vähendada kontserdipiletite käibemaks tagasi 5%-le) võiks aga muusikuid koondavate organisatsioonide raames läbi analüüsida ja pöörduda taotlusega maksupoliitikat kujundava ametkonna ehk rahandusministeeriumi poole. Kultuuriministeeriumil lihtsalt pole sellealast pädevust ega voli.
Jään siira huviga ootama Tui Hirve järgmisi kirjutisi ja ettepanekuid. Pakun lähiajaks ühe praktilise teema ka välja: muusikute huvid ning "FIE versus OÜ" - paljud tunnevad seoses jõustuvate seadusemuudatustega selle vastu huvi. Oma plussid ja miinused ning vältimatud baaskulud on ilmselt mõlemal variandil (vt ka minu blogikannet).
Omamoodi vahva on meil niimoodi avalikkust kaasa haarates teineteisele kirjutada - Tui soliidses ajakirjas ja mina oma blogis. Igatahes on taas kord hea meel, et aastaid tagasi AS Perioodika nõukogus tegime selle põhimõttelise otsuse, et TeMuKi väljaandmine peab igal juhul jätkuma. Nõnda on Eesti kultuurielul jätkuvalt olemas üks oluline, süvitsi minev ja esinduslik kanal. Ning on tore, et TeMuKi'l on tekkinud ka korralik netiarhiiv.
Egas midagi, jätkame väitlust - selle nimel, et muusikaelu jaoks klaaruks välja võimalikult tõhusad ja ajakohased korralduslikud skeemid. Lugedes uudiseid laiast maailmast (näiteks selle kohta, et "Piraatluse ajastu muusikud teenivad paremini kui varem"), tundub, et muusikaelu korraldus on kõikjal suurte muutumiste keerises. Ja meie kodused rahamured on kindlasti meile kõige olulisemad, mistõttu teadmine, et lätlastel läheb kohati kehvemini, eriti ju ei lohuta. (Lätis visatakse muide nalja, et eurotsooni süvenevate probleemide tõttu tulevad eestlased veel enne 2014. aastat lätlastelt paluma lati kasutuselevõtmist Eestis, kuna enda kroonikupüürid on jõutud ära hävitada...)
Õieti on Tui välja toodud teemadest mitmel fookus vahepeal muutunud:
1. Oratooriumikoor nimega Eesti Kontsertkoor oli laval esmakordselt augustis ja jätkab tööd ka 2011. aastal just sellise skeemiga, nagu artiklis pakutud: RAM + projektinaiskoor (sh mitmed EMTA noored lauljad). Naiskoor on komplekteeritud konkursi alusel, kus osales lausa 90 huvilist. Loodetavasti aitab edasine vokaaltehniline töö kaasa koori kõlalisele ühtlustumisele.
2. Filharmooniline superasutus (EK + EFK + ERSO vms) pole jututeemana kindlasti ka aktuaalne. Kolm riigiasutust jätkavad eraldi tegutsemist.
3. Eesti Kontsert jätkab koostöös Eesti Interpreetide Liiduga sarja, mis toob Estonia kontserdisaali lavale meie kodused kammermuusikud. Loomulikult on meie muusikute jaoks selline natuke suurema saali kogemus professionaalse arengu jaoks täiesti vältimatult vajalik, siin olen Toomas Velmetiga (Sirp 03.12.2010) ühel nõul.
4. Turundusteemade ja kultuurialase ettevõtluse suhtes on muusikute seas tõrjuv hoiak asendumas mõistmisega, et sellega tasub tegeleda. Õnneks on meil peale kasvamas ka professionaalse hariduse saanud kultuurikorraldajad, kes suudavad välja pakkuda süsteemseid lahendusi. Värskendav lugemine on näiteks Juko-Mart Kõlari "Kaheksa küsimust kõigile artistidele" (Sirp 26.11.2010).
5. Programmi "Heliloomingu tellimine" maht kasvab 2011. aastal kahekordseks (1,7 miljoni kroonini), mistõttu võimalused eesti heliloojatelt uudisloomingu tellimiseks paranevad oluliselt.
Kindlasti olen Tuiga sama meelt, et Eesti tippkollektiivid on väärt suuremat baaspalgafondi, samuti pean jätkuvalt aktuaalseks sotsiaalse turvatunde teemat. Finantspool on sellest ainult osa, vähemalt sama oluline on ka emotsionaalse poole ja inimsuhete roll. Nõustuda ei saa aga artikli II osas sõnastatud viitega minu ühele blogikandele, kus seletan, millised psühholoogilised tegurid takistavad muusikul artistina meedikute või pedagoogide kõrval paremaid palgatingimusi nõuda - nimelt ei jaga ma kindlasti kurtmise osas soovitusi.
Samuti tundub, et räägime Tuiga erinevatest asjadest kultuuri riigistatuse teemal. Kui kirjutasin ideede suundumusest institutsionaliseerumise suunas, nentisin seda aset leidva faktina, kuid ei pidanud "eelarverea saamist asjade loomulikuks käiguks", nagu Tui Hirv kirjutab. Seda enam, et eelarveread on viimastel aastatel mõnelgi muusika valdkonna festivalil või kollektiivil pigem just ära kadunud. Faktist ei saa tuletada normi, õpetas ju juba David Hume. Ning ma ei soovigi seda teha ega väljenda asjade praegust seisu kirjeldades seisukohta, et "nii nagu on, peabki igaveseks jääma". Olen ka artikliga sama meelt, et eduloo eelduseks on süsteemne töö ja rahastamine, mitte vastupidi.
Paaris kohas häirisid artikli lugemist vasturääkivused. Näiteks lausest "Ma ei ütle, et pumbatagu kultuuri rohkem raha ja see kaotab kõik mured" ülejärgmine on lause "Vaadake esitamise ja heliloomise honorarimäärad üle elukalliduse valguses". Segaseks jääb ka, kes see "ülevaataja" ja "rahva kultuurile lähemale tooja" peab olema - ühelt poolt taotletakse riigilt suuremat sekkumist ja reguleerimist ning samas muusikuile rohkem iseseisvust.
Näen ka ise hea meelega, et võimalikult suur osa muusika valdkonna ideedest saab teoks era- või mittetulundussektoris. Seda kummalisem tundub mõni viimase aja arvamusavaldus teatri valdkonnas teemal, et "riik peaks rohkem sekkuma teatrite kunstilisse tegevusse". Tohoh, siiani oleme ju olnud rahul, et minevikku on vajunud nõukogude aeg, kus iga lavastuse pidi kultuuriministeerium enne esietendust üle vaatama ja kinnitama .
Artiklis on toodud paar ettepanekut. Vastan, et Eesti Kontserdi ja Kultuurkapitali rahakotid on väga erineva olemusega (kuigi vormiliselt saavad nad kokku Kultuuriministeeriumi valdkondlikus eelarves), mistõttu soovitatud proportsioonide kõrvutamine ja ümberjagamine on problemaatiline. Eesti Kontserdile eraldab tegevuseks raha ministeerium, mitte (üldjuhul) avaõiguslik Kultuurkapital - ning viimase eraldiste määrad on kehtestatud eraldi seadustega (vt nt Kultuurkapitali seadus ja Hasartmängumaksu seadus).
Ülejäänud ettepanekud (kehtestada FIE-dele sotsiaalmaksuvaba miinimum, siduda sotsiaalmaks reaalsete sissetulekutega, vähendada kontserdipiletite käibemaks tagasi 5%-le) võiks aga muusikuid koondavate organisatsioonide raames läbi analüüsida ja pöörduda taotlusega maksupoliitikat kujundava ametkonna ehk rahandusministeeriumi poole. Kultuuriministeeriumil lihtsalt pole sellealast pädevust ega voli.
Jään siira huviga ootama Tui Hirve järgmisi kirjutisi ja ettepanekuid. Pakun lähiajaks ühe praktilise teema ka välja: muusikute huvid ning "FIE versus OÜ" - paljud tunnevad seoses jõustuvate seadusemuudatustega selle vastu huvi. Oma plussid ja miinused ning vältimatud baaskulud on ilmselt mõlemal variandil (vt ka minu blogikannet).
EFK ja ERSO Grammy nominendid
02.12.2010 avalikustati maailma mainekama plaadiauhinna Grammy tänavused nominendid, Eesti muusikud on nominentide hulgas kahe heliplaadiga ühes ja samas kategoorias (Best Choral performance):
Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD „Baltic Runes“, dirigent Paul Hillier (Harmonia Mundi), salvestus tehti Tallinna Metodisti kirikus veebruaris 2008.
Frank Martini oratooriumi „Golgotha“ salvestus, dirigent Daniel Reuss, esinejaiks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Cappella Amsterdam ja rahvusvaheline solistide ansambel (Harmonia Mundi), salvestus tehti Estonia kontserdisaalis aprillis 2009.
Mõlemad heliplaadid on esindatud ka mitmete klassikalise muusika raadiojaamade ja muusika-ajakirjade „Best record of 2010“ listides. Grammy auhindade võitjad kuulutatakse välja 13.02.2011.
Teised nominendid on Bachi kantaadid (dirigent Nikolaus Harnoncourt), Haydni "Loomine" (dir. Rene Jacobs) ja Verdi "Reekviem" (dir. Riccardo Muti). Pole vist vaja pikalt seletada, et võrdväärne konkureerimine selliste korüfeedega on igale muusikule ülim au ning annab tunnistust sellest suurepärasest tasemest, kuhu Eesti kaks tippkollektiivi on visa tööga jõudnud.
Grammy'le kandideerib ka Arvo Pärt oma 4. sümfooniaga, mida juhatab ECM plaadi peal Esa-Pekka Salonen. Sellel plaadil on helilooja valikuna täiendavalt 1997.a. salvestus "Kanon Pokajanen'ist", mida esitab EFK Tõnu Kaljuste juhatamisel.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD „Baltic Runes“, dirigent Paul Hillier (Harmonia Mundi), salvestus tehti Tallinna Metodisti kirikus veebruaris 2008.
Frank Martini oratooriumi „Golgotha“ salvestus, dirigent Daniel Reuss, esinejaiks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Cappella Amsterdam ja rahvusvaheline solistide ansambel (Harmonia Mundi), salvestus tehti Estonia kontserdisaalis aprillis 2009.
Mõlemad heliplaadid on esindatud ka mitmete klassikalise muusika raadiojaamade ja muusika-ajakirjade „Best record of 2010“ listides. Grammy auhindade võitjad kuulutatakse välja 13.02.2011.
Teised nominendid on Bachi kantaadid (dirigent Nikolaus Harnoncourt), Haydni "Loomine" (dir. Rene Jacobs) ja Verdi "Reekviem" (dir. Riccardo Muti). Pole vist vaja pikalt seletada, et võrdväärne konkureerimine selliste korüfeedega on igale muusikule ülim au ning annab tunnistust sellest suurepärasest tasemest, kuhu Eesti kaks tippkollektiivi on visa tööga jõudnud.
Grammy'le kandideerib ka Arvo Pärt oma 4. sümfooniaga, mida juhatab ECM plaadi peal Esa-Pekka Salonen. Sellel plaadil on helilooja valikuna täiendavalt 1997.a. salvestus "Kanon Pokajanen'ist", mida esitab EFK Tõnu Kaljuste juhatamisel.
Rahaeraldus ERSO-le
Kultuuriminister Laine Jänes eraldas oma 02.12.2010 käskkirjaga ERSO-le toetust kontserdikulude osaliseks finantseerimiseks summas 1 500 000 krooni.
Seda eraldust on minister eelnevalt selgitanud mitmes oma avalikus esinemises - nii Riigikogu infotunnis 17.11 kui nt pikemas Eesti Päevalehe intervjuus 24.11.2010. Samuti on minister kutsunud üles töörahu taastama (artikliga 02.12.2010 Postimehes) ja teatanud, et valitsus koostöös parlamendiga püüab lahendada ka järgmise aasta puudujääke (Postimees 25.11, 07.12). 06.12 otsustas Riigikogu rahanduskomisjon selleks toetada 5 miljoni krooni eraldamist (vt Margus Tsahkna blogi, Mart Laari blogi, Riigikogu pressiteade). 2011.a. riigieelarve III lugemine toimus 08.12. Peale ERSO tegevuskulude oli rahanduskomisjon valmis suurendama ka Rahvusooper Estonia (7 miljoni kr võrra) ja Teater Vanemuise (5 miljoni kr võrra) eelarvet. Anneli Unt ütles, et täiendav eraldis kulub võlgade maksmiseks ja jooksvaks töötegemiseks (Postimees 09.12).
Orkestrimaailma finantsmurede tausta on avardanud õppejõud Kevin Kleinmann, kes Postimehes 26.11 rääkis mitme USA tipporkestri probleemidest. Mitte et see meid omaenda koduõue murede juures lohutaks, aga avardab lihtsalt pilku maailma üldiste suundumuste osas.
Kuna Eesti Päevaleht 30.11 tõstatas teema ERSO kõrval ka teiste kultuuriasutuste rahamuredest (nt Eesti Kontsert, vt EPL 01.12), on seda kommenteerinud ministeeriumi kantsler Siim Sukles ("Meie maa", 02.12).
Muudatus ERSO plaanides: dirigendina tuleb 30.12.2010 Pärnus ja 01.01.2011 Tallinnas kontserti juhatama Petr Altrichter.
Orkestrantide seisukohti on selgitanud 27.11.Postimehes Mihkel Peäske. ERSO-teemat lahkas ka 28.11 "Aeg luubis". ERSO orkestrandi igapäevatöö köögipoolt on tasakaalukal moel tutvustanud Sirbis 03.12 Mati Lukk. Vaid üks täpsustus sinna juurde: ministeerium ei kinnita ERSO peadirigendi kandidaati. Töölepingu sõlmimine on algusest lõpuni ERSO enda pädevuses.
Seda eraldust on minister eelnevalt selgitanud mitmes oma avalikus esinemises - nii Riigikogu infotunnis 17.11 kui nt pikemas Eesti Päevalehe intervjuus 24.11.2010. Samuti on minister kutsunud üles töörahu taastama (artikliga 02.12.2010 Postimehes) ja teatanud, et valitsus koostöös parlamendiga püüab lahendada ka järgmise aasta puudujääke (Postimees 25.11, 07.12). 06.12 otsustas Riigikogu rahanduskomisjon selleks toetada 5 miljoni krooni eraldamist (vt Margus Tsahkna blogi, Mart Laari blogi, Riigikogu pressiteade). 2011.a. riigieelarve III lugemine toimus 08.12. Peale ERSO tegevuskulude oli rahanduskomisjon valmis suurendama ka Rahvusooper Estonia (7 miljoni kr võrra) ja Teater Vanemuise (5 miljoni kr võrra) eelarvet. Anneli Unt ütles, et täiendav eraldis kulub võlgade maksmiseks ja jooksvaks töötegemiseks (Postimees 09.12).
Orkestrimaailma finantsmurede tausta on avardanud õppejõud Kevin Kleinmann, kes Postimehes 26.11 rääkis mitme USA tipporkestri probleemidest. Mitte et see meid omaenda koduõue murede juures lohutaks, aga avardab lihtsalt pilku maailma üldiste suundumuste osas.
Kuna Eesti Päevaleht 30.11 tõstatas teema ERSO kõrval ka teiste kultuuriasutuste rahamuredest (nt Eesti Kontsert, vt EPL 01.12), on seda kommenteerinud ministeeriumi kantsler Siim Sukles ("Meie maa", 02.12).
Muudatus ERSO plaanides: dirigendina tuleb 30.12.2010 Pärnus ja 01.01.2011 Tallinnas kontserti juhatama Petr Altrichter.
Orkestrantide seisukohti on selgitanud 27.11.Postimehes Mihkel Peäske. ERSO-teemat lahkas ka 28.11 "Aeg luubis". ERSO orkestrandi igapäevatöö köögipoolt on tasakaalukal moel tutvustanud Sirbis 03.12 Mati Lukk. Vaid üks täpsustus sinna juurde: ministeerium ei kinnita ERSO peadirigendi kandidaati. Töölepingu sõlmimine on algusest lõpuni ERSO enda pädevuses.
Subscribe to:
Posts (Atom)
