2011. aasta oli muusikaelus mitmekesine ja edukas. Kokkuvõtete tegemine toimub mitte ainult aruannete, vaid ka kollegiaalse tunnustamise vormis.
Tänavu 30-aastaseks saav Eesti Kooriühing oma 28.01.2012 aastakontserdil kuulutas välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Nende hulgast olgu esimesena mainitud Aasta koor 2011 - kammerkoor Collegium Musicale, mille dirigent Endrik Üksvärav pälvis ka Aasta noore dirigendi tiitli. Ükski Eesti koor pole ühe aasta jooksul suutnud nii palju konkursivõite saavutada (Grand Prix, seitse esikohta, üks III koht ja kolm eripreemiat). Kultuuriminister Rein Lang andis üle tänukirjad konkurssidel edukalt osalenud kooride ja puhkpilliorkestrite dirigentidele.
Kultuurkapital andis sama päeva õhtul Pärnu Endlas üle oma aastapreemiad, sellest tegi telesaate ETV. Tõeliseks kõrgpunktiks nii videos kui elavas esituses sai muusika aastaauhinna pälvinud Anti Marguste elutark ja humoorikas esinemine. Veronika Portsmuth ja Raul Talmar said rahvakultuuri sihtkapitali aastaauhinna XI noorte laulu- ja tantsupeo eest. Sümpaatne oli ka, et arhitektuuri aastapreemia pälvis Juta Lember Peterburi Jaani kiriku interjööri eest.
Täiendavate tunnustus- ja toetusvõimaluste otsinguil algatas helikunsti sihtkapital UUSI STIPENDIUMIPROGRAMME.
Suur tunnustus tuli Eesti muusikutele ka Prantsusmaalt. Seoses festivaliga "Estonie tonique" pälvisid Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni (l´Ordre des Arts et Lettres) helilooja Helena Tulve ja ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve, samuti Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil (vt pressiteadet 17.01). Evert Sundja oma bändiga ei saanud küll ordenit, kuid sai Eurosonicul käies vägeva meediakajastuse France 24-s.
Usun, et muusikutele jagub tunnustust lähiajal veel - nii presidendi teenetemärkide kui riigi kultuuripreemiate näol. Kultuuripreemiate kandidaatide seas oli neid üksjagu. Meil on, keda tänada ja tunnustada.
Tuesday, 31 January 2012
Monday, 23 January 2012
Festivalide kalender 2012
Muusikafestivalide toetusprogrammi tähtaeg 20.01.2012 sai nüüd mööda ja töö laekunud taotlustega on alanud. Neid on tõesti rohkelt, üksjagu on ka esmakordseid taotlejaid. Püüame hoida ministeeriumis sellist tempot, et enne Kulka tähtaega 20.02 jõuaks komisjon oma töö ära teha.
Suurürituste korraldajatel on kindlasti edaspidi põhjust silma peal hoida EAS-i taotlusvoorudel, kus ka tänavu peaks avanema taas meede "Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamine".
Eesti Instituut on välja andnud traditsioonilise „Festivalide kalendri“ eesti keeles ja inglise keeles (nii veebi- kui ka trükiversioonis). Kalender esitab kireva valiku suurematest festivalidest ja kultuurisündmustest Eestis aastal 2012. Festivalide kalendris kajastatud sündmuste ja sadade teiste Eesti kultuuriürituste kohta meil ja mujal leiab põhjalikumat teavet ka veebikalendrist http://www.kultuur.info/ ning selle ingliskeelsest versioonist http://www.culture.ee/.
Eesti Instituudi koostatud ja loovagentuur Refleksi kujundatud kalender sisaldab festivalide lühitutvustusi ja pildimaterjali, ühtekokku teavet enam kui 200 kultuurisündmuse kohta. Valdkondadest on esindatud kunst, muusika, teater, film, pärimuskultuur, tants ja kirjandus, teatmik annab ülevaate ka valdkondadevahelistest kultuurisündmustest. Trükist tasub küsida Eesti Instituudist, Eesti turismiinfokeskustest ja kultuurielu sõlmpunktidest.
Kindlasti pole liiast lisada, et ka MTÜ Eesti Muusikafestivalid peab ka oma kodulehel oma liikmetel põhinevat festivalide kalendrit.
Suurürituste korraldajatel on kindlasti edaspidi põhjust silma peal hoida EAS-i taotlusvoorudel, kus ka tänavu peaks avanema taas meede "Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetamine".
Eesti Instituut on välja andnud traditsioonilise „Festivalide kalendri“ eesti keeles ja inglise keeles (nii veebi- kui ka trükiversioonis). Kalender esitab kireva valiku suurematest festivalidest ja kultuurisündmustest Eestis aastal 2012. Festivalide kalendris kajastatud sündmuste ja sadade teiste Eesti kultuuriürituste kohta meil ja mujal leiab põhjalikumat teavet ka veebikalendrist http://www.kultuur.info/ ning selle ingliskeelsest versioonist http://www.culture.ee/.
Eesti Instituudi koostatud ja loovagentuur Refleksi kujundatud kalender sisaldab festivalide lühitutvustusi ja pildimaterjali, ühtekokku teavet enam kui 200 kultuurisündmuse kohta. Valdkondadest on esindatud kunst, muusika, teater, film, pärimuskultuur, tants ja kirjandus, teatmik annab ülevaate ka valdkondadevahelistest kultuurisündmustest. Trükist tasub küsida Eesti Instituudist, Eesti turismiinfokeskustest ja kultuurielu sõlmpunktidest.
Kindlasti pole liiast lisada, et ka MTÜ Eesti Muusikafestivalid peab ka oma kodulehel oma liikmetel põhinevat festivalide kalendrit.
Tuesday, 17 January 2012
Konkursid ja noor muusik
Igaks juhuks olgu eraldi blogikandega üle korratud fakt, et peale kahe programmi, mida jätkuvalt haldab Kultuuriministeerium ("Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad" ning "Muusikafestivalid"), ootab sama 20.01.2012 tähtajaga taotlusi ka programm "Muusikakonkursid ja noor muusik", mida haldab Eesti Muusikanõukogu (EMN), kes saab selleks vahendid eraldi lepingu alusel riigieelarvest Kultuuriministeeriumilt.
Programmiga seonduvad miinimumpiirid: toetatavate konkursside või kursuste kogueelarve maht peab olema min 15 000 €, eraldise summa on min 2000 €. Igaks juhuks selgitan, et 2011. aastal, kui see programm oli veel alaprogrammina "Noor muusik" osa Kultuuriministeeriumi poolt jaotatavast programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid", oli nõutav kogueelarvemaht min 10 000 €, eraldise summa aga ikka min 2000 €.
Taotlusi võib EMN-le saata ka digiallkirjaga, aga lepinguid hakatakse sõlmima ainult paberil. Üldiselt on aga taotlemise tingimused ning taotluse ja aruande blanketid kujundatud senise ja taotlejatele juba tuttava ministeeriumi praktika alusel. Kes tahab paberil ja ümbrikus tuua, siis palun viia ümbrik lahkesti Muusikanõukogu postkasti (Kultuuriministeeriumi maja, aga hoovipealsest uksest sissepääsuga kontoritundidel vähemalt ajavahemikus kell 9-17 tööpäevadel).
Teine EMN poolt jaotatav programm on "Muusikatrükised", mis on otsene "õigusjärglane" kuni 2008. aastani toiminud programmile "Toetus muusikaalaste trükiste väljaandmiseks" ning mida EMN on jaotanud aastaid ka varem. Selle programmi tähtaeg on hilisem, 20.03.2012 - selleks, et info programmi taasavamisest ikka kõigi huvilisteni jõuaks ning et need jõuaks ette valmistada võimalikult sisukad projektid. Vajadus selle programmi taasavamiseks oli kahtlemata suur.
Festivalide programmiga seoses on tänavu olnud palju päringuid kohalikest kultuurikeskustest, kes on silmitsi faktiga, et kohaliku vallavalitsuse eelarvest jagub tänavu kultuurile oluliselt vähem raha. See tundub olema ühtlane suundumus üle Eesti, millest on mõistagi kahju. Minu esimesed soovitused sel puhul on:
- vaadata, kas kultuurikeskuse poolt korraldatava festivali profiil klapib kokku Kultuuriministeeriumi programmi "Muusikafestivalid" tingimustega (NB! sh festivali kogueelarvemaht peab olema min 30 000 €);
- vaadata üle ka "Folkloorifestivalide toetusprogramm" - tähtajaga 15.02.2012 - võib-olla žanriliselt sobib taotlus sinna sootuks paremini.
See viimane programm liikus aastavahetusel koos paari hea kolleegi ja veel seitsme programmiga Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri valdkonnast allasutusse, mille nimi on nüüd veidi lühendatult Rahvakultuuri Keskus. Samamoodi on ministeeriumist välja liikunud toetusprogramm "Teater maale", mille vahendeid jaotab nüüd EETEAL ehk Eesti Etendusasutuste Liit.
Programmiga seonduvad miinimumpiirid: toetatavate konkursside või kursuste kogueelarve maht peab olema min 15 000 €, eraldise summa on min 2000 €. Igaks juhuks selgitan, et 2011. aastal, kui see programm oli veel alaprogrammina "Noor muusik" osa Kultuuriministeeriumi poolt jaotatavast programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid", oli nõutav kogueelarvemaht min 10 000 €, eraldise summa aga ikka min 2000 €.
Taotlusi võib EMN-le saata ka digiallkirjaga, aga lepinguid hakatakse sõlmima ainult paberil. Üldiselt on aga taotlemise tingimused ning taotluse ja aruande blanketid kujundatud senise ja taotlejatele juba tuttava ministeeriumi praktika alusel. Kes tahab paberil ja ümbrikus tuua, siis palun viia ümbrik lahkesti Muusikanõukogu postkasti (Kultuuriministeeriumi maja, aga hoovipealsest uksest sissepääsuga kontoritundidel vähemalt ajavahemikus kell 9-17 tööpäevadel).
Teine EMN poolt jaotatav programm on "Muusikatrükised", mis on otsene "õigusjärglane" kuni 2008. aastani toiminud programmile "Toetus muusikaalaste trükiste väljaandmiseks" ning mida EMN on jaotanud aastaid ka varem. Selle programmi tähtaeg on hilisem, 20.03.2012 - selleks, et info programmi taasavamisest ikka kõigi huvilisteni jõuaks ning et need jõuaks ette valmistada võimalikult sisukad projektid. Vajadus selle programmi taasavamiseks oli kahtlemata suur.
Festivalide programmiga seoses on tänavu olnud palju päringuid kohalikest kultuurikeskustest, kes on silmitsi faktiga, et kohaliku vallavalitsuse eelarvest jagub tänavu kultuurile oluliselt vähem raha. See tundub olema ühtlane suundumus üle Eesti, millest on mõistagi kahju. Minu esimesed soovitused sel puhul on:
- vaadata, kas kultuurikeskuse poolt korraldatava festivali profiil klapib kokku Kultuuriministeeriumi programmi "Muusikafestivalid" tingimustega (NB! sh festivali kogueelarvemaht peab olema min 30 000 €);
- vaadata üle ka "Folkloorifestivalide toetusprogramm" - tähtajaga 15.02.2012 - võib-olla žanriliselt sobib taotlus sinna sootuks paremini.
See viimane programm liikus aastavahetusel koos paari hea kolleegi ja veel seitsme programmiga Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri valdkonnast allasutusse, mille nimi on nüüd veidi lühendatult Rahvakultuuri Keskus. Samamoodi on ministeeriumist välja liikunud toetusprogramm "Teater maale", mille vahendeid jaotab nüüd EETEAL ehk Eesti Etendusasutuste Liit.
Thursday, 12 January 2012
Toetused heliloomingule
Kultuuriminister kuulutas oma 11.01.2012 käskkirjaga nr 12 välja taotlusvooru toetusprogrammile "Heliloomingu tellimine". Taotluse esitamise tähtaeg on 3. veebruar 2012.a.
Erinevalt eelmisest aastast ei ole planeeritud programmile kohe ka sügisest tähtaega (mullu olid tähtajad 04.03 ja 16.09), kuid komisjonil on õigus jätta osa vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek ka teise tähtaja kehtestamiseks. Pean sellist asjade arengut ka tõenäoliseks, kuid kindlalt välja ei luba. Programmil "Heliloomingu tellimine" jääb ainsa programmina spetsiaalne taotluse vorm. Aruande vorm on muutunud - ning uut vormi võiks kasutada needki, kellel 2011. aastal saadud toetuse aruanne veel vaja teha. Tingimused (mida toetatakse ja mida mitte) on üldjoontes samaks jäänud (Vt ka 11.01 pressiteadet).
Kuigi mullu kasvas programm olulisel määral (ümberarvutatult 54 153 eurolt 159 779 eurole), osutus võimalikuks programmi vahendeid natuke veelgi tõsta, nimelt 173 200 euroni. Nii palju pole ka selles programmis veel kunagi vahendeid olnud.
Mullu taastatud "Resideeriv helilooja" pole enam reglementeeeritud alaprogrammina, kuid on jätkuvalt siiski olemas. Sel puhul peetakse toetuste määramisel oluliseks, et seda, et lisaks tellitavale teosele korraldaks taotleja veel mõne sama helilooja teose esitamise sama hooaja jooksul. Teisisõnu - tahaks näha, et kollektiiv, kes saab endale resideeriva helilooja, esitab kas korraga ühe autorikontserdi jagu teoseid või kujundab sama helilooja teostest omalaadse hooaega läbiva esituste sarja, tutvustades publikule nii tellitavat uudisteost kui ka varasemaid teoseid. Selleks, et komisjonil oleks selgem pilt, tuleks "Resideeriva helilooja" puhul tutvustada taotluses vabas vormis lisalehel kavandatud resideerimise hooaja plaane (kontserdid, salvestused jms).
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi. Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Erinevalt eelmisest aastast ei ole planeeritud programmile kohe ka sügisest tähtaega (mullu olid tähtajad 04.03 ja 16.09), kuid komisjonil on õigus jätta osa vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek ka teise tähtaja kehtestamiseks. Pean sellist asjade arengut ka tõenäoliseks, kuid kindlalt välja ei luba. Programmil "Heliloomingu tellimine" jääb ainsa programmina spetsiaalne taotluse vorm. Aruande vorm on muutunud - ning uut vormi võiks kasutada needki, kellel 2011. aastal saadud toetuse aruanne veel vaja teha. Tingimused (mida toetatakse ja mida mitte) on üldjoontes samaks jäänud (Vt ka 11.01 pressiteadet).
Kuigi mullu kasvas programm olulisel määral (ümberarvutatult 54 153 eurolt 159 779 eurole), osutus võimalikuks programmi vahendeid natuke veelgi tõsta, nimelt 173 200 euroni. Nii palju pole ka selles programmis veel kunagi vahendeid olnud.
Mullu taastatud "Resideeriv helilooja" pole enam reglementeeeritud alaprogrammina, kuid on jätkuvalt siiski olemas. Sel puhul peetakse toetuste määramisel oluliseks, et seda, et lisaks tellitavale teosele korraldaks taotleja veel mõne sama helilooja teose esitamise sama hooaja jooksul. Teisisõnu - tahaks näha, et kollektiiv, kes saab endale resideeriva helilooja, esitab kas korraga ühe autorikontserdi jagu teoseid või kujundab sama helilooja teostest omalaadse hooaega läbiva esituste sarja, tutvustades publikule nii tellitavat uudisteost kui ka varasemaid teoseid. Selleks, et komisjonil oleks selgem pilt, tuleks "Resideeriva helilooja" puhul tutvustada taotluses vabas vormis lisalehel kavandatud resideerimise hooaja plaane (kontserdid, salvestused jms).
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi. Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Toetused välisesinemistele
Kultuuriminister kuulutas oma 11.01.2012 käskkirjaga nr 11 välja taotlusvooru toetusprogrammile "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Taotluste tähtaeg on 03.02.2012.
Erinevalt eelmisest aastast ei ole planeeritud programmile kohe ka sügisest tähtaega (mullu olid tähtajad 25.02 ja 16.09), kuid komisjonil on õigus jätta osa vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek ka teise tähtaja kehtestamiseks. Programmil "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm. Ka tingimused (mida toetatakse ja mida mitte) on üldjoontes samaks jäänud (vt ka 11.01 pressiteadet).
Olulisim uudis on aga see, et programmis on oluliselt rohkem raha - senise 65 026 € asemel 133 000 eurot, seega kasv üle kahe korra.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi. Kaasfinantseeringute puhul olgu selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Erinevalt eelmisest aastast ei ole planeeritud programmile kohe ka sügisest tähtaega (mullu olid tähtajad 25.02 ja 16.09), kuid komisjonil on õigus jätta osa vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek ka teise tähtaja kehtestamiseks. Programmil "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm. Ka tingimused (mida toetatakse ja mida mitte) on üldjoontes samaks jäänud (vt ka 11.01 pressiteadet).
Olulisim uudis on aga see, et programmis on oluliselt rohkem raha - senise 65 026 € asemel 133 000 eurot, seega kasv üle kahe korra.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi. Kaasfinantseeringute puhul olgu selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena.
Tuesday, 10 January 2012
Toetused festivalidele
Festivalikorraldajad on loodetavasti juba märganud, et taotlusvoor programmile "Muusikafestivalid" on avatud ning et tähtaeg on taotlemiseks juba 20. jaanuaril 2012.
Kultuuriminister kuulutas 30.12.2011 välja oma käskkirjaga nr 470 taotlusvooru programmile "Muusikafestivalid". Tähtaeg on mullusega (11.02.2011) võrreldes toodud oluliselt varasemaks, lähtudes taotlejate huvidest. Veel toon välja järgmised muudatused:
1. programmist jagatakse nüüd vahendeid üksnes festivalidele. Mullu oli selle programmi nimi veel "Muusikafestivalid ja -konkursid", mille juurde kuulus ka alaprogramm "Noor muusik". Nüüdsest on programm "Muusikakonkursid ja noor muusik" eraldi jaotatav Eesti Muusikanõukogu poolt - samuti tähtajaga 20.01.2012. Seal on nõutav minimaalne kogueelarvemaht tõusnud 10 000 eurolt 15 000 eurole. Vahendid uue programmi jaoks annab Kultuuriministeerium Muusikanõukogule koos tegevustoetusega.
2. Raha on festivalide programmis tänavu rohkem - mulluse 138 049 € asemel (mille sisse kuulusid ka konkursid ja alamprogramm "Noor muusik") on nüüd 252 300 eurot. Meenutaksin, et 2010 oli programmile raha veel vähem, ümberarvutatult 102 875 €.
3. Praegu on välja kuulutatud ainult üks tähtaeg, 20.01 (mullu oli kaks tähtaega, 11.02 ja 09.09). Tõsi, komisjonil on käskkirjaga antud õigus jätta osa programmi vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek programmi teise taotlusvooru väljakuulutamiseks. Ent siiski soovitaks kõigil oma järgmise plaanitava festivali kohta taotlus ära teha.
4. Programmi tingimustes (koostöös MTÜ-ga Eesti Muusikafestivalid ja Eesti Muusikanõukoguga) on tõstetud kogueelarvemahu alammäära seniselt 20 000 eurolt 30 000 eurole. Koos programmimahu kasvuga tahab komisjon toetada festivalikorraldajaid senisest suuremate eraldistega.
Programmil "Muusikafestivalid" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi. Kaasfinantseeringute puhul olgu selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena. Komisjoni tööd juhib asekantsler Ragnar Siil.
Kultuuriminister kuulutas 30.12.2011 välja oma käskkirjaga nr 470 taotlusvooru programmile "Muusikafestivalid". Tähtaeg on mullusega (11.02.2011) võrreldes toodud oluliselt varasemaks, lähtudes taotlejate huvidest. Veel toon välja järgmised muudatused:
1. programmist jagatakse nüüd vahendeid üksnes festivalidele. Mullu oli selle programmi nimi veel "Muusikafestivalid ja -konkursid", mille juurde kuulus ka alaprogramm "Noor muusik". Nüüdsest on programm "Muusikakonkursid ja noor muusik" eraldi jaotatav Eesti Muusikanõukogu poolt - samuti tähtajaga 20.01.2012. Seal on nõutav minimaalne kogueelarvemaht tõusnud 10 000 eurolt 15 000 eurole. Vahendid uue programmi jaoks annab Kultuuriministeerium Muusikanõukogule koos tegevustoetusega.
2. Raha on festivalide programmis tänavu rohkem - mulluse 138 049 € asemel (mille sisse kuulusid ka konkursid ja alamprogramm "Noor muusik") on nüüd 252 300 eurot. Meenutaksin, et 2010 oli programmile raha veel vähem, ümberarvutatult 102 875 €.
3. Praegu on välja kuulutatud ainult üks tähtaeg, 20.01 (mullu oli kaks tähtaega, 11.02 ja 09.09). Tõsi, komisjonil on käskkirjaga antud õigus jätta osa programmi vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek programmi teise taotlusvooru väljakuulutamiseks. Ent siiski soovitaks kõigil oma järgmise plaanitava festivali kohta taotlus ära teha.
4. Programmi tingimustes (koostöös MTÜ-ga Eesti Muusikafestivalid ja Eesti Muusikanõukoguga) on tõstetud kogueelarvemahu alammäära seniselt 20 000 eurolt 30 000 eurole. Koos programmimahu kasvuga tahab komisjon toetada festivalikorraldajaid senisest suuremate eraldistega.
Programmil "Muusikafestivalid" on üldised nii taotluse vorm kui ka aruande vorm.
Kindlasti tasub igal taotlejal igaks juhuks üle vaadata, et ei oleks ministeeriumi ees aruandevõlgnevusi. Kaasfinantseeringute puhul olgu selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga, saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks failidena. Komisjoni tööd juhib asekantsler Ragnar Siil.
Toetused "eraõiguslikele"
Igaks juhuks kordan üle juba aastavahetusel avalikustatud info (pressiteade 30.12.2011), et taotlusvoor eraõiguslike kollektiivide ja korraldajate osas on välja kuulutatud, tähtaeg on juba 20. jaanuaril 2012.
Kultuuriminister kuulutas 30.12.2011 välja oma käskkirjaga nr 471 taotlusvooru programmile "Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad". Tähtaeg on mullusega (20.01.2011) võrreldes toodud veel varasemaks, lähtudes taotlejate huvidest. Veel toon välja järgmised muudatused:
1. senised kaks eraldi programmi - "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ja "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" (mida menetles küll sama komisjon) on nüüd ühendatud, et oleks võimalik paindlikumalt otsuseid teha;
2. kontserdikorraldajad peavad nüüd taotlemiseks ja aruandluseks kasutama sama üldvormi, mida muusikakollektiivid kasutasid juba varem. Täpsustatud tingimused annavad seejuures näpunäiteid vormi täitmiseks.
3. Nagu juba teatasin ülevaates 2012. aasta eelarvest, on raha liitprogrammis tänavu oluliselt rohkem - mulluse kahe programmi koondsumma 57 846 € + 29 208 € = 87 054 € asemel on tänavu jaotada 372 563 eurot.
Seda üldist aruandevormi võiks kasutada ka kontserdikorraldajad, kes praegu vormistavad oma 2011. aasta aruannet. Kui tekib küsimusi, siis küsige. Üldjoontes jäävad aga taotlemise tingimused samaks.
Võlglaste osas on põhimõtted jätkuvalt ranged: kui taotlejal on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutama. Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda.
Kaasfinantseeringute puhul olgu selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga (mis on soovituslik), saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui väljatrükitult paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Komisjoni tööd juhib asekantsler Ragnar Siil.
Sama tähtajaga (20.01.2012) on ka programm "Muusikafestivalid". Lähipäevil kuulutab minister välja programmid "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine", tähtajaga 03.02.2012.
Kultuuriminister kuulutas 30.12.2011 välja oma käskkirjaga nr 471 taotlusvooru programmile "Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad". Tähtaeg on mullusega (20.01.2011) võrreldes toodud veel varasemaks, lähtudes taotlejate huvidest. Veel toon välja järgmised muudatused:
1. senised kaks eraldi programmi - "Eraõiguslikud muusikakollektiivid" ja "Eraõiguslikud kontserdikorraldajad" (mida menetles küll sama komisjon) on nüüd ühendatud, et oleks võimalik paindlikumalt otsuseid teha;
2. kontserdikorraldajad peavad nüüd taotlemiseks ja aruandluseks kasutama sama üldvormi, mida muusikakollektiivid kasutasid juba varem. Täpsustatud tingimused annavad seejuures näpunäiteid vormi täitmiseks.
3. Nagu juba teatasin ülevaates 2012. aasta eelarvest, on raha liitprogrammis tänavu oluliselt rohkem - mulluse kahe programmi koondsumma 57 846 € + 29 208 € = 87 054 € asemel on tänavu jaotada 372 563 eurot.
Seda üldist aruandevormi võiks kasutada ka kontserdikorraldajad, kes praegu vormistavad oma 2011. aasta aruannet. Kui tekib küsimusi, siis küsige. Üldjoontes jäävad aga taotlemise tingimused samaks.
Võlglaste osas on põhimõtted jätkuvalt ranged: kui taotlejal on aruandevõlg mõnest eelnevast toetusest (mitte ainult muusika valdkonnas, vaid ükskõik millise Kultuuriministeeriumi programmi raames), ei hakata komisjonis sellist taotlust arutama. Üks võimalus võlgnevuste korraldamiseks (kui nt projekt on objektiivsetel põhjustel edasi lükkunud) on esitada vastavalt blanketil lepingu muutmise avaldus. Ent ministeeriumil on õigus lepingu muutmisest keelduda.
Kaasfinantseeringute puhul olgu selgelt ja õiges lahtris kirjas, kas näiteks Kultuurkapitalist taotletav summa on juba eraldatud (ja millises mahus) või on alles menetluses (ja milline on sel juhul vastamise tähtpäev) - täpselt nagu vormis kirjas.
Kui saadate taotluse digiallkirjaga (mis on soovituslik), saatke see palun e-posti üldaadressile min (at) kul.ee. Kõik taotlused, nii digiallkirjaga kui väljatrükitult paberil esitatud, palun dubleerivalt saata minule eero.raun (at) kul.ee, siis kogun taotlused komisjoni liikmete jaoks kettale. Komisjoni tööd juhib asekantsler Ragnar Siil.
Sama tähtajaga (20.01.2012) on ka programm "Muusikafestivalid". Lähipäevil kuulutab minister välja programmid "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine", tähtajaga 03.02.2012.
Monday, 2 January 2012
Muusika-eelarve 2012
Pärast Vabariigi Presidendi poolt 2011. aasta riigieelarve seaduse väljakuulutamist, sai ka kultuuriminister oma 30.12.2011 käskkirjaga nr 468 kinnitada Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2012. aasta eelarve kulud summas 167 566 144 eurot. Finantseerimistehingud (laenude tagasimaksed ja kapitaliliising) jäid vähenevalt summasse 2 033 642 eurot (2011. aastal olid summad vastavalt 173 101 608 € ja 2 224 101 €).
Muusikavaldkonna programmide osas on 2012.a. eelarves järgmine pilt:
1. Muusikafestivalid - 252 300 € (mullu 138 049 €, aga sh ka konkursid ja alamprogramm "Noor muusik", mis nüüdsest jäävad eraldi programmina Eesti Muusikanõukogu jaotada);
2. Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad - 372 563 € (mullu eraldi programmidena Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 57 846 € ja Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 29 208 eurot, mis kokku teeb 87 054 €);
3. Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 133 000 € (mullu 65 026 eurot);
4. Heliloomingu tellimine - 173 200 € (mullu 159 779 € = 2 500 000 EEK, 2010. aastal oli summa 847 500 EEK), sealhulgas taastatud resideeruva helilooja toetus;
Niisiis on programmid kõik kasvanud, summeeritult rohkem kui kaks korda. Kõige vähem heliloomingu-programm, mis saavutas olulise kasvu juba mullu. Kõige rohkem aga "eraõiguslike" programm, isegi 4,28 korda. Loomulikult on see selge kultuuripoliitiline otsus, et eraõiguslik initsiatiiv väärib senisest märksa kaalukamat toetust. Kokkuvõetult: muusikavaldkonna programmid on kasvanud rekordiliselt suure mahuni.
Institutsioonide eraldised:
- Rahvusooper Estonia - 7 010 167 €;
- Pärnu Linnaorkester - tegevustoetus 15 703 €;
- Narva Linna Sümfooniaorkester - 15 703 €;
- Eesti Muusikafestivalid MTÜ - 7190 €;
- Eesti Muusika Arenduskeskus - 40 000 €;
- Eesti Muusika Infokeskus - 68 000 €;
- Eesti Pärimusmuusika Keskus - 128 232 €;
- SA Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus - 255 647 €;
- Eduard Tubina kogutud teoste kirjastamine - 14 000 €;
- Eesti Muusikanõukogu - 101 500 € - sellest summast valdava enamuse moodustavad uuesti ellu kutsutud programm "Muusikatrükised" ning ministeeriumi muusikafestivalide programmist eraldatud programm "Muusikakonkursid ja noor muusik".
Riigiasutustele (Eesti Kontsert, ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor) antavad eraldised on jaotatud mitmele eelarvereale. Üldpilt on see, et personali- ja majandamiskulud on püütud Rahandusministeeriumi suuniste alusel hoida 2011. aasta tasemel, kapitaliliisingu summad vähenevad vastavalt sõlmitud lepingutele. ERSO saab endale soetada uue timpanikomplekti - praegu kasutusel olev on pärit lausa nõukogude ajast.
Lisaks saab muusikavaldkond eraldisi mujaltki, näiteks kasvõi riikidevaheliste kultuurikoostöö lepingutest ja kuue kultuuriesindaja (Helsingi, Moskva, Berliin, Pariis, London, Brüssel) tegevuskuludest. Eesti Kontsertkooriga seonduv "Filharmooniline tegevus" saab 300 000 €, Rahvusooperi poistekoor 44 738 €. Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamise üldsumma on 771 211 €. Uue EL programmiperioodi eel saavad üha olulisemaks sellisedki eelarveread nagu Kaunite kunstide EL ühisprojektide kaasfinantseerimine (100 000 €) või Kultuuripoliitika ja -uuringute programm (15 207 €), samuti EL kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine (48 760 €).
Hasartmängumaksu laekumisest kavandatakse eraldisi kultuuriprojektidele 296 219 €, programm "Eesti kultuur maailmas" 300 000 €. Kultuurkapitali eelarvemaht on tänavu 21 848 000 €. Neistki allikatest saab muusikavaldkond kindlasti tuge. Riigi kultuuripreemiate jaoks on eelarves 240 000 €, ministri poolt antavate kulturistipendiumide jaoks 46 000 €.
Selliseid olulisi suurüritusi, nagu 2011. aastal oli peale kultuuripealinna veel IMC (Rahvusvaheline Muusikanõukogu) Maailmafoorum või Europe Jazz Network'i peaassamblee, 2012. aastal praegu kavas ei ole. Üldistatult võiks öelda, et 2012. aasta tegevus võiks olla suunatud masu-aegsete kärbete ja ebakindluse ületamisele ning aluste rajamises uuele tõusule (kooskõlas kultuuripolitika arengusuundade formuleerimisega, mille osas algavad nüüd valdkondlikud arutelud).
Ministeeriumi toetusprogrammid on osaliselt juba välja kuulutatud, tervikuna saavad tähtajad olema järgmised:
20.01 - Muusikafestivalid; Eraõiguslikud muusikafestivalid ja kontserdikorraldajad (NB! viimaste jaoks kehtib nüüd teine, taotlemise üldvorm);
20.01 - Muusikakonkursid ja noor muusik (Eesti Muusikanõukogu korraldamisel);
03.02 - Eesti muusika rahvusvahelisel areenil; Heliloomingu tellimine
20.03 - Muusikatrükised (Eesti Muusikanõukogu korraldamisel);
Muusikavaldkonna programmide osas on 2012.a. eelarves järgmine pilt:
1. Muusikafestivalid - 252 300 € (mullu 138 049 €, aga sh ka konkursid ja alamprogramm "Noor muusik", mis nüüdsest jäävad eraldi programmina Eesti Muusikanõukogu jaotada);
2. Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad - 372 563 € (mullu eraldi programmidena Eraõiguslikud kontserdikorraldajad - 57 846 € ja Eraõiguslikud muusikakollektiivid - 29 208 eurot, mis kokku teeb 87 054 €);
3. Eesti muusika rahvusvahelisel areenil - 133 000 € (mullu 65 026 eurot);
4. Heliloomingu tellimine - 173 200 € (mullu 159 779 € = 2 500 000 EEK, 2010. aastal oli summa 847 500 EEK), sealhulgas taastatud resideeruva helilooja toetus;
Niisiis on programmid kõik kasvanud, summeeritult rohkem kui kaks korda. Kõige vähem heliloomingu-programm, mis saavutas olulise kasvu juba mullu. Kõige rohkem aga "eraõiguslike" programm, isegi 4,28 korda. Loomulikult on see selge kultuuripoliitiline otsus, et eraõiguslik initsiatiiv väärib senisest märksa kaalukamat toetust. Kokkuvõetult: muusikavaldkonna programmid on kasvanud rekordiliselt suure mahuni.
Institutsioonide eraldised:
- Rahvusooper Estonia - 7 010 167 €;
- Pärnu Linnaorkester - tegevustoetus 15 703 €;
- Narva Linna Sümfooniaorkester - 15 703 €;
- Eesti Muusikafestivalid MTÜ - 7190 €;
- Eesti Muusika Arenduskeskus - 40 000 €;
- Eesti Muusika Infokeskus - 68 000 €;
- Eesti Pärimusmuusika Keskus - 128 232 €;
- SA Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus - 255 647 €;
- Eduard Tubina kogutud teoste kirjastamine - 14 000 €;
- Eesti Muusikanõukogu - 101 500 € - sellest summast valdava enamuse moodustavad uuesti ellu kutsutud programm "Muusikatrükised" ning ministeeriumi muusikafestivalide programmist eraldatud programm "Muusikakonkursid ja noor muusik".
Riigiasutustele (Eesti Kontsert, ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor) antavad eraldised on jaotatud mitmele eelarvereale. Üldpilt on see, et personali- ja majandamiskulud on püütud Rahandusministeeriumi suuniste alusel hoida 2011. aasta tasemel, kapitaliliisingu summad vähenevad vastavalt sõlmitud lepingutele. ERSO saab endale soetada uue timpanikomplekti - praegu kasutusel olev on pärit lausa nõukogude ajast.
Lisaks saab muusikavaldkond eraldisi mujaltki, näiteks kasvõi riikidevaheliste kultuurikoostöö lepingutest ja kuue kultuuriesindaja (Helsingi, Moskva, Berliin, Pariis, London, Brüssel) tegevuskuludest. Eesti Kontsertkooriga seonduv "Filharmooniline tegevus" saab 300 000 €, Rahvusooperi poistekoor 44 738 €. Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamise üldsumma on 771 211 €. Uue EL programmiperioodi eel saavad üha olulisemaks sellisedki eelarveread nagu Kaunite kunstide EL ühisprojektide kaasfinantseerimine (100 000 €) või Kultuuripoliitika ja -uuringute programm (15 207 €), samuti EL kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamine (48 760 €).
Hasartmängumaksu laekumisest kavandatakse eraldisi kultuuriprojektidele 296 219 €, programm "Eesti kultuur maailmas" 300 000 €. Kultuurkapitali eelarvemaht on tänavu 21 848 000 €. Neistki allikatest saab muusikavaldkond kindlasti tuge. Riigi kultuuripreemiate jaoks on eelarves 240 000 €, ministri poolt antavate kulturistipendiumide jaoks 46 000 €.
Selliseid olulisi suurüritusi, nagu 2011. aastal oli peale kultuuripealinna veel IMC (Rahvusvaheline Muusikanõukogu) Maailmafoorum või Europe Jazz Network'i peaassamblee, 2012. aastal praegu kavas ei ole. Üldistatult võiks öelda, et 2012. aasta tegevus võiks olla suunatud masu-aegsete kärbete ja ebakindluse ületamisele ning aluste rajamises uuele tõusule (kooskõlas kultuuripolitika arengusuundade formuleerimisega, mille osas algavad nüüd valdkondlikud arutelud).
Ministeeriumi toetusprogrammid on osaliselt juba välja kuulutatud, tervikuna saavad tähtajad olema järgmised:
20.01 - Muusikafestivalid; Eraõiguslikud muusikafestivalid ja kontserdikorraldajad (NB! viimaste jaoks kehtib nüüd teine, taotlemise üldvorm);
20.01 - Muusikakonkursid ja noor muusik (Eesti Muusikanõukogu korraldamisel);
03.02 - Eesti muusika rahvusvahelisel areenil; Heliloomingu tellimine
20.03 - Muusikatrükised (Eesti Muusikanõukogu korraldamisel);
Uusaastakontsertidest
Viini uusaastakontserti 1. jaanuaril juhatas tänavu maestro Mariss Jansons, kes enda tutvustamisel palus rõhutada mitte Lätimaist sünnipära, vaid kauaaegset elukohta - ehk et maestro on pärit sellisest väärikast muusikamaailma metropolist nagu Peterburi. Muidugi tekkisid sel puhul paralleelid Järvidega, kes just enda Eestiga seotust rõhutavad.
Mõnigi on küsinud minult, et miks ükski Järvidest pole tänaseni Viini uusaastakontserti juhatanud? Vastus minu meelest lihtne - Neeme ja algselt ka tema poegade tegevuse fookuses on olnud pigem Põhjamaad ja USA. Saksakeelses kultuuriruumis on nende tegevus aktiivsemaks muutunud alles viimase kümnendiga. Ja kui esinemised näiteks Berliini Filharmoonikutega on küll ka eestimaisesse telepilti jõudnud, siis Viini Filharmoonikutega on Järvide seos kahtlemata kordades episoodilisem kui 20 aastat viinlastega koostööd teinud Mariss Jansonsil. Aga küll nad jõuavad. Kristjan on seni olnud Järvidest kõige aktiivsem Viinis tegutseja.
Kellel ETV otseülekanne Viini uusaastakontserdilt 01.01.2012 nägemata jäi, saab seda vaadata korduses laupäeval, 07.01 kell 11.00 ETV-2-s.
Uusaastakontserdi kohalik analoog ehk 01.01 õhtul ETV eetris olnud Eesti Kontserdi ja Hennessy kontsert oli iseenesest originaalse kava ja heade esinejatega. Mustonen dirigendina tegi elektriseerivat show'd ikka täie raha eest. Aga mind jäi häirima kahe lõpuloo (Page-Plant'i duo "Immigrant Song" ja "Friends") esitlemisel see piiriderikkumise vasikavaimustus, mis sallivust jutlustas kuidagi ortodokssel kujul. See tundus ikka üsna kolklik, sest selliseid crossover-trikke on ka kõige mainekamad orkestrid ammu ära proovinud. Led Zeppelin on muidugi väärt rockiklassika ja konkreetsed seaded olid ka üsna talutavad, kuid kaste, milles neid välja pakuti, tundus provintslikuna.
Mõnigi on küsinud minult, et miks ükski Järvidest pole tänaseni Viini uusaastakontserti juhatanud? Vastus minu meelest lihtne - Neeme ja algselt ka tema poegade tegevuse fookuses on olnud pigem Põhjamaad ja USA. Saksakeelses kultuuriruumis on nende tegevus aktiivsemaks muutunud alles viimase kümnendiga. Ja kui esinemised näiteks Berliini Filharmoonikutega on küll ka eestimaisesse telepilti jõudnud, siis Viini Filharmoonikutega on Järvide seos kahtlemata kordades episoodilisem kui 20 aastat viinlastega koostööd teinud Mariss Jansonsil. Aga küll nad jõuavad. Kristjan on seni olnud Järvidest kõige aktiivsem Viinis tegutseja.
Kellel ETV otseülekanne Viini uusaastakontserdilt 01.01.2012 nägemata jäi, saab seda vaadata korduses laupäeval, 07.01 kell 11.00 ETV-2-s.
Uusaastakontserdi kohalik analoog ehk 01.01 õhtul ETV eetris olnud Eesti Kontserdi ja Hennessy kontsert oli iseenesest originaalse kava ja heade esinejatega. Mustonen dirigendina tegi elektriseerivat show'd ikka täie raha eest. Aga mind jäi häirima kahe lõpuloo (Page-Plant'i duo "Immigrant Song" ja "Friends") esitlemisel see piiriderikkumise vasikavaimustus, mis sallivust jutlustas kuidagi ortodokssel kujul. See tundus ikka üsna kolklik, sest selliseid crossover-trikke on ka kõige mainekamad orkestrid ammu ära proovinud. Led Zeppelin on muidugi väärt rockiklassika ja konkreetsed seaded olid ka üsna talutavad, kuid kaste, milles neid välja pakuti, tundus provintslikuna.
Õnnistatud uut aastat!
Tuhat aastat tagasi tähendas selline segaduste aeg, nagu praegu Euroopas valitseb, üheselt seda, et seppadel tuli hakata rohkem mõõku taguma. Tänapäeval, kui kunagised otsetähendusega tarkuseterad on käändunud piltlikeks kujunditeks, soosib nende taga seisnud mõtte ähmastumist seegi, et ühiskond on ülimalt killustunud.
Nõnda võibki lõputult vaielda, mida tähendaks "mõõkade tagumine" ehk enda löögivõime tugevdamine 21. sajandil. Kas see on otseselt kaitsekulutuste suurendamine või välissuhtluse tugevdamine või investeeringud kinnisvarasse? Ja juhul, kui valida viimane, siis millisel teemal segumasin käivitada? Kas prioriteetseks valdkonnaks tuleb lugeda sisejulgeolek või keskkond või hoopis kultuur? Ning kuidas kõige sellega hakkama saada piiratud eelarve tingimustes, kus hinnad ehitusturul aina kallinevad? Miljoni dollari küsimused, eksole ...
Metsiku Lääne kauboidel oli ütlemine, et looda Jumalale, aga hoia ise ka püssirohi kuiv. Eestlane pragmaatikuna teeb viimast niikuinii, aga eetika-kategooriat puudutavate valikute puhul kipub iseennast üksi jätma. Ja kui siis pole piisavalt infot, aega ega vahest ka kooliharidust või südamehäält, mis aitaks õigemini valida, tekivadki probleemid, millest rääkis ka president Ilves oma uusaastakõnes.
Seepärast tasub uskuda, et meist igaühes on killuke Taevataati (maausu kombel öeldes), mille poole saab keerulistel hetkedel pöörduda. Mitte selleks, et ennast teistest tähtsamaks teha - sest ka kõige armetumale inimlapsele Sinu kõrval on antud põue täpselt samasugune killuke. Vaid seepärast, et inimeseks olemise vabaduse kõrval suuta välja mängida sellega kaasnev väärikus ja välja kanda igaühe rollist tulenev vastutus.
Õhtumaine kristlus on liialt palju ja mõnikord liialt manipulatsioonihõnguliste olupoliitiliste tagamõtete ajel rõhutanud juba sadu aastaid pärispattu kui inimese olemuslikku põhiainest. Mina usun, et meil tuleks järjest rohkem rääkida sellest, et inimesel on sünnipäraselt õigus õnnistusele - ning et enamjaolt jätame ise ennast oma valede mõtete, tegude ja tegematajätmistega sellest ilma. Tõsi, eks seepärast ongi olemas sellised geniaalsed psühholoogilised lahendused nagu lunastususund ja pattude andeksandmine. Need moodustavad otsekui aastatuhandete kestel hoolikalt läbi kaalutud eneseabi käsiraamatu, mida poleks arukas ignoreerida kellelgi.
Olen veendunud, et ka Eestil tervikuna on loomuomaselt olemas samasugune hoitud ja õnnistatud staatus. Et seda alles hoida, tuleb teha keerulistes olukordades valikuid, mis jääks läbikaalutuiks ja õigeteks pidevas dialoogis iseendas peituva absoluudiga. Ükskõik, kas nimetame seda iseenda alter ego siis kas südametunnistuseks, kartuseks Jumala ees või vastutustundeks esivanemate või lastelaste ees. Peaasi, et see alter ego meis ikka olemas oleks - sest muidu ajaks uhkus upakile ja isekus röötsakile rubla alla.
Usun oma rahvasse. Usun Eesti muusikutesse ja nende erilisse rolli selles, et meie rahvas püsiks ikka õnnistatud rajal. Selle rolli kandjatele saab osaks vähe tänu ja hüvitust. Kuid siiski on rahva ühisteadvuse sügavates soppides säilinud veel teadmine, et ajaloo palge ees on see asendamatult vajalik ja ülendavalt õilis roll. Sest "siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood".
Õnnistatud uut aastat Sulle, Eesti!
Nõnda võibki lõputult vaielda, mida tähendaks "mõõkade tagumine" ehk enda löögivõime tugevdamine 21. sajandil. Kas see on otseselt kaitsekulutuste suurendamine või välissuhtluse tugevdamine või investeeringud kinnisvarasse? Ja juhul, kui valida viimane, siis millisel teemal segumasin käivitada? Kas prioriteetseks valdkonnaks tuleb lugeda sisejulgeolek või keskkond või hoopis kultuur? Ning kuidas kõige sellega hakkama saada piiratud eelarve tingimustes, kus hinnad ehitusturul aina kallinevad? Miljoni dollari küsimused, eksole ...
Metsiku Lääne kauboidel oli ütlemine, et looda Jumalale, aga hoia ise ka püssirohi kuiv. Eestlane pragmaatikuna teeb viimast niikuinii, aga eetika-kategooriat puudutavate valikute puhul kipub iseennast üksi jätma. Ja kui siis pole piisavalt infot, aega ega vahest ka kooliharidust või südamehäält, mis aitaks õigemini valida, tekivadki probleemid, millest rääkis ka president Ilves oma uusaastakõnes.
Seepärast tasub uskuda, et meist igaühes on killuke Taevataati (maausu kombel öeldes), mille poole saab keerulistel hetkedel pöörduda. Mitte selleks, et ennast teistest tähtsamaks teha - sest ka kõige armetumale inimlapsele Sinu kõrval on antud põue täpselt samasugune killuke. Vaid seepärast, et inimeseks olemise vabaduse kõrval suuta välja mängida sellega kaasnev väärikus ja välja kanda igaühe rollist tulenev vastutus.
Õhtumaine kristlus on liialt palju ja mõnikord liialt manipulatsioonihõnguliste olupoliitiliste tagamõtete ajel rõhutanud juba sadu aastaid pärispattu kui inimese olemuslikku põhiainest. Mina usun, et meil tuleks järjest rohkem rääkida sellest, et inimesel on sünnipäraselt õigus õnnistusele - ning et enamjaolt jätame ise ennast oma valede mõtete, tegude ja tegematajätmistega sellest ilma. Tõsi, eks seepärast ongi olemas sellised geniaalsed psühholoogilised lahendused nagu lunastususund ja pattude andeksandmine. Need moodustavad otsekui aastatuhandete kestel hoolikalt läbi kaalutud eneseabi käsiraamatu, mida poleks arukas ignoreerida kellelgi.
Olen veendunud, et ka Eestil tervikuna on loomuomaselt olemas samasugune hoitud ja õnnistatud staatus. Et seda alles hoida, tuleb teha keerulistes olukordades valikuid, mis jääks läbikaalutuiks ja õigeteks pidevas dialoogis iseendas peituva absoluudiga. Ükskõik, kas nimetame seda iseenda alter ego siis kas südametunnistuseks, kartuseks Jumala ees või vastutustundeks esivanemate või lastelaste ees. Peaasi, et see alter ego meis ikka olemas oleks - sest muidu ajaks uhkus upakile ja isekus röötsakile rubla alla.
Usun oma rahvasse. Usun Eesti muusikutesse ja nende erilisse rolli selles, et meie rahvas püsiks ikka õnnistatud rajal. Selle rolli kandjatele saab osaks vähe tänu ja hüvitust. Kuid siiski on rahva ühisteadvuse sügavates soppides säilinud veel teadmine, et ajaloo palge ees on see asendamatult vajalik ja ülendavalt õilis roll. Sest "siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood".
Õnnistatud uut aastat Sulle, Eesti!
Subscribe to:
Posts (Atom)
