Aastavahetuseks, Arvo Pärdiga

Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse tänavune jõulukaart põhineb ühel Maestro poolt tänavu kirjutatud vokaalteosel - Habitare fratres in unum. Kirikuslaavi keeles tekst on pärit 133. psalmist ning selle juurde on Arvo Pärt kirjutanud lühikese resümee eesti keeles : "Mis ilus, mis armas - vennastel üheskoos olla". 

Alates keskuse juriidilisest loomisest juulis 2010 olen olnud sihtasutuse nõukogu liige. Nüüd olen esitanud kultuuriministeeriumile palve lahkumiseks, et anda teatepulk edasi uuele nõukogu liikmele, kelle määrab kultuuriminister. Usun, et rahvuskultuuri seisukohalt olulisel keskusel on jätkuvalt olemas ministeeriumi toetus igasuguses vormis, muuhulgas ka rahastamise osas. 

Hiljutises Keila vallalehes ilmus väike sissevaade keskuse igapäevatöösse, mis muuhulgas seletab, miks asub keskus Laulasmaal.  

Ja nüüd siis Arvo Pärdi ühe kõige uuema teose sõnum - 133. psalm. Sellega soovin meeleolukat aastalõppu ning üksteisemõistmist ja ühtehoidmist kõigile eesti muusikutele 2013. aastal.

Vennaliku üksmeele õnnistus - Palveteekonna laul Taavetilt.

Vaata, kui hea ja armas on see,
et vennad üheskoos elavad! 
See on nagu kallis õli pea peal,
mis nõrgub alla habemesse,
Aaroni habemesse,
mis nõrgub alla tema rõivaste palistusse, 
3 ja nagu Hermoni kaste,
mis langeb maha Siioni mägedele.
Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse,
elu igaveseks ajaks. 

Muusikavaldkonna toetusprogramm

Kultuuriministeerium on mitu senist programmi kokku pannud ja moodustanud tulevaks aastaks n-ö "superprogrammi". Nagu pressiteade teavitab, on taotluste tähtaeg 17.12.2012. Kokku on plaanis jagada 780 000 eurot.

Hea uudis on see, et nüüd saab juba taotlusi esitada järgmise aasta raha peale, mis seni polnud võimalik. Festivalide vajaliku eelarvemahu alampiiri on tõstetud 25 000 eurole, senisest praktikast erinevalt saavad festivalidele taotleda toetust ka riigiasutused.

Vt täpsemaid tingimusi

Paar lugemissoovitust

Huvitavaid seiku eesti muusikaloost on pakkunud näiteks sellised lugemised:


Paavo Annus: Esineja esimeselt eestikeelselt heliplaadilt (Tuna nr 3/2001, lk 148) - Mihhail Goltisson.

Jaan Ross: Paarist muusika uurimist puudutavast seigast 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seonduvalt Tartu Ülikooliga (Tuna 1/2009) - Arthur von Oettingen, Boriss Sreznevski, Julia Pustorosleva

Sven Lepa: Voka mõisa pärisorjade kapell (Tuna 2/2010) - aastast 1783. Muusikuamet annab vabaduse!

Juhan Kreem: Linnades ja lossides: moosekandid, mobiilsus ja muusikakultuur keskaegsel Liivimaal (Tuna 1/2003)

Arvo Pärt Mehhikos

Eesti muusikaelu tänavusi üks mahukamaid maailmamineku projekte õnnestus igati. Arvo Pärt sai oma muusikat esitleda autorikontsertidel Mehhikos, esitajaiks Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, juhatamas Tõnu Kaljuste. Tänu Neeme Rauale jõudis uudis ka ETV AK-sse 22.10.2012. Tänu välisminister Urmas Paeti osalusele jõudis sõnum Eestist ka Mehhiko poliitilise eliidini.

Ise ma küll kaasas ei käinud, aga kõrvalt jälgides oli hea meel ettevõtmisest, millele koos kolleegidega sai veel ministeeriumipäevil alus pandud. Päris alguse juures seisjaist, kes tavaliselt eesriide taha jäävad, on väga tänu väärt Anne-Ly Reimaa ja Eike Eller Kultuuriministeeriumist ning Mehhiko suursaadik Soomes ja Eestis T.E. hr Agustin Gutierrez-Canet.

2013. aasta üks olulisem maailmaminek peaks siis ees seisma ERSO-l, partneriks ka seekord agentuur Opus 3. Kuupikkusel sügisturneel USA-s ühe ookeani kaldalt teisele teeb nädalajagu kaasa ka EFK. Loodetavasti pääseb ERSO maestro Neeme Järvi ja Nikolai Aleksejevi taktikepi all veelgi mainekamatesse saalidesse kui eelmisel turneel märtsis 2009.

Ja kui maailmas käidud, tasub taas kord mängima tõtata kodukandi väiksematesse saalidesse, kuhu muidu suurekoosseisulised kollektiivid ei satuks, aga kus tänulikke kuulajaid tuleks nooremaealise publiku seast kindlasti peale kasvatada. Just selleks otsustas oma Rahvusvahelisel muusikapäeval 2012 saadud preemia materiaalse osa annetada dirigent Olari Elts (vt ETV ülekannet 01.10.2012). Aja tormakat kulgu peatava sõnavõtuga esines sellel tseremoonial premeeritud helilooja Arvo Pärt.

Eesti võimalused enda maksma panekuks suurriigina (et meid tõsiseltvõetava partnerina võtaks ka tõelised suurriigid) on kitsukesed - turismi valdkonnas 3800 kilomeetri pikkune rannajoon oma mitmekesisuses, eelkõige aga Eesti kultuur oma rikkaliku pärandi ja suure hulga andekate inimestega. See on Eesti, mille üle saame olla igal ajal uhked.

Lang: võitlus keskpärasusega

Margus Mikomägi on saanud kultuuriminister Langilt Raplamaa Sõnumite (03.09.2012) jaoks üsna ladusalt loetava intervjuu. Soovitan.
Muuhulgas ütleb minister, et tema põhimõtteline seisukoht, et kolmandiku oma eelarvest peab teater ise teenima, muusikateatri puhul ei kehti.
Rein Lang: Võitlus keskpärasusega ongi kõige hullem võitlus

Heliloomingu tellimine

Kultuuriministeerium on välja kuulutanud lisataotluste vooru programmile "Heliloomingu tellimine" (vt ka 16.07.2012 pressiteadet). Jagada on maksimaalselt 73 373 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. september. Rohkem taotlusvoore muusika valdkonnas tänavu ei tule. 2013. aasta tuleb juba uue eelarve ja uute plaanidega, mille osas muusikanõunik Siiri Siimer kindlasti infot jagab.

Edukat taotlemist ja palju kordaminekuid kõigile muusikutele!

Uus muusikanõunik alustas tööd

Tänasest (25.06.2012) asus ministeeriumi muusikanõuniku ametikohale Siiri Siimer.

Siiri Siimer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (Tallinna Konservatooriumi) klaveri erialal ning praegu jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal. Siimer on varem töötanud NYYD Ensemble direktori ja MTÜ NYYD Grupi juhatajana ning Vanalinna Hariduskolleegiumis muusikakooli juhatajana.

Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine. Samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.

TMM uus direktor

Teatri- ja Muusikamuuseumi direktoriks saab Tanel Veeremaa

Kultuuriminister Rein Lang kiitis heaks konkursikomisjoni ettepaneku nimetada Teatri- ja Muusikamuuseumi direktoriks Tanel Veeremaa. Veermaa asub tööle 1. jaanuaril 2013 ja temaga sõlmitakse tööleping kolmeks aastaks.

Alates 2009. aastast töötab Tanel Veeremaa Tallinna Linnamuuseumi filiaali Miia-Milla-Manda muuseumijuhina. Ta on töötanud ka Eesti Vabaõhumuuseumis muuseumipedagoogi ja hariduskeskuse juhatajana.

Veeremaa on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kunstiajaloo ja joonestamise õpetaja erialal ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi kultuurikorralduses.

Veeremaa kuulub Muuseuminõukogu juures tegutsevasse Muuseumihariduse komisjoni ning Tallinna Haridusameti juures tegutsevasse keelekümbluse töörühma.

Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Muuseumijuhi oluline ülesanne on muuseumi sisulise ning majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine.

Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori ametikohale kuulutati konkurss seoses senise direktori tähtajalise lepingu lõppemisega.

Heliloomingust ja muust

Jõustunud on viimane käskkiri, mille ma aprillis muusikanõunikuna ette valmistasin - kultuuriminister otsustas oma 25.05.2012 käskkirjaga nr 156 anda toetust heliloomingu tellimiseks Renee Eesperelt ja Helmut Rosenvaldilt.

Viimati nimetatud heliloojast rääkides: oli meeldiv võimalus kohtuda komisjoni otsust ette valmistades Eesti ühe viljakama ja staažikama sümfoonikuga. Teadsin, et Helmut Rosenvald on olnud heliloojana väga produktiivne ja oli meeldiv tõdeda, et oma äratuntavalt karget põhjamaist helikeelt hoides on tema jaoks oluline jätkata muusika loomist ka nüüd, üle 80-aastasena. Minu lugupidamine maestrole.

Kultuuriministeerium tegi ka pressiteate, et kokku on minister tänavu juba eraldanud enam kui poolesaja heliteose loomiseks 122 871 eurot.
Üks oluline lugemine, mida kõigile soovitan, on aga vahepeal ilmunud Sirbis 25.05.2012 - Muusikapoliitika arendusuundi lähikümnenditeks. Toetan ka muusikaõpetajaid nende võitluses muusika süvaõppe säilitamise eest Tallinna koolides (Delfi 27.05), sest olen ise sellest keskkonnast pärit ja veendunud selle vajalikkuses.

Ning kui rääkida kolme kooli õppehoone ehitamisest, siis Muusikakeskkooli hoolekogu liikmena toetan arvamust, et kusagilt läheb piir, kustmaalt muutub uue õppehoone ehitamine mõttetuks (Postimees 01.06.2012). Ehituse eelarvelise piiri seadmine 25 miljoni euro kanti kompas seda piiri juba vägagi tuntavalt. Juhul, kui see piir alaneb veelgi, oleks õigem see koalitsioonilepingus mainitud ehitis ehitamata jätta - see oleks juba ehitamine ainult "linnukese" pärast, et "tehtud!", mitte aga loodetava tulemuse pärast.

Kultuuristipendiumid määratud

Kultuuriminister määras oma stipendiumid (vt 16.05.2012 käskkiri nr 148). Muusikaga seonduvaid määramisi on seal meeldivalt mitu. Peale õpingute toetamise on stipendium määratud ka kahele vanameistrile:

Heino Pedusaar

Ajaloolise eraarhiivi korrastamine ja üleandmine Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile

Kalju Suur

Fotoraamatu „Ülesvõtted laulu- ja tantsupidudest 1963-2009“ väljaandmine

Palju õnne kõigile stipendiaatidele!

Õiendus Portugali asjus

Postimees teatas (16.05.2012), et kultuuriminister otsustas muuta teatrite rahastamise aluseid ning riigi poolt teatritele mõeldud raha jagamist nõustavas komisjonis vahetada kolm kultuuriministeeriumi ametnikku välja teatriala asjatundjate vastu. Selle peale leidus irvhambaid, kes tuletasid meelde ammust võllanalja ministeeriumi asendamisest serveriga, mõni välismaal toimuvat jälgiv kommenteerija tuletas ka meelde, et 2011. aastal saadeti Portugalis kultuuriministeerium laiali.

Viimase osas teen faktitäpsuse huvides resoluutse õienduse. Kultuuriministeeriumi Portugalis pole enam tõesti, ent peaministri otsealluvuses töötab ikkagi kultuuri riigisekretär oma aparaadiga. Lugege ise, mida nad teevad ja tähtsaks peavad. Kultuuri administreerivat aparaati (ja selles töötavaid kompetentseid ametnikke) on vaja igal valitsusel.

Muusikanõunik on Siiri Siimer

Kultuuriministeeriumi pressiteade 15.05.2012 ja ERR uudis:
Konkursikomisjon otsustas valida kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks Siiri Siimeri, kes alustab tööd sel ametikohal 25. juunil.

Siiri Siimer on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia (Tallinna Konservatooriumi) klaveri erialal ning praegu jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal.
Siimer on NYYD Ensemble direktor ja MTÜ NYYD Grupp juhataja ning varem on ta töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumis muusikakooli juhatajana.

Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.

Tähtajaks esitati ministeeriumile 13 sooviavaldust muusikanõuniku ametikohale.

Konkurss kuulutati välja seoses ministeeriumi senise muusikanõuniku Eero Rauna siirdumisega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskusesse alates maikuu algusest.

Tänusõnad

Aitäh kõigile sõpradele, kolleegidele ja koostööpartneritele, kellega koos oleme Eesti muusika ja muusikute eest hoolt püüdnud kanda. Aastad 2009-2012, kui olin Kultuuriministeeriumis muusikanõunik, olid muusikaelu jaoks hoogsad ja mõnikord ehk ka lausa tormilised. Kokkuvõttes arvan, et nendel aastatel kogunes kordaminekuid rohkem kui altminekuid. Hea meel on sellest, mis sai üheskoos tehtud - nii koos kolleegidega ministeeriumis kui heade mõttekaaslastega valdkonnas.

Kindlasti oleks omal kohal täpsemad kokkuvõtted tehtust. Praegu jääb see teema edaspidiseks ootama. Käesolev blogi pole aga nüüdsest enam ministeeriumiametniku suhtluskanal, kust huvilised muu hulgas ka ametkondlikke otsuseid leiavad, vaid lihtsalt ühe muusikat armastava Eesti inimese väljendusvahend. Kindlasti senisest oluliselt napisõnalisem ja harvemini täienev, aga siiski olemas. Uuel töökohal senisest rohkem mööda maailma liikudes võib ju koguneda tähelepanekuid ja infokilde, mis sobivad ka Muusikafoorumisse.

Orkestrimuusika sõpradele

Avasin 27. aprillil Estonia kontserdisaalis 9. Euroopa Orkestrite Festivali. Tänan festivali korraldajaid - tänavuse muusikaelu üks olulisemaid foorumeid õnnestus minu hinnangul kenasti. Järgnevalt toon ära avakõnes kõlanud ajaloolise ekskursi.

Head orkestrimuusika sõbrad,

Oma viimases ülesastumises muusikanõunikuna rõhutaksin kindlat veendumust, et just eesti muusika ja muusikud on see vägev jõuallikas, mis aitab Eestit suuremaks teha. Ja nii on see olnud alati. Kui mõnikord on meie kultuuriloos arvatud, et enne rahvuslikku ärkamisaega oligi vaid sajandeid orjapõlve vintsutustest kaebavat regilaulu, siis tegelikult oskasid meie esivanemad ka pilli mängida. Ning nad tegid seda mõnuga üheskoos – ammu enne Väägvere pasunakoori loomist 1839. aastal.

Eestlased musitseerisid orkestrites juba siis, kui neil polnud isegi mingeid kodanikuõigusi. 1783. aastal Virumaal asutatud Voka mõisa talupoegade kapelli lugu tõestab ilmekalt, et muusika andis vabaduse ka kõige otsesemas tähenduses, sest orkestrandid vabastati pärisorjusest aastaid enne tsaar Aleksander I talurahvaseadust. Samasuguste orkestrite tegutsemine on Karl Leinuse sõnul teada ka näiteks Põltsamaalt, Matsalust, Kolgast, Virtsust ja Liigvallast. Järelikult oli eestlaste musikaalsus ilmselge ning ei väljendunud ainult iidsete traditsioonidega regilaulus, vaid ka rohkem Lääne-Euroopa poolt pärinevate mõjutustega muusikalises keeles.

Tallinn pidas hansalinnana oma palgal linnamuusikuid juba 15. sajandil. Veel enam – kui 1560. aastal pühitsesid talupojad ametisse oma viimase sõjapealiku kohuseid täitnud vanema, keda kutsuti kuningaks, tehti seda paljude kõlavate torupillide saatel. Siinkohal olgu lisatud, et „Kalevipojas“ kirja pandud kuningate valimise traditsioon eksisteeris Eestis reaalselt vähemalt 600 aastat. Niisiis on mu sõnum teile – kui olud on vähegi võimaldanud, on eestlased alati osanud ennast ise valitseda ja kindlasti seejuures ka pilli mängida. Meil on põhjust oma juurte üle uhked ja väärikad olla ka muusikutena, sest need juured ulatuvad sügavamale kui kirjalikud allikad suudavad enamasti tõendada – ning toidavad meie kultuuri ka tulevikus.

European Orchestra Festival

9th European Orchestra Festival took place at the end of April 2012 in Tallinn and partly also afterwards in St Petersbourg, Russia. This was an opening address (April 27th) from my side as my very last duty as the Music Adviser.

Definitely this European Orchestra Festival in Tallinn is one of the most important music events of the year here. I would like to thank European Orchestra Federation (Daniel Kellerhals) and Estonian Symphony Orchestras Association (Jüri-Ruut Kangur) for sharing this with all of us. The festival brings seven hundred musicians from all over the Europe to ancient Hanseatic town. There are both young musicians aspiring to become professionals, as well as symphony orchestras of adult amateurs – altogether collectives from twelve countries.

Honoured Patron of the festival, Maestro Neeme Järvi, has paid much attention to develop orchestral music in his homeland Estonia, and to introduce music of Estonian composers to the world. He and other key figures of music life have had possibility to rely on the long tradition of amateur orchestras in Estonia, which was at its last peak between two world wars, when such orchestras were arranged all over the country.

Today we would like to see this tradition blooming again, after long decline during Soviet period. And that is why this festival has a significant importance for the development of cultural life here on the eastern coast of the Baltic Sea. I am also glad that many of you can use the wonderful opportunity to visit St Petersburg and especially the renovated St John Church, which was the birthplace of Estonian professional music culture.

With this let me declare the European Orchestra Festival in Tallinn to be opened! Let me wish pure joy of music and a beautiful springtime to all of you.

Ühislaulmine Lauluväljakul 21.05.2012

Esmaspäeval, 21.05.2012 kell 19.00 toimub Tallinna Lauluväljakul Euroopa suurima lennundusfoorumi „Routes Europe 2012“ raames korraldatav kontsert. Ürituse peakorraldaja on Erik Sakkov, Tallinna Lennujaama juhatuse liige ja turundusjuht, koostöös Kooriühingu ja paljude teiste organisatsioonidega

Foorumile on oodata ligikaudu 800 delegaati, nende seas nii Euroopa lennufirmade kui lennujaamade esindajaid. lauluväljakul esinevad neile koorid, kus kuulajatest kindlasti rohkem lauljaid, kolme lauluga: Lüdigi „Koit“, Saebelmanni „Kaunimad laulud“ ja Vinteri „Laul Põhjamaast“.

Ühisproov on 21.05.2012 kell 18.00 Lauluväljakul, pärast kontserti jagatakse ka suppi.

Kutsun üles kõiki koore, kel vähegi võimalik, endast Kooriühingusse teada andma ja sellele üritusele laulma tulema. Turunduslik mõte on lihtne ja loogiline - mida parema ja masse mobiliseerivalt aktiivse mulje Eesti endast jätab, seda enam tekib meile edaspidi erinevaid lendamisvõimalusi.

13 muusikanõuniku kandidaati

Kultuuriministeeriumi muusikanõunikuks pürgib 13 inimest

TALLINN, 20. aprill, BNS - Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku konkursile laekus tähtajaks 13 kandidatuuri, senine muusikanõunik Eero Raun asub tööle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS).

"Esmalt vaadatakse läbi laekunud taotlused, sealhulgas esitatud kirjalikud visioonid Eesti muusikaelu olukorrast aastani 2016. Sellele järgneb juba vestlusvoor ja valitakse välja parim kandidaat," ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt BNS-ile.

Muusikanõuniku  ülesanne on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises osalemine ning riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine.

Kandidaadil peab olema soovitavalt muusikaalane, riiklikult tunnustatud kõrgharidus ning eelnev töökogemus muusikavaldkonnas vähemalt kaks aastat, ta peab väga hästi tundma Eesti muusikaelu, valdama kõrgtasemel vähemalt ühte võõrkeelt, olema hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning algatus- ja analüüsivõimega.

Ministeerium kuulutas konkursi välja seoses praeguse muusikanõuniku Eero Rauni lahkumisega. Maist asub Raun tööle EAS-i turismiarenduskeskuse turundusjuhina.

Toetused heliloomingu tellimiseks

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 23.04.2012 käskkirjaga nr 125 välja toetused programmist "Heliloomingu tellimine".

Kultuuriministeeriumile laekus programmi 71 taotlust kogumahus 164 917 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 111 271 eurot 51 projektile. Kuna mitu taotlejat korraldavad korraga mitme uudisteose esiettekannet (Eesti Muusika Päevad 2012 ja Eesti Heliloojate Festival 2012), võib öelda, et programmi toel jõuab kuulajateni kokku 73 uudisteost. Sügiseseks taotlusvooruks, mille tähtaeg pole veel otsustatud, jääb küll väiksem summa (koos mullusest aastast üle kandunud jäägiga ca 70 000 eurot), kokkuvõttes on selle programmi maht tänavu mullusest veelgi suurem. Tänavuses eelarves oli programmile ette nähtud rekordiliselt 173 200 eurot, taotlemise tähtaeg oli 03.02.2012 (mullu 04.03 ja 16.09). "Heliloomingu tellimine" on muusikavaldkonnas ainus programm, mille raha jagatakse rohkem kui kord aastas - ning nii ilmselt jääbki.

Mullu sai taastatud alamprogramm "Resideeriv helilooja", tänavu said samadest liistudest lähtudes suurema toetuse Rahvusooper Estonia Tõnu Kõrvitsalt ooperi „Liblikas“ tellimiseks ja Tauno Aintsilt balleti „Modigliani – neetud kunstnik“ jaoks, samuti Teater Vanemuise Tauno Aintsilt ooperi „Rehepapp“ tellimiseks. Neist esimene teos, Tõnu Kõrvitsa debüüt ooperižanris, on kavandatud lavale tuua Estonia teatri- ja kontserdimaja 100. aastapäeva tähistamisel septembris 2013.

Muusikakirjastamisest

EMIK käis Frankfurdi messil. Lugedes EMIK-u kokkuvõtet käidust-nähtust, tuleb kindlasti heaks kiita sellise tegevuse jätkamine ka tulevikus. EMIK-u sellesuunalise tegevuse suhtes on ka väga tugev ootus heliloojate poolt, kes tunnevad suurt disbalanssi oma loomingu reaalse läbilöögivõime ja seni toimunud eesti heliloomingu turundustegevuse vahel.

Ent siiski jääb ka sel juhul puudu midagi, millega EMIK ei peagi tegelema. Ja see on kirjastamistegevus kui ettevõtluse vorm. Praegu on kodumaine kirjastamistegevus ülimalt lünklik - ja seda enam tuleb tunnustada neid entusiaste, kes sellega siiski tegeleda on püüdnud. Tänavu õõnestus Eesti Muusikanõukogu poolt hallatavana taastada programm "Muusikatrükised". Muidugi ei suuda sellest jagatavad toetused veel anda piisavat finantsvõimendust selleks, et kodumaine muusikakirjastamine kohe õide puhkeks, aga väike "juurekasvu erguti" on see ehk ometi. Nüüdseks on otsused tehtud ning on hea meel, et Heino Elleri sümfooniad, aga ka paljud uudisteosed saavad programmi toel trükivalgust näha. Nootide trükkimine on vältimatu eeltingimus selleks, et eesti muusikat nii kodu- kui välismaal senisest enam esitataks ja salvestataks.

Tasub ju meeles pidada, et suure Venemaa muusikakirjastamisele pani aluse lihtsa päritoluga eesti mees Peeter Jürgenson (1836-1903). See on lugu, mis innustab loodetavasti ka tänaseid tegijaid.

Helikindel betoon

04.04.2012 arutas Kultuurkapitali nõukogu Eesti Rahva Muuseumi rahastamisskeemi. Selle juures oli ka aruteluobjekt, kas Kulka vastavad investeeringusummad suunduvad ainult ERM-i ehitusse või saab sealt osaliselt finantseeritud ka EMTA saalikompleksi ehitus.

Kultuuriminister on varem öelnud, et ta ei looda Kulkalt kiiret otsust (Postimees 22.03.2012). Nii ka läks, arutelud ja parima rahastamisskeemi otsingud veel jätkuvad (Postimees 04.04.). Kindlasti on aga EMTA-l vältimatult vaja taotleda toetust EL struktuurivahenditest.

EMTA seisukohti on tutvustanud rektor Peep Lassmann (Kuku-raadio saates "Publikumärk" 24.03.2012 ja "Postimees" 02.04.2012, samuti EPL 04.04.2012). Arvamust on avaldanud ka Erkki-Sven Tüür (Delfi 03.04.2012), öeldes, et ilma saalideta on EMTA poolik. Tõdegem, et ega tõsistest otsustajatest (ma ei pea silmas anonüümseid netikommentaatoreid) pole keegi kahtluse alla seadnudki vajadust EMTA saali järele. Kas-küsimuse asemel on kõne all küsimused "kuidas?" ja "millal?" Mul on ka hea meel, et enamjaolt on suudetud hoiduda kultuurirahva sisemisest vastandumisest, et EMTA ja ERM-i pooldajad hakkaks teineteise pihta labaselt halvustusi pilduma. Rahvuskultuuriliselt olulised objektid on ju mõlemad.

Et muusika ja kinnisvara suhted on keerulised, tõendavad mitte ainult Eesti Kontserdi poolt kultuuripoliitilise prioriteedina renoveeritud-ehitatud saalikompleksid (mida pean ise Eesti viimase 20 aasta üheks kõige väljapaistvamaks regionaalpoliitiliseks teoks - lihtsalt nendel ehitistel on oma hind, mis paljudele tundub liiga kõrgena).

Tähistasime tänavu, nädal tagasi, Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäeva - aga Kreegi kortermuuseum Haapsalus on alates 16.10.2011 suletud. Raha ei ole. Rudolf Tobiase sünnimaja Käinas on alates 2008. aastast seisnud kütmata. Raha ei ole. Ja nüüd on Hiiumaa muuseum valmis sealse muuseumi sulgema. Raha ei ole. Aidata ei jaksa ka Teatri- ja muusikamuuseum, kellel samuti raha ei ole.

Samalaadseid, kuigi mahult  suuremaid probleeme on ka rikastes põhjamaades. Taani rahvusooper otsib praegu endale uut peadirektorit - kuna eelmine juht lahkus, põhjuseks kuuldavasti muuhulgas suur rahakulu kinnisvara haldamisel. Soome Rahvusooper oli 1990.-ndate lama ajal ja hiljemgi samal põhjusel väga keerulises seisus. Ning ega ääretul Venemaalgi, kus kultuuriobjekte rajatakse ikka ideoloogilis-poliitilise diktaadi alusel, need protsessid väga ladusalt ei kulge.

Rahvusooperi poistekoor 40

Rahvusooper Estonia poistekoor (mis varem on kandnud ka RAMi poistekoori ja Eesti Poistekoori auväärset nime) tähistab sel hooajal 40. juubelit.

15. aprillil 2012 kell 17.00 Pärnu kontserdimajas
21. aprillil 2012 kell 17.00 Estonia kontserdisaalis
28. aprillil 2012 kell 17.00 Tartu Ülikooli aulas
Kavas on Pärdi, Sisaski, Kreegi, Mendelssohni ja Schützi teosed. Kaastegevad noorteorkester Reaalmažoor ja Tallinnas ka Corelli Consort. Dirigent Hirvo Surva.
Kontserdi teises osas tuleb ettekandele poistekoori vilistlase, helilooja Priit Pajusaare koorile pühendatud lavaline kantaat „Poistekoori võimas laul“ (libretist Aapo Ilves), mis jutustab lõbusa loo poistekoori elust.

Kõik endised koori lauljad on lahkesti kontserdile kutsutud!
Piletid saadaval Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.
Koor alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva. Koormeistritena töötavad Maarja Soone ja Andres Lemba, hääleseadjana Zoja Hertz, administraatorina Anne Ojalo. Õppekoori juhatavad Jaanika Kuusik ja Kaili Inno.

Presidendi preemiale!

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi noore kultuuritegelase preemiale summas 5000 eurot. Niisiis, hea noor kultuuritegelane, kui oled mitte rohkem kui 35 aastat vana, aga juba võid öelda, et Sinu kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust ning oluliselt kaasa aidanud Eesti kultuuri tutvustamisele maailmas, tasub kandideerida presidendi noore kultuuritegelase preemiale.

Kui oled ise tagasihoidlik, saad ju ka esitada oma selliselt kvalifitseeruva sõbra. Taotluste tähtaeg on 18. mai 2012. Noore kultuuritegelase preemiat rahastab Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige Indrek Neivelt (varem rahastas Toomas Luman).

Eelnevatel aastatel on noore kultuuritegelase preemia saanud dirigent Risto Joost (2011), saatesarja „Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen (2010), näitleja, lavastaja ja tõlkija Marius Peterson (2009), luuletaja Kristiina Ehin (2008) baleriin Luana Georg (2007), helilooja Helena Tulve (2006), lavastaja Jaanus Rohumaa (2005), dirigent Anu Tali (2004), kirjanduskriitik Jan Kaus (2003) ning helilooja Tõnu Kõrvits ja rahvamuusik Krista Sildoja (2002). 2011. aastal anti välja ka üks eripreemia, selle pälvis poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh.

Võimalus uuele muusikanõunikule

Teatan kõigile blogisõpradele, et lahkun aprillikuu lõpul ametist ning annan sellega võimaluse kõigile huvilistele kandideerida. Loodetavasti leidub kandidaate palju, et konkursikomisjon saask neist parima välja valida. 

Niisiis, Kultuuriministeerium kuulutas täna, 02.04.2012 välja avaliku konkursi muusikanõuniku ametikoha täitmiseks. (vt pressiteadet) Muusikanõuniku ülesandeks on muusikaelu, muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevuse analüüsimine ning olulisemate probleemide väljaselgitamine, samuti osalemine muusikaelu ja -asutuste tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises, riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine ja muusikaekspordi edendamine. Kandideerimise eelduseks on: • riiklikult tunnustatud kõrgharidus (soovitavalt muusikaalane) • eelnev töökogemus ametikoha töövaldkonnas vähemalt 2 aastat • väga hea Eesti muusikaelu tundmine • vähemalt ühe võõrkeele oskus kõrgtasemel • väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus • hea algatus- ja analüüsivõime Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid: • motiveeritud avaldus • elulookirjeldus • kõrgharidust tõendava dokumendi koopia • kirjalik visioon Eesti muusikaelu olukorrast aastani 2016 • kinnitus vastavuse kohta teenistusse asumiseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud nõuetele Tööleasumine: esimesel võimalusel Palk: alates 1600 eurot (bruto/kuus) Dokumendid palume esitada hiljemalt 18.04.2012. a Kultuuriministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjonile aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkursskul.ee märgusõnaga “Muusikanõunik”. Lisainformatsioon: Ragnar Siil, asekantsler kaunite kunstide alal, tel 628 2221

Muusika-aasta 2015

Paljud erinevad institutsioonid korraldavad oma valdkonnas teema-aastaid. Nii ka Kultuuriministeerium. Näiteks 2010 oli lugemisaasta, 2011 mõistagi kultuuripealinna-aasta. Tänavu tähistame filmiaastat, kuna Eesti film saab 100-aastaseks. Sel puhul on avatud veebisait ef100.ee, korraldatud sajandi filmiküsitlus, ette valmistatud andmebaas jne. Paljude koostööpartnerite toel toimub aasta läbi kõige erinevamaid sündmusi jne. Kuna filmiga on paljude teiste kunstide hulgas seotud ka muusika, on oma koht ka filmimuusikale pühendatud sündmustel. Näiteks Eesti Muusika Päevad lõppesid paljude jaoks 25.03.2012 Nõmme Kultuurimajas, kus DJ Tõnu Kõrvits mängitas just nimelt muusikat eesti filmidest.

2013 saab olema Eesti kultuuripärandile pühendatud aasta, 2014 on aga fookuses Läänemere kultuur, seoses Eesti erinevate eesistumistega regionaalsetes organisatsioonides sel aastal.

2015 on aga ametnike tasandil kokku lepitud, et toimub muusika-aasta. Siis võiks valmis olla mõnigi muusikavaldkonnale oluline uusehitus, samuti tähistavad oma juubeleid Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Selleks, et aastat väärikalt tähistada, on valdkonnal kindlasti põhjust aegsasti hakata mõtteid koondama ja ideid välja pakkuma. Esmane visand muusika-aasta kontseptsioonist võiks aga valmida juba 2013. aasta algul. Selline teema-aasta on igale vastavalt valdkonnale igatahes väärt korraldamist, sest natuke kampaania-korras ja ühtse turundusplaaniga läbi viidud teema-aasta ettevõtmised saavutavad paremini ajakirjanduse ja laiema avalikkuse tähelepanu. Samuti seostuvad teema-aastatega spetsiaalsed rahaeraldused, muuhulgas Kultuuriministeeriumi poolt.

Sealt edasi on aga esialgselt paika pandud selline fokusseeritus (võib-tulla muudatusi): 2016 - meedia-aasta, 2017 - lapsed ja noored. 2018 on kaks olulist fookust - Eesti Vabariik 100 (millega seotud sündmusi valmistab ette Riigikantseleis tegutsev Jaanus Rohumaa) ja Eesti eesistumisperiood Euroopa Liidus. 2019 on aga mitte lihtsalt üldlaulupidu, vaid tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost (mis omakorda tähistas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest Liivimaal).

Muide, mõningatel andmetel võeti aastal 1915 USA-s kasutusele žanritermin "jazz" (või kujul "jass"), mis annaks muusika-aastal eraldi võimaluse tähistada jazzisajandi täitumist. Eestisse jõudis jazz kohe pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal, kui hakkas tegutsema The Murphy Bandi tuumik.

TMM otsib direktorit

Kultuuriministeerium kuulutas 27.03.2012 välja avaliku konkursi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks. Muuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluliseks ülesandeks on muuseumi sisulise ning majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Kandideerimise eelduseks on: riiklikult tunnustatud kõrgharidus eelnev juhtimise kogemus muuseumi- või kultuuripärandi valdkonna tundmine hea suhtlemis- ja väljendusoskus hea algatus- ja analüüsivõime vähemalt ühe võõrkeele valdamine Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid: motiveeritud avaldus elulookirjeldus kõrgharidust tõendava dokumendi koopia tegevuskava Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arengust aastatel 2013-2017 (kuni 3 lk) Tööle asumine: 1. jaanuar 2013. a Töökoht asub Tallinnas Töötasu: kuni 1598 € (bruto/kuus) Dokumendid palume esitada hiljemalt 24.04.2012. a Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil konkurss@kul.ee märgusõnaga “Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum”. Täiendav info: Marju Reismaa, muuseuminõunik, telefon 628 2335.

Üks muuseumi kohustusi on ka hoolitseda Heino Elleri pärandi hoidmise ja arendamise eest. Nagu oli jutuks Elleri 125. sünniaastapäeval toimunud vestlusringis (ja sellelt salvestatud raadiosaates), on selle jaoks olulised Elleri teoste kirjastamine, salvestamine ja kontsertesitused. Sellist tegevust aktiviseerides ei teki tulevikus enam neid murelikke hetki, nagu oli tänavu, et Elleri preemia jääb välja andmata sobilike kandidaatide puudumise tõttu.

Toetused välisesinemistele

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 23.03.2012 käskkirjaga nr 89 välja toetused programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".

Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks 03.02.2012 programmi 70 taotlust kogumahus 480 032 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 134 285 eurot 42 projektile. Tänavu enam taotlusvoorusid ei tule. Niisiis oli raha jagada ligi kaks korda rohkem kui mullu, ent taotluste kogumaht kasvas sama palju. Teadet on märganud nt Delfi.ee, uudised.err.ee ja postimees.ee.

Ministeeriumi pressiteate jaoks oli mu sõnum järgmine: välisesinemised on Eesti muusikutele asendamatu osa professionaalsest karjäärist ja ühtlasi inspiratsiooniallikas värskete ideede sünniks. Riigipoolsed toetused võimaldavad oluliselt laiendada Eesti kultuuri kandepinda ja tugevdada Eesti mõjujõudu ka üldisemas plaanis. Meil on palju suurepäraseid muusikuid, kelle üle võime õigusega uhked olla ja nende talenti maailmaga jagada.

Rahvusvahelistumine on Eesti muusikaelu pealisülesanne nr 1. Seetõttu on välistegevuse finantseerimine jätkuvalt väga oluline ka ministeeriumi jaoks - ning ka ühes teises programmis. Programmist "Eesti kultuur maailmas" eraldas minister kokku 172 000 € oma 08.03.2012 käskkirjaga nr 75 ja 15.02.2012 käskkirjaga nr 55. (vt ka 09.03.2012 pressiteadet). Sel programmil pole tänavu tähtajaga taotlusvoorusid. Kuigi programmist toetatakse kõikide kaunite kunstide alaseid välisprojekte, saab sealt kõige enam toetust muusika, hinnanguliselt vähemalt umbes poole kogu programmi mahust.

Kõige enam sai toetusi tänavune Eesti muusikaelu välistegevuse suurprojekt, mis sünnib tihedas koostöös kohapealsete korraldajate ning Eesti Välisministeeriumi ja Mehhiko suursaatkonnaga Helsingis - Arvo Pärdi autorikontserdid Mehhikos, esitajateks EFK, TKO ja maestro Tõnu Kaljuste. 40 000 € läheb sellega seoses Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Tallinna Kammerorkestri esinemisi Mehhikos toetati 6500 euroga, kontserte Permi Rahvusvahelisel Orelifestivalil ja Moskva Konservatooriumi väikeses saalis toetati 5900 euroga. Eesti Kontsert sai 20 000 eurot Rahvusmeeskoori kontsertide korraldamiseks Itaalias. Rahvusmeeskoori kontsertreisiks Valgevenes eraldati 3100 eurot. Ewert and the Two Dragons kontserttuuri Prantsusmaal toetati 2000 euroga, Triinu Tauli grupp sai eesti pärimusmuusikat tutvustava kontserttuuri läbiviimiseks USAs 2500 eurot.

Kindlasti pole liiast välja tuua ka uudis, et Eesti Autorite Ühing toetas 35 000 euroga muusikaekspordi projekte. Ainult et EAÜ, kelle kommunikatsioonitegevuse puudustest on korduvalt räägitud, võiks ka ise oma kodulehel selle info selgelt välja kuulutada. Klassikalisema poole pealt said toetuse nt Põhjamaade Sümfooniaorkester, Tallinna Filharmoonia, Heinavanker ja Andres Siitani agentuur. 6-liikmelisse komisjoni kuulusid Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia), Danel Pandre (Crunch Industry), Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit), Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week), Kristjan Mazurtšak (JazzLiit) ja Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees). Taotlusi laekus 44 ja taotletav summa oli kokku 184 841 eurot, mis on üle 5 korra rohkem kui jaotatav summa.

Juko-Mart omalt poolt kommenteeris otsuseid Delfis. Varem on ta kirjutanud, et "Eesti muusikatööstus elab paremini kui kunagi varem".

EMP algab muusikaga

Eesti Muusika Päevad toimuvad igati sobilikult kevade alguses, sest see sündmus on kultuuripildis ikka toiminud värskendava kevadvihmana. Seekord siis on teemaks bänditegemise vaim ja vaimustus.
Vt EMP-i kava.

Vahepalaks üks väike lugu. Olen alati Pärnu vahet sõites tundnud heameelt Muusika-nimelise küla pärast Kernu vallas. Et näe, kui tore nimi. Nüüd aga tuleb välja, et ei viita see nimi midagi kaunile helikunstile. Ehk teisisõnu viktoriiniküsimus: kes või mis on "muusikas" (Wiedemanni sõnaraamatu andmetel)?

Ei ole see ka mingi magus mari, kuigi käändub nagu "maasikas", vaid tuleneb tõenäoliselt venekeelsest sõnast "mužik". Tähenduse taust on aga see, et Pärnust Tallinna poole reisijaid kimbutasid vanadel aegadel teeröövlid, kes näiteks Liivi sõja ajal olid sageli idast tulnud moskoviidid. Alles siis, kui süütud reisijad jõudsid enne Tallinna üle jõe viinud silla taga asunud külani, võisid nad tunda end pääsenuna. Mistõttu too küla hakkaski kandma Pääsküla nime. Päästev sild on tänaseni maantee kõrval alles.

Niisiis - nuta või naera, aga - muusikas on teeröövel (vene päritolu).

Kohtume EMP-il. ;-)

Annad 1 €, saad 4 €

Minister Rein Langi tänuvastuvõtt paljude kultuuriürituste sponsoritele 03.02.2012 on toonud eranditult positiivset tagasisidet ja pannud ettevõtjad senisest rohkem rääkima kultuuriürituste mõjust. Seega oli tegu igati õnnestunud ettevõtmisega. Sõnumit on võimendanud ka uuring samal teemal, mis kinnitab sõnumit kultuurisündmuste laiast majanduslikust mõjust.

Paar näidet järgnevast kommunikatsioonist. 11.02.2012 Postimehes ilmus EMT kuulutus tekstiga, mis on ühelt poolt soe tänuavaldus, aga teisalt ka nutikas brändireklaam: "Aitäh, kallid kultuuritegelased, et meil on, keda toetada. Koos viime elu edasi! Täname, et valisite EMT kultuurisõbralikuks ettevõtteks."

Märtsikuises Eesti Kontserdi kliendiajakirjas "Aplaus" ilmutas ühe Ida-Virumaa firma koostööprojektidest kultuuri valdkonnas kaubandusliku teadaande pealkirjaga "Viru Keemia Grupp tunnetab endas vaimset küpsust kultuurivaldkonda panustada".

Sarnased sõnumid jäid kajama ministri tänuvastuvõtul suurima meediatähelepanu saanud Feliks Mägus'a (Nordic Hotel Forum), Vahur Krafti (Nordea Pank) ja Enn Kunila sõnavõttudest. Pole liigne öelda, et kõik kolm on jõudsalt toetanud ka justnimelt muusika valdkonda.

Konjunktuuriinstituudi uuring 20 kultuurisündmuse baasil - "Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs" hõlmas valimis muusikasündmustest järgmisi 2011. aasta üritusi: Jõhvi Balletifestival, Rakvere Punklaulupidu, Järvakandi Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus. Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastas üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.

Marje Josing andis ka soovitusi nii korraldajatele, omavalitsustele kui kohalikele teenusepakkujatele, aga ka riigile. Resümeerides lisaks veel ühe soovituse korraldajatele: kuna ka sponsorettevõtte juht on inimene, kellele on omane tunnustusvajadus, tasub igasuguse toetuse eest tänulik olla.

Niisiis, ürituse regionaalne majanduslik mõju (otsene tulu külastajatelt + korraldajate eelarvest tulenevad tulud) sõltub:
- ürituse sisust, mainest;
- korraldajate professionaalsusest;
- piirkonna infrastruktuurist (kas on majutuskohti, toitustust, kauplusi jne);
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest reageerida kõrgenenud nõudlusele;
- külastajate arvust ja kulutustest;
- piirkonna ettevõtete ja asutuste valmidusest pakkuda korralduseks vajaminevaid kaupu/teenuseid;
- ilmast.

Keskmiselt kulutas külastaja 42 € majutus-, 14 € teenindus- ja 8 € toitlustusasutustes.

Üritusi külastas üle 230 000 inimese, küsitlusele vastas 5508 inimest. Kõige enam (400 €) kulutasid Saaremaa ooperipäevade külastajad. Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitas, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot (vahemikus 0,7 € - 17,8 €).

Seoses üritustega ilmnenud probleemid ei puudutanud 939 küsimustikule vastanud ettevõtte või asutuse hinnangul sugugi programmi kvaliteeti või esinejate valikud, vaid olid pigem olmelist laadi: parkimine ja liiklus, eelbroneeringute hilinenud tühistamine, kohaliku teenindusvõrgu ülekoormatus, olmetingimused (tualetid), turvalisus, liigne alkoholitarbimine jne.

20 üritusest jäi eelarvega plussi või tasakaalu 12 üritust, 8 ürituse puhul jäi eelarve miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvelt.

Suurimate korralduskuludega olid mastaabilt rahvusvahelised: Otepää MK etapp, Europeade koos Tartu Hansapäevadega, Rabarock, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad ja Tartu Maraton (vahemikus 368 000 kuni 804 000 €). Eelarvest piirkonda jäänud tulud on väikseimad (1-2%) Rabarockil ja Leigol - nende korraldajatel tuleb kõik teenused kaugemalt sisse tuua, kohapeal teenusepakkujad puuduvad.

Uuringust kõnelesid pikemalt Kuku raadio 17.03.2012 saates "Majandusruum" Marje Josing ja Jorma Sarv.

TMW konverentsiprogramm

Tallinn Music Week avalikustas oma 2012.a. konverentsiprogrammi.  Kava on mitmekesine, palju huvitavaid esinejaid. Konverents toimub 30-31 märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega. Tallinn Music Week on seni saanud avaliku sektori toetust (mullu nt nii läbi Tallinn 2011 eelarve kui Kultuuriministeeriumilt otse) ja saab ka tänavu, sest peame seda kodumaise loomemajanduse kasvatamisel oluliseks ettevõtmiseks.

Programmi vaadates meenutan hea sõnaga kunagisi Jüri Makarovi eestvedamisel toimunud Elava Muusika Konverentse, mis kodumaise muusikatööstuse koostöötegevusele püüdsid alguse panna. Juba 20 aastat tagasi. Kuna tegu oli interneti-eelse ajastu sündmusega, siis erinevalt Rock-Summerist pole guugeldades selle kohta mõtet infot otsida. Aga paljud tänased kodumaise showbusiness'i kogenud tegijad pidasid just siis esimesi entusiastlikke mõttetalguid.

Eesti Autorite Ühingu üldkoosolek

Eesti Autorite Ühing (EAÜ) peab oma korralist üldkoosolekut esmaspäeval, 12.märtsil 2012.a. kell 15.00 Tallinna Huvikeskuses Kullo (Mustamäe tee 59, I korrus, saal 5). Osavõtjate registreerimine algab kell 14.40. Vt ka koosoleku päevakava.

Soovitan kõigil EAÜ liikmetel võimalusel koosolekust osa võtta. Senised üldkoosolekud on kokku toonud reeglina vaid mõnikümmend inimest ehk väga väikese osa liikmeskonnast. Seetõttu on võimalik nurin või umbusk, et "mida nad seal plangu taga teevad", olulisel määral kivi ka nurisejate enda kapsaaeda. Ent samas on kindlasti ka EAÜ-l veel kasutamata võimalusi, et oma üldkoosolekut tõhusamalt kommunikeerida.

EAÜ tegevus on pälvinud viimasel ajal lausa süstemaatiliselt kriikat (EPL 10.01.2012, 23.01.2012, 24.01.2012, 20.02.2012). Kindlasti on EAÜ liikmetel oma seisukohtadest rääkida kõige õigem mitte tagaselja või leheveergudel, vaid silmast silma väideldes, nii et ka oponeerival poolel oleks samal alustel võimalik oma argumente esitada.

Ning loomulikult on Eesti autoritel põhjust arutada neid raadiote playlist'idele tuginevaid arvandmeid, millele toetudes Mikk Targo väidab, et Eesti raadiojaamad mängivad liiga vähe eesti muusikat ning liiga suur hulk autoritasusid rändab seetõttu Eestist välja. Arutelu tekitamiseks olgu need arvud siinkohal ka esitatud, üle kontrollinud neid ma ei ole. Samuti tean, et näiteks Rahvusringhääling kasutab teist metoodikat, mis eesti muusika osakaalu kasvõi Klassikaraadios näitab üksjagu suuremana.

Niisiis, 2011.a. juhuslike kuude raadiojaamade aruannete põhjal toob Mikk Targo välja järgmised eesti muusika osakaalud (per kalendrikuu):
- ERR - 13995 teost, millest Eesti 2757 = 19,7 % (millest Klassikaraadio = 11% )
- KUKU - 1197 laulust Eesti 137 = 11,4%
- POWER HIT RADIO -518 laulust Eesti 4 = 0,7 %
- SPIN FM - 1735 laulust Eesti 20 = 1,15 %
- RAADIO UUNO -740 laulust Eesti 115 = 15,5 %
- SKY+ - 705 laulust Eesti 34 = 4,8 %
- Raadio 3 - 2506 laulust Eesti 177 = 7,06%

Tunnistan, et mõndagi neist jaamadest ma ise pigem ei kuula, mistõttu ei oma ka endapoolseid tähelepanekuid. Pean aga oluliseks, et kui konkreetsel teemal väideldakse, lähtuks osapooled samasugusele metoodikale tuginevatest arvandmetest. Muidu ei ole lootustki, et diskussiooni käigus kusagile edasi jõutakse ja et vaidluses ka mõni tõetera sünniks. EAÜ üldkoosolek võikski ju idee poolest olla üks koht, kus püütakse metoodikas kokku leppida.

Pean oluliseks, et loomeinimesed oleks ühiskonnas jätkuvalt au sees ning et autorite intellektuaalne omand oleks ka edaspidi seadusejärgselt kaitstud. Ühtlasi olen veendunud, et Eestis on palju väga head omamaist muusikat kõigis žanrites.

Post factum: ajakirjanik Mart Niineste väljakutse üldkoosolekule (EPL 12.03.2012)

Toetused festivalidele

Kõigepealt - head naistepäeva! Nagu Eesti elus üldse, nii ka muusikaelus püsib ju järjepidevus ja igapäevane tegevus eeskätt naistel. Eesti mehed saavad naiste üle uhked olla ning peavad pingutama, et sama tegusad olla - mis siin salata.
Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma tänase, 08.03 käskkirjaga nr 77 välja toetused, mida jagatakse programmist "Muusikafestivalid". Vt ka ministeeriumi pressiteadet.

Kultuuriministeeriumile laekus programmi 67 taotlust kogumahus 865 662 eurot. Komisjon jaotas toetusteks ühtekokku 239 400 eurot. Taotluste tähtaeg oli 20.02.2012. Tänavu pole programmil teist taotlusvooru (mullune, tähtajaga 09.09.2011 oli erand).

Uudist pani tähele ka Delfi.ee 08.03.

Taotlege riigi kultuuristipendiume!

Kultuuriministeerium ootab riigi kultuuristipendiumite taotlusi. Avalduste esitamise tähtaeg on 5. aprill 2012.

Stipendiumid on mõeldud riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Taotlusi stipendiumite määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri ja haridusalane tegevus. Seaduse järgi ei kvalifitseeru need taotlused, mille üksikisikud on esitanud ise enda nimel.

Eriti on oodatud need taotlused, mis on suunatud Eesti Vabariik 100 ettevalmistusega seotud teemadele, samuti muidugi stipendiumideks välismaal õppimiseks. Prioriteediks on eraisikute taotlused või siis kolmanda sektori taotlused mõne konkreetse ettevõtmise jaoks. Tegevustoetuse iseloomuga taotlusi või algatusi, mida ministeerium toetab ka teistest programmidest (a la festival), kultuuristipendiumina ei toetata.

Kultuuriminister võib aastas välja anda kokku 20 stipendiumit à 2300 eurot.

Taotlused tuleb saata digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil preemia@kul.ee või Kultuuriministeeriumi ( Suur-Karja 23, 15076, Tallinn). Lisainfot saab telefonil 628 2220 või e-posti aadressil preemia@kul.ee.

Muusikaettevõtluse meistrikursused

Üks uudis jõudis minuni veidi liiga hilja, aga olgu see ikkagi ära toodud. Nimelt korraldab Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK) teist korda muusikaettevõtluse meistrikursused. Kandideerijad saatsid oma CV ja motivatsioonikirja 1. märtsiks, järgnevatel nädalatel teeb komisjon oma valiku.
10 rahvusvahelist tippeksperti viivad läbi meistrikursuse, mis on mõeldud praegustele ja tulevastele muusikaettevõtjatele. Kursuse raames käsitletakse kõige olulisemaid muusikaettevõtlusega seotud teemasid alates ettevõtlusega alustamisest ning muusikatööstuse erinevatest valdkondadest kuni õigusliku keskkonna, turunduse ja tulevikusuundadeni. Kõikide kandidaatide hulgast valitakse välja 30 osalejat, kellest 10 saavad praktikavõimaluse välisriikides. Kursus toimub inglise keeles. Koolituskursuse maksumus on 200 eurot, mis sisaldab osalemist kõigil koolituskursuse sessioonidel ja ümarlaudadel ning sissepääsu Tallinn Music Week'ile. Muusikaettevõtluse meistrikursusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.


Milliseid teemasid käsitletakse?

1. Muusikaettevõtluse alused (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Riskide võtmine, õigete partnerite valimine, erinevad ärimudelid muusikatööstuses, muusikaekspordi toimimismudelid.

2. Muusikatööstuse peamised valdkonnad (28.-31. märts 2012, koostöös Tallinn Music Week'iga) - Artistide äritegevuse juhtimine läbi muusikaettevõtluse valdkondade: mänedžment, plaadifirmad, kirjastused, agentuurid, kontserttuurid.

3. Õiguslik keskkond (aprill 2012) - Muusikaettevõtluse õiguslik keskkond, autoriõigused, tüüplepingud ja hea äritava, läbirääkimised, rahastusmudelid, eelarvestamine.

4. Kommunikatsioon ja turundus (mai 2012) - Avalikud suhted, turundus, visuaalne identiteet ja brändi loomine, sponsorlus

5. Tulevikusuunad ja innovatsioon (september-oktoober 2012) - Sotsiaalsed muutused, tulevikutrendid, tehnoloogia, innovatsioon.

EMTA õppejõud sai SibA rektoriks

Soome Sibelius-Akatemia valitsus valis 05.03 uue rektori, kelleks sai Tuomas Auvinen, PhD.  Mitme muu ameti seas on professor Auvinen praegu ka EMTA kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja, samuti juhib ta enda firmat Creader Oy. EMTA-st saadud akadeemiline taust oli üks kaalukaid argumente Auvineni valimisel. Uus rektor astub ametisse 16. aprillil, samast päevast alates on praegune rektor Gustav Djupsjöbacka eriülesannetes, hoolitsedes SibA ühiskondliku võrgustiku, koostöösuhete ja rahvusvaheliste suhete eest.

Tuomas Auvinen esines ettekandega ka 11.11.2011 Haapsalus Kultuurifoorumil.

Uue rektori üks põhiülesandeid saab olema Sibeliuse Akadeemia siirdamine loodava Kunstiülikooli (Taideyliopisto) osaks. Kolme avalik-õigusliku kõrgkooli ühendamisel (Kuvataideakatemia, Sibelius-Akatemia ja Teatterikorkeakoulu) alates jaanuarist 2013 tegutsema hakkav Taideyliopisto koosneb kolmest võrdväärsest akadeemiast ning kus kokku on ca 2000 üliõpilast ja 600 töötajat.

EMTA muudest aktuaalsetest tegemistest olgu mainitud õppejõudude otsimine vakantsetele töökohtadele ning kontserdisaali rahastamise küsimus (vt err.ee 01.03, EPL 02.03, Klassikaraadio Delta 06.03.2012). 16.02.2012 uudise osas, et EMTA saalikompleksi rahastamise allikas ja summa on veel lahtised, kehtib aga valitsuse arusaam, et see põhjendatud vajadus lahendatakse EL struktuurifondide baasil.

Toetused "eraõiguslikele"

Kultuuriminister on välja kuulutanud 01.03.2012 käskkirjaga nr 70 toetused, mida jagatakse programmist "Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad". Ministeerium saatis selle kohta välja ka vastava pressiteate.

Võrreldes 2011. aastaga, kui eksisteerisid veel eraldi programmid „Eraõiguslikud muusikakollektiivid“ (mahus 29 208 €) ja „Eraõiguslikud kontserdikorraldajad“ (mahus 57 846 €, kaks programmi kokku seega 87 054 €), on programmi maht kasvanud üle nelja korra. Selline kasv on selge kultuuripoliitiline otsus, mis näitab eraõiguslike tegijate väärtustamist.

Sellest, et see signaal on ka taotlejateni jõudnud, annab tunnistust fakt, et ka taotletava raha hulk on aastaga ligi 4 korda kasvanud – mullu laekus toonase kahe programmi peale kokku 23 + 16 = 39 taotlust kogumahus 236 072 € + 96 928 € = 333 000 €, tänavu aga 57 taotlust kogumahus 1 254 452 €.

Järgmine programm, mille osas minister programmikomisjoni ettepanekutest lähtudes oma otsuse teeb, peaks olema "Muusikafestivalid". Nende programmide tähtaeg oli 20. jaanuar 2012.a., tänavu rohkem taotlusvoorusid ei toimu, rahad on jagatud. Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.

Toetused tärkavale muusikatööstusele

27.02.2012 AK sedastas, et Eesti muusikatööstus ei ole veel välja kujunenud. Sõna said seejuures Juko-Mart Kõlar, Indrek Laul, Aleksei Saks ja Georg Poslavski. Korrigeerides üht vana uudist, olgu rõhutatud, et jätkuvalt on Eesti muusika suurim ekspordiartikkel Estonia klaver, mitte üks või teine muusik või ansambel. Suuruse määrab seejuures mõistagi mite kõnealuse objekti kubatuur, vaid Eestisse laekuva raha hulk.

Sellega, kuidas muusikaeksport on kujundatud Põhjamaades, saab tutvuda vastava strateegia abiga: http://nordicmusicexport.com/images/reports/nomex_report_210x297.pdf. Soome muusikaekspordi mahud ja näidikud, mis on olulised ka strateegiliste otsuste tegemisel, leiate vastavatest uuringudokumentidest: www.musex.fi/en/about/

Olen Helen Sildnaga nõus, et muusikas on viimase nelja aastaga palju muutunud (EPL 27.02.2012), ent jään eriarvamusele, kui ta väidab, et "kultuuripoliitikat peabki looma valdkond ise, mitte kultuuriministeerium. Ministeerium peab saama küsida meilt, mida meil on arenguks vaja, ja meie peame oskama vastata." Esmane kultuuripoliitika looja on ikkagi valimistel saadud mandaadi alusel tegutsev kultuuriminister koos talle alluva aparaadiga.
Selleks, et Eesti muusikatööstus ikka edasi areneks, toetab Eesti Autorite Ühing muusikaekspordi projekte 70 000 euroga MTÜ Eesti Muusika Ekspordi vahendusel. Taotlusvoorud toimuvad märtsis ja oktoobris ning mõlemas voorus läheb jagamisele 35 000 eurot. Mullu kevadel toetati 27 projekti.

Taotlused tuleb esitada 15. märtsiks ja 15. oktoobriks digiallkirjastatuna aadressile juko@estmusic.com . Taotluse võivad esitada kõik juriidilised isikud, kelle projektid on seotud muusika ekspordiga, iga juriidiline isik saab esitada kummaski voorus ühe taotluse. Taotlus esitatakse vabas vormis ja see peab sisaldama taotleja andmeid, projekti sisu ja püstitatud eesmärke, teostamise aega ja eelarvet (kulud ja tulud, sh omafinantseering). Otsused tehakse teatavaks 1 kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.

Taotlusi hindab 6-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad:
- Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit)
- Danel Pandre (Cruch Industry)
- Jüri Makarov (Viljandi Kultuuriakadeemia)
- Kristiina Alliksaar (Tallinn Music Week)
- Kristjan Mazurtšak (JazzLiit)
- Juko-Mart Kõlar (EME, komisjoni esimees)

Ekspordiprojektide juures hinnatakse taotleja tausta ja senist kogemust, projekti seotust eesti autoritega, projekti mastaapi, teostatavust ning mõju eesti muusika ekspordile. Lisainfo: juko@estmusic.com, +372 56 668 415.

Suusarahva laulupidu

Tartu maratoni tähtsuse rõhutamiseks rahvaüritusena on spordiajakirjanikud leiutanud sellise kujundi nagu "suusarahva laulupidu". Selle päris-laulupeo veendunud patrioodina pean tunnistama, et võrdlus on omamoodi terane. Kuigi "esinejaid" on maratonil 3-4 korda vähem kui laulukaare all ühendkooris, saab välja tuua mõned sarnasused:

1. logistiline korraldus on maailma tipptasemele arendatud, tuginedes aastaringselt töötavale kontorile ja hooajaliselt lisanduvatele aktivistidele;
2. kuigi esinema tuleb ka piiratud ring professionaale, kelle jaoks on esmane enda soorituse headus (lähtudes valdkondlikest kvalitatiivsetest või kvantitatiivsetest parameetritest), annab põhiliselt avalikus arvamuses ja ka ajakirjanduses tooni ikkagi suhtumine "tähtis on osavõtt";
3. sellisel suursündmusel avaldub väikese eesti rahva kohta (kõrvaltvaataja silma jaoks) üllatavalt lai kandepind, millelt saabki rahvusvahelistesse kõrgustesse välja kasvada püramiidi tipp silmapaistvaimate muusikute (Pärt, Tormis, Järvi, Klas, Kaljuste) või suusatajate (Veerpalu, Mae, Šmigun) näol.

Spordielu ei vastandu muusikaelule (või vastupidi), vaid üks täiendab teist. Tõsi küll, kohati võib küll jääda mulje, justkui oleks tegu paralleeluniversumitega, mis teineteisesse eriti ei puutu. Erinevad kombed, arvamusliidrid, infokanalid ja sihtgrupid... Olen sõitnud kõigi kuue Estoloppeti sarja maratonide radadel, aga muusikuid neil eriti ei kohta küll.

Usun siiski, et Eesti elus toimiv erinevate eluvaldkondade üha tihedam lõimumine ulatub aja jooksul ka kindlamat silda ehitama muusika ja spordi vahele. Muusikakeskkooli lõpetanud pianist, naiste 400 m jooksu Eesti rekordiomanik Egle Uljas on selle ilmekaim näide. Tippspordist rahvaspordi tasemele tulles leidub näiteid aga juba üksjagu. On ju terves kehas terve vaim, või kuidas?

Kultuurisündmuste mõju

Loov Eesti ja Kultuuriministeerium kutsuvad seminarivormis uuringu "Kultuuri- ja spordisündmuste mõju piirkondade arengule" tutvustusele kolmapäeval, 29. veebruaril kinos Artis kell 13.30 – 17.00

2010.-2012. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuring keskendus 20 olulisema kultuuri- ja spordisündmuse analüüsile, mille käigus viidi läbi enam kui 1000 intervjuud. Seminaril antakse ülevaade uuringu tulemustest piirkonna arengu võtmes – kui palju suurenes regiooni külastatavus ning kasvas müügitulu. Samuti puudutatakse omavalitsuste koostöövõimekust, infrastruktuuri vajadusi, rahalisi aspekte ning kommunikatsiooniküsimusi.

Uuringut tutvustavad Jorma Sarv (Kultuuriministeerium) ja Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut). Paneelaruteludes käsitletakse eduka koostöö võtmeteemasid kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja sündmuste korraldajate vahel.

Teiste hulgas esinevad Villu Veski ("Juu Jääb"), Marika Pärk (Eesti Kontsert), Heli Jalakas (Kuressaare linn), Gülnar Murumägi (Haapsalu Kultuurikeskus), Mati Lilliallik (spordivõistluste korraldaja) ja Ando Kiviberg (Viljandi Pärimusmuusikafestival).

Täpne ajakava ning registreerimine SIIN

Põhjamaades on sarnaseid uuringuid tehtud juba kuni 20 aastat tagasi. Mõnelgi puhul on sealt tulnud otsene järeldus kohalikele ettevõtjatele: investeerid kultuuriüritusse 1€, saad tagasi 3-4 €.

Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 4

Muusika valdkond on asunud ette valmistama omapoolset sisendit dokumendile "Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020", mis peaks lõplikul kujul heaks kiidetama Riigikogus 2013. aastal. Lähtudes Kultuuriministeeriumi poolt koostatud dokumendi struktuurikavandist, on loodud neli temaatilist töörühma:

1. Muusikaharidus - töörühma juht: Aarne Saluveer, G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli direktor;
2. Muusika- ja kontserdielu - töörühma juht: Olav Ehala, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees;
3. Seadusandlus. Õigused - töörühma juht: Marko Lõhmus, Tallinna Filharmoonia direktor;
4. Loomemajandus, välissuhtlus, eksport - töörühma juht: Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees.

Kolme esimese töögrupi raames on valdkondlike arutelude korraldaja Eesti Muusikanõukogu, mille juhatuse liikmed ongi ühtlasi töörühmade juhid. Neljanda töörühma puhul on institutsionaalne vastutus valdkondlike arutelude korraldamisel Eesti Muusika Arenduskeskusel. Mina konsulteerin muusikanõunikuna kõigi nelja töörühma tööd ja aitan vajadusel arutelu korraldamiseks ruumidega.

Igas töörühmas on moodustatud ca 10-liikmeline tuumik valdkonna inimestest. Töörühmade koosolekud on aga Eesti Kultuurikoja formaadi eeskujul avatud  - kel huvi ja soov kaasa rääkida, on oodatud osalema.

Veebruari- ja märtsikuus toimuvadki töörühmades valdkondlikud arutelud. Seejärel kutsutakse kokku ümarlauanõupidamine kõikide töörühmade osalusel, et summeerida seniste arutelude tulemused. Maikuus jätkub töö muusikavaldkonna poolse dokumendi koostamisega, mis võetakse vastu juunis toimuval Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul ning esitatakse Kultuuriministeeriumile valdkonna ettepanekuna ja sisendina kavandatavatele arengusuundadele.
Muusikahariduse teemal toimuvad arutelud saavad väljundi kindlasti ka Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiaplaneerimisega seonduvalt, kuna institutsionaalselt on muusikakoolid seotud rohkem HTM-iga. Fookus on sel puhul aga erinev, keskendudes ilmselt hariduskorralduslikele aspektidele, mitte muusikahariduse kui protsessi kvalitatiivsele tulemusele.
 
Täiendav info: http://www.kultuuripoliitika.ee/. Kõnealused teemad olid jutuks ka Muusikanõukogu aastakoosolekul 15.12.2011, mille kohta Tiina Mattisen avaldas Sirbis ülevaated nr 1 ja nr 2.

Maailmamees Mati Turi

"Siegfried Salme tänavast" (Sirp 13.10.2011) tuli ja tegi taas ajalugu. Aga paraku nii, et meelelahutustööstuse glamuursust fetišeeriv kodumaine ajakirjandus ei märganudki. Teeme siis puust ja punaseks:

Eesti tenor Mati Turi oli õige lähedal sellele, et võita Grammy-auhind. Selles, et ta oli ametlikult nominentide nimekirjas, saab veenduda iga elementaarse inglise keele oskusega inimene. Niisiis, 71. kategoorias "Best Opera Recording" võitis seekord Grammy Metropolitan Opera poolt esitatud John Adamsi ooper "Doctor Atomic". Viie nomineeritud seltskonna hulgas ainus, kes polnud angloameerika ega itaalia päritolu, oligi enamjaolt soomemaine meeskond, kes salvestas firmale "Ondine" Einojuhani Rautavaara ooperi "Kaivos". Seltskonna üks esisoliste oligi Mati Turi.

"Kas Kalamaja kangelastenor võidab Grammy?" Selline oleks võinud olla Õhtulehe esikaanel pealkiri. Koos suure fotoga. ;-)

Taas tegi eesti mees ajalugu ja pakkus paljudele elamuse, millest veel tükk aega räägitakse. Tõsi küll, mitte Eestis...

Riigi preemia: Rääts, Kõrvits, Volmer

Seda, et Eestis on vägevad heliloojad, arvavad mitte ainult muusikud, vaid mõjukad otsustajad kõigilt kunstialadelt. Nõnda tegigi autoriteetne ja laia kandepinnaga riigi kultuuripreemiate komisjon oma tänavused valikud suure hulga kandidaatide seast. Muusikutest pälvisid tunnustuse:
- Jaan Rääts - kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest;

- Tõnu Kõrvits - loomingulise tegevuse eest 2011. aastal;
- Arvo Volmer - Richard Wagneri ooperi „Parsifal“ muusikalise teostuse eest.

Viimasel puhul tõstaksin eraldi esile veel Rahvusooper Estonia suurepärast meeskonnatööd selle erakordse kunstilise õnnestumise juures - orkester, ooperikoor ja vokaalsolistid näitasid veenvalt, et täidavad võimsalt ära ka mitu korda suurema lava ja saali kui igapäevatingimustes koduteatris võtta on. Arvo selle suure meeskonna kunstilise juhina tegi teoks oma ammuse unistuse ning tegi ühtlasi publiku meeltes ukse lahti järgmistele Estonia suvistele suurprojektidele.
Vt ka Kultuuriministeeriumi 09.02.2012 pressiteadet.


Õigusliku raamistiku kultuuripreemiate määramiseks pakub "Riigi kultuurpreemiate ja kultuuristipendiumide seadus" ning selle rakendamise määrus.

Pärdi keskusele tegevjuht

Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus otsib konkursiga oma meeskonda tegevjuhti. Senine juht lahkus jaanuari lõpus, praegu on tegevjuhi kt-na ametis Anu Kivilo. Töökoht asub Laulasmaal.

Palume saata PDF-formaadis sooviavaldus, elulookirjeldus ja motivatsioonikiri (kõik inglise ja eesti keeles) Michael Pärdile ( michael (at) arvopart.ee) hiljemalt 12. märtsiks.

Vt: Täiendav info

Kultuuriesindaja Pariisis, Londonis

Kultuuriministeerium on kuulutanud välja konkursi kahele kultuurinõuniku ametikohale:

- Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis
Kultuurinõuniku ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine Prantsusmaal, kahe maa vaheliste kultuurisuhete hoidmine ja edendamine, kultuuriekspordi arendamine ning Eesti huvide esindamine UNESCOs Kultuuriministeeriumi pädevusse kuuluvates küsimustes.

- Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Londonis.
Kultuurinõuniku ülesandeks on eesti kultuuri tutvustamine Ühendkuningriigis, kahe maa vaheliste kultuurisuhete hoidmine ja edendamine ning kultuuriekspordi arendamine.

Lähetus kestab mõlemal juhul kolm aastat. Kandideerimise eelduseks on:
- riiklikult tunnustatud kõrgharidus
- väga hea Eesti kultuuriruumi, -inimeste ja -institutsioonide tundmine

- suhtlemisjulgus, algatusvõime ja organiseerimisoskus
- pikaajalisele välisteenistusele vastav tervislik seisund (tõendi esitab konkursi võitja)
- sihtriigi keele valdamine kõnes ja kirjas(nõutav oskuse 7. tase B2) + teise võõrkeele oskus

Dokumendid palume esitada hiljemalt 05.03.2012. a Kultuuriministeeriumi.
Huvilistel soovitan lugeda Välisteenistuse seadust ja sellega seonduvaid rakendusakte.

Lassmann jätkab rektorina

Täna kogunenud valimiskogu otsustas, et Peep Lassmann jätkab rektori kohal järgmised viis aastat ehk kuni aastani 2017. Vt ka ainukese kandidaadina esitatud Lassmanni valimisplatvormi, mida ta tutvustas 31. jaanuaril 2012 EMTA kammersaalis.

Valimiskogusse kuulusid EMTA nõukogu ja kuratooriumi liikmed, professorid ja üliõpilaste esindajad, kokku 64 inimest. Valimiskomisjoni esimees oli kompositsiooniosakonna professor Rene Eespere. Valimistel osales 51 valimiskogu liiget, Peep Lassmanni poolt andis hääle 45 liiget.

Rektoriameti kõrval kontsertpianistina tegutsev Lassmann on alates 1973. aastast töötanud klaveriõppejõuna tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning jätkab samas pedagoogitööd. Alates 1992. aastast on ta EMTA klaveriosakonna professor.

Lassmann on oma kunstilise tegevuse eest pälvinud 1999. ja 2009.aasta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta on Eesti muusikanõukogu president, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, Rahvusooper Estonia nõukogu liige ning Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmeid.

Lassmann valiti esmakordselt Eesti Muusikaakadeemia rektoriks 1992. aastal.
Sel teemal: Postimees, Delfi, err.ee.

Valitsuse 09.02.2012 päevakorras on EMTA kuratooriumi uude koosseisu liikmete nimetamine.