Kultuuristatistikast

Seoses rahvaloendusega kandub lähiaja tähelepanu statistilistele teemadele. Samuti on statistikat argumenteerimisel üha enam vaja. Seepärast väike pilguheit kultuurivaldkonnaga seotud statistikale.

Eurostati andmetel töötas 2009. aastal Euroopa kultuurisektoris üle 3,6 miljoni inimese. Tõsi küll, jätkuv finantskriis on vähendanud ilmselt seda arvu ka rikkamates riikides. Näiteks Saksamaal on teatrite ja orkestrite juures töötanud 45 000 inimesest minu teada jäänud alles 38 000. Kuid ikkagi on see oluline hulk, rääkimata publikust, kelle nimel nad töötavad, või veel üldisemalt - kultuuri rollist ühiskonna arengus.

25.-26. novembril pidas Tallinnas oma 42. konverentsi PEARLE ehk Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga, keda siin võõrustas Eesti Etendusasutuste Liit (vt fotosid üritusest ning artikleid 1, 2, 3 Sirbis). Organisatsiooni president Catherine Baumann argumenteeris meilegi tuttavat juttu, et "tugev etenduskunstide sektor toob ärivõimalusi paljudele, aga kui kaunid kunstid peavad taluma eelarvekärpeid ja rahalisi raskusi, ulatuvad ka need mõjud palju laiemale" ( artikkel "The work of Art" Public Service Review's nr 22 - muide, sealsamas räägib Eesti edusammudest eurostatistikat aluseks võttes oma artiklis peaminister Andrus Ansip).

PEARLE liikmed said muuhulgas värske ülevaate Eesti etenduskunstide maailmas toimuvast, sealhulgas teatristatistikast. Nende konverentsist saab lugeda Sirbist 16.12.2011.

Statistikat on argumenteerimisel üha enam vaja. Seepärast jagan mõningaid linke materjalidele, mis võiks kasulikuks osutuda.
- Eesti teatristatistika kogumikud alates 2006.-st aastast - väljaaandja on Eesti Teatriagentuur (toimetaja Tiia Sippol), kes 2009. aastal üllitas ka inglise- saksa- ja venekeelse "Eesti teatri teejuhi";
- Soome sümfooniaorkestrite statistika jm info;
- rahvusvahelise statistika linkidekogu http://www.worldometer.info/;
- Eurostat'i kogumik "Cultural statistics. 2011 edition".

OECD on tegelenud selliste teemadega nagu "kultuuri sotsiaalse ja majandusliku tähtsuse rahvusvaheline mõõtmine" või üldse projektikorras "kultuuri rahvusvaheline mõõtmine", aga ka "kultuuri mõju turismile".
Aga vt ka OECD economic survey: Estonia. April 2011, kus kultuurist küll ei kirjutata.
OECD andmeil (factbook 2009) saab välja tuua järgmised andmed Eesti kohta:
- Household expenditure on recreation and culture, 2006 - 4,8% GDP-st (Euroopas Eestist suuremad leibkonniti kulutajad: Austria, Sloveenia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksa, Kreeka, Island, Hispaania)
- Government expenditure on recreation and culture, 2006 - 2,5% GDP-st (Euroopas Eestist suuremad valitsuskulutused: Island 3,6%) Nt Soome on 1,1%, Sloveenia 1,2%, USA 0,3%.

Eesti Statistikaameti väljaannetest:
- Muusika andmebaas "Eesti Kontserdi korraldatud kontserdid 1980-2005"
- andmebaas "Kultuurielus osalemine"
- "Kultuur arvudes. 2006"
- "Kultuur 1997-2007. Culture"
- Teemaleht I 2009 "Kultuuris osalemine"
- 2011.a. pressiteated, et laulmine on noorte hulgas populaarseim kultuuriharrastus ning et elanikud osaleks kultuurisündmustel meelsasti rohkem.
- Eesti statistika aastaraamat 2011 - lk 85-96. Kultuur.
- "Leibkonna kulutused kultuurile" jt kultuurialased publikatsioonid
- Detsembris 2012 ilmub loomemajandusele keskenduv kakskeelne väljaanne "Kultuur. Culture".

Konjunktuuriinstituudil peaks 2012. aasta algul valmima kultuuri- ja spordisündmuste majanduslike mõjude uuring, mille valimisse kaasati nt Jõhvi Balletifestival (11.-14.03), Rakvere Punklaulupidu (11.06), Järvakandi Rabarock (17.-18.06), Suure-Jaani Muusikafestival (juuni), Sõru Jazz, Muhu festival Juu Jääb (juuli), Saaremaa ooperipäevad (18.-23.07), Viljandi Pärimusmuusika Festival (28.-31.07), Viru Folk, Leigo Järvemuusika ja Haapsalu Augustibluus (august). Peale nende sündmuste olid valimis veel Pärnu Jääfestival, naiste tantsupidu ja folkloorifestival Europeade ning 6 spordiüritust - seega kajastab üle poole uuringust just erinevate muusikasündmuste mõju kohalikule elule ja ettevõtlusele.

Kokkuvõtteid aastast 2011

2011. aasta saab peagi seljataha. Ma ei hakka tegema Marko Mihkelsoni järgi oma valdkonnas sündmuste TOP-10-t. Ka seepärast, et sündmusi oli palju. Ning kindlasti oli ka Kultuuriministeeriumi poolt avaldatud valik aasta sündmustest vaid üks selektsioonivariant paljudest. Küll aga leian, et eesti rahva kultuurihuvi sai tänavu taas kuhjaga kinnitust. Aitäh selle eest kõigile piletiostjaile ja maksurahadega toetajatele!

Seepärast ei saa ma nõus olla vastandusega, mida kasutas Andres Mustonen Eesti Kontserdi ajakirjas "Aplaus" (nr 2): "Mäletan hästi aegu, kus midagi väga palju ei toimunud, kuid huvi selle vähesegi vastu oli tohutu. Nüüd on vastupidi - valikuid on palju, aga midagi ei valita ja huvi puudub, sest näib, et teatakse juba kõike."

Tõepolest tundub pakkumine aeg-ajalt nõudlust ületavat, aga kui võtta võrdlusaluseks kultuuritarbimine mujal maailmas, siis jagub meie ühemiljonilist rahvast ikka üllatavalt paljude sündmuste publikuks. Muidugi tahaks, et näiteks eesti interpreetide kõrgetasemelistele kammerkorntsertidele jaguks rohkem publikut. Aga eks tuleb tõdeda, et püramiidi alus ongi selline kitsuke.

Kultuuripealinnaga Tallinnas võib üldjoontes rahule jääda. See tõdemus klaarub välja ka Jaanus Rohumaa (Postimees 22.12.2011) ja Indrek Ibruse (Postimees 23.12.2011) ülevaatlikest arvamusavaldustest - koos ühe tugevamalt kõlava veendumusega, et kultuuris saab suuri asju teha ka ilma segumasinat käivitamata, vaid esmajoones just inimestesse investeerides. Mulle tundus, et eriti õnnestusid tänavu just pigem väiksema kaliibriga sündmused, mis aitasid aktiivsesse kultuurikäibesse näiteks Vanalinna või Kalamaja kandi hoove, aga kindlasti ka mereäärseid alasid. Mikko Fritze unistus Tallinna avamisest merele jääb väärt tööülesandena samas ka järgnevateks aastateks aktuaalseks. Sõlmitud kontaktide valguses on minister Rein Langil igati põhjust öelda (ERR uudised 23.12.2011), et kultuuriaasta tegelikku tähtsust näeme alles mitme aasta pärast.  

Ministeeriumi ja muusikavaldkonna vaatevinklist võib aastat pidada kindlasti kordaläinuks. Noorte laulu- ja tantsupidu õnnestus hästi. Eestis toimus mitu rahvusvahelist suurfoorumit - märgina sellest, et meie muusikaelu tuntakse ja tunnustatakse laiemalt. Mõnigi kartus (näiteks aastasiseste eelarvekärbete ees) ei osutunud tõeks. Tegelikult tuli läbi toetusprogrammide raha valdkonda mullusest rohkemgi ja sama tendents tugevneb ka järgmise aasta riigieelarves. Kultuurkapitali rahakott on samuti vahepealsest saleduskuurist välja tulnud.

Kindlasti jätkan oma blogipidamist ka 2012. aastal. Osalt ka sellepärast, et kompenseerida oma valdkonnas veidigi minister Langi muret (intervjuus ETV "Pealtnägijale" 21.12.2011), et "see informatsioon, mis on olemas valitsusel ja mida valitsus ka tegelikult väga tahab oma inimesteni edastada, sinna ei jõua." Ega muud varianti sellises olukorras olegi kui oma meediakanali loomine ja ülalhoidmine.

Kandidaate kultuuripreemiatele!

Nagu pajatab ka ministeeriumi pressiteade, oodatakse kandidaate 2011. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks. Seadusandliku raami selleks annavad vastav seadus ning rakendamise määrus (mis sätestab nt komisjoni töökorra).

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Avaldused saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee hiljemalt 10. jaanuariks 2012.a.

Muusika turismiedendamisele appi

EAS korraldab praegu Saksamaal kolmenädalast turismikampaaniat (vt ERR uudist), mis kutsub sakslasi Eestisse kultuuripuhkusele. Kampaania keskendub Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja selle suuremate linnade, Düsseldorfi ja Kölni elanikele. Kampaaniat korraldab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Kampaania sihtgrupiks on üle 45-aastased ajaloo- ja kultuurihuvilised, haritud ja pigem kõrgema sissetulekuga sakslased, keda kõnetatakse sealses kultuuriruumis tuntud Eesti kultuuritegijatega nagu helilooja Arvo Pärt, dirigent Paavo Järvi, disainer Liina Viira, aga ka Saksamaal resideeriv Eesti päritolu dirigent Kristiina Poska ja "Polli päevikutes" mänginud tuntud saksa näitleja Edgar Selge.

Muusika väljendusvahendite peale rõhub ka kodumaine AHHAA teaduskeskus Tartus, mille näitust "Helisev füüsika" väga kiidan. Sisekujundus on suurepärane, eksponaadid leidlikud ja harivad. Ainus asi - need arvuti-põhised atraktsioonid kipuvad ka kergelt rikki minema, mistõttu keskus võiks nende töökorras olekul pidevalt silma peal hoida. Aga suund teadust atraktiivseks teha just läbi muusika on igati õnnestunud.

Resümee: Lähtudes kasvõi Tunne Kelami tsitaadist  "Eesti parim julgeolekutagatis on meie tuntus ja hea nimi, muule palju loota ei saa.", on põhjust väita, et muusika roll on Eesti jaoks kaugelt suurem kui lihtsalt ühe kauni kunstina ja väsinud tööinimeste lõõgastusvahendina. Eesti tuntuse tugevdamisel ja hea nime kehtestamisel on meie muusikakultuur vahend number 1.

Turistid, kelle jaoks see sõnum on oluline, on kõige kasumlikumad - nad on maksujõuline ja tsiviliseeritud sihtgrupp (mitte jõuravad õllesõbrad), kelle huvi ongi mitte päevane shoppingu-kruiis, vaid õhtused kultuuriüritused ja koos sellega ka kõige suurem tuluallikas Eesti jaoks - ööbimine siinsetes hotellides. See on sihtgrupp, kes teavad, et Beethoven ei ole ainult koer, aga ei nõua temalt ka ainult klounaadi - kui tsiteerida aastatetaguseid artikleid Tiia Tederilt (Postimees 22.11.2005) ja Andres Siitanilt (Postimees 28.11.2005).

Tagatipuks - kui rääkida muusika osast Eesti maine kujundamisel, soovitan vaadata Vabariigi Presidendi 2011.a. e-jõulukaarti, mis põhineb Arvo Pärdi uuel palal "Vater unser".

Eesti ja Euroopa eelarvest

Eesti riigi 2012.a. eelarve seadus (99 SE) võeti 07.12.2011 Riigikogus vastu. 2012. aasta riigieelarve tulude konsolideeritud maht on 6,116 miljardit ja kulude maht 6,576 miljardit eurot. Kolmandaks lugemiseks lisas rahanduskomisjon ühe muudatusettepaneku, milles sisalduvad olulisemad muudatused on seotud mitme teema seas ka nt alkoholiaktsiisi tõusu edasilükkamisega 1 kuu võrra ja Muuseumiehituse SA likvideerimismenetlusega. Täiendavaid vahendeid suunatakse muuhulgas hariduse- ja kultuurivaldkonna projektidele.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve maht on 167 566 144 eurot. Eraldistest toon välja:
- Rahvusooper Estonia -  7 010 167 €
- Rahvusraamatukogu - 4 806 725 €
- Rahvusringhääling - 23 328 112 €
- Kultuurkapital (aktsiiside laekumisest) - 21 848 000 €
- kulturi- ja spordiprojektidele kasartmängumaksu laekumisest - 2 665 973 €
- Kontserdiorganisatsioonid - 8 022 944 €
- Teatrid - 9256 815 €

Detailid saavad lõplikult selgeks järgneva rakendamisega. Rahandusministeeriumi käskkirjaga on uue aasta algul muutumas ka riigieelarve koostamise protsess. Juba 1. märtsiks peavad kõik ministeeriumid esitama oma arengukava ja tegevuskava aastateks 2013-2016.

 Riigikogu Põhiseaduskomisjon algatas samal päeval, 7. detsembril erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega soovitakse luua õigusraamistik demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine.


Kultuuri valdkonnast Euroopa Liidus ka uudiseid. Praegune EL-i kultuuriprogramm toimib ajavahemikul 2007–2013 kogueelarvega umbes 400 miljonit eurot ning hõlmab kõiki audiovisuaalsektorist väljapoole jäävaid kultuurialaseid ettevõtmisi. Nüüd teavitas eurovolinik Androulla Vassiliou uuest programmist "Creative Europe" aastateks 2014-2020. Selle maht on 1,801 miljardit eurot, mille hulka kuuluvad:
- kultuurivaldkonnale ligi 500 miljonit € (tõus võrreldes eelmise programmiga seega ligi 100 milj €);
- meedia valdkonnale üle 900 miljoni € (ah kino ja muu audiovisuaalsektor. Eelmisel perioodil oli toetus minu andmetel 770 milj €)
- valdkondadeüleselt ligi 210 miljonit €. Viimase alla kuulub ka nt garantiifond väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete pangalaenudeks.
 
60 miljonit € on kavandatud koostöötegevuse toetamiseks ja innovatiivsete lahenduste leidmiseks, et edendada uute ärimudelite teket ja nn "publikuehitamist" (audience building).  Seda ettepanekut arutavad nüüd EL ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament.

Programmiga lähemalt tutvudes süveneb veendumus, et Euroopa otsib uut ärimudelit ning on veendunud, et majanduse resktruktureerimisel on oluline koht loovusel. Seetõttu ollakse praegu valmis küllaltki innukalt investeerima kultuuri seostumisse majandusega. Eesti oma loomemajanduse alase tegevusega on positiivselt silma jäänud. Carpe diem!

Sarnane programm hariduse valdkonnas on "Erasmus for all".

Paavst nimetas Arvo Pärdi oma kultuurinõukogusse

Paavst Benedictus XVI nimetas täna, 10.12.2011 Arvo Pärdi oma kultuurinõukogu, Pontificium Consilium de Cultur, liikmeks. Kardinal Angelo Ravasi juhitava kultuurinõukogu liikmeks valiti lisaks Pärdile filosoof Jean-Luc Marion ning mitmeid kõrgeid vaimulikke. Ilmikute valimine peamiselt kardinalidest ja piiskoppidest koosneva nõukogu liikmeks on haruldane ja tähelepanuväärne.

Lisaks liikmetele valiti kultuurinõukogu juurde rida nõustajaid, nende hulgas Hispaania arhitekt Santiago Calatrava, Saksa neurobioloog Wolf Joachim Singer, Itaalia astrofüüsik Piero Benvenuti, USA füüsik Bruno Coppi ja Belgia ajakirjanik Marguerite A. Peeters.

Paavsti kultuurinõukogu asutas paavst Johannes Paulus II 1982. aastal, kuid selle juured ulatuvad juba Teise Vatikani kirikukogu aega. Kirikukogu vastu võetud pastoraalne põhikiri -Gaudium et Spes – rõhutab kultuuri fundamentaalset rolli inimese arengus, pääsemise ja kultuuri omavahelisi seoseid ning kiriku ja kultuuride vastastikust rikastumist kogu inimkonna ajaloo vältel.

Arvo Pärdi jaoks on see juba kolmas oluline kokkupuude Vatikaniga sel aastal. Enne tänast nominatsiooni omistas katoliku kiriku tähtsaim muusikaõppeasutus Paavsti Sakraalse Muusika Instituut Pärdile 28. mail audoktori tiitli. Samuti pühendas Arvo Pärt 2011. aastal paavstile oma teose "Vater unser" ning 4. juulil esinesid maestro ja poiss-sopran Heldur Harry Põlda sellega paavsti ees tema preestriks pühitsemise 60. aastapäeva pidustustel.

07.12.2011 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Arvo Pärdi akadeemikuks - esimeseks Eesti muusikaakadeemikuks. Helilooja ise oli sel päeval Turus, sealse Euroopa Kultuuripealinna 2011 kontserdil, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitas Tõnu Kaljuste juhatamisel tema "Aadama itku".

Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 3

Üks mõttelisi paralleele ettevalmistatavale dokumendile, vähemalt praeguse kultuuriministri poolt vaadates, tekib kindlasti dokumendiga "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018", mille koostamist-menetlemist juhtis Rein Lang oma eelmisel ametipostil justiitsministrina. Riigikogu kiitis selle heaks 23.02.2011 ning see jõustus alates 01.03.2011 (vt ka seletuskirja ja Riigikogu stenogrammi, samuti justiitsministri avaldust Riigikogus 23.02.2011). Varem oli Riigikogu 09.06.2010 vastu võtnud "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018".

Õiguspoliitika arengusuundade alusdokument pälvis Justiitsministeeriumis tiitli "Aasta Projekt 2011", samuti pälvis see Teenusmajanduse Koja poolt aasta parima seaduse tiitli (vt ka Alla r Jõks Postimehes 06.12.2011). Struktuuri ja sisu poolest on arengusuunad jagatud kuueks peatükiks:
I  Üldpõhimõtted,
II  Poliitika kujundamine ja poliitilised otsused,
III Õigusliku kvaliteedi standard,
IV  Huvigruppide kaasamine,
V  Õigusteadlikkus ja
VI  Kvaliteeti toetav organisatsioon.

Reeglina on õigusloome suund "üldiselt üksikule" - ehk alustatakse põhiseadusest ning seejärel jätkatakse seaduste, siis määruste jt alanevate dokumentidega. Muusika valdkonnas on strateegilised arutelud käivitunud ka juba allpool - asutuste tasandil, mille tulemusena on juba valminud nt EFK arengukava ning valmimisel on need ka teistes asutustes. Arvan, et selline "altpoolt vastu tulek" ei tekita siiski probleemi, kuna aktiviseerib valdkonda seeläbi ka rohkem kaasa rääkima üldisemate arengusuundade koostamises ning värskendab harjumust väljenduda strateegialoome keeles. Kuna iga arengukava peabki olema "elav dokument", saab nn suure pildi lõplikul kokkusaamisel ju teha sellega seotud arengukavades alati vajalikke korrektiive.

Kuna ebakindlust on eurotsooni olemusliku kriisi taustal palju, mõjutab see paratamatult ka häälestatust nt asutuste tasandil arengusuundade sõnastamisel: milline tee on kõige tõenäolisem?. Siin soovitan kasutada erinevate arengustsenaariumide metoodikat, mida Eestis on kõige järjekindlamalt viljelenud Tuleviku-Uuringute Instituut, mida juhib Erik Terk. Üks nende tuntumaid mõttevilju on 1997. aastal koostatud ja mõtteliselt 2010. aastani kavandatud "Eesti tulevikustsenaariumid", mida on praegu hea lugeda ja kõrvutada reaalselt toimunuga. Stsenaariumide metoodika puhul tuleb kindlasti hoiduda sellest, et üks, meeldivaim arengutee kirjutatakse positiivseks ja ülejäänud variandid sellele vastanduvaks. Objektiivsustaotlusega SWOT-analüüsi loogika peab läbima kõiki käsitletavaid stsenaariume.

Külgnevatel teemadel lugemist pakuvad Ott Karulini intervjuu Andreas Wiesandiga (Sirp 08.12.2011), Oti enda artikkel "Eesti teater - tempel kolmel sambal (Sirp 10.11.2011) ja kultuuripoliitika töörühma arutlusring "Kultuuripoliitika haardeulatusest Eestis" (Sirp 30.09.2011).

Tutuvumise väärilised arengukavad on nt Välisministeeriumi koostatud "Eesti välisesindused kuni 2015 ja 2015+" ning Eesti filmi arengukava, mile koostamist nõustas metoodilistes küsimustes audiitorfirma PwC. Eriti viimast tasub uurida ka muusika valdkonnas arengukava tegijail, sest ka filmitegijad keskenduvad rahvusvahelistumisele (näiteks eesmärgiga muuta Eesti välisfilmivõtete sihtmaaks).

Maailma Noortekoor ootab!

Maailma Noortekoori (World Youth Choir) konkureerima on oodatud kõik huvilised vanuses 17–26 aastat (seisuga 1. juuli 2012).
Ettelaulmine toimub 7. veebruaril 2012 kell 12.00 EMTA kammersaalis (C-405). Kella 11.00st on lahtilaulmiseks klass B-411 (IV k.)

Ettelaulmisel esitada:
- ettevalmistatud kohustuslik teos - oma häälepartii Herbert Howell'i teosest “Requiem aeternam” (katkend). Noot on saadaval Kooriühingus, EMTA välissuhete osakonna ruumis B-204 või Maailma Noortekoori kodulehel http://www.worldyouthchoir.org/Audition/Download2012auditionpackage.aspx
- aaria või lied vabal valikul a capella või klaverisaatega (vajalik oma klaverisaatja!)
- heliredel laulduna vokaalil, fortes ja a cappella, et näidata hääleulatust
Lisaks noodilugemise katse!

Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 3. augustist – 1. septembrini 2012 Küprosel, Kreekas ja Türgis, lähemalt saab lugeda koori kodulehelt http://www.worldyouthchoir.org/Home.aspx
NB! Kõik kohalviibimisega seotud kulud (majutus, kohalik transport ja töömaterjalid) katab vastuvõtja. Osavõtjail endil tuleb maksta lennukipiletid Tallinnast Kürosele, Pedoulasesse ja tagasi ning tasuda muude võimalike erakulutuste eest.

Registreerumine kuni 2. veebruarini 2012:
Kai Kiiv - EMTA välissuhted (ruum B-204), kai@ema.edu.ee, tel. 6675 721
Kaie Tanner - Kooriühing, kaie.tanner@kul.ee , tel. 627 44 51

EL Noorteorkester ootab!

Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO - European Union Youth Orchestra) kutsub konkureerima: osalema on oodatud Euroopa Liidu liikmesmaade kodakondust omavad instrumentalistid, kes on sündinud ajavahemikus 1.01.1987 - 31.12.1997.

Ettemängimine toimub kahes voorus:
- eelkonkurss keelpillidele 8. veebruaril 2012 EMTA orelisaalis (A-404);
- põhikonkurss 9. veebruaril 2012 orelisaalis.

Ettemängimisel nõutav repertuaar:
- üks teos vabal valikul (osa kontserdist, sonaadist või muu pala, v.a. löökpillid, kes esitavad ainult orkestripartiid)
- kohustuslikud orkestripartiid, noodid saadaval EMTA välissuhete osakonnas (ruum B-204) või EUYO kodulehel http://www.euyo.org.uk/orchestral-extracts

Kandideerida soovijatel täita ankeet (lisas) ning saata see hiljemalt 26. jaanuariks 2012 e-maili aadressil kai@ema.edu.ee või tuua EMTA välissuhete osakonda ruumi B-204.

Täpsem info Euroopa Liidu Noorteorkestri 2012/2013 hooaja kohta EUYO kodulehel http://www.euyo.org.uk/. Vt ka http://www.ema.edu.ee/index.php?main=1025
NB! Kõik orkestrisessiooniga seotud kulutused on kaetud EUYO poolt!

TMW ootab esinejaid

Avatud on veebipõhine taotlusvoor kõigile asjast huvitatud artistidele, kellel on soov järgmisel Tallinn Music Weekil üles astuda. Taotlused on oodatud kõiki muusikastiile viljelevailt muusikakollektiividelt, kes tunnevad, et on valmis tegutsema ka välisturgudel ning panustama oma karjääri nii muusikalise arengu kui professionaalse asjaajamise osas.

Avatud on ka delegaatide registreerumine Tallinn Music Week konverentsile, kus muusika- ja loomeettevõtluse teemadel vahetavad mõtteid valdkonna tipptegijad üle maailma.

Tallinn Music Week 2012 festival toimub 29.-31. märtsil üle Tallinna linna ning konverents 30.-31. märtsil 2012 Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses.

Tallinn Music Week, mis aastal 2012 neljandat korda aset leiab, on Eesti talendiesitlusfestival ning muusikatööstuse konverents. Igal aastal kutsutakse Tallinnasse ka ligi 100 rahvusvahelise profiiliga muusikettevõtjat, kes tutvuvad festivali raames lootustandvate Eesti talentidega, jagavad konverentsi raames muusikaettevõtluskogemusi ning loovad kontakte Eesti muusikatööstusega. Festivali eesmärk on elavdada Eesti muusika eksporti ja toetada siinse muusikaturu professionaalset arengut, laiendades ettevõtjate rahvusvahelist kontaktibaasi ning valdkonnaspetsiifilisi teadmisi.

Aastal 2011 võttis TMW-ist delegaadina osa 229 muusikaettevõtjat ja -organisatsiooni Eestist ning 194 rahvusvahelist delegaati. Festivaliprogrammis astus 16 laval üles 147 artisti 10 riigist (neist 123 artisti Eestist) ning muusikaklubisid külastas 7600 festivalikülastajat. Veebisait kogus 52 483 unikaalset kodulehekülastust 88 riigist.

2014.a. laulupeo juht: Hirvo Surva

2014. aasta üldlaulupeo kunstiliseks juhiks valiti 28.11.2011 Hirvo Surva - ja üldtantsupeo juhiks Maido Saar. Kolmevoorulise valikusõela ette laekus tähtajaks viis tööd, mille seast valiti välja Hirvo Surva kavand "Ajalootund".

Tantsupeo ideekavandi konkursi võitis 13 esitatud kavandi seas töö nimega «Puudutus», mille arendamises osalesid Maido Saar, Kalev Järvela, Toomas Lunge, Aarne Saluveer ning mille autoriks on Sten Weidebaum.

XXVI laulupidu ja XIX tantsupidu toimuvad 4.–6. juulil 2014. aastal.

See uudis, mis on ju suurearvulise laulu- ja tantsupeo pere jaoks ju väga oluline, sai kahjuks liiga vähese meediatähelepanu osaliseks (siiski err.ee, Postimees, Delfi). Kiidan aga põhjalikuma saatelõigu eest Klassikaraadio 03.12.2011 Helikaja - sellest saatest saabki minu arvates kõige parema ülevaate muusikaelus toimuva kohta.

28.11.2011 toimunud Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Kooriühingu ning Laulu- ja Tantsupeo SA ümarlaual kaardistasime eelmise noortelaulupeo ettevalmistusprotsessi plusse ja miinuseid ning püüdsime ilmnenud kitsaskohtadele leida lahendusi. Üks olulisemaid järeldusi oli, et ajaliselt liiga kokkusurutud laulupeo ettevalmistusprotsess pingestab kogu järgnevat tööd ja tekitab täiendavaid riske ka peo kvaliteedi osas. Nüüd, kui Hirvo Surva seab oma meeskonna kokku ning uue peoni on aega kaks ja pool aastat, on aega parasjagu - kuid mitte ka liiga lahedalt. Uuel aastal toimuvad töökoosolekud saavad juba toimuda Hirvo ja tema meeskonna aktiivsel osalusel. Muu hulgas sai räägitud teema, et Eesti Vabariigi 100. aastapäev aastal 2018 ei vaja markeerimiseks tingimata laulupidu, ülejärgmine pidu saab toimuda 2019. aastal, kui täitub 150 aastat esimesest üldlaulupeost.

Mis aga puutub veel Helikajasse, siis lõbus võrdlusmoment tekkis septembris, kui Tallinna Jaani kirikus 26.09.2011 toimunud Vox Clamantise ja Dhafer Youssef'i kontserti käsitlesid nii 28.11.2011 Õhtuleht kui  kontserdijärgne Helikaja (pole enam veebis leitav). Ajaleheartikkel keskendus täielikult episoodile, kus natuke napsine kunstiklassik kontserdi kõnet pidama hakkas, raadiosaade läks sellest aga teadlikult mööda ja keskendus kõlanud muusikale. Adekvaatsema ülevaate toimunu kohta andis minu arvates ikka Helikaja.

Riigi kultuuripreemiate komisjon

Valitsus kinnitas 24.11 riigi kultuuripreemiate komisjoni uue koosseisu kolmeks järgnevaks aastaks. Komisjoni ülesandeks on riigi kultuuripreemiate ettepanekute läbiarutamine ning ettepanekute tegemine valitsusele preemiate määramiseks.

Kultuuripreemiate komisjoni uude koosseisu kuuluvad arhitekt ja õppejõud Andres Alver, helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor René Eespere, ajaloolane, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur ja õppejõud Linda Kaljundi, Pimedate Ööde filmifestivali tegevjuht Anu Kivilo, muusik, produtsent ja ettevõtja Urmas Kõiv, folklorist ja Tallinna ülikooli Eesti humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu, kunstiajaloolane ja kriitik ning Kumu kunstimuuseumi direktor Anu Liivak, näitleja ja Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp, ballettmeister ja stsenarist Mai-Ester Murdmaa, filmikriitik, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees ja Eesti Filmi sihtasutuse ekspertkomisjoni esimees Jaan Ruus, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Jelena Skulskaja, kirjandusteadlane, -kriitik ja tõlkija Märt Väljataga. Komisjoni esimees on kultuuriminister Rein Lang.

Riigi kultuuripreemiad antakse kätte Vabariigi aastapäeval.

Toetused heliloomingu tellimiseks

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 18.11.2011 käskkirjaga nr 418 välja toetused, mida jagatakse programmist "Heliloomingu tellimine".

Kevadel jaotati selle programmi raames 92 385 €, seekord jagati 53 000 €. Kokku oli laekunud (tähtajaga 16. septembril 2011) 36 taotlust kogumahus 101 000 €, rahaeraldise said 31 taotlust.
Alamprogrammist „Resideeriv helilooja“ toetatakse 2011. aastal vastavalt ministri käskkirjale nr 94 "sihtotstarbeliselt esimesel poolaastal Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja teisel poolaastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri repertuaari täiendamist.“ Seekord otsustati toetada ERSO poolt tellitud Helena Tulve Klaverikontserti, mille esiettekanne on kavandatud toimuma novembris 2012. Kevadel 2011 toetati samast alamprogrammist Erkki-Sven Tüüri teose „Ärkamine“ tellimist Eesti Filharmoonia Kammerkoorile.

Toetused välisesinemistele

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 18.11.2011 käskkirjaga nr 419 välja toetused, mida jagatakse programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil".

Kevadel jaotati selle programmi raames 56 990 eurot, seekord oli jagada vaid 9547 €. Kokku oli laekunud 30 taotlust kogumahus 200 890 €, rahaeraldise said 16 taotlust. Komisjon otsustas eelistada projekte, mis on toimumisajalt kiireloomulisemad ning mille puhul suhteliselt piiratud eraldisest on rohkem kasu.

2012. aastal on ka selles programmis raha kindlasti rohkem. Sisulisi muudatusi programmi tingimustes pole praegu kavandatud.

Hasartmänguraha suurprojektidele

Hasartmängumaksu Nõukogu ootab kandideerima suurprojekte, mille taotletav toetussumma ületab 6391 euro. Taotlused peavad Kultuuriministeeriumisse jõudma hiljemalt 30. novembriks.

Kultuurivaldkonnas on nõukogu jaoks prioriteetsed valdkonnad laste ja noorte huvikoolide ja huviringide projektid, omakultuuri alased ettevõtmised küla ja omavalitsuse tasandil, rahvaraamatukogude ja muuseumide projektid, eri kunstialade festivalid, kultuurisündmused ja õpikojad.

HMN suurprojekti taotluse koostamise täpsed juhised leiab SIIT.

Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 2

2011. aasta suvel alustati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel aruteludega, mille eesmärgiks on koostada ülevaade lähituleviku kultuuripoliitika arengusuundadest. Dokumendi koostamist koordineeriv juhtrühm, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad, on välja töötanud arengusuundade dokumendi struktuurikavandi.

Struktuur koosneb üldjoontes järgmistest osadest:
1. Üldosa ehk kõiki valdkondi puudutavad horisontaalsed teemad
2. Kultuuri seos teiste valdkondade ja poliitikatega
3. Valdkondlikud eesmärgid ja arengud aastani 2020
4. Lisad (nt 1998. aasta kultuuripoliitika põhialuste täitmise ülevaade, viited seotud uuringutele jms)

Kuna tegemist on alles eeltööga, siis tuleks kavandis kirjeldatud märksõnu käsitleda teemaalgatustena ehk eelseisvate arutelude lähtekohana ning tänaseks kirjapandus ei määrata mingil viisil ära seisukohtade lõplikku sõnastust. Ülevaade on leitav veebilehel http://www.kultuuripoliitika.ee/ töödokumentide osas.

Ootame kõikidelt huvitatud osapooltelt nii kommentaare dokumendi struktuurikavandile kui ka juba sisulisi ettepanekuid, mis kindlasti peaksid arengusuundades sisalduma. Samuti ootame kõikidelt huvitatud organisatsioonidelt ja institutsioonidelt märku selle kohta, kas ollakse valmis arengusuundade dokumendi valmimisse panustama. Kõik kommentaarid on teretulnud aadressil jorma.sarv@kul.ee hiljemalt 30. novembriks 2011. Seejärel kutsume kokku juba temaatilised töögrupid.

Arutelude tulemusel peaks 2012. a. juuniks selguma valdkonna tegijate ootused, mille põhjal hakatakse kirjutama Kultuur 2020 dokumenti. Nagu Haapsalu kultuurifoorumi algul ütles Mart Meri, on ajakava rihitud nii, et Riigikogul oleks jaanipäevaks 2013 võimalik kultuuripoliitika arengusuunad vastu võtta.

Kultuurifoorum Haapsalus

Sel reedel ja laupäeval, 11.-12. novembril 2011, toimub Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja poolt korraldatav kultuurifoorum. Huvilistel on võimalik seda jälgida ka otseülekandena veebis. Foorumit saab jälgida 11.novembril ajavahemikus 12.00 -16.00 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia projekti Access Creativity veebilehelt: http://www.accesscreativity.net/.

Täpsemalt saab ülekandest teatanud uudist lugeda siit: http://www.looveesti.ee/uudised/34-uudisvoog/1452-reedel-toimub-kultuurifoorum.html. Foorumi kava on leitav aadressil http://www.kultuurikoda.eu/.

Tuumakas avakõne oli president Ilveselt, huvitavas poliitikute debatis osalesid Mailis Reps, Liisa Pakosta, Jaak Allik ja Rein Lang. Koja-poolse avaettekande pidas värske Riigikogu liige Mart Meri.

Toetused festivalidele

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas oma 11.11.2011 käskkirjaga nr 406 välja toetused, mida jagatakse programmist "Muusikafestivalid ja -konkursid". Tänan komisjoni liikmeid vastutusrikka töö eest.

Kevadel jaotati selle programmi raames 107 000 eurot, seekord otsustati jagada 16 500 €. Kokku oli laekunud 26 taotlust kogumahus 139 787 €, rahaeraldise said 6 taotlust. Komisjonile jäi silma, et mitu taotlust ei kvalifitseerunud, kuna projekti üldmaksumus jääb allapoole programmi tingimustes kehtestatud alammäära (kultuuriministri 24.01.2011.a. käskkirja nr 36 punktis 6 määratletuna alamprogrammi „Noor muusik“ taotluste puhul 1000 eurot, teiste programmi „Muusikafestivalid ja -konkursid“ taotluste puhul 2000 eurot), mistõttu need taotlused jäid toetussummade jaotamisel kõrvale.


2012. aastal on festivalide programmis raha kindlasti rohkem. Kui palju täpselt, poleks korrektne ametlikult välja öelda, kuna riigieelarve on ju veel Riigikogus vastu võtmata.

Lisaks seonduvad programmiga veel mõned sisulised muudatused. 31.10.2011 kiitis MTÜ Eesti Muusikafestivalid üldkoosolek heaks idee, mille pakkus välja Eesti Muusikanõukogu juhatus - kui seni on festivalide programmist saanud raha taotleda festivalid üldeelarvega min 20 000 € ning minimaalne eraldis on olnud 2000 €, siis edaspidi võiks ministeeriumist saada taotleda raha festivalid, kelle eelarve on minimaalselt 30 000 € ja eraldis oleks min 3000 € (festivalid, kes praegu taotlevad, on enamuses nagunii suurema eelarvega). Väiksema eelarvega üritused suunduks Kultuurkapitali.

Samuti on praegu kõneaineks muudatus, et kui 2011. aastal said programmist „Muusikafestivalid ja -konkursid“ raha taotleda ka noored muusikud ning konkursid, siis 2012. aastal viiakse konkursid ja alamprogramm Noor muusik eraldi programmina jaotatavaks (tõenäoliselt Eesti Muusikanõukogu korraldamisel). Lisaks hakkaks EMN uuesti raha jagama muusikatrükistele. Festivalide programm jääks ministeeriumisse ainult festivalide tarvis ning summa jaotataks samuti kahe jaotusega aastas.

Kulka uus koosseis

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas 10.11.2011 oma käskkirjaga nr 396 Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat. Vt ka ministeeriumi pressiteadet.

Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2011-2013 (tähestiku järjekorras):
Juko-Mart Kõlar, Marje Lohuaru, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Timo Steiner, Kulvo Tamra, Helena Tulve.

Neist Timo Steiner ja Kulvo Tamra kuulusid ka eelmisesse koosseisu. Varasem Kulka-kogemus on Marje Lohuarul (1995-1997, esimees 2003-2005), Jaak Sooäärel (2003-2005), Neeme Punderil (2005-2007 ja 2007-2009) ja Helena Tulvel (2007-2009). Seega on tegu kogenud otsustajatega. Esimesel töökoosolekul saab uus koosseis valida omale ka esimehe ja aseesimehe.

Sihtkapitalidesse esitatud kandidaatide nimekiri oli avalik, nagu on ka eelnevad sihtkapitali koosseisud.
Mainimist väärib seegi, et muusikutest on uues rahvakultuuri sihtkapitalis Aarne Saluveer (oli seal ka 2001-2003 ja esimees 2003-2005, helikunsti sihtkapitalis 2007-2009 ja esimees 2009-2011) ja Ants Johanson (oli esimees 2009-2011).

Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.

Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunike osalemisele Kulka sihtkapitalides on toodud nii poolt- kui vastuargumente. Nüüd, kui on üheselt otsustatud, et edaspidi enam valdkonnanõunikud sihtkapitalide nõukogudesse ei kuulu, saavadki ministeeriumi toetusprogrammide komisjonidesse kuuluda 100%-liselt teised inimesed kui Kulka sihtkapitali. Ent kahtlemata vajab tähelepanu operatiivinfo liikumine erinevate rahastamiskogude vahel.

Kuna alkoholi- ja tubakaaktsiis järgmisest aastast tõusevad ning ka majandus tervikuna peaks olema tõusuteel, on prognoosi kohaselt Kulkal jagada tuleval aastal rohkem raha. Soovin uuele koosseisule vastutusrikka töö õnnestumiseks jaksu ja erksat meelt.

Arvo Pärdile Auleegioni orden

Toreda täiendava kõrgpunktina parasjagu Pariisis toimuvale Eesti festivalile "Estonie tonique" saab täna Prantsuse riigi kõrgeima teenetemärgi - Auleegioni ordeni rüütlikraadi - esimese Eesti muusikuna Arvo Pärt. Seda on tähele pannud Postimees, err.ee jt. Vt ka fotosid tseremoonialt.
Samuti toimuvad praegu Arvo Pärdi päevad Tšehhimaal.

Ühtlasi kandideerib Arvo Pärt ka Eesti Teaduste Akadeemia esimeseks akadeemikuks muusika alal, koos noorema kolleegi Erkki-Sven Tüüriga. Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud 7. detsembril oma koosolekul.

Siinjuures ei saa ma jätta mainimata: omamata kandidaatide esitamise õigust (kuna ma ei esinda ühtegi teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogu, teadusseltsi ega loomeliitu), oleks kindlasti tahtnud näha kandidaatide seas ka Veljo Tormist, kes sobiks akadeemikuks mitte ainult oma originaalse ja väga mõjuka heliloomingu eest, aga ka sellega seonduva tipptasemel metoodilise töö põhjal.

EK raha-asjad

30.10.2011 edastas uudised.err.ee sõnumi "Ministeerium kahtleb Eesti Kontserdi võimes eelarve piiresse jääda", Delfi aga "Kultuuriministeeriumi kiri Eesti Kontserdile: kas saate rahaliselt ikka hakkama?", päev hiljem refereeris sama uudist Õhtuleht. Ajakirjandus leidis nimelt ministeeriumi dokumendiregistrist Eesti Kontserdile saadetud kirja. Andsin intervjuu ka ERR Päevakajale 01.11.2011.

Kirja koostajana rõhutan, et tegu on tavapärase seiretegevusega, mida kultuuriministeerium ikka peab tegema, kõigi oma alluvuses oleva ca 40 riigiasutusega. Nii ka Eesti Kontserdiga. Leidsime riigikassa 9 kuu väljavõtteid analüüsides, et Eesti Kontsert on teinud rohkem kulutusi kui 9 kuu proportsiooniga kokku käiks, mis omakorda tekitas vajaduse küsida lisainfot. Osa lisainfot on Eesti Kontsert juba saatnud, osa veel laekub. Igatahes jätkame tihedat suhtlemist ja otsime koos lahendusi.

EK direktor Jüri Leiten kinnitab, et EK-l pole hetkel ühtegi võlgnevust ega täitmata maksekohustust ning et rahamuret aasta lõpus ei teki (err.ee 01.11.2011, Delfi.ee).

Kindlasti on õige, et aasta viimane kvartal toobki keskmisest enam omatulu. Samuti on EK prognoosinud senisest rohkem omatulu ka tulevasse aastasse. Selleks, et nii ka läheks, kutsun muusikanõunikuna kahtlemata huvilisi EK korraldatud kontsertidele.

In memoriam Toomas Torop

Viiuldaja Toomas Toropi (1971-2008) mälestuseks korraldavad Leigarid kontserdi "Nipet-näpet" 13. novembril Nokia kontserdisaalis. Piletihind on 12 eurot (õpilastele vms soodustusi ei ole). Kõrge piletihind on tingitud saali rendihinnast ja kui korraldajad peaksid jääma plussi, annetatakse tulu Toomase perele. Tütred Anni ja Tuuli vajavad kooliraha.

NB! Sülelastele ei pea piletit ostma ja sealjuures ei ole sülelapse vanuse osas piiranguid. Kui nt algklasside laps mahub ema või isa sülle ja nii nemad kui nende taga istuvad inimesed saavad rahulikult kontserti vaadata, võib ka koolilapse sülle võtta. Loodame, et seda õigust pahatahtlikult ära ei kasutata ja suured lapsed ning täiskasvanud ostavad ikka igaüks oma pileti.

Tähelepanu! 1.-8. rida saalis ei ole - nende koha peal on lava. See tähendab, et 9. rida on tegelikult esimene ja näiteks 16. rida on tegelikult alles kaheksas.

Pileteid saab osta ticketprost: http://www.ticketpro.ee/jnp/music/745008-kontsert-etendus-nipet-napet-.html
Kontserdi treiler: http://www.youtube.com/watch?v=Jd-v396ZBk0

Tegin hea koolivenna Toomasega vististi tema viimase pika intervjuu, Vikerraadio saatesse "Klassika - seee on imelihtne". Oma 37 eluaastasse mahutas Toomas palju: pillimängu Leigarites ning orkestranditöö ERSOs, ansambli Virre asutamise, Eesti Folkloori Seltsi juhtimise ja pärimusmuusika õpetamise. Kahe tantsupeo muusikajuhina ning huvitavate koori- ja rahvamuusikaseadete autorina jättis ta olulise jälje eesti kultuurilukku.

Koorimuusika hetkeolukorrast

Hea kolleeg Annika Kuuda (Klassikaraadiost) tegi pikema ülevaateloo Eesti koorimuusika hetkeolukorrast, mis on lugeda Sirbis 28.10.2011. Suurem osa juttudest, mis me koos kolleeg Eino Pedanikuga Annikale rääkisime, paraku lehte ei jõudnud, vaid jäid ootama mõnda teist korda. Järgmine lehelugu võiks olla kooripüramiidi alumisest, laulupeoprotsessiga seonduvast otsast.
Siiski loodan, et lugejad saavad kuigipalju üldisema pildi, millises seisus täna koorikultur on.

UNESCO programm ootab taotlusi

Taotlustele on avatud UNESCO programm kirjanikele, muusikutele ja visuaalkunstnikele vanuses 25-35 eesmärgiga edendada nende mobiilsust läbi residentuuride välismaal, vt UNESCO-Aschberg Bursaries for Artists Programme 2012

Loomemajanduse konverents

Tallinnas toimus 19.-21. oktoobril esinduslik rahvusvaheline loomemajanduse konverents. Huvitavaid kõnelejaid ning kohapeal toimuvaid arutelusid sai jälgida ka otsepildis veebis, aadressil http://www.creativeestonia.eu/. Sealsamas on nüüd üleval ka resümeed esinemistest ja asjakohased lingid.


Diskussioonidel aitasid silma peal hoida Facebook ning Twitter, sellest täpsemalt siin: http://www.looveesti.ee/uudised/looveesti/1406-loomemajanduse-teemalist-konverentsi-saab-jalgida-reaalajas.html. Suurepärase avakõne  pidas president Ilves, konverentsi avasid ka Rootsi ja Eesti kultuuriminister. Konverentsiks anti välja ka eraldi trükis "Creative industries in Estonia".

EK loomenõukogu

Kultuuriminister kinnitas oma 18.10.2011 käskkirjaga nr 364 Eesti Kontserdi loomenõukogu järgnevaks kolmeks aastaks järgmises koosseisus:
- Jüri Leiten - Eesti Kontserdi direktor
- Eero Raun - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
- Peep Lassmann - Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor
- Kadri Tali - Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor
- Esper Linnamägi - Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor
- Tiia Teder - Klassikaraadio peatoimetaja, Eesti Rahvusringhäälingu esindaja
- Marko Martin - Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige
- Ülo Krigul - Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige
- Jüri Trei - Välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna nõunik
- Toomas Velmet - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
- Neeme Punder - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Tuuli Metsoja - Eesti Kontserdi produtsent, Eesti Kontserdi kunstinõukogu esindaja
- Kertu Orro - Eesti Kontserdi arendusjuht
- Indrek Umberg - Eesti Rahvusmeeskoori direktor

Oluline muudatus võrreldes eelnevate koosseisudega on, et esimest korda on ametlikult nõukogu koosseisus ka kahe teise riikliku muusika-asutuse, ERSO ja EFK direktorid, lisaks ka RAM-i direktor. Kindlasti aitab see edendada tippkollektiivide vahelist koostööd, kasvõi kontserdihooaja planeerimise osas.
 
Rõhutaksin ühtlasi loomenõukogu kasvavat rolli EK hooajakava põhialuste paikapanemisel. Ka viimased paar koosolekut on näidanud, et loomenõukogu pole see koht, kus EK direktor laseb hooajakava lihtsalt "ära koputada", vaid kus kontserdielu olulisemalt mõjutavate institutsioonide esindajad tahavad ja suudavad hooaja koostamise üldisemad printsiibid tihti päris hoogsalt läbi vaielda. Loomenõukogu tööd juhatav professor Toomas Velmet oma eruditsiooni ja elukogemusega suudab erinevaid seisukohti kenasti tasakaalustada.
 
Kindlasti ei oleks õige, kui ministeerium annaks käsulauad täpse "riikliku tellimusega", millised koolikontserdid milliste artistidega peaks järgmisel aastal toimuma. Selline autoritaarne lahendusvariant teeks võib-olla "turuosalistele" elu ehk natuke lihtsamaks (et oleks üks ühine vaenlane, keda kiruda ;-)), kuid kindlasti ei suuda üks-kaks kabinetivaikuses töötavat ametnikku jälgida muutuva turu reaalseid vajadusi ligilähedaseltki nii hästi kui kollektiivne otsustav kogu. Pealegi tuletaks see liialt meelde sovjetiaja praktikat, kus enne iga esietendust pidi teater esitama uuslavastuse ministeeriumile ülevaatamiseks ja kinnitamiseks.
 
Küll aga on ministeeriumi roll jälgida, et EK kui riigiasutuse kulud oleks eelarvega vastavuses. Hoogne ja rikkalik kontserdielu on kui püramiidi tipp, millel peab olema kindel alus professionaalse korraldustöö lahutamatu osana koostatud finantskalkulatsioonide näol.

Teade taotlejatele

Teadmiseks kõigile neile, kes saatsid taotluse programmi "Muusikafestivalid ja -konkursid" (tähtpäevaga 09.09) või "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine" (16.09). Juba augusti lõpus sai otsustatud, et taotluste läbivaatamine jääb ootama otsust, kas saab kasutada ka 5%-list reservi, mis kantsleri korraldusega aasta algul kõigist programmidest varusse jäeti. (Meenutan, et 2010. aastal jäeti samamoodi reservi 10%  programmi summadest.)

Oktoobri alguses see otsus ka tehti, mis võimaldab rohkem toetusi jagada. Komisjonid on kokku kutsutud järgmiseks-ülejärgmiseks nädalaks, nii et kaua enam rahastamisotsuste selgumist ootama ei pea. Seniks palun natuke veel kannatust!

Põhja- ja Baltimaade konverents

5.-8. oktoobril 2011 toimus Islandil, Reykjavikis esimene Balti-ja Põhjamaade muusikafestivalide konverents. Eestist osalesid Zoja Tumanova, Leelo Lehtla, Signe Kiis, Marko Lõhmus ja Villu Veski. Konverentsil võeti vastu manifest, millele kirjutasid alla 10 maa esindajad (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fääri saared, Gröönimaa).


Põhja- ja Baltimaade festivalide konverentsi manifest – Harpa kontserdimajas, Reykjavik, 6 oktoober, 2011.

45 delegaati 10 maalt, kus toimub kokku üle 900 festivali, leppisid kokku alljärgneva avalduse:

Festivalide vorm on eriliselt hästi sobiv ühendama kunstilist ja kultuurikogemust ning on samas ka unikaalne loominguline viis, et jõuda kõige erinevamas eas inimesteni.

Konverentsil jõuti järelduseni, et kultuur ja kaunid kunstid on allakirjutanud riikides vundament sotsiaalsetele ja majanduslikele väärtustele ning väärivad suuremat tähelepanu ja kõrgemat prioriteetsust poliitilistes otsustes.

ERKF jagab stipendiume

Muusikud on harjunud kirjutama taotluseid Kulkasse, Hasarti ja ministeeriumi. Aga meenutaks igaks juhuks, et peagi (juba 15.10) on tähtaeg Eesti Rahvuskultuuri Fondil, mille juures tegutseb palju n-ö "allfonde". Soovitan huvilistel selle 22. jagamise võimaluste nimekirja üle vaadata - muusikute tegemisi stipendiumidega toetavaid fonde on seal päris palju. Mullu jagati nt stipendiume ja toetusi kokku 2,7 miljoni krooni eest.

Fondi nõukogu tööd juhib esimehena maestro Eri Klas, muusikutest on nõukogus veel helilooja Olav Ehala ja tšellist Toomas Velmet.

Vt http://www.erkf.ee/index.php?tmp=100

Täiendus: 22. jagamise tulemusi saab lugeda siit. Rein Veidemann kirjutas sellest ka 22.11.2011 Postimehes.

Esitage Kulka kandidaate!

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kandidaatide esitamise sihtkapitalide nõukogude uutesse koosseisudesse järgnevaks kaheks aastaks. Kandidaate saavad esitada vastavate kultuurialade ühendused.  Kandidaat peab olema vastavas valdkonnas tegutsev isik.

Kirjalikus ettepanekus peavad olema:
• kandidaadi nimi, kontaktandmed, lühitutvustus või CV;
• kandidaadi kirjalik nõusolek;
• esitaja kontaktandmed.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 24. oktoober 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata Eesti Kultuurkapitali aadressil Suur-Karja 23, Tallinn 10148 või e-mailile: kulka@kulka.ee. Kandidaatide nimekiri avalikustatakse Eesti Kultuurkapitali koduleheküljel http://www.kulka.ee/.
Lisainfo: Merle Liivand tel 699 9153, e-post merle.liivand@kulka.ee

Kultuuripoliitikast muusikas

Esmalt innustan sirvima uut veebilehte http://www.kultuuripoliitika.ee/, kus on algmaterjalid Kultuuriministeeriumi poolt alustatud kultuuripoliitika arengusuundade uuendamise teemal. Mõistagi on tegu laiema protsessiga, mis ei käsitle kitsalt uute kultuuriobjektide (ERM, meremuuseum jt) ehitamist ega probleeme asutuste (nt Vene Teater) raha-asjades, vaid püüab erinevatele arengutele seada valmis üldise voolusängi.

Muusikapäeval 01.10.2011 oli Kuku-raadio eetris saade "Publikumärk", kus sõna võtsid Jüri Leiten, Kadri ja Anu Tali ning Juko-Mart Kõlar. Oli huvitav saade, kohati ka poleemiline. Allpool toon omalt poolt paar ääremärkust või kommentaari.

Muusika vm kultuuri viimise välismaale võib jagada kolmeks suunaks, mis toimivad nii koos kui eraldi:
1. üldisem tutvustamine-esindamine (mida teevad usinalt ka kõik Eesti kultuuriesindajad saatkondades või Eesti Instituut), mis väga tugevalt kujundab ka Eesti mainet - kulutatud raha tagasiteenimine on kas hüpoteetiline või väga kaude ja raskelt mõõdetav (nt turismi suurenemisega Prantsusmaalt Eestisse aasta jooksul pärast Pariisis toimunud festivali). Printsiip on, et riik läheb esimesena ja avab uksed järgmistele tasanditele konkreetsemaks suhtluseks;

2. kultuurivahetus (mida üha aktiivsemalt teevad nt Eesti festivalikorraldajad ja managerid) - toimub selgelt mitte niivõrd eelmise kombel pikaajalise protsessina, vaid konkreetsemate projektidena a la Islandi ansambel Eesti festivalile, meie bänd sinna vastu. Siit tekib ka mõõdetavat tulu (nt pileti- ja plaadimüük, esinejate honorarid), kuid üldjuhul ei kata tulud kulusid, mistõttu ongi vaja projektitoetusi - kasvõi programmist "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil". Selle suuna põhitegijad on MTÜ-d. On igati õige mõte mõne Eesti tippesineja "sappa haakida" ka teisi kunstivaldkondi või tulevikulootusega noori artiste;

3. ekspordile suunatud muusikaettevõtlus (mis on kõige selgemalt erasektori pärusmaa, eesmärgiks tulu teenimine). Eesti seni ainus pikaajaline edulugu: Estonia Klaverivabrik, mille toodang moodustabki lõviosa muusikaekspordist. Georg Ots jõudis esimese Eesti artistina välisriigi (Soome) edetabelitesse, aga tema tulud kasseeriti Moskvasse. Arvo Pärdi üle saame uhked olla, aga tema kirjastamistulud ei laeku Eestisse. Niisiis pole tänini ühtki Eesti artisti, kes oleks oma just kodumaisele managerile pikaajaline ja stabiilselt kasumit tootev edulugu.

Oluline: seoses esimese kahe tasandiga pole põhjust ei riigil ega MTÜ-del rääkida enda tegevusest ekspordi nime all, see oleks mõistete hägustamine. Mis sest, et ka paljuräägitud "pakendamist" ja personaalseid kontakte läheb vaja kõigil tasanditel. Aga praegu on EMAK-i koolituse 12 inimest kahenädalasel praktikal erinevates maailma muusikakeskustes just selleks, et edaspidi edeneks reaalne muusikaeksport ja hakkaks Eestisse rohkem raha laekuma.

Veel ka kultuuripoliitilistest valikutest. Kui räägitakse teemal "prioriteedid on paika panemata", tähendab see sageli teadaandmist, et "meil on rohkem raha vaja". Kultuur on püramiid, mille nii tipu kui aluse ja keskosa eest peab riik hoolt kandma ka raha eraldades. Ilma aluseta ei sirguks uusi tippe, olemasolevad tipud innustavad alust kasvama. Ühe väljamängimine teise vastu oleks vastutustundetu. Riigiametnikuna olen piisavalt kogenud, et mida rohkem infot sul mingi protsessi või organisatsiooni kohta on, seda selgemalt näed selle haavatavust ja valikuvõimaluste vähesust. Kui ka ministeeriumi eelarve aasta-aastalt kasvab, ei tähenda see sageli nn "vaba raha" kasvamist. Lõviosa laekuvast maksurahast kulub vältimatutele kuludele, mistõttu tegelikeks valikuteks jääb nii vähe raha, et otsustajalgi on piinlik...

Lihtne näide: ülalpool nimetatud programmi Areeni-raames laekus viimatiseks tähtajaks 30 projekti, mis taotlevad kokku üle 200 000 euro. Ükski projekt ei ulatu kosmosesse ega taotle "rannajoone muutmist", kõik on realistlikud. Aga jagada on ... 6295 eurot. No mis prioriteetide realiseerimisest siin rääkida saab!

Kuna väike Eesti on koduks üllatavalt paljudele talentidele, jääbki üksainus lahendus: samaaegselt saavutada võimalikult paljudele headele muusikutele võimalikult palju tööd ja tuluteenimist välismaalt ning ühtlasi püüda avardada koduseid võimalusi. Eesti Muusika Arenduskeskus on loodud tegelema eeskätt esimese poole arengueelduste paikapanemisega, selle MTÜ tegevusest huvitatutele soovitan lugeda dokumenti Nordic Music Exports directions and strategies. Ning koostöö- ja keeleoskust läheb vaja mitte ainult Skype'i programmeerijatel. Kultuuriministeerium tegeleb eeskätt teise poolega, ning siingi on põhjust pisukeseks heameeleks, kuna 2012. aasta eelarves saab olema muusikavaldkonna programmidele rohkem raha. Kuna aga need kakukesed on veel küpsetamisel, ei hakka ma siinkohal täpsustusi tooma.

Tõepoolest on Eesti muusika igasugusel välismaale viimisel puudujääke veel nii loomingulise protsessi, pakendamise kui turundamise faasis. Nendest jagusaamiseks ongi vaja strateegilisi arutelusid, mille protsess koos juurdekuuluvate vaidlemistega on vähemalt sama oluline (või olulisemgi) kui selle tulemusel valmiv arengukava. Ka reaalsete müüginumbriteni viivad pigem selgeksvaidlemised ja toimivad koostöösuhted kui mõni kabinetivaikuses sündinud normdokument.

Rahvusooper ja sadamaala

Kultuuriajakirjandusel tasub kindlasti jälgida hoolega majandusajakirjandust - kokkupuutepunktid jäävad sageli ridade vahele.

Äripäev 14.06.2011 teatas (ja e24 refereeris), et suurärimees Hillar Teder plaanib 2001. aastal ostetud kinnistut Admiraliteedi basseini ääres arendama hakata. Tema kirjelduste järgi võiks oletada, et eelkõige on plaanis suuremahulise kaubanduskeskuse korraga välja ehitamine.

Tegu on sama krundiga, mida Rahvusooperi uue hoone rajamist arutanud komisjon pidas selle jaoks kõige sobivamaks. Kirjutasin sellest oma 10.06.2010 blogikandes. Niisiis järeldaks, et seni konjunktuuri kujunemist jälginud Hillar Teder enam Rahvusooperi hoone sinna rajamise võimalusega ei arvesta ning tahab väärtusliku kinnistu kiirelt teenima panna kaubanduskeskusena. Samalaadne plaan on ka Tallinna Sadamal (mille nõukogusse Hillar Teder alates 14.06.2011 kuulub), kes kõrvalkrundile ehk vahetult akvatooriumi äärde, vaatega Jahisadamale, ehitas menuka suvise välirestorani.

Nõnda oligi loogiline, et liikuma hakkasid uued ideed seoses Rahvusooperi uue majaga. Augusti lõpus etendatud Wagneri ooper "Parsifal" tõestas taas, et kui Estonia orkestril ja kooril (nagu ka solistidel) on kasutada akustiliselt hea saal (antud juhul Noblessneri valukoda), kujuneb nende etteaste muusikaliselt lihtsalt suurepäraseks. Siinkohal sügav kummardus lavastuse muusikapoolt kindlakäeliselt juhtinud maestro Arvo Volmerile ja kõigile teistele suuremahulise ja tipptasemel töö ära teinud estoonlastele nii laval kui selle ees ja kõrval!

12.09.2011 Postimehes ilmuski lugu "Linnahallist võib saada ooperimaja". Möönan, et Linnahall on muinsuskaitsealune objekt ja ruumiprogrammilt küllaltki spetsiifiline (kui arvestada peale suure saali ka lavataguste koridoride rägastikku, samuti nt võimalusi ooperiteatrile tarviliku külglava ja lavatorni väljaehitamiseks). Samas on hoone omanik ehk linnavalitsus soojas hoidmas ka USA investoritega seotud arenguvarianti. Oma arvamus on ka arhitektidel. Juhul, kui koostöös erainvestoriga rekonstrueeritakse Linnahall tõesti kaasaegseks kultuurikeskuseks, võiks seejuures tõesti arvestada muuhulgas ka Rahvusooperi vajadustega. Elame-näeme. Nagu teatasid 26.10.2011 ERR uudised, siis rahandusminister Riigikogu infotunnis lähiaastateks nullist suuremat suumat ehitamiseks ei lubanud.

Eesti ongi suur - vähemalt muusikas

"Vaevalt käsitleb keegi täna kunsti enam kui ühiskonna muutmise vahendit, see on anakronism. Kunst omandab selle rolli vaid ühiskonna pöördelistel, aga mitte headel aegadel, kui eesmärk on vaid heaolu tarbimine," kirjutab Ülo Mattheus oma teravmeelses artiklis Õpetajate Lehes 30.09.2011 (lühendatuna ka Delfis).

Aga möödunud nädalal arutleti Tallinnas IV ülemaailmse muusikafoorumi raames nimelt teemal "Muusika ja sotsiaalsed muutused". Peavoolumeedia ei pannud seda küll tähele, et Tallinna külastas selline superstaar nagu Youssou N'Dour (sest ta ju ei andnud kontserti mõnes "kiirsöögikultuuri pühamus"), ent trobikond aafrika muusikategelasi kuulas Kumus hinge kinni pidades oma iidoli sõnumit: muusikaga saab maailma muuta. Aafriklastele lisaks said sellest osaks ka delegaadid vist küll kõigist maailmajagudest, kokku kaugelt üle 200 - ning igaüks neist oma kodukandi muusikaelus võtmepositsioonil.

Kui lähtuda Ülo Mattheuse sõnastusest, on järelikult "kolmandas maailmas" käsil pöördelised ajad (mida kinnitavad ka mitme poliitilise režiimi vahetumised) ning ühes sellega olemas usk muutuste võimalusse ja kaunite kunstide rolli seejuures. Õhtumaine kultuuriruum on aga blaseerunult uppumas omaenda rasva, olles minetanud usu kõige laiemas mõttes - ehk motivaatori, mille abil üks kahest konnast koorekirnust välja sai (ja mille puudumise tõttu teine sinna uppus). Siit edasi saab tuletada paradoksi - Eesti, kes on püsivalt püüelnud õhtumaise heaoluruumi osaks, säilitab arenguvõime ja parema tulevikuperspektiivi siis, kui oskab end samaaegselt määratleda ka sellest ruumist distantsil olevana.

Asjalikumas toonis jätkates kiidan kõiki, kes aitasid äsjaseid suuri foorume korraldada - eraldi nii Eesti Muusikanõukogu kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat. Ülemaailmne muusikafoorum toimus esmakordselt Euroopas - ja ühtlasi Euroopa tänavuses kultuuripealinnas. Selgelt oli see ühtlasi aga tunnustus Eesti kõrgetasemelisele muusikaelule. Tagasiside Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) juhtidelt, kes pidasid siin ühtlasi IMC 34. Peaassambleed, oli positiivne - ürituse logistika toimis ladusalt, väga kõrgelt hinnati osalejatele pakutud lisategevusi ja tipptasemel kultuuriprogrammi (Vox Clamantis ja Dhafer Youssef 26.09, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 28.09 ja Eesti noorte talentide showcase 29.09). Elevust tekitas asjaolu, et Rahvusvahelise muusikapäeva tseremoonia jõudis Estonia kontserdisaalist otseheli ja -pildiga ETV vaatajateni parimal eetriajal - selle eest suur tänu ETV esindusele eesotsas peatoimetaja Heidi Pruuliga.

Foorumi raames pidas oma aastakoosolekut ka Euroopa Muusikanõukogu (EMC), mille juht, soomlane Timo Klemettinen (ühtlasi ka Soome Muusikanõukogu president) alustas oma avakõnet foorumi algul muide kiitva tunnustusega Eesti muusikahariduse süsteemi aadressil. Muusikakoolid teevad Eestis head tööd, madalast palgast hoolimata (vt Postimees 25.09.2011).

22.-25. septembril toimus ka Tallinn Jazz Weekend, mille raames kogunesid oma peaassambleele Euroopa jazzielu juhid ehkl võrgustik nimega European Jazz Network. Ka nemad olid väga rahul siinse korraldusega (aitäh, Jazzliit ja Jazzkaar!) ja nähtud muusikute esinemistega.

On põhjust loota, et toimunud foorumite ja neil sõlmitud kontaktide toel kutsutakse eesti muusikuid senisest veel enam laia maailma esinema - ning et paljud maailma muusikaelu olulised figuurid valivad oma puhkusereisi sihtkohaks Eesti. Paljudes foorumi vestlustes toonitati mulle igatahes, et Eestis on väga tugevalt lausa õhus tunda siinne kõrgetasemeline kultuurielu ja siinse rahva sügavad juured - ning et see meelitab siia nõudlikke ja ostujõulisi turiste. Osakem seda vaid pakkuda - ja kindlasti ka säilitada.

President Ilves on korduvalt kutsunud üles Eestit seestpoolt suureks tegema. Mis puudutab muusikat, siis olen veendunud: Eesti ongi suur maa, rahvas ja kultuur. Juba ammu.

IMC foorumist on kirjutanud ülevaateloo Marje Ingel.

Festivalide promotöö Venemaal

MTÜ Eesti Muusikafestivalid on juba mitmel korral meie tippmuusikute esinemiste abiga tutvustanud Eesti muusikaelu ja eeskätt festivale Venemaal. Seekord osaleti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud seminaridel turismifirmadele ja ajakirjanikele 27.09.2011 Moskvas ja 29.09.2011 Peterburis. Seminaride teema oli „Talv 2011/2012: talvised puhkamisvõimalused ja kultuurisündmused Eestis“.

Mõlemas suurlinnas tutvustasid täissaalidele Eestit sihtkohamaana EV Suursaatkonna, Tallinna Linnavalitsuse, Pärnu turismiinfokeskuse, Estonian Airi, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu, Eesti SPA Liidu jt organisatsioonide esindajad. Eesti muusikafestivale tutvustas Marko Lõhmus, kes andis ülevaate külmal hooajal toimuvatest muusikafestivalidest.

Vene reisikorraldajate huvi on märkimisväärselt kasvanud meie koorifestivalide, samuti orelikontsertide vastu. Kirjastus „Inflight Magazines“ on valmis uuest aastast lülitama oma kvartaliväljaannete kultuurikalendritesse Eestis toimuvad muusika tippsündmused. Seminaride sõnalist osa elavdasid muusikaga seekord Oliver Kuusik ja Hain Hõlpus.

Taustainfot: MTÜ Eesti Muusikafestivalid alustas tegevust 2002. aastakl sihiga ühendada Eestis tegutsevaid muusikafestivale ja olla nõuandvaks organiks ministeeriumile. Liikmed on 30 organisatsiooni 46 festivaliga. Peetakse üleval kodulehekülge http://www.festivals.ee/; igal aastal antakse välja tutvustavat bukletti eesti, vene ja inglise keeles, mis levib saatkondade kaudu üle maailma.  Lisaks siis osaletakse ka turunduslikel seminaridel, samuti initsieeriti kultuurisündmuste majanduslike mõjude uuring, mille tulemused selguvad kevadel 2012. Festivalid, kes ei ole MTÜ liikmed, saavad infot avaldada kodulehel uudisena.

Eesti muusika angloameerika muusikaajakirjas

Reet Remmel Londonist annab teada, et ajakirja „The Wire“ järgmise numbri kaasaandena ilmub Eesti muusika heliplaat.

Värskelt valminud CD „Estonian Music Now 2011“ jõuab ajakirja „The Wire“ nr 333 kaasaandena 8 500 adressaadini eeskätt Suurbritannias ja USA-s, aga ka mujal maailmas. Heliplaat lisatakse „The Wire“ novembrinumbri vahele.

„The Wire“on Londonis välja antav rahvusvahelise levikuga ajakiri, mis kajastab avangardmuusikat jazzist nüüdisklassikani. Ajakiri on tegutsenud 30 aastat, motoks „Adventures in Modern Music“, ning on püsisidemes muusikaraadioga ResonanceFM.

Plaat sisaldab Galina Grigorjeva, Rainer Jancise, Jörgen Kaarnametsa, Tuule Kanni / Jaak Sooääre, Erkki Luuki / Raul Kelleri, Taavo Remmeli, Celia Roose / Tuule Kanni / Robert Jürjendali / Arvo Urbi, Lauri Sommeri, Mart Soo / Taavi Kerikmäe /Andres Noormetsa, Taavi Tulevi, Peeter Vähi, Kreatiivmootori, LokaalRaadio, UMA ja Weekend Guitar Trio poolt loodud ning esitatud teoseid.

Muusika valiku heliplaadile tegi Londoni agentuur The Red Orange Arts Agency, „The Wire“ regulaarne partner.

31. oktoobril toimub Londonis rahvusvahelisel festivalil LIFEM (International Festival of Exploratory Music) heliplaadi esitluskontsert. Londoni tuntud eksperimentaalmuusika klubis Cafe OTO astuvad üles duo Taavi Kerikmäe – Mart Soo, Taavo Remmel soolokavaga, ning Free Tallinn Trio koosseisus Anne-Liis Poll, Anto Pett ja Jaak Sooäär.

Heliplaadi väljaandmist toetasid Eesti Muusika Eksport, Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti saatkond Londonis, Rahvusringhääling, Estonian Record Productions, hyper.records, The Red Orange Arts Agency ja The Wire. Materjali valikuks aitas ette valmistada Immo Mihkelson.

„Estonian Music Now 2011“ ilmub Kultuuriministeeriumi väljaandena ning seda kasutatakse Eesti muusika tutvustamiseks ka teistel kontaktiloomistel ning rahvusvahelistel kohtumistel. Esimesena said heliplaadi European Jazz Networki liikmed, festivalide korraldajad, promootorid ja muusikaajakirjanikud üle Euroopa, kes osalesid 23.-24 septembril Tallinn 2011 raames Tallinnas toimuval Jazz Weekendil.

BEstonia Antwerpenis ja Bio EST New Yorgis

“BEstonia” - the best Estonians are coming to Belgium!


21.09-01.10.2011 toimuvad Belgia linnas Antwerpenis Eesti kultuuri päevad, korraldajaiks sealne Eesti saatkond, kultuuri- ja välisministeerium, Antwerpeni linn, Tunne Kelam, Estonian Air jt. Pakutakse Priit Pärna animafilme, mitmeid  Eesti mängufilme ja äriseminari. Ent kohalikus jazziklubis Buster esinevad ka Villu Veski ja Tiit Kalluste; Jaak Sooäär, Raul Vaigla ja Tanel Ruben; Kadri Voorand & Raivo Tafenau kvintett; Frank Frank. Eraldi esinemine on ka popmuusikuil: Tallinn Daggers, Malcolm Lincoln, Vaiko Eplik ja Raul Saaremets. Svjata Vatra esineb sadamakail viikingilaeva taustal.

Üks Eesti kultuuri tutvustav ettevõtmine on peagi algamas ka New Yorgis. Nimelt korraldab New Yorgis elav Eesti kunstiteadlane ja kuraator Karin Laansoo pilootprojektina väikest Eesti kultuurifestivali „Bio EST“ (vt festivali lehte Facebookis). Programmis on fotograaf Ulvi Tiidu slaidiprojekti, 1970-80 aastate Eesti dokumentaalfilmi-hittide ja Mart Kangro tantsuetenduse kõrval ka Ansambel U: kontsert 10. oktoobril Skandinaavia Majas.
In English: "BIO EST is a multi venue festival introducing a new generation of Estonian artists and performers to New York City. Borrowing its name from a vintage Estonian washing powder Bioest, this inaugural edition will begin at the waterfront area of Dumbo in Brooklyn and will take place throughout the city during four events. In addition to two musical world premiers there will be screenings of rarely seen vintage Estonian films, dance performance and a photography exhibit."

Estonie Tonique - festival Pariisis

Vist juba ligi  neli aastat on möödas sellest, kui hakkas idanema mõte korraldada Prantsusmaa pealinnas üks korralik Eesti kultuuri tutvustav festival. On ju meil olnud erinevaid prantsuse kultuuri tutvustavaid suuremaid ettevõtmisi olnud üksjagu, mistõttu võiks toimuda Eesti-Prantsuse kultuurikoostöö arendamine ka teistpidi suunas. Kui eelmine minister Laine Jänes käis 2010.a. septembris Pariisis ning kohtus sealse kultuuri- ja kommunikatsiooniministri Frédéric Mitterrand'iga,  pandi plaan lõplikult paika. Suurepärase tausta lõi sellele kokkuleppele muidugi Tallinna positsioon tänavuse Euroopa kultuuripealinnana, samuti septembris 2010 toimunud Pariisi orkestri uue peadirigendi Paavo Järvi avakontsert, millel esines ka RAM. Peagi sai festival endale ka meeldejääva nime.

Nõnda toimubki tänavu Pariisis oktoobris-novembris festival "Estonie Tonique". Festivali programmis on auväärsel kohal muusika. Pariisi sõidavad nii RAM kui EFK, dirigentideks näiteks Paavo Järvi, Paul Hillier ja Olari Elts. On tähelepanuväärne, et kaasa teevad kohalikud tippkollektiivid - Orchestre national d’Ile-de-France, Orchestre de Paris ja Ensemble orchestral de Paris, kõlab näiteks Pärdi ja Tormise looming.

Programmis on aga ka seto naiste lauluansambel Kuldatsäuk, Chalice, Malcolm Lincoln, Mari Kalkun, Phlox, Villu Veski Jazz Group & Sofia Rubina jt. Niisiis muusikat igale maitsele, ent lisaks veel programm ka filmi, teatri, arhitektuuri, kirjanduse ja kujutava kunsti valdkonnas. Kokkulepe Prantsusmaa võimudega kõige kõrgemal tasemel on avanud festivalile mitme maineka saali uksed ning aidanud leida sealset riiklikku rahalist tuge nii Eesti esinejate majutuse kui festivalipaikade üüri osas. Eesti poolelt on samuti tehtud suur töö ressursside leidmisega nii Kultuuriministeeriumis kui Kultuurkapitalis.

Eriline tänu kuulub aga vapratele eesti naistele, kelle õlgadel kogu festivali korraldamine on, eeskätt Pariisis Eesti suursaatkonnas tegutsevad Kersti Kirs ja Inge Eller. Niisiis - "Estonie Tonique"!

Tänavused tähtajad

Väike meeldetuletus kõigile huvilistele Kultuuriministeeriumi programmitaotluste tähtaegade osas.

Juba homme, 09.09.2011 kukub tööpäeva lõppedes kell programmi "Muusikafestivalid ja -konkursid" osas. Seal on praeguse seisuga jagada 28 045 eurot. Vastavalt Eesti Muusikanõukoguga ja MTÜ-ga Eesti Muusikafestivalid peetud aruteludele on see summa kavandatud eeskätt järgmisel kevadel (aga tänavu kuigipalju veel ka sama aasta lõpus) toimuvate festivalide kulude katteks (nt välisesinejate lennukipiletid), mille puhul on taotlejal võimalik esitada aruanne toetussumma kasutamise kohta eeldatavalt enne 31.01.2012. Selline eeldus järgib riigieelarveliste vahendite kasutamise aruandlussüsteemi toimimisloogikat.

Järgmisel reedel, 16.09 on tähtaeg kahele programmile - "Eesti muusika rahvusvahelisel areenil" ja "Heliloomingu tellimine". Suurem osa eelarverahadest tuli nendes programmides jaotada juba kevadel, sest taotlejaid oli palju, aga midagi õnnestus siiski hoida ka sügisel jagamiseks. Areeni-programmis on jaotatav summa praeguse seisuga 6295 eurot, Heliloomingus 60 140 eurot. Viimase summa juures peegeldub selgelt asjaolu, et 2011. aastaks õnnestus Heliloomingu tellimise programmi mahtu märkimisväärselt tõsta.

Esmalt on meil kõigil aga võimalus juba täna õhtul koos uue telehooajaga taaskäivitunud saadet "MI" ning seejärel kõrgetasemelist muusikaklounaadi duo Igudesman & Joo esituses - "Kõik, mida sa oled tahtnud teada klassikalisest muusikast" 08.09 kell 22.35 ETV-s ja L 10.09 kell 11.30 ETV2-s.

www.concert.ee; www.emic.ee

Muusikahuvilistel on põhjust uurida paari uuenenud kodulehekülge.

Aadressil http://www.concert.ee/ pakub uue logo kasutusele võtnud Eesti Kontsert infot oma hooajasündmuste, kollektiivide ja saalide kohta. Uus veeb kasutab osaliselt eelmise saidi infot, aga pakub seda kaasaegsemas ja senisest enam müügile orienteeritud vormis. Tänuväärse väljundi annab koduleht ka muusikauudistele, mida koostab Priit Kuusk. Uue hooaja algul, mida Eesti Kontsert tutvustas 05.09.2011, anti välja ka publikuajakiri "Aplaus".

http://www.emic.ee/ on Eesti Muusika Infokeskuse võrgukodu. Infot kogutakse ja jagatakse nii eesti heliloojate kui interpreetide kohta. Olulisim uuendus on Noodipood, mis sisaldab repertuaarivalikut hõlbustavat elektroonilist otsingu- ja tellimissüsteemi koos peatselt avatava makseportaali rakendusega. Noodipoe aluseks sai EMIKi kirjastamata teoste pilootprojekt, millega on juba ühinenud 16 heliloojat ja mis praeguses algfaasis hõlmab paarsada seni kirjastamata teost.

Edukat ja kauni muusikaga täidetud uut hooaega kõigile headele kolleegidele!

"Vabaduse laul" 20.08

20. augustil Lauluväljakul toimunud kontsert "Vabaduse laul" (http://www.20.ee/) on saanud laialt kõneaineks. Kõlab nii kiitust kui laitust. Inimesed küsivad: mida arvab muusikanõunik? Vastan avalikult.

Kõigepealt: kindlasti oli see vägev ettevõtmine - mis tähendab nii suurt hulka esinejaid, tihedat kava, rohkearvulist publikut ja kindlasti ka suurt maksumust, mis enamjaolt oli tõesti pärit riigi ja Tallinn 2011 rahakotist. Olen nõus Koit Toomega, kes väitis (Postimees 24.08), et "kontserti reklaamiti pikka aega, info esinejate kohta oli avalik ning teada oli, et sündmus saab olema selle korraldajate nägu". Seetõttu arvan, et kõlanud etteheited korraldajatele pole olnud olulisel määral õigustatud, kuna korraldajad realiseerisid selle, mida nad kõige paremini oskavad - nimelt suurejoonelise kontserdi, mille žanriline skaala oli küllaltki lai, aga jäi siiski seotuks muusika n-ö "kergema" poolega. Selline valik oli ka selgelt kommunikeeritud.

Juhul, kui produtsendiks oleks kutsutud Aet Maatee või Aivar Mäe, oleks tulemuseks olnud kindlasti teistsugune massiüritus. Produtsent Helen Sildna on viidanud põhjendatult, et iga kuulaja arvamus kontserdi kohta sõltub tema ootustest (ERR 22.08.2011).

Väga kiidan Tallinna Kammerorkestri kaasamist, mis oluliselt rikastas ettevõtmise kõlapilti. Suurepärane orkester, head seaded. Soovitan suurkontsertide korraldajatele neid edaspidigi appi kutsuda.

Ise jäin kogu ettevõtmist vaatama telerist ega kiirustanud kohale (ega kogenud petetud ootusi) just selle pärast, et leidsin kava ja esinejate valiku põhjal enne üritust, et kunagistelt öölaulupidudelt tuttava ühtehoidmistunde tekitamist ei ole see kontsert endale põhieesmärgiks seadnud. Kas oleks siiski võinud? Jah - Eesti ühislaulmise limiit ei saanud minu arvates noorte laulupeoga kindlasti selleks aastaks täis. Eelkõige just noorema põlvkonna peale mõeldes oli ootus paljudel tõesti tuntavalt tugev, et üheskoos laulda just NEID LAULE ja just NENDE ESINEJATE eestvedamisel. Kaks korda samasse jõkke astuda ei saa, aga ikkagi oleks lastele tahtnud pakkuda JUST SEL PÄEVAL võimalikult lähedast osaluskogemust nendele muusikalistele ja sotsiaalsetele emotsioonidele, mida 20 aastat tagasi ise sai kogetud. Sellised hetked, mida Kerli pakkus koos Rein Rannapiga, oleks selle keskel uuendusliku ja värske täiendusena olnud ikka omal kohal.


Seekord ühtehoidmisrituaali ei toimunud, aga aset leidnud suurejooneline kontsert pakkus kindlasti esmaklassilise kogemuse kõigile esinenud muusikutele ja mitmeid meeleolukaid hetki ka väga paljudele kuulajatele. Seda kõike ei saa alahinnata. Ning õppetunde edaspidiste massiürituste korraldamiseks ja publiku ootuste jälgimiseks korraldustöö algusfaasis ilmselt samuti.

Kultuursus teeb õnnelikumaks

Vahendan heatujulise online-uudise, et "Kultuursed inimesed on tervemad ja õnnelikumad"

Inimesed, kes külastavad muuseume ja kontserte või loovad ise kunsti, mängivad mingit pilli, on eluga rahulolevamad, olenemata nende jõukuse- või haridustasemest, selgus värskest uuringust.

Kultuuri ja heaolutunde vaheline seos ei ole aga päris ühesugune mõlema soo puhul, vahendas discovery.com ajakirjas Journal of Epidemiology and Community Health ilmunud uuringut.

Meestele andsid passiivsed tegevused, nagu kontsertite kuulamine või näitustel käimine, parema tuju ja tugevama tervise. Naiste puhul ilmnes seos aktiivse osalemisega – nad tundsid end paremini ning kogesid vähem ärevust ja depressiooni, kui mängisid muusikat või lõid kunsti.

Norra teaduse ja tehnika ülikooli uurijaterühm, eesotsas Koenraad Cuypersiga, analüüsis informatsiooni, mis pärines üle 50 000 täiskasvanult. Osalejatele esitati detailseid küsimusi nende vabaaja harjumuste, tervisliku seisundi, eluga rahulolu ning stressi- ja depressioonitaseme kohta.

Tulemused olid ühemõttelised ja osaliselt ootuspärased: kultuursete tegevuste ja õnne vahel ilmes tugev seos, kuid mehed tundsid end paremini pealtvaataja rollis, samas kui naised eelistasid selgelt pigem tegutseda kui eemalt jälgida.

Üllatusena tuli, et küsimus polnud hariduses ega jõukuses. Autorid kirjutasid, et pärast oluliste tegurite – sealhulgas sotsiaalse seisuse – ühtlustamist selgus, et kultuursed tegevused iseseisvalt olid seotud hea tervise, madala depressioonitaseme ja eluga rahuloluga.

Samas jääb küsitavaks, kas inimesed olid tervemad ja õnnelikumad, sest nad olid kultuursed või janunesid kultuuri järgi need, kes juba algselt end hästi tundsid.

Festivali äratasuvusest

Olen kümmekond aastat tegelenud festivalide korraldamisega (NoorteMuusa, Tudengijazz, Jazzkaar) ja seepärast üsna skeptiline väidete suhtes, et mõni muusikafestival suudab ilusti kasumit toota. Järgnevalt väike case study ehk juhtumianalüüs Rabarocki näitel. Valin meelega festivali, mis esindab kommertslikumaks peetavat muusikastiili.

Niisiis, Rabarock. Festival, mis toimus 2011. aastal juba kuuendat korda ning mis on paisunud sedavõrd suureks, et seda julgetakse juba kõrvutada kunagise Rock Summeriga. Rabarockil on professionaalne korraldusmeeskond, korralik veebileht ja hea turundustegevus ning terve vägi ustavaid fänne. Tallinna vahet sõitma pandi suisa eribussid, lisaks leidus küllaga rockisõpru, kes otsisid välja oma tutvused Järvakandis või seadsid vihma trotsides üles telgi tasulisse telklinnakusse. Muide, ka politseil polnud Rabarockiga suuri probleeme. Rabarocki mastaap on muljetavaldav ja vaieldamatult rahvusvahelise kaaluga. Kokku külastas tänavu kahel päeval (17.-18.06) festivali üle 10 000 inimese. Piletihinnad polnud ka odavad, ühepäevapilet oli vähemalt 32 eurot (ehk 500 EEK).

Piilugem veel festivali rahakotti. Minu andmetel oli festivali eelarve maht 495 000 eurot (ehk 7,75 milj EEK), millest ligi 100 000 eurot pärines kaasfinantseerijailt. Oma soliidse panuse andsid mitmed sponsorid ja partnerid (meedia- ja alkoholifirmad, laevandus- ja lennundusettevõtted, aga ka nt Soome suursaatkond ja Järvakandi vald). Rabarock sai toetuse Tallinn 2011 raames ja Kultuurkapitalilt. Väga suure toetuse (12 782 eurot) eraldas minister Laine Jänese otsusega Kultuuriministeerium - näidates seega ühtlasi, et 2010. aastal kõlanud korraldajate poolne põhjendus festivali ärajätmiseks ("riigi kultuurivaenulik poliitika", eelkõige seoses piletite käibemaksu tõusuga) ei tekitanud riigi poolset solvumist.

Aga ikkagi teatasid korraldajad (11.07 ERR), et festival jäi kahjumisse. Teisisõnu, MTÜ Elava Muusika Ühingu juhatusse kuuluvad neli härrasmeest peavad osa kuludest katma omavahenditest. Kõnekas peaks olema seegi, et korraldav kehand ongi oma vormilt MTÜ, mitte OÜ. Ning oodatavaks tulemuseks pole see MTÜ seadnud kommertseesmärke, vaid soovi hoida festivali elujõulisena, säilitades iga-aastast ürituse korraldamise traditsiooni.

Seega üldistades: kui loodate eelkõige kasumit, ärge tegelege festivalikorraldusega. Kui aga rahast olulisemad tunduvad toredad inimesed ja ehedad emotsioonid, on see tegevusala panustamist ja pühendumist väärt küll. Sõltumata sellest, kas armastate rock-, barokk- või folkmuusikat.

C. Kreegi kodumaja müügis

Seekord vahendan ühe kinnisvara müügikuulutuse. Põhjus on lihtne: Haapsalus on juba mõnda aega müügis kaunis puumaja (aadressil Väike-Viigi 10), mille ühes üürikorteris (nr 2) tegutseb Läänemaa Muuseumiga sõlmitud lepingu alusel helilooja Cyrillus Kreegi muuseum. Kinnistu moodustab koos kõrval asuva C. Kreegi mälestuskompleksiga ühe terviku ning loomulikult  tahaks, et see tervik, mis aitab helilooja mälestust jäädvustada ja tutvustada, säiliks ka edaspidi.
Muuseum sai suurel määral teoks 2001. aastal tänu eelmise omaniku initsiatiivile. Läänemaa Muuseum on nüüd välja pakkunud idee, et tulevikus võiks kortermuuseumit laiendades rajada Väikese Viigi äärde loomeinimeste (heliloojad, dirigendid jne) ainulaadse keskuse, mis oleks ühtlasi keskpunkt iga-aastastele Cyrillus Kreegi muusikapäevadele. Sellise perspektiivi teostumine sõltub aga kahtlemata uue omaniku plaanidest.

Kultuuripoliitika arengusuundadest vol. 1

Vabariigi Valitsuse tegevuskava näeb ette Eesti kultuuripoliitika põhialuste uuendamise, selleks on kavas koostada kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Arengusuundade näol peaks tegemist olema Riigikogu poolt kinnitatud dokumendiga, Kultuuriministeerium on endale võtnud ülesandeks koos kultuuriavalikkusega panna 2012. aasta lõpuks kokku alusmaterjalid, mis esitatakse seejärel Riigikogule. Tänaseks on eeltöö selles osas ka alanud.

Arengusuundade koostamise koordineerimiseks on kultuuriminister moodustanud juhtrühma, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, kultuuriministeeriumi asekantslerid Anton Pärn ja Piret Lindpere ning Riigikantselei ja rahandusministeeriumi esindajad. Töörühma juhib kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. Juhtrühma ülesanne on leppida kokku koostamise ajakavas ja valmiva dokumendi struktuuris, kaasata kultuuriavalikkust valdkondlike töögruppide tegevusse, jagada pidevalt valdkonnale infot arengusuundade koostamise protsessi kohta ja panna kokku Riigikogule esitatav alusmaterjal.

Juhtrühm kogunes esmakordselt 11. juulil. Kohtumisel leiti, et kultuuripoliitika arengusuunad peaksid tulevikus koosnema neljast olulisemast osast:
- kultuuripoliitika üldpõhimõtted
- kultuuri seosed teiste poliitikatega
- kultuurivaldkondade põhieesmärgid
- iga valdkonna olulisemad põhimõtted

Lisaks arengusuundade dokumendile valmistatakse ette täiendavate materjalide pakett, mille hulgas peaks kindlasti olema 1998. aastal kinnitatud põhialuste analüüs, koostöös ülikoolidega läbi viidava kultuuripoliitika uuringu tulemused ja valdkondlike ekspertgruppide detailsemad hinnangud ja ettepanekud.

Järgmiste sammudena koostab Kultuuriministeerium septembri alguseks seniste kultuuripoliitika põhialuste ja tegevuskava ülevaate. Esimene suurem avalik arutelu arengusuundade üle toimub Eesti Kultuuri Koja sügisel korraldataval konverentsil Viljandis. Seejärel kutsutakse kokku valdkondlikud töögrupid, kus kõigil huvilistel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja panustada. Selles töös oodatakse kaasa lööma kõiki loomeliite, arendus- ja infokeskusi, vabasektorit, riigiasutusi ja erasektorit jpt. Koostamisel on eraldi veebileht, kust edaspidi saab jooksvalt teavet ja materjale. Järgmine töörühma kohtumine toimub 12. septembril.

Olgu vahendatud ka BNS-i uudis 11.07.2011: "Töörühm alustas kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamist"

Esmaspäeval kultuuriministeeriumis kogunenud kultuuripoliitika aregusuundade koostamise töörühm leppis kokku edasise tegevuse põhimõtetes.
 
«Esimesel kohtumisel soovisime kokku leppida, milline lõpptulemus peaks välja nägema – millised osad peaks arengusuundade dokumendis kindlasti esindatud olema,» ütles töörühma juht, kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil BNSile. «Oluline oli ka arutada läbi, kes on olulisemad partnerid, keda protsessi kaasata ja viimaks leppida kokku täpsemas ajakavas,» lisas Siil.
 
«Tänasel koosolekul, kus olid kohal nii Kultuuri Koja, kultuuriministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad, jõudsime kokkuleppele, et riigikogule järgmise aasta lõpus esitatav arengusuundade dokument peaks määratlema ära kultuuripoliitika üldpõhimõtted ja kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega,» selgitas Siil. «Samuti on oluline panna kirja kultuurivaldkondade põhised eesmärgid aastani 2020 ja ka iga valdkonna olulisemad põhimõtted,» lisas ta.
 
Taustana lisatakse töörühma juhi kinnitusel arengusuundade juurde ka täiendavat materjali, nagu 1998. aastal kinnitatud põhialuste täitmise analüüs, koostöös ülikoolidega tehtav kultuuripoliitika uuring ja valdkondade eksperthinnangud. «Arengusuundade uuendamisse kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome kommenteerimisvõimalustega veebilehe, kus on kogu protsessi puudutav info ja materjalid,» kinnitas Siil.
 
Järgmiste konkreetsete sammudena leppis töörühm esimehe kinnitusel kokku, et kultuuriministeerium koostab septembriks ülevaate 1998. aastast pärinevate kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Eesti Kultuuri Koda korraldab septembri lõpus kahepäevase kultuurifoorumi, mille põhiteemaks on kultuuripoliitika arengusuundade uuendamine.

Koosolekul osalesid: Eesti Kultuuri Koja esindajad Ott Karulin, Tiina Lokk-Tramberg ja Mart Meri, Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler Piret Lindpere ja kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn, Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil ja arendusosakonna nõunik Jorma Sarv, Rahandusministeeriumist Kärt Kivirand.