26.11.2009 kuulutas kultuuriminister Laine Jänes välja aasta kodaniku 2009, kelleks on helilooja Erkki-Sven Tüür. Aasta Kodanik valiti 23 kandidaadi seast komisjoni poolt, mida juhib kultuuriminister ja kuhu kuulub veel 10 inimest nii riigiaparaadist kui kolmandast sektorist. EST on selle tiitliga pärjatuist esimene muusik, varem on saanud tiitli nt Lennart Meri, Lagle Parek, Andrus Veerpalu jt.
Lisaks sel puhul väljastatud Kultuuriministeeriumi uudisele on kindlasti tore teada, mida Tüürist arvatakse tema kodusaarel Hiiumaal. Muidugi ollakse seal uhked, et EST loomingut esitavad maailmakuulsad orkestrid Ameerikast Austraaliani ning et helilooja teoste tellimuskalender on pilgeni juba aastani 2013. Aga samavõrd oluline on hiidlastele, et EST osaleb igal võimalusel oma külakogukonna ettevõtmistes, arutab ka noortega, kuidas elu saarel huvitavamaks ja võimalusterohkemaks kujundada. Aktiivse ja kaasamõtleva kodanikuna võtab EST sõna ja pakub lahendusi, kui Eesti riigil on ärevad ajad (nt aprillisündmused 2007) ning aitab Hiiumaa muusikaõpilastele klaverit soetada või Kõpu Majaka Fondi raha koguda. EST on südamega oma saare, riigi ja inimeste küljes, sest ka see on ta inspiratsiooni allikas. Palju õnne, Erkki-Sven!
Friday, 27 November 2009
Thursday, 26 November 2009
Joonase lähetamine ETV-s
EV90 juubeliaasta 2008 oli muusika valdkonna suhtes üsna helde. Meenutusena tollaste muusikasündmuste võimsast lõpp-punktist 21.11.2008 näitas ETV 26.11.2009 taas tookordset salvestust, selle eel aga Vardo Rumesseni intervjuud saatele "Mi". 100-aastaseks saanud suurteose lähetamine Euroopasse ja mujale maailma ei ole aga sugugi lõppenud...
Annotatsioon:
"Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta finaalina kõlas Estonia kontserdisaalis maestro Neeme Järvi juhatusel Rudolf Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine". Teos, mille esmaettekandest Leipzigis täitub 26. novembril 100 aastat, on Eesti muusikakultuuri üks alustalasid - muusika jõulisust on hinnatud võrdväärseks Mahleriga ja selle helidesse kätketud sõnumid kõnetavad kuulajaid kaugest minevikust tulevikuni. Esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, kammerkoor "Voces Musicales", Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid Pille Lill, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp ja Johann Tilli, orelil Piret Aidulo. Telesalvestus valmis Eesti Kontserdi, ERSO ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös. Režissöör Jason Starr (USA), helirežissöör Maido Maadik, tehnikajuht Sander Üksküla, produtsent Helen Valkna."
Annotatsioon:
"Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta finaalina kõlas Estonia kontserdisaalis maestro Neeme Järvi juhatusel Rudolf Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine". Teos, mille esmaettekandest Leipzigis täitub 26. novembril 100 aastat, on Eesti muusikakultuuri üks alustalasid - muusika jõulisust on hinnatud võrdväärseks Mahleriga ja selle helidesse kätketud sõnumid kõnetavad kuulajaid kaugest minevikust tulevikuni. Esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, kammerkoor "Voces Musicales", Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid Pille Lill, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp ja Johann Tilli, orelil Piret Aidulo. Telesalvestus valmis Eesti Kontserdi, ERSO ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös. Režissöör Jason Starr (USA), helirežissöör Maido Maadik, tehnikajuht Sander Üksküla, produtsent Helen Valkna."
Ettevõtluskoolitusest
Paljud muusikud on registreerinud ennast FIE-deks. Aga kas neist kõik ikka teavad, et tuleb enne 01.01.2010 ümber registreerida? Ja kuidas seda teha? Või kas oleks õigem hoopis teha OÜ? Ja kuidas seda veel teha? Neile ja teistele küsimustele küsimustele võiks täna vastuseid pakkuda muusikuid koondavad organisatsioonid.
Ühe näitena korraldas Eesti Interpreetide Liit 16.11. ettevõtlusseminari. Raamatupidamisfirma Avatrek tegevjuht Elo Mägi, kes on ise muusikute perest pärit, andis ülevaate erinevatest loovisikule sobivatest ettevõtlusvormidest ja selgitas nendega seotud võimalusi ja riske. Samuti rääkis ta äriseadustikust, raamatupidamisest ja maksustamisest. Kohal oli 24 muusikut, kellest enamus juba ettevõtjana tegutseb. EIL loodab sarnaste koolitustega jätkata ka 2010.
Äriregistri nõuanded erinevatele juriidilistele isikutele: http://www.just.ee/14568
Juhised FIE-le : http://www.emta.ee/index.php?id=4495
Ühe näitena korraldas Eesti Interpreetide Liit 16.11. ettevõtlusseminari. Raamatupidamisfirma Avatrek tegevjuht Elo Mägi, kes on ise muusikute perest pärit, andis ülevaate erinevatest loovisikule sobivatest ettevõtlusvormidest ja selgitas nendega seotud võimalusi ja riske. Samuti rääkis ta äriseadustikust, raamatupidamisest ja maksustamisest. Kohal oli 24 muusikut, kellest enamus juba ettevõtjana tegutseb. EIL loodab sarnaste koolitustega jätkata ka 2010.
Äriregistri nõuanded erinevatele juriidilistele isikutele: http://www.just.ee/14568
Juhised FIE-le : http://www.emta.ee/index.php?id=4495
Oratooriumikoorist
Seoses teemaga "Eesti Filharmoonia" selgitan oma seisukohti seoses nn Oratooriumikooriga.
Oratooriumikoor ei oleks püsiva koosseisuga kollektiiv, vaid tähendaks kunstilisi kollektiive ühendavas asutuses eelkõige eelarverida (ja nt koordineerivat projektijuhti), millest rahastatakse suure koori projektipõhist kokkukutsumist suurvormide ettekandmisel (kuni kuus korda aastas). Otsuse, millised koorid (ja lisajõud) on ühel või teisel puhul vajalikud, teevad asutuse juhid vastavalt repertuaarile – Händeli oratooriumid nõuavad üht, Rudolf Tobiase suurteosed teist ja Mahleri koorisümfoonia kolmandat moodi koosseisu. Koostööpartnerid võiks ERSO-le seejuures olla väga erineva tämbriga, ent hea tasemega koorid:
o RAM kui ühendasutuse ainus põhipalgal olev koor
o Eesti Filharmoonia Kammerkoor
o Rahvusooper Estonia ooperikoor tervikuna ning selle meeste- ja naistekoosseis eraldi
o Vanemuise ooperikoor
o Tütarlastekoor „Ellerhein“
o Rahvusooper Estonia poistekoor
Lätlaste suurim koor, 1942 asutatud riiklik segakoor "Latvija"kavandab muide 2010 debüüti USA-s esinemisega Lincoln Center'is New Yorgis. ;-)
Oratooriumikoor ei oleks püsiva koosseisuga kollektiiv, vaid tähendaks kunstilisi kollektiive ühendavas asutuses eelkõige eelarverida (ja nt koordineerivat projektijuhti), millest rahastatakse suure koori projektipõhist kokkukutsumist suurvormide ettekandmisel (kuni kuus korda aastas). Otsuse, millised koorid (ja lisajõud) on ühel või teisel puhul vajalikud, teevad asutuse juhid vastavalt repertuaarile – Händeli oratooriumid nõuavad üht, Rudolf Tobiase suurteosed teist ja Mahleri koorisümfoonia kolmandat moodi koosseisu. Koostööpartnerid võiks ERSO-le seejuures olla väga erineva tämbriga, ent hea tasemega koorid:
o RAM kui ühendasutuse ainus põhipalgal olev koor
o Eesti Filharmoonia Kammerkoor
o Rahvusooper Estonia ooperikoor tervikuna ning selle meeste- ja naistekoosseis eraldi
o Vanemuise ooperikoor
o Tütarlastekoor „Ellerhein“
o Rahvusooper Estonia poistekoor
Lätlaste suurim koor, 1942 asutatud riiklik segakoor "Latvija"kavandab muide 2010 debüüti USA-s esinemisega Lincoln Center'is New Yorgis. ;-)
Kohtumine kultuuriesindajatega
23.11 hommikul kogunes ligi 40 muusikaelu korraldajat Kultuuriministeeriumi, et kohtuda kõigi kuue naisega, kelle Eesti Vabariik praegu kultuuriesindajana välja on lähetanud. Need on Reet Weidebaum Berliinis, Reet Remmel Londonis, Kadri Jauram Brüsselis, Liisa Ojaveer Helsingis, Kersti Kirs Pariisis ja Helene Tedre Moskvas. Tegu oli esmakordse sellise kohtumisega, mis oli aga kindlasti vajalik - on ju infot välissuhete kohta muusikutele vaja nii värskete ideede ja kontaktide pärast, aga (eriti masu tingimustes) ka täiendavate teenimisvõimaluste pärast.
Iga kultuuriesindaja (kes töötab diplomaadina Eesti saatkonna juures) rääkis kohtumisel oma praegustest töödest ja tegemistest seoses muusika valdkonnaga. Samuti jagati kasulikke soovitusi Eesti heliloomingu ja interpreetide tutvustamiseks välismaal. Seejuures rõhutati, et kultuuriküsimustega tegelevad diplomaate leidub ju tegelikult rohkemgi kui need kuus - pressiatašeedest kultuurihuviliste suursaadikuteni. Publik, kelle hulgas oli nii süva-, jazz- kui rockmuusikuid, kuulas huviga ja küsis rohkelt küsimusi. Eraldi juturääkimist ja "nööbikeerutamist" ka pärast kohtumise lõppu jagus kauaks.
Siit leiate kultuuriesindajate kontaktandmed.
Iga kultuuriesindaja (kes töötab diplomaadina Eesti saatkonna juures) rääkis kohtumisel oma praegustest töödest ja tegemistest seoses muusika valdkonnaga. Samuti jagati kasulikke soovitusi Eesti heliloomingu ja interpreetide tutvustamiseks välismaal. Seejuures rõhutati, et kultuuriküsimustega tegelevad diplomaate leidub ju tegelikult rohkemgi kui need kuus - pressiatašeedest kultuurihuviliste suursaadikuteni. Publik, kelle hulgas oli nii süva-, jazz- kui rockmuusikuid, kuulas huviga ja küsis rohkelt küsimusi. Eraldi juturääkimist ja "nööbikeerutamist" ka pärast kohtumise lõppu jagus kauaks.
Siit leiate kultuuriesindajate kontaktandmed.
Loodi Eesti Muusika Arenduskeskus
Jätkuna 19.10.2009 postitusele "Euroraha muusika valdkonna arenguks" on hea meel teatada, et 24.11.2009 pidas EMTA ruumes oma asutamiskoosoleku MTÜ Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK). Uue MTÜ esimene tegemine on EASi taotluse lõpetamine muusika valdkonna arenduskeskuse loomiseks. Eeltaotlus osutus igatahes edukaks.
EMAK-i juhatusse saab põhikirja järgi kuuluda 5-15 liiget, praegu valiti sinna kõik kümme asutajaliiget: Marje Lohuaru (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Helen Sildna (Tallinn Music Week, MTÜ Muusikasuhtlus), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus) ja Juko-Mart Kõlar (MTÜ Eesti Muusika Eksport). Ülejäänud juhatuse liikmed on Ülo Krigul (Eesti Heliloojate Liit), Jaak Sooäär (Eesti Jazzliit), Mikk Targo (MTÜ Eesti Muusika Eksport), Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühing), Imbi Tarum (Eesti Interpreetide Liit), Kaie Tanner (Eesti Kooriühing), Ando Kiviberg (MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus).
Juhatuse esimeheks valiti Marje Lohuaru. MTÜ põhikirja koostamisega tegelesid aktiivselt Marje Lohuaru, Helen Sildna, Evi Arujärv ja Juko-Mart Kõlar. Kultuuriministeerium oli seejuures vaatleja ja nõuandja staatuses.
Tegu on esimese organisatsiooniga Eestis, kus on esindatud süva-, pärimus-, jazz- ja pop/rock-muusika. EMAK püüab eesti muusikat arendada välisekspertide sissetoomise ja manageride koolitamisega, suur eesmärk on eesti muusika ekspordistruktuuri loomine. Selleks jõudu tööle!
EMAK-i juhatusse saab põhikirja järgi kuuluda 5-15 liiget, praegu valiti sinna kõik kümme asutajaliiget: Marje Lohuaru (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Helen Sildna (Tallinn Music Week, MTÜ Muusikasuhtlus), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus) ja Juko-Mart Kõlar (MTÜ Eesti Muusika Eksport). Ülejäänud juhatuse liikmed on Ülo Krigul (Eesti Heliloojate Liit), Jaak Sooäär (Eesti Jazzliit), Mikk Targo (MTÜ Eesti Muusika Eksport), Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühing), Imbi Tarum (Eesti Interpreetide Liit), Kaie Tanner (Eesti Kooriühing), Ando Kiviberg (MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus).
Juhatuse esimeheks valiti Marje Lohuaru. MTÜ põhikirja koostamisega tegelesid aktiivselt Marje Lohuaru, Helen Sildna, Evi Arujärv ja Juko-Mart Kõlar. Kultuuriministeerium oli seejuures vaatleja ja nõuandja staatuses.
Tegu on esimese organisatsiooniga Eestis, kus on esindatud süva-, pärimus-, jazz- ja pop/rock-muusika. EMAK püüab eesti muusikat arendada välisekspertide sissetoomise ja manageride koolitamisega, suur eesmärk on eesti muusika ekspordistruktuuri loomine. Selleks jõudu tööle!
Saturday, 21 November 2009
Kulka uued koosseisud
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas 09.11.2009 Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat.
Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2009-2011 (tähestiku järjekorras):
Eero Raun, Tanel Ruben, Aarne Saluveer, Toomas Siitan, Timo Steiner, Kadri-Ann Sumera, Kulvo Tamra. Neist Ruben, Saluveer ja Siitan kuulusid ka eelmisesse koosseisu, nii et kogemust peaks jaguma. Oma esimesel koosolekul 26.11 valis helikunsti sihtkapital oma esimeheks Aarne Saluveeri ja aseesimeheks Toomas Siitani.
Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.
Miks on Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunikud sageli Kulka sihtkapitalides? Seepärast, et neid on esitanud mitmed valdkondlikud valitsusvälised organisatsioonid. Ja miks neid on esitatud? Kuna ma pole varem Kulka sihtkapitalis tegutsenud, tsiteerin siinkohal teisi.
Esitajad on põhjendanud sellist sammu seisukohaga, et valdkonnanõunike kaasamine ekspertidena parandab jooksvat infoliikumist, rahastamisotsuste kvaliteeti ja eesmärgipärasust ning aitab vähendada probleeme aruandevõlgnevustega.
Üleliigne pole mainida: valdkonnanõunikele endile on Kultuurkapitali sihtkapitali koosseisus osalemine täiendav, ent parema töötulemuse nimel põhjendatud töökoormus, millega ei kaasne majanduslikud huvid. Selleks aga, et siiski laiendada rahastamisotsuste kandepinda, on Kultuuriministeeriumil tava kutsuda ministri käskkirjaga määratavate toetusprogrammide jaotamise komisjonidesse valdkonnanõunike kõrvale teised inimesed, kes ei tegutse Kultuurkapitali sihtkapitalides.
Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2009-2011 (tähestiku järjekorras):
Eero Raun, Tanel Ruben, Aarne Saluveer, Toomas Siitan, Timo Steiner, Kadri-Ann Sumera, Kulvo Tamra. Neist Ruben, Saluveer ja Siitan kuulusid ka eelmisesse koosseisu, nii et kogemust peaks jaguma. Oma esimesel koosolekul 26.11 valis helikunsti sihtkapital oma esimeheks Aarne Saluveeri ja aseesimeheks Toomas Siitani.
Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.
Miks on Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunikud sageli Kulka sihtkapitalides? Seepärast, et neid on esitanud mitmed valdkondlikud valitsusvälised organisatsioonid. Ja miks neid on esitatud? Kuna ma pole varem Kulka sihtkapitalis tegutsenud, tsiteerin siinkohal teisi.
Esitajad on põhjendanud sellist sammu seisukohaga, et valdkonnanõunike kaasamine ekspertidena parandab jooksvat infoliikumist, rahastamisotsuste kvaliteeti ja eesmärgipärasust ning aitab vähendada probleeme aruandevõlgnevustega.
Üleliigne pole mainida: valdkonnanõunikele endile on Kultuurkapitali sihtkapitali koosseisus osalemine täiendav, ent parema töötulemuse nimel põhjendatud töökoormus, millega ei kaasne majanduslikud huvid. Selleks aga, et siiski laiendada rahastamisotsuste kandepinda, on Kultuuriministeeriumil tava kutsuda ministri käskkirjaga määratavate toetusprogrammide jaotamise komisjonidesse valdkonnanõunike kõrvale teised inimesed, kes ei tegutse Kultuurkapitali sihtkapitalides.
Friday, 20 November 2009
Uudiseid Lätist
Juba mõnda aega on Eesti kultuurielu üks põhilis lohutusi: "aga Lätis on kärpimised veel suuremad." Millele järgnevad erinevad infobitid - mõni tõene, mõni mitte.
Mis siis tegelikult Lätis nt kultuuri rahastamisel toimub, seda saab teada NGO Culturelab abiga. See MTÜ peab ülal veebilehte ja annab välja kvartaalset uudiskirja Läti kultuuripoliitikast, loometööstusest jms.
Niisiis: 2009.a. kärbiti Läti Kultuuriministeeriumi eelarvet (võrreldes 2008.a.-ga) -19.45%. Kui välja arvata eelarves sisalduvad Läti Rahvusraamatukogu ehitamise kulud ja EL projektidega seonduv, ulatuvad kärped isegi -34%-ni. Palju muret tekitab ka Läti Kulka eelarve vähendamine -45,9%. 2010. aasta eelarve suhtes ei saa veel midagi kindlat öelda, kuid ühe esialgse mustandi järgi ootab Kultuuriministeeriumi (võrreldes 2009.a.-ga) kärbe -30%.
Valitsus on otsustanud põhjalikult vähendada riigiasutuste kulutusi, aga ka arvulist hulka - viimase osas on kõigil ministeeriumitel käsk vähendada neid kuni 50%. Kõige enam - 17 - on riigiasutusi aga Kultuuriministeeriumi haldusalas, pärast kokkutõmbamist jääb neid 11. See tähendab mitme asutuse, nagu nt muuseumite liitmist või sulandamist ministeeriumi struktuuri jne.
Septembris 2009 valis rahvusvaheline zürii Riia Euroopa kultuuripealinnaks 2014. Kandideerisid ka Liepaja ja Cesis - ning nüüd on palju rahuolematust taas tsentraliseerituse teemadel.
Läti avalikus sektoris oli 2008. aastal kultuuritöötajate keskmine palk 504 LVL (720 EUR), veel 2005.a. oli see 171 LVL (244 EUR). Nõnda jõudis see mullu ligi samale tasemele avaliku teenistuse palgaga, mis oli 2008.a. LVL 564 (806 EUR). 2009 ja 2010 toovad siis olulise vähenemise. Pinget lisavad ka Seimi otsus vähendada 1. juulist 2009 pensione 10% täispensionäridele ja 70% töötavatele pensionäridele. Selle tulemusel vähenes töötavate pensionäride hulk juulis ühe kuuga 42.4%.
Mis siis tegelikult Lätis nt kultuuri rahastamisel toimub, seda saab teada NGO Culturelab abiga. See MTÜ peab ülal veebilehte ja annab välja kvartaalset uudiskirja Läti kultuuripoliitikast, loometööstusest jms.
Niisiis: 2009.a. kärbiti Läti Kultuuriministeeriumi eelarvet (võrreldes 2008.a.-ga) -19.45%. Kui välja arvata eelarves sisalduvad Läti Rahvusraamatukogu ehitamise kulud ja EL projektidega seonduv, ulatuvad kärped isegi -34%-ni. Palju muret tekitab ka Läti Kulka eelarve vähendamine -45,9%. 2010. aasta eelarve suhtes ei saa veel midagi kindlat öelda, kuid ühe esialgse mustandi järgi ootab Kultuuriministeeriumi (võrreldes 2009.a.-ga) kärbe -30%.
Valitsus on otsustanud põhjalikult vähendada riigiasutuste kulutusi, aga ka arvulist hulka - viimase osas on kõigil ministeeriumitel käsk vähendada neid kuni 50%. Kõige enam - 17 - on riigiasutusi aga Kultuuriministeeriumi haldusalas, pärast kokkutõmbamist jääb neid 11. See tähendab mitme asutuse, nagu nt muuseumite liitmist või sulandamist ministeeriumi struktuuri jne.
Septembris 2009 valis rahvusvaheline zürii Riia Euroopa kultuuripealinnaks 2014. Kandideerisid ka Liepaja ja Cesis - ning nüüd on palju rahuolematust taas tsentraliseerituse teemadel.
Läti avalikus sektoris oli 2008. aastal kultuuritöötajate keskmine palk 504 LVL (720 EUR), veel 2005.a. oli see 171 LVL (244 EUR). Nõnda jõudis see mullu ligi samale tasemele avaliku teenistuse palgaga, mis oli 2008.a. LVL 564 (806 EUR). 2009 ja 2010 toovad siis olulise vähenemise. Pinget lisavad ka Seimi otsus vähendada 1. juulist 2009 pensione 10% täispensionäridele ja 70% töötavatele pensionäridele. Selle tulemusel vähenes töötavate pensionäride hulk juulis ühe kuuga 42.4%.
Klaverite riigihankest
Telesaade "Mi" ja AK kultuuriuudised tõid 19.11.2009 välja ühe teema, mida pikemalt oli käsitlenud EMTA haldusdirektor Ott Maaten juba ka Õpetajate Lehes 16.10.2009 (refereering 20.10.2009 Delfis) - praegune Riigihangete seadus ei võimalda soetada klavereid, millel pianistid mängida tahaksid. Firma "Reval Piano", kes müüb Hiinast pärit odavamaid klavereid, on vaidlustanud EMTA riigihanked ja blokeerinud sellega EMTA plaanitud klaveripargi uuendamise.
Praegune seadus tagab lahenduse, mis muusikute silmis on absurdne - aga seaduslik. Ei aita seegi seaduse punkt, et "tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga" (§28, §94). Sest hankekonkursile tahab EMTA kutsuda mitu firmat - aga võitjaks võiks osutuda firma, kes pakub kvaliteedi ja hinna seoses sobivaimat, ent mitte odavaimat lahendust. Kui klavereid osta vähempakkumise korras, peaksid meie pianistid suud puhtaks pühkima nii Estoniast kui Bösendorferist - rääkimata veel Steinwayst.
Ott Maateni resümee: "RHS-i on vaja muuta, nii et muusikainstrumentide hindamisele kehtestataks eriregulatsioon või poleks muusikainstrumentide soetamisel vaja riigihanget korraldada. EMTA eelistaks viimast varianti, mis oleks ka tehniliselt lihtsam: oleks vaja vaid täiendada RHS-i §14 ja teha sinna muudatus, et leping sõlmitakse muusikainstrumentide soetamiseks."
Palju pole vaja - lisada nt seaduse §14 sobivale alapunktile otsa ... ja muusikainstrumente".
Praegune seadus tagab lahenduse, mis muusikute silmis on absurdne - aga seaduslik. Ei aita seegi seaduse punkt, et "tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga" (§28, §94). Sest hankekonkursile tahab EMTA kutsuda mitu firmat - aga võitjaks võiks osutuda firma, kes pakub kvaliteedi ja hinna seoses sobivaimat, ent mitte odavaimat lahendust. Kui klavereid osta vähempakkumise korras, peaksid meie pianistid suud puhtaks pühkima nii Estoniast kui Bösendorferist - rääkimata veel Steinwayst.
Ott Maateni resümee: "RHS-i on vaja muuta, nii et muusikainstrumentide hindamisele kehtestataks eriregulatsioon või poleks muusikainstrumentide soetamisel vaja riigihanget korraldada. EMTA eelistaks viimast varianti, mis oleks ka tehniliselt lihtsam: oleks vaja vaid täiendada RHS-i §14 ja teha sinna muudatus, et leping sõlmitakse muusikainstrumentide soetamiseks."
Palju pole vaja - lisada nt seaduse §14 sobivale alapunktile otsa ... ja muusikainstrumente".
Monday, 16 November 2009
Balti rahvusooperite koostööst
Reedel, 13.11.2009 allkirjastati Estonia talveaias Rahvusooper Estonia, Läti Rahvusooperi ja Leedu Rahvusooperi koostööleping järgnevateks aastateks. Allakirjutajad olid vastavalt peadirektorid Aivar Mäe, Andrejs Žagars ja Gintautas Kevišas kultuuriminister Laine Jänese juuresolekul.
Leping puudutab teatritevahelisi külalisetendusi (nt 2011 Läti rahvusooper Tallinnas ja Estonia Riias), artistide ja tehniliste töötajate vahetusi (nt kevadel 2010 ühine audition solistidele), ühiseid produktsioone (nt suvel 2012 massiivne Verdi "Aida" etendus Vilniuse, Riia ja Tallinna Lauluväljakul) jpm. Rahastamist loodetakse sellise tegevuse jaoks leida Interregist jt EL fondidest.
Läti ja Leedu rahvusooperi delegatsioonid eesotsas peadirektoritega tutvusid kahe päeva jooksul Estonia tööga, kohtusid kultuuriministriga ja vaatasid ooperit "Wallenberg". Ühiselt leiti, et ooperikunst on sedavõrd kallis, et on põhjust Baltimaid käsitleda selle kontekstis tervikliku turuna - iga riik eraldi jääks liiga väikeseks. Pikemalt on juttu koostööplaanidest Andres Laasiku artiklis 17.11.2009.
Integratsiooniteema kultuuripoliitikas
Koos Rahvastikuministri büroo sulgemisega leidis integratsiooniteema endale uue riigi-poolse haldaja Kultuuriministeeriumis. Asekantsler Anne-Ly Reimaale ja tema juhitavale kultuurilise mitmekesisuse osakonnale tähendab see muidugi tihedat suhtlemist rahvusvähemuste kultuuriseltsidega, kuid mitte ainult - sest ega rahvusvähemuste ja integratsiooni temaatika probleemid ei piirne ju ainult kultuuri valdkonnaga - ükskõik kui laialt ka kultuuri ei defineeriks.
Hiljutine uudis teatab, et Kultuuriministeerium ja Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond eraldasid lõimumisprotsessi soodustavate teatri- jt projektide toetuseks ligi kolm miljonit krooni. Kaheksa etendusasutust said rahastuse Integratsiooni Sihtasutuse konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuse” raames, nende seas ka kooriooper, jazzsalong ja kaks muusikali.
Sarnastest programmidest võikski ka edaspidi ja laiemalt raha küsida muusika valdkonna projektid. Üks esimesi initsiatiivi võtjaid, Pille Lille Muusikute Toetusfond / täiendõppe keskus on alustanud koostööd Vene Kultuurikeskusega, et muusika tooks kokku erinevatest rahvustest lapsed. Selline aktiivsus uute võimaluste otsimisel on positiivne ja tõestab, et äsja Pille Lillele määratud UNICEF Eesti rahvuskomitee aastapreemia (üks kaheksast) on läinud õigele adressaadile.
Hiljutine uudis teatab, et Kultuuriministeerium ja Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond eraldasid lõimumisprotsessi soodustavate teatri- jt projektide toetuseks ligi kolm miljonit krooni. Kaheksa etendusasutust said rahastuse Integratsiooni Sihtasutuse konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuse” raames, nende seas ka kooriooper, jazzsalong ja kaks muusikali.
Sarnastest programmidest võikski ka edaspidi ja laiemalt raha küsida muusika valdkonna projektid. Üks esimesi initsiatiivi võtjaid, Pille Lille Muusikute Toetusfond / täiendõppe keskus on alustanud koostööd Vene Kultuurikeskusega, et muusika tooks kokku erinevatest rahvustest lapsed. Selline aktiivsus uute võimaluste otsimisel on positiivne ja tõestab, et äsja Pille Lillele määratud UNICEF Eesti rahvuskomitee aastapreemia (üks kaheksast) on läinud õigele adressaadile.
Eesti Filharmooniast
Eesti Filharmoonia loomise teema jõudis laia avalikkuse ette 12.11.2009 AK kultuuriuudisena ja ETV saates "Mi" (intervjuu Laine Jänese ja Andres Siitaniga). Kommenteerisin ise seda teemat 14.11.2009 Klassikaraadio "Helikajas".
Niisiis, 1. jaanuarist 2010 on RAM ja Hortus Musicus mitte enam "Eesti Kontserdi" koosseisus, vaid samas asutuses koos ERSO-ga. Nende ja ka teiste kollektiivide sünergias (Filharmoonia Kammerkoor, Estonia ooperikoor?) peaks sündima ka kauaigatsetud oratooriumikoor. Selle asutuse enda nimeks peaks saama, nagu senistest aruteludest kõlama jäänud, Eesti Filharmoonia - ning seda ilmselt alates uuest hooajast.
Kultuuriministri seisukohad: "Kindlasti ei peaks looma oratooriumikoori täiesti nullist, ja selleks on meil olemas rahvusmeekoor (RAM), on olemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Ma usun, et just nende kollektiivide baasil koostöös sümfooniaorkestriga peaks saama loodud selline loominguline kooslus, kes suudab neli kuni kuus vokaalsümfoonilist suurvormi aastas välja tuua. Rahad tulevad riigieelarvest. Kindlasti ei hakka ümber tõstma praegust eelarvet ja kavas pole ümber tõsta ka juba riigikogule esitatud 2010. aasta eelarvet. Kuna see teema on oluline valitsusele, kabinetiliikmetele ja erinevatele fraktsioonidele, siis me püüame selleks leida lisavahendeid." "Kindlasti ei ole kavas hakata vähendama selle organisatsiooni loomise nimel kellegi teise eelarvet, ei sel ega järgneval aastal, vaid tuua kultuurieelarvesse lisaraha juurde.”
Rohkem praegu otsustatud ei ole, arutelud erinevatel tasanditel jätkuvad. Kultuuriministeerium on neis kindlasti osaline ka selle nimel, et sünniks võimalikult kvaliteetsed, läbikaalutletud otsused ning et tekiks võimalikult vähe kuulujutte ja muud infomüra. Paraku, nagu elu näitab, on just kõlakad kõige kiiremini ja kõige kinnistuvamalt leviv teabevorm, mis pajatab paljudest asjadest kindlas kõneviisis juba ammu enne nende asjade sündi - või ka sündimatajäämist.
Eesti Filharmoonia loomise üldisemad eesmärgid võiks olla järgmised:
- RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga.
- Eesti Kontserdile kui Eesti suurimale kontserdikorraldajale annab see vabaduse kõigi tippkollektiivide võrdväärseks kohtlemiseks hooaja programmi koostamisel, sest enam pole „oma“ kollektiive, keda peaks kuidagi eraldi käsitlema.
- ERSO jt kollektiivide võit ühendamisest on rahvusvahelise kõlapinna suurendamine, senisest tihedam omavaheline koostöö ning seeläbi tugevnev positsioon Eesti muusikaelus.
- Kõigi osapoolte ja Eesti kontserdielu võit ühendamisest on, et kergemaks muutub muusikaliste suurvormide ettekandmisega seonduv logistika ning et osapoolte koostöös saab ellu kutsuda oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur, mille kunstiliseks juhiks saab maestro Neeme Järvi, on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra, LA Philharmonics.
Ning lõpetuseks. Neeme Järvi palga kohta kirjutas Kaarel Tarand Sirbis (09.10.2009), et see ületab 2,2 miljonit krooni. ERSO direktor Andres Siitan andis oma vastulauses (Delfi 22.10.2009) mõista, et see palk on siiski väiksem - ehk piisavalt suur, et olla Järvi vääriline ja piisavalt väike, et olla Eestile jõukohane. Sedakorda kukkus välja nii, et Delfi portaal viljeles kvaliteetsemat tasakaalustatud ajakirjandust kui kultuurileht Sirp ja selle peatometaja. Varem on Kaarel Tarand kirjutanud, et oratooriumikoori palgakulu aastas on vähemalt 25 miljonit krooni (Sirp 20.08.2009). Jääb üle soovida Sirbi peatoimetajale jõudu algallikatega suhtlemisel ja info küsimisel sealt, kus seda teatakse. Paraku on sellised aluseta väited tekitanud ainult asjatut infomüra.
Niisiis, 1. jaanuarist 2010 on RAM ja Hortus Musicus mitte enam "Eesti Kontserdi" koosseisus, vaid samas asutuses koos ERSO-ga. Nende ja ka teiste kollektiivide sünergias (Filharmoonia Kammerkoor, Estonia ooperikoor?) peaks sündima ka kauaigatsetud oratooriumikoor. Selle asutuse enda nimeks peaks saama, nagu senistest aruteludest kõlama jäänud, Eesti Filharmoonia - ning seda ilmselt alates uuest hooajast.
Kultuuriministri seisukohad: "Kindlasti ei peaks looma oratooriumikoori täiesti nullist, ja selleks on meil olemas rahvusmeekoor (RAM), on olemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Ma usun, et just nende kollektiivide baasil koostöös sümfooniaorkestriga peaks saama loodud selline loominguline kooslus, kes suudab neli kuni kuus vokaalsümfoonilist suurvormi aastas välja tuua. Rahad tulevad riigieelarvest. Kindlasti ei hakka ümber tõstma praegust eelarvet ja kavas pole ümber tõsta ka juba riigikogule esitatud 2010. aasta eelarvet. Kuna see teema on oluline valitsusele, kabinetiliikmetele ja erinevatele fraktsioonidele, siis me püüame selleks leida lisavahendeid." "Kindlasti ei ole kavas hakata vähendama selle organisatsiooni loomise nimel kellegi teise eelarvet, ei sel ega järgneval aastal, vaid tuua kultuurieelarvesse lisaraha juurde.”
Rohkem praegu otsustatud ei ole, arutelud erinevatel tasanditel jätkuvad. Kultuuriministeerium on neis kindlasti osaline ka selle nimel, et sünniks võimalikult kvaliteetsed, läbikaalutletud otsused ning et tekiks võimalikult vähe kuulujutte ja muud infomüra. Paraku, nagu elu näitab, on just kõlakad kõige kiiremini ja kõige kinnistuvamalt leviv teabevorm, mis pajatab paljudest asjadest kindlas kõneviisis juba ammu enne nende asjade sündi - või ka sündimatajäämist.
Eesti Filharmoonia loomise üldisemad eesmärgid võiks olla järgmised:
- RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga.
- Eesti Kontserdile kui Eesti suurimale kontserdikorraldajale annab see vabaduse kõigi tippkollektiivide võrdväärseks kohtlemiseks hooaja programmi koostamisel, sest enam pole „oma“ kollektiive, keda peaks kuidagi eraldi käsitlema.
- ERSO jt kollektiivide võit ühendamisest on rahvusvahelise kõlapinna suurendamine, senisest tihedam omavaheline koostöö ning seeläbi tugevnev positsioon Eesti muusikaelus.
- Kõigi osapoolte ja Eesti kontserdielu võit ühendamisest on, et kergemaks muutub muusikaliste suurvormide ettekandmisega seonduv logistika ning et osapoolte koostöös saab ellu kutsuda oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur, mille kunstiliseks juhiks saab maestro Neeme Järvi, on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra, LA Philharmonics.
Ning lõpetuseks. Neeme Järvi palga kohta kirjutas Kaarel Tarand Sirbis (09.10.2009), et see ületab 2,2 miljonit krooni. ERSO direktor Andres Siitan andis oma vastulauses (Delfi 22.10.2009) mõista, et see palk on siiski väiksem - ehk piisavalt suur, et olla Järvi vääriline ja piisavalt väike, et olla Eestile jõukohane. Sedakorda kukkus välja nii, et Delfi portaal viljeles kvaliteetsemat tasakaalustatud ajakirjandust kui kultuurileht Sirp ja selle peatometaja. Varem on Kaarel Tarand kirjutanud, et oratooriumikoori palgakulu aastas on vähemalt 25 miljonit krooni (Sirp 20.08.2009). Jääb üle soovida Sirbi peatoimetajale jõudu algallikatega suhtlemisel ja info küsimisel sealt, kus seda teatakse. Paraku on sellised aluseta väited tekitanud ainult asjatut infomüra.
Koorijuhtide konkurss 2009
Pühapäeval, 08.11.2009 lõppes V vabariiklik noorte koorijuhtide konkurss. Kooriühing ja EMTA said korraldamisega kenasti hakkama ning noored koorijuhid taas hea võimaluse end näidata ja saada asendamatuid kogemusi. Eriline tänu EFK-le ja RAM-ile missioonitunde eest, et andsite konkursi jaoks oma väärtuslikku aega - selliste tippkooride juhatamine on ikkagi iga noore koorijuhi unistus!
Tulemused: II preemia - Darja Selivanova, III preemia - Taavi Kull ja Kaspar Mänd
Eripreemiad: EFK poolt - Igor Nikiforov, RAM-i poolt - Darja Selivanova, kohustusliku laulu parima esituse eest - Darja Selivanova.
Sirbis 13.11.2009 ja 14.11.2009 Klassikaraadio Helikajas võtsid žürii liikmed konkursi muljed kokku. Niisiis, üldist võistlejate taset hinnati tubliks keskmiseks, ühtegi uut sädemeid pilduvat superstaari ei sündinud. Ilmselt seepärast otsustati esimest preemiat mitte välja anda.
Järgnevad preemiad olid aga pretsedenti loovad, sest:
- esmakordselt konkursi ajaloos sai kõrgeima koha naisterahvas (eelmine kord 2004.a. sai Lilyan Kaiv esimese auhinnatud naisena III preemia);
- veel kunagi pole venekeelsed noored muusikud jõudnud finaali - ning olnud seal tõesti edukad. Darja oma emotsionaalseima esinemisega pälvis kõrgeima väljaantud preemia, koos Igoriga jagasid nad omavahel väljaantud eripreemiad ning RAMi ja EFK sümpaatia. Igati positiivsed kangelased lõimumisprotsessi musternäidetena. ;-)
Tulemused: II preemia - Darja Selivanova, III preemia - Taavi Kull ja Kaspar Mänd
Eripreemiad: EFK poolt - Igor Nikiforov, RAM-i poolt - Darja Selivanova, kohustusliku laulu parima esituse eest - Darja Selivanova.
Sirbis 13.11.2009 ja 14.11.2009 Klassikaraadio Helikajas võtsid žürii liikmed konkursi muljed kokku. Niisiis, üldist võistlejate taset hinnati tubliks keskmiseks, ühtegi uut sädemeid pilduvat superstaari ei sündinud. Ilmselt seepärast otsustati esimest preemiat mitte välja anda.
Järgnevad preemiad olid aga pretsedenti loovad, sest:
- esmakordselt konkursi ajaloos sai kõrgeima koha naisterahvas (eelmine kord 2004.a. sai Lilyan Kaiv esimese auhinnatud naisena III preemia);
- veel kunagi pole venekeelsed noored muusikud jõudnud finaali - ning olnud seal tõesti edukad. Darja oma emotsionaalseima esinemisega pälvis kõrgeima väljaantud preemia, koos Igoriga jagasid nad omavahel väljaantud eripreemiad ning RAMi ja EFK sümpaatia. Igati positiivsed kangelased lõimumisprotsessi musternäidetena. ;-)
Thursday, 5 November 2009
Rahvusooperi ehitusplaanid
Taas kord kõneldakse Rahvusooper Estoniaga seoses faktist, et kuna praegune 1913. aastal valminud ja Teise Maailmasõja järel taastatud maja on ehitatud draamateatriks, tuleks ooperi- ja balletižanri väärikaks esitamiseks siiski ehitada Tallinnasse vastav saal või uus maja. Juurdeehitust olemasolevale hoonele on toetanud varem Rahvusooperi Nõukogu esimees maestro Eri Klas (Postimehe arvamusloos 27.12.2007).
Rahvusooperi septembris ametisse astunud peadirektor Aivar Mäe on intervjuus 02.11.2009 EPL Online'ile öelnud, et praeguse hoone laiendus oleks ilmselt kõige odavam - ei peaks uuesti ehitama kõigi neid riietus- harjutus- ja kontoriruume, mis praegu juba ajaloolises hoones olemas. Kuid samas on Mäe ka öelnud (nt Rahvusooperi minutites 05.11), et kõik variandid on siiski veel laual, kaasa arvatud täiesti uue maja ehitamine nt Petrooleumi-Nafta tänava kanti.
Kuna igakuiselt käib nüüd koos laiapõhjaline töögrupp, tahaks loota, et Rahvusooperi uue hoone (või saalikompleksi) valmisehitamise teema enam siiski ei vaibu ning et täitub Aivar Mäe lootus - kümne aasta pärast on ehitus valmis. Eesti rahvas ja eesti kultuur on seda väärt küll.
Rahvusooperi septembris ametisse astunud peadirektor Aivar Mäe on intervjuus 02.11.2009 EPL Online'ile öelnud, et praeguse hoone laiendus oleks ilmselt kõige odavam - ei peaks uuesti ehitama kõigi neid riietus- harjutus- ja kontoriruume, mis praegu juba ajaloolises hoones olemas. Kuid samas on Mäe ka öelnud (nt Rahvusooperi minutites 05.11), et kõik variandid on siiski veel laual, kaasa arvatud täiesti uue maja ehitamine nt Petrooleumi-Nafta tänava kanti.
Kuna igakuiselt käib nüüd koos laiapõhjaline töögrupp, tahaks loota, et Rahvusooperi uue hoone (või saalikompleksi) valmisehitamise teema enam siiski ei vaibu ning et täitub Aivar Mäe lootus - kümne aasta pärast on ehitus valmis. Eesti rahvas ja eesti kultuur on seda väärt küll.
Politseiorkester + Piirivalveorkester
02.11.2009 jõudis avalikkuse ette nii TV3 teleuudiste kui ETV AK programmi kaudu uudis, et Politsei ja Piirivalveameti ühendamine tähendab alates 1. jaanuarist 2010 ka kahe ametkondliku orkestri ühendamist. Laulupeo üldjuht Ants Soots kommenteeris sel puhul, et iga väljakujunenud identiteedi ja kindla missiooniga üksuse kadumine on "trauma Eesti kultuurile."
Faktoloogia:
- 1992. aastal taasasutatud Politseiorkestris mängib praegu 25-26 muusikut, dirigendid on Kaido Kodumäe (peadirigent) ja Hando Põldmäe. Orkestri baasil tegutsevad ka bigbänd (18 liiget), vaskpillikvintett ja svingbänd (5 liiget + lauljad). Lisaks paljudele esinemistele Eestis ja kaugemalgi on välja antud ridamisi helisalvestisi, neist viimasena koostöös Tõnis Mägiga CD "Kiik ja Kirik".
- 1992. aastal loodud Eesti Piirivalve Orkestris mängib praegu 38 muusikut, dirigendid on Arvi Miido (orkestri ülem ning peadirigent) ja Margus Kasemaa. Orkestri juures tegutseb ka Big Band, mida juhatab Siim Aimla. Esinemiste ampluaasse Eestis ja mujal Euroopas mahuvad paraadid, diplomaatilised tseremooniad, tattood ehk vigurmarssimised, kontserttegevus, üldrahvalikud üritused ning tele- ja raadioesinemised. Salvestatud on seni kuus helikandjat (sh koostöös TTÜ Akadeemilise Meeskooriga).
- Ühendamisel tekiks praeguste plaanide kohaselt kollektiiv, kus ei ole 55 muusikut, nagu esialgses ühendorkestri arengukavas mõeldud, vaid 38. Ning nende jaoks eraldatav eelarve on samas mahus, nagu praegu 25-liikmelisel Politseiorkestril. Ühendorkestri uus koosseis peab selguma konkursi abiga 15. detsembriks. See aga tähendab, et umbes 25 muusikut jääb tööta - ning praegust Eesti majandusolukorda arvestades pole enamust neist ootamas ka töökohad teiste kutseliste orkestrite juures.
Olen kõigile uudise osapooltele - nii politseijuhtidele, orkestrantidele kui ajakirjanikele tänulik, et senine kajastus on olnud tasakaalukas ja konstruktiivne. On ju muusika valdkonnas veel värskelt meeles kogemused TKO juhtumiga, kus meedias võimendati suurema atraktiivsuse huvides vastuolusid orkestrantide ja administratsiooni vahel - arvestamata tõsiasja, et need inimesed peavad väikeses Eestis siiski elu lõpuni suutma kõrvuti töötades ja üksteisest sõltudes tegutseda.
Mõistagi ei pane ma kahtluse alla uudise aluseks olnud otsust - tundub, et see on tehtud argumenteeritult ja ilma liigse kiirustamiseta. Kuid loomulikult on kahetsusväärne, et selline kultuurivaldkonda otseselt mõjutav otsus on tulnud Siseministeeriumis teha ning et koondatavate tugiteenistujate hulka on sattunud terve orkestri jagu kõrgelt haritud muusikuid. Nagu politseijuhid on rõhutanud, on tegu puhtalt eelarvelise paratamatusega - ei ole kõlanud ühtegi halba sõna Politseiorkestri (ega ka Piirivalve Orkestri) mängukvaliteedi aadressil ega kahtlust, kas sealsetel muusikuil ikka on piisavalt rakendust - sest tööd on neile jagunud tõesti päris palju.
Mõlemad orkestrid (nagu ka kolmas, alates 1993. aastast Peeter Saani juhtimisel tegutsev 45-liikmeline Kaitseväe orkester) on kutselised puhkpilliorkestrid, millel on seni olnud kaugelt üle 100 esinemise aastas ning kus mängivad korraliku muusikahariduse ja kõrge tasemega muusikud - kes pole sugugi pensioniealised, vaid enamjaolt noored mehed, kel pered taga ja laenud maksta. Seepärast on kahjutunde kõrval, et üks kutseline muusikakollektiiv on Eestis vähem, oluline seegi, et orkestrandid, kes kohe uut tööd ei leia, ei jääks oma muredega igaüks eraldi ja üksinda võitlema.
Oleme koos Politseiorkestri juhtidega asja arutades leidnud, et neil tuleb nüüd kiirelt luua oma MTÜ, mis annab võimaluse taotleda erinevaid tegevustoetusi, aga ennekõike leida projektikorras esinemisi. Paratamatult tähendab selline muudatus muusikutele - palgalise igapäevatöö pealt projektipõhiselt tegutsejaiks - senisest suuremat stressiallikat. Aga kui osutub võimalikuks leida orkestrantidele uued ruumid regulaarseks kooskäimiseks (proovitegemiseks ja ka sotsiaalseks suhtluseks, et koos paremini hakkama saada ja tööd leida), oleks see praeguses olukorras reaalne samm, et seda elumuutust siiski kuigivõrd pehmendada. Senised kontaktid annavad põhjust loota, et see plaan õnnestub ja orkester saab uuest aastast jätkuvalt koos käia.
Faktoloogia:
- 1992. aastal taasasutatud Politseiorkestris mängib praegu 25-26 muusikut, dirigendid on Kaido Kodumäe (peadirigent) ja Hando Põldmäe. Orkestri baasil tegutsevad ka bigbänd (18 liiget), vaskpillikvintett ja svingbänd (5 liiget + lauljad). Lisaks paljudele esinemistele Eestis ja kaugemalgi on välja antud ridamisi helisalvestisi, neist viimasena koostöös Tõnis Mägiga CD "Kiik ja Kirik".
- 1992. aastal loodud Eesti Piirivalve Orkestris mängib praegu 38 muusikut, dirigendid on Arvi Miido (orkestri ülem ning peadirigent) ja Margus Kasemaa. Orkestri juures tegutseb ka Big Band, mida juhatab Siim Aimla. Esinemiste ampluaasse Eestis ja mujal Euroopas mahuvad paraadid, diplomaatilised tseremooniad, tattood ehk vigurmarssimised, kontserttegevus, üldrahvalikud üritused ning tele- ja raadioesinemised. Salvestatud on seni kuus helikandjat (sh koostöös TTÜ Akadeemilise Meeskooriga).
- Ühendamisel tekiks praeguste plaanide kohaselt kollektiiv, kus ei ole 55 muusikut, nagu esialgses ühendorkestri arengukavas mõeldud, vaid 38. Ning nende jaoks eraldatav eelarve on samas mahus, nagu praegu 25-liikmelisel Politseiorkestril. Ühendorkestri uus koosseis peab selguma konkursi abiga 15. detsembriks. See aga tähendab, et umbes 25 muusikut jääb tööta - ning praegust Eesti majandusolukorda arvestades pole enamust neist ootamas ka töökohad teiste kutseliste orkestrite juures.
Olen kõigile uudise osapooltele - nii politseijuhtidele, orkestrantidele kui ajakirjanikele tänulik, et senine kajastus on olnud tasakaalukas ja konstruktiivne. On ju muusika valdkonnas veel värskelt meeles kogemused TKO juhtumiga, kus meedias võimendati suurema atraktiivsuse huvides vastuolusid orkestrantide ja administratsiooni vahel - arvestamata tõsiasja, et need inimesed peavad väikeses Eestis siiski elu lõpuni suutma kõrvuti töötades ja üksteisest sõltudes tegutseda.
Mõistagi ei pane ma kahtluse alla uudise aluseks olnud otsust - tundub, et see on tehtud argumenteeritult ja ilma liigse kiirustamiseta. Kuid loomulikult on kahetsusväärne, et selline kultuurivaldkonda otseselt mõjutav otsus on tulnud Siseministeeriumis teha ning et koondatavate tugiteenistujate hulka on sattunud terve orkestri jagu kõrgelt haritud muusikuid. Nagu politseijuhid on rõhutanud, on tegu puhtalt eelarvelise paratamatusega - ei ole kõlanud ühtegi halba sõna Politseiorkestri (ega ka Piirivalve Orkestri) mängukvaliteedi aadressil ega kahtlust, kas sealsetel muusikuil ikka on piisavalt rakendust - sest tööd on neile jagunud tõesti päris palju.
Mõlemad orkestrid (nagu ka kolmas, alates 1993. aastast Peeter Saani juhtimisel tegutsev 45-liikmeline Kaitseväe orkester) on kutselised puhkpilliorkestrid, millel on seni olnud kaugelt üle 100 esinemise aastas ning kus mängivad korraliku muusikahariduse ja kõrge tasemega muusikud - kes pole sugugi pensioniealised, vaid enamjaolt noored mehed, kel pered taga ja laenud maksta. Seepärast on kahjutunde kõrval, et üks kutseline muusikakollektiiv on Eestis vähem, oluline seegi, et orkestrandid, kes kohe uut tööd ei leia, ei jääks oma muredega igaüks eraldi ja üksinda võitlema.
Oleme koos Politseiorkestri juhtidega asja arutades leidnud, et neil tuleb nüüd kiirelt luua oma MTÜ, mis annab võimaluse taotleda erinevaid tegevustoetusi, aga ennekõike leida projektikorras esinemisi. Paratamatult tähendab selline muudatus muusikutele - palgalise igapäevatöö pealt projektipõhiselt tegutsejaiks - senisest suuremat stressiallikat. Aga kui osutub võimalikuks leida orkestrantidele uued ruumid regulaarseks kooskäimiseks (proovitegemiseks ja ka sotsiaalseks suhtluseks, et koos paremini hakkama saada ja tööd leida), oleks see praeguses olukorras reaalne samm, et seda elumuutust siiski kuigivõrd pehmendada. Senised kontaktid annavad põhjust loota, et see plaan õnnestub ja orkester saab uuest aastast jätkuvalt koos käia.
Subscribe to:
Posts (Atom)
