Eile (08.09) oli Äripäeva esikaanel suurelt Aivar Mäe, juures retooriline küsimus "Kas suurim paharet?" ja alapealkiri "Riigiasutusi auditeerinud riigikontrolli hinnangul sai suurima rikkumisega hakkama Aivar Mäe". Teemat üldistas sama päeva juhtkiri. Lehes leidus ka pikem artikkel "Kurioosumid maksumaksja varaga", milles pikemalt juttu Peterburi Jaani kiriku ehitamisloost ja probleemina välja eraldi toodud Eesti Kontserdi poolt kiriku renoveerimiseks võetud laen. Samuti on kurjustatud nt Sotsiaalministeeriumiga ja SA Eesti Koostöö Koguga. Tegu on ühega paljudest Riigikontrolli audititest, mida originaalis saab lugeda Riigikontrolli veebis.
Avalikkuse ette toodud kriitikale on Aivar Mäe vastanud, et lõpuni paberite järgi toimides oleks "Eesti sattunud Venemaal äpuseisusse" (Delfi 08.09.2010). Ka kultuuriminister selgitas: „Kindlasti on riigikontroll oluline organisatsioon, tasakaalustamaks finantsmaailmas toimuvat riigis ja avalik-õiguslikes asutustes, kuid sealjuures on oluline arvestada ka valdkondade eripära. Seda on mõnikord keeruline tabelisse panna.“ (Äripäev, 09.09.2010).
Niisiis, riigikontroll teeb küll vajalikku tööd, kuid kaldub ehk liiga palju lähtuma sellisest Eesti riigist, mis eksisteerib mitte reaalsuses, vaid paberite järgi. Umbes sama sisuga võiks kokku võtta ka need vastulaused, mis avaldas pressiteates majandus- ja kommunikatsiooniminister ning endise riigikontrolörina vastava valdkonna vaieldamatu tundja Juhan Parts pärast auditit "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele".
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment