... avatakse pidulikult 20. veebruaril 2011. See saab olema üks kultuurielu aastasündmusi, sest Eesti saab meile kõige lähemas metropolis mitte ainult jumalateenistuste ja kontsertide korraldamise paiga, vaid üsnagi multifunktsionaalse kultuurikeskuse.
Kiriku taastamise protsess on tähendanud palju aja, närvide ja finantside kulu. Viimase osas on laekunud ka Riigikontrolli etteheited nende auditis "Investeeringute jaotamine Kultuuriministeeriumis" ja üldine hinnang, et "kultuurivaldkonnas investeeritakse objektidesse üle jõu". Kultuuriminister on selle osas seisukohal, et väljatoodud puudused ei ole oluliselt mõjutanud kultuuri- ja spordiobjektide edenemist, maksumust ega hilisemat ekspluatatsiooni - lisafinantseerimise vajadust ei kaeta teiste asutuste arvelt, vaid leitakse võimalusi eelarve koostamise protsessis olemasoleva raha piires (näiteks lõppenud tegevuste arvelt) või lisaraha koostöös Rahandusministeeriumiga. Aga eks see teema veel jätkub, kuna Riigikontroll otsustas pöörduda prokuratuuri. 24.01.2011 arutas teemat Riigikogu kultuurikomisjon (ERR raadiouudis). Nädal hiljem alustas prokuratuur kriminaalmenetlust.
Väga huvitatud on Eesti käsutuses oleva kontserdipaiga võimalustest mitte ainult Eesti Kontsert, kes sellealast tegevust seal igapäevaselt opereerima hakkab, vaid ka Läti ja Leedu kontserdikorraldajad. Kui kavandada mõnda suuremat kas Balti muusikute ühisprojekti või välisesineja turneed, saab selle pärast kontserte Leedus, Lätis ja Eestis lõpetada maailmalinnas Peterburis.
Jaani kiriku taastamist on toetanud ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu.
Nende jaoks, kes aga pelgavad Peterburi sõita, kuna kardavad tolliraskusi, järjekorda piiril ja Leningradi oblasti auklikke maanteid, on positiivne uudis, et peale lühiajalist laevareisi saab vaid kolme ja poole tunniga sõita Helsingist Peterburi uhiuue kiirrongiga "Allegro".
Postimees.ee uudis 27.12.2010
Wednesday, 29 December 2010
Monday, 27 December 2010
In memoriam Eino Tamberg
Jõululaupäev 24.12.2010 tõi kurva uudise - lahkus helilooja Eino Tamberg, kelle 80. juubelit me alles sel aastal pidulikult tähistasime. Mälestajatega ühineb ka kultuuriministeerium. Eesti Heliloojate Liit koostas nekroloogi, pikem BNS-i uudis on toodud allpool.
Sõnum sellest lahkumisest on ütlemata kurb. Suure Meistri helge inimlik soojus ja elurõõm on midagi sellist, mida meil, siiapoole jääjail, on väga vaja. Samas tasub aga olla talle tänulik tõelise kunstiteosena elatud elu eest ja kogu selle meile jääva suure muusikalise pärandi eest, mis tema otsinguid ja hoiakuid kõige ehedamalt peegeldab.
Pikemalt on Eino Tambergi lahkumisest kirjutanud 27.12.2010 Õhtuleht, 28.12. Postimees ja 28.12 EPL. Alles 19.12 oli televaatajail võimalus kaasa elada "Tähelaeva" saatele. Lähipäevil saame - nüüd paraku juba ilma meistri endata - osa temast ja tema loomingust veel T 28.12 kell 22.55 ja K 29.12 kell 11.40, kui ETV-s on eetris balleti "Joanna tentata" uuslavastus tänavuselt Birgitta festivalilt.
Matusetalitus toimub neljapäeval, 30.12 kell 12.00 Tallinnas, Kaarli kirikus. Pärgi palutakse mitte tuua.
BNS, 24.12.2010: Suri helilooja Eino Tamberg
Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Varasest noorusest peale oli ta erakordselt laia huvideringiga. Selles oli ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri- ja teaduseinimesi - näiteks käis ta samas klassis Lennart Meri ja Endel Lippmaaga.
Tambergi muusikaõpingud said alguse kodusest klaverimängust ning jätkusid klaveritundides Valentine Riivese juhendamisel. Aastail 1947–1953 õppis Tamberg kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis professor Eugen Kapi juures. Tamberg on töötanud Tallinna Draamateatris muusikaala juhatajana (1952–1953) ning Eesti Raadios helirežissöörina (1953–1959). Aastail 1960–1969 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Alates aastast 1968 on Eino Tamberg Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud, aastail 1978–2005 oli ta kompositsiooniosakonna juhataja (vaheajaga), aastast 1983 professor.
Tamberg esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Tambergi tuntumateks heliteosteks võib pidada muu hulgas süiti "Vürst Gabriel", balletti "Poiss ja liblikas" ja ooperit "Raudne kodu".
Tambergi muusika on kõlanud paljudes Euroopa riikides (Saksamaa, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Taani, Norra jt), Kanadas ja USAs ning endise NSV Liidu esinduslikes kontserdisaalides Moskvas, Leningradis, Riias, Jerevanis, Novosibirskis, Tbilisis jm. Tema orkestriteoseid on esitanud New Yorgi Filharmooniaorkester, Washingtoni Rahvuslik Sümfooniaorkester, Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester, Oslo Sümfooniaorkester, Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, NSV Liidu Suur Sümfooniaorkester, Moskva Riikliku Filharmoonia Sümfooniaorkester jt nimekate dirigentide (Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kurt Masur, Valeri Gergijev, Mstislav Rostropovitš, Jevgeni Svetlanov, Kirill Kondrašin, Dmitri Kitajenko, Maksim Šostakovitš, Lev Markiz, Nikolai Aleksejev, Eri Klas, Peeter Lilje, Arvo Volmer jt) juhatusel.
Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer.
1960. aastal pälvis Tamberg Eesti NSV teeneline kunstitegelase ja 1975. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse.
Eino Tamberg on saanud I preemia ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali kompositsioonikonkursil Moskvas (1957, Concerto grosso eest), Nõukogude Eesti preemia (1967), Eesti NSV riikliku preemia (1987), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1979, 1984) ja kahel korral Eesti Vabariigi Kultuuripreemia: 1999. aastal Neljanda sümfoonia eest ning 2006. aastal pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.
Kahel korral on heliloojale antud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 1998. aastal Neljanda sümfoonia ja särava loominguaasta eest ning 2002. aastal lavateose „Peeglimängud” eest. Mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunsti pälvis Eino Tamberg 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2010. aastal pälvis Tamberg Eesti Muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.
Tambergi loominguga on ilmunud autoriplaadid plaadifirmadelt Antes (1997, 2000) ja BIS (2010) ning 2009. aastal anti välja CD Tambergi trompetikontsertidega. Helilooja muusikat on ilmunud ka Melodija, Finlandia, BIS, Eesti Raadio jt heliplaatidel. Ülevaate Tambergi elust ja loomingust annab 2005. aasta kevadel Eesti Muusika Infokeskuse poolt välja antud raamat “Tundeline teekond. Eino Tamberg” ning samal aastal Virve Normeti poolt koostatud raamat “Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine” (Tänapäev).
Sõnum sellest lahkumisest on ütlemata kurb. Suure Meistri helge inimlik soojus ja elurõõm on midagi sellist, mida meil, siiapoole jääjail, on väga vaja. Samas tasub aga olla talle tänulik tõelise kunstiteosena elatud elu eest ja kogu selle meile jääva suure muusikalise pärandi eest, mis tema otsinguid ja hoiakuid kõige ehedamalt peegeldab.
Pikemalt on Eino Tambergi lahkumisest kirjutanud 27.12.2010 Õhtuleht, 28.12. Postimees ja 28.12 EPL. Alles 19.12 oli televaatajail võimalus kaasa elada "Tähelaeva" saatele. Lähipäevil saame - nüüd paraku juba ilma meistri endata - osa temast ja tema loomingust veel T 28.12 kell 22.55 ja K 29.12 kell 11.40, kui ETV-s on eetris balleti "Joanna tentata" uuslavastus tänavuselt Birgitta festivalilt.
Matusetalitus toimub neljapäeval, 30.12 kell 12.00 Tallinnas, Kaarli kirikus. Pärgi palutakse mitte tuua.
BNS, 24.12.2010: Suri helilooja Eino Tamberg
Eino Tamberg sündis 27. mail 1930 Tallinnas. Varasest noorusest peale oli ta erakordselt laia huvideringiga. Selles oli ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri- ja teaduseinimesi - näiteks käis ta samas klassis Lennart Meri ja Endel Lippmaaga.
Tambergi muusikaõpingud said alguse kodusest klaverimängust ning jätkusid klaveritundides Valentine Riivese juhendamisel. Aastail 1947–1953 õppis Tamberg kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis professor Eugen Kapi juures. Tamberg on töötanud Tallinna Draamateatris muusikaala juhatajana (1952–1953) ning Eesti Raadios helirežissöörina (1953–1959). Aastail 1960–1969 oli ta Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Alates aastast 1968 on Eino Tamberg Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud, aastail 1978–2005 oli ta kompositsiooniosakonna juhataja (vaheajaga), aastast 1983 professor.
Tamberg esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes žanrides, olulisel kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Tambergi tuntumateks heliteosteks võib pidada muu hulgas süiti "Vürst Gabriel", balletti "Poiss ja liblikas" ja ooperit "Raudne kodu".
Tambergi muusika on kõlanud paljudes Euroopa riikides (Saksamaa, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Taani, Norra jt), Kanadas ja USAs ning endise NSV Liidu esinduslikes kontserdisaalides Moskvas, Leningradis, Riias, Jerevanis, Novosibirskis, Tbilisis jm. Tema orkestriteoseid on esitanud New Yorgi Filharmooniaorkester, Washingtoni Rahvuslik Sümfooniaorkester, Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester, Oslo Sümfooniaorkester, Leningradi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, NSV Liidu Suur Sümfooniaorkester, Moskva Riikliku Filharmoonia Sümfooniaorkester jt nimekate dirigentide (Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kurt Masur, Valeri Gergijev, Mstislav Rostropovitš, Jevgeni Svetlanov, Kirill Kondrašin, Dmitri Kitajenko, Maksim Šostakovitš, Lev Markiz, Nikolai Aleksejev, Eri Klas, Peeter Lilje, Arvo Volmer jt) juhatusel.
Eino Tambergi õpilaste seas on Raimo Kangro, Peeter Vähi, Margo Kõlar, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand ja Mart Siimer.
1960. aastal pälvis Tamberg Eesti NSV teeneline kunstitegelase ja 1975. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse.
Eino Tamberg on saanud I preemia ülemaailmse noorsoo- ja üliõpilasfestivali kompositsioonikonkursil Moskvas (1957, Concerto grosso eest), Nõukogude Eesti preemia (1967), Eesti NSV riikliku preemia (1987), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1979, 1984) ja kahel korral Eesti Vabariigi Kultuuripreemia: 1999. aastal Neljanda sümfoonia eest ning 2006. aastal pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.
Kahel korral on heliloojale antud ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia: 1998. aastal Neljanda sümfoonia ja särava loominguaasta eest ning 2002. aastal lavateose „Peeglimängud” eest. Mitme põlvkonna kompositsioonitudengite õpetamise ja väärika panuse eest Eesti helikunsti pälvis Eino Tamberg 2005. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. 2010. aastal pälvis Tamberg Eesti Muusikanõukogu preemia inimliku ja õnnestava muusika eest.
Tambergi loominguga on ilmunud autoriplaadid plaadifirmadelt Antes (1997, 2000) ja BIS (2010) ning 2009. aastal anti välja CD Tambergi trompetikontsertidega. Helilooja muusikat on ilmunud ka Melodija, Finlandia, BIS, Eesti Raadio jt heliplaatidel. Ülevaate Tambergi elust ja loomingust annab 2005. aasta kevadel Eesti Muusika Infokeskuse poolt välja antud raamat “Tundeline teekond. Eino Tamberg” ning samal aastal Virve Normeti poolt koostatud raamat “Eino Tamberg: elamine kui loomingu aine” (Tänapäev).
Monday, 20 December 2010
TMM pakub tööd
Teatri- ja Muusikamuuseumi pillikogu täienes hiljaaegu väga väärt instrumendiga - pianiinoga, millel Gustav Ernesaks komponeeris 1944. aastal laulu "Mu isamaa on minu arm". Sel puhul toimunud üritusel 10.12.2010 osalesid kultuuriminister Laine Jänes ja välisminister Urmas Paet.
Nüüd on aga TMM otsimas lisa ka oma kollektiivile ning pakub tööd muusikaosakonna teadurile, kellel oleks muusika valdkonnas kõgharidus. Jään lootma koos TMM-iga elavat huvi selle tööpakkumise vastu.
Nüüd on aga TMM otsimas lisa ka oma kollektiivile ning pakub tööd muusikaosakonna teadurile, kellel oleks muusika valdkonnas kõgharidus. Jään lootma koos TMM-iga elavat huvi selle tööpakkumise vastu.
Tuesday, 14 December 2010
Esitage kultuuripreemia kandidaate!
Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2011 kandidaate 2010. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate (ning spordipreemiate) määramiseks.
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Avaldused saab saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee
Kultuuripreemia 2009. aasta loomingulise tegevuse eest pälvis kauaaegne ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev (esitajateks Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester).
Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2010. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.
Avaldused saab saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee
Kultuuripreemia 2009. aasta loomingulise tegevuse eest pälvis kauaaegne ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev (esitajateks Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester).
Thursday, 9 December 2010
Riigieelarve 2011 ...
... võeti seadusena Riigikogus vastu 08.12.2010. Mis nüüd edasi hakkab juhtuma, on analoogiline eelnevaile aastaile:
pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus; seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga (millalgi aastavahetusel). Suur osa infost on sama, mis aasta tagasi. Kuid näiteks valuuta ja selle nominaalväärtus saavad muidugi olema teised.
Samal päeval, 08.12 tegi minister mitmeid otsuseid toetuste eraldamise kohta. Muusika valdkonnas said allkirja kolm käskkirja, mis puudutavad heliloomingu tellimist, muusikaeksporti ja festivalikorraldamist.
Oluline tähelepanu saab 2011. aastal olema muidugi kultuuripealinna programmilistel ettevõtmistel. Teine aktuaalne teema, nagu näitavad ka viimased kokkulepped enne eelarve kolmandat lugemist, on avaliku sektori suurte kultuuriasutuste finantsolukorra stabiliseerumine. Masu ajal on tõsise löögi alla sattunud ka eraõiguslikud kontserdikorraldajad, keda eelnevail kasvuaastail turule jõudsalt juurde tuli. Nüüd aga, nagu kirjutab oma 08.12.2010 avalikus kirjas ka Mail Sildos, on probleeme nii kontserdikorraldajate kui nende poolt seni angažeeritud artistide tööhõivega.
"Kultuur on kollektiivne baasarusaamade süsteem, mille abil me anname ümbritsevale tegelikkusele tähendusi. Siit tulevad meie ootused. See ühine «teadmine» võimaldab inimestel koos tegutseda ja ühiskonda pidevalt taasluua." (Raivo Palmaru, Pealinn 29.11.2010 lk. 9) Veel on meediateoreetik öelnud, et "Eesti on praegu seisus, kus valitsev arusaamade muster, mis suunab sootsiumi liikmete tegevust, ei võimalda pidevalt muutuva keskkonnaga enam kohaneda."
Seni on Eestis suuresti käibinud arusaam, et selle mustri edenemiseks on vaja eelkõige rohkem raha. 2011. aastal saavad eelneva aastaga võrreldes rohkem raha nii Kultuuriministeeriumi valitsemisala tervikuna kui eraldi võttes muusika valdkond. Seega peaks üks oluline arenguaspekt muutuma paremuse poole. Siiski pean oluliseks, et kvantitatiivsete rahajuttude kõrval (ja ehk isegi eel) jaguks algaval aastal enam tähelepanu kvaliteedile - mitte ainult kunstiloomingus, vaid ka inimsuhetes.
pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus; seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga (millalgi aastavahetusel). Suur osa infost on sama, mis aasta tagasi. Kuid näiteks valuuta ja selle nominaalväärtus saavad muidugi olema teised.
Samal päeval, 08.12 tegi minister mitmeid otsuseid toetuste eraldamise kohta. Muusika valdkonnas said allkirja kolm käskkirja, mis puudutavad heliloomingu tellimist, muusikaeksporti ja festivalikorraldamist.
Oluline tähelepanu saab 2011. aastal olema muidugi kultuuripealinna programmilistel ettevõtmistel. Teine aktuaalne teema, nagu näitavad ka viimased kokkulepped enne eelarve kolmandat lugemist, on avaliku sektori suurte kultuuriasutuste finantsolukorra stabiliseerumine. Masu ajal on tõsise löögi alla sattunud ka eraõiguslikud kontserdikorraldajad, keda eelnevail kasvuaastail turule jõudsalt juurde tuli. Nüüd aga, nagu kirjutab oma 08.12.2010 avalikus kirjas ka Mail Sildos, on probleeme nii kontserdikorraldajate kui nende poolt seni angažeeritud artistide tööhõivega.
"Kultuur on kollektiivne baasarusaamade süsteem, mille abil me anname ümbritsevale tegelikkusele tähendusi. Siit tulevad meie ootused. See ühine «teadmine» võimaldab inimestel koos tegutseda ja ühiskonda pidevalt taasluua." (Raivo Palmaru, Pealinn 29.11.2010 lk. 9) Veel on meediateoreetik öelnud, et "Eesti on praegu seisus, kus valitsev arusaamade muster, mis suunab sootsiumi liikmete tegevust, ei võimalda pidevalt muutuva keskkonnaga enam kohaneda."
Seni on Eestis suuresti käibinud arusaam, et selle mustri edenemiseks on vaja eelkõige rohkem raha. 2011. aastal saavad eelneva aastaga võrreldes rohkem raha nii Kultuuriministeeriumi valitsemisala tervikuna kui eraldi võttes muusika valdkond. Seega peaks üks oluline arenguaspekt muutuma paremuse poole. Siiski pean oluliseks, et kvantitatiivsete rahajuttude kõrval (ja ehk isegi eel) jaguks algaval aastal enam tähelepanu kvaliteedile - mitte ainult kunstiloomingus, vaid ka inimsuhetes.
Showcase'id 2011
Üks uuemapoolne formaat, mida muusikatööstuses üha enam pruugitakse, on showcase. See on omalaadne vitriin-festival, kus erinevad esinejad saavad lühikese aja jooksul esitada kava spetsiaalselt selleks kogunenud võtmeisikutele ja niiditõmbajatele. Loomulikult on sedasorti formaadil oma eelkäijad, nt angloameerika TV-variety show'de näol (nagu näiteks legendaarne Ed Sullivan Show, kust sai hoo sisse Elvis Presley ja biitlite tähelend USA turul).
Tallinn Music Week'il märtsis 2010 prooviti ära ka süvamuusika valdkonda kuuluvate esinejate sedalaadi esitlus, ning osalejate sõnul õnnestunult. Mitu erinevat kontserdipaika pakkus ka võimalust ülevaadet saada erinevatest rock- jm stiilide esinejaist. 16. jaanuarini 2011 on avatud taotlusvoor kõigile, kel huvi Tallinn Music Week 2011 raames üles astuda. Taotlusvorm on kättesaadav: http://www.tallinnmusicweek.ee/artist_register.php.
Euroopa jazz-võrgustik ehk Europe Jazz Network koondab produtsente, festivale, klubisid ja esindusorganisatsioone kokku 24 Euroopa riigist. Nende järgmine peaassamblee toimub Tallinnas 23.-25. septembril 2011, korraldajaiks Eesti Jazzliit, Jazzkaar ja SA Tallinn 2011. Sellegi raames saab teoks showcase pealkirjaga Tallinn Jazz Weekend 2011. Sellest ja teistest jazzi-aasta plaanidest pajatab Jaak Sooäär Sirbis 03.12.2010.
Tallinn Music Week'il märtsis 2010 prooviti ära ka süvamuusika valdkonda kuuluvate esinejate sedalaadi esitlus, ning osalejate sõnul õnnestunult. Mitu erinevat kontserdipaika pakkus ka võimalust ülevaadet saada erinevatest rock- jm stiilide esinejaist. 16. jaanuarini 2011 on avatud taotlusvoor kõigile, kel huvi Tallinn Music Week 2011 raames üles astuda. Taotlusvorm on kättesaadav: http://www.tallinnmusicweek.ee/artist_register.php.
Euroopa jazz-võrgustik ehk Europe Jazz Network koondab produtsente, festivale, klubisid ja esindusorganisatsioone kokku 24 Euroopa riigist. Nende järgmine peaassamblee toimub Tallinnas 23.-25. septembril 2011, korraldajaiks Eesti Jazzliit, Jazzkaar ja SA Tallinn 2011. Sellegi raames saab teoks showcase pealkirjaga Tallinn Jazz Weekend 2011. Sellest ja teistest jazzi-aasta plaanidest pajatab Jaak Sooäär Sirbis 03.12.2010.
Monday, 6 December 2010
Muusikute tööhõivest jms
Tui Hirve sulest ilmus TeMuKi 6/7 ja 8/9 vahel kahes osas artikkel "Muusikute tööhõivepoliitikast tänapäeva Eestis", mis mõtteliselt on ka järg tema eelmisele artiklile "Institutsioonid klassikalises muusikas - kellele, milleks ja kui palju" (TeMuKi 12/2009). Toda viimast kommenteerisin oma blogikandes "Kultuuri institutsionaliseerumisest", mida Tui omakorda nüüd ise kommenteerib.
Omamoodi vahva on meil niimoodi avalikkust kaasa haarates teineteisele kirjutada - Tui soliidses ajakirjas ja mina oma blogis. Igatahes on taas kord hea meel, et aastaid tagasi AS Perioodika nõukogus tegime selle põhimõttelise otsuse, et TeMuKi väljaandmine peab igal juhul jätkuma. Nõnda on Eesti kultuurielul jätkuvalt olemas üks oluline, süvitsi minev ja esinduslik kanal. Ning on tore, et TeMuKi'l on tekkinud ka korralik netiarhiiv.
Egas midagi, jätkame väitlust - selle nimel, et muusikaelu jaoks klaaruks välja võimalikult tõhusad ja ajakohased korralduslikud skeemid. Lugedes uudiseid laiast maailmast (näiteks selle kohta, et "Piraatluse ajastu muusikud teenivad paremini kui varem"), tundub, et muusikaelu korraldus on kõikjal suurte muutumiste keerises. Ja meie kodused rahamured on kindlasti meile kõige olulisemad, mistõttu teadmine, et lätlastel läheb kohati kehvemini, eriti ju ei lohuta. (Lätis visatakse muide nalja, et eurotsooni süvenevate probleemide tõttu tulevad eestlased veel enne 2014. aastat lätlastelt paluma lati kasutuselevõtmist Eestis, kuna enda kroonikupüürid on jõutud ära hävitada...)
Õieti on Tui välja toodud teemadest mitmel fookus vahepeal muutunud:
1. Oratooriumikoor nimega Eesti Kontsertkoor oli laval esmakordselt augustis ja jätkab tööd ka 2011. aastal just sellise skeemiga, nagu artiklis pakutud: RAM + projektinaiskoor (sh mitmed EMTA noored lauljad). Naiskoor on komplekteeritud konkursi alusel, kus osales lausa 90 huvilist. Loodetavasti aitab edasine vokaaltehniline töö kaasa koori kõlalisele ühtlustumisele.
2. Filharmooniline superasutus (EK + EFK + ERSO vms) pole jututeemana kindlasti ka aktuaalne. Kolm riigiasutust jätkavad eraldi tegutsemist.
3. Eesti Kontsert jätkab koostöös Eesti Interpreetide Liiduga sarja, mis toob Estonia kontserdisaali lavale meie kodused kammermuusikud. Loomulikult on meie muusikute jaoks selline natuke suurema saali kogemus professionaalse arengu jaoks täiesti vältimatult vajalik, siin olen Toomas Velmetiga (Sirp 03.12.2010) ühel nõul.
4. Turundusteemade ja kultuurialase ettevõtluse suhtes on muusikute seas tõrjuv hoiak asendumas mõistmisega, et sellega tasub tegeleda. Õnneks on meil peale kasvamas ka professionaalse hariduse saanud kultuurikorraldajad, kes suudavad välja pakkuda süsteemseid lahendusi. Värskendav lugemine on näiteks Juko-Mart Kõlari "Kaheksa küsimust kõigile artistidele" (Sirp 26.11.2010).
5. Programmi "Heliloomingu tellimine" maht kasvab 2011. aastal kahekordseks (1,7 miljoni kroonini), mistõttu võimalused eesti heliloojatelt uudisloomingu tellimiseks paranevad oluliselt.
Kindlasti olen Tuiga sama meelt, et Eesti tippkollektiivid on väärt suuremat baaspalgafondi, samuti pean jätkuvalt aktuaalseks sotsiaalse turvatunde teemat. Finantspool on sellest ainult osa, vähemalt sama oluline on ka emotsionaalse poole ja inimsuhete roll. Nõustuda ei saa aga artikli II osas sõnastatud viitega minu ühele blogikandele, kus seletan, millised psühholoogilised tegurid takistavad muusikul artistina meedikute või pedagoogide kõrval paremaid palgatingimusi nõuda - nimelt ei jaga ma kindlasti kurtmise osas soovitusi.
Samuti tundub, et räägime Tuiga erinevatest asjadest kultuuri riigistatuse teemal. Kui kirjutasin ideede suundumusest institutsionaliseerumise suunas, nentisin seda aset leidva faktina, kuid ei pidanud "eelarverea saamist asjade loomulikuks käiguks", nagu Tui Hirv kirjutab. Seda enam, et eelarveread on viimastel aastatel mõnelgi muusika valdkonna festivalil või kollektiivil pigem just ära kadunud. Faktist ei saa tuletada normi, õpetas ju juba David Hume. Ning ma ei soovigi seda teha ega väljenda asjade praegust seisu kirjeldades seisukohta, et "nii nagu on, peabki igaveseks jääma". Olen ka artikliga sama meelt, et eduloo eelduseks on süsteemne töö ja rahastamine, mitte vastupidi.
Paaris kohas häirisid artikli lugemist vasturääkivused. Näiteks lausest "Ma ei ütle, et pumbatagu kultuuri rohkem raha ja see kaotab kõik mured" ülejärgmine on lause "Vaadake esitamise ja heliloomise honorarimäärad üle elukalliduse valguses". Segaseks jääb ka, kes see "ülevaataja" ja "rahva kultuurile lähemale tooja" peab olema - ühelt poolt taotletakse riigilt suuremat sekkumist ja reguleerimist ning samas muusikuile rohkem iseseisvust.
Näen ka ise hea meelega, et võimalikult suur osa muusika valdkonna ideedest saab teoks era- või mittetulundussektoris. Seda kummalisem tundub mõni viimase aja arvamusavaldus teatri valdkonnas teemal, et "riik peaks rohkem sekkuma teatrite kunstilisse tegevusse". Tohoh, siiani oleme ju olnud rahul, et minevikku on vajunud nõukogude aeg, kus iga lavastuse pidi kultuuriministeerium enne esietendust üle vaatama ja kinnitama .
Artiklis on toodud paar ettepanekut. Vastan, et Eesti Kontserdi ja Kultuurkapitali rahakotid on väga erineva olemusega (kuigi vormiliselt saavad nad kokku Kultuuriministeeriumi valdkondlikus eelarves), mistõttu soovitatud proportsioonide kõrvutamine ja ümberjagamine on problemaatiline. Eesti Kontserdile eraldab tegevuseks raha ministeerium, mitte (üldjuhul) avaõiguslik Kultuurkapital - ning viimase eraldiste määrad on kehtestatud eraldi seadustega (vt nt Kultuurkapitali seadus ja Hasartmängumaksu seadus).
Ülejäänud ettepanekud (kehtestada FIE-dele sotsiaalmaksuvaba miinimum, siduda sotsiaalmaks reaalsete sissetulekutega, vähendada kontserdipiletite käibemaks tagasi 5%-le) võiks aga muusikuid koondavate organisatsioonide raames läbi analüüsida ja pöörduda taotlusega maksupoliitikat kujundava ametkonna ehk rahandusministeeriumi poole. Kultuuriministeeriumil lihtsalt pole sellealast pädevust ega voli.
Jään siira huviga ootama Tui Hirve järgmisi kirjutisi ja ettepanekuid. Pakun lähiajaks ühe praktilise teema ka välja: muusikute huvid ning "FIE versus OÜ" - paljud tunnevad seoses jõustuvate seadusemuudatustega selle vastu huvi. Oma plussid ja miinused ning vältimatud baaskulud on ilmselt mõlemal variandil (vt ka minu blogikannet).
Omamoodi vahva on meil niimoodi avalikkust kaasa haarates teineteisele kirjutada - Tui soliidses ajakirjas ja mina oma blogis. Igatahes on taas kord hea meel, et aastaid tagasi AS Perioodika nõukogus tegime selle põhimõttelise otsuse, et TeMuKi väljaandmine peab igal juhul jätkuma. Nõnda on Eesti kultuurielul jätkuvalt olemas üks oluline, süvitsi minev ja esinduslik kanal. Ning on tore, et TeMuKi'l on tekkinud ka korralik netiarhiiv.
Egas midagi, jätkame väitlust - selle nimel, et muusikaelu jaoks klaaruks välja võimalikult tõhusad ja ajakohased korralduslikud skeemid. Lugedes uudiseid laiast maailmast (näiteks selle kohta, et "Piraatluse ajastu muusikud teenivad paremini kui varem"), tundub, et muusikaelu korraldus on kõikjal suurte muutumiste keerises. Ja meie kodused rahamured on kindlasti meile kõige olulisemad, mistõttu teadmine, et lätlastel läheb kohati kehvemini, eriti ju ei lohuta. (Lätis visatakse muide nalja, et eurotsooni süvenevate probleemide tõttu tulevad eestlased veel enne 2014. aastat lätlastelt paluma lati kasutuselevõtmist Eestis, kuna enda kroonikupüürid on jõutud ära hävitada...)
Õieti on Tui välja toodud teemadest mitmel fookus vahepeal muutunud:
1. Oratooriumikoor nimega Eesti Kontsertkoor oli laval esmakordselt augustis ja jätkab tööd ka 2011. aastal just sellise skeemiga, nagu artiklis pakutud: RAM + projektinaiskoor (sh mitmed EMTA noored lauljad). Naiskoor on komplekteeritud konkursi alusel, kus osales lausa 90 huvilist. Loodetavasti aitab edasine vokaaltehniline töö kaasa koori kõlalisele ühtlustumisele.
2. Filharmooniline superasutus (EK + EFK + ERSO vms) pole jututeemana kindlasti ka aktuaalne. Kolm riigiasutust jätkavad eraldi tegutsemist.
3. Eesti Kontsert jätkab koostöös Eesti Interpreetide Liiduga sarja, mis toob Estonia kontserdisaali lavale meie kodused kammermuusikud. Loomulikult on meie muusikute jaoks selline natuke suurema saali kogemus professionaalse arengu jaoks täiesti vältimatult vajalik, siin olen Toomas Velmetiga (Sirp 03.12.2010) ühel nõul.
4. Turundusteemade ja kultuurialase ettevõtluse suhtes on muusikute seas tõrjuv hoiak asendumas mõistmisega, et sellega tasub tegeleda. Õnneks on meil peale kasvamas ka professionaalse hariduse saanud kultuurikorraldajad, kes suudavad välja pakkuda süsteemseid lahendusi. Värskendav lugemine on näiteks Juko-Mart Kõlari "Kaheksa küsimust kõigile artistidele" (Sirp 26.11.2010).
5. Programmi "Heliloomingu tellimine" maht kasvab 2011. aastal kahekordseks (1,7 miljoni kroonini), mistõttu võimalused eesti heliloojatelt uudisloomingu tellimiseks paranevad oluliselt.
Kindlasti olen Tuiga sama meelt, et Eesti tippkollektiivid on väärt suuremat baaspalgafondi, samuti pean jätkuvalt aktuaalseks sotsiaalse turvatunde teemat. Finantspool on sellest ainult osa, vähemalt sama oluline on ka emotsionaalse poole ja inimsuhete roll. Nõustuda ei saa aga artikli II osas sõnastatud viitega minu ühele blogikandele, kus seletan, millised psühholoogilised tegurid takistavad muusikul artistina meedikute või pedagoogide kõrval paremaid palgatingimusi nõuda - nimelt ei jaga ma kindlasti kurtmise osas soovitusi.
Samuti tundub, et räägime Tuiga erinevatest asjadest kultuuri riigistatuse teemal. Kui kirjutasin ideede suundumusest institutsionaliseerumise suunas, nentisin seda aset leidva faktina, kuid ei pidanud "eelarverea saamist asjade loomulikuks käiguks", nagu Tui Hirv kirjutab. Seda enam, et eelarveread on viimastel aastatel mõnelgi muusika valdkonna festivalil või kollektiivil pigem just ära kadunud. Faktist ei saa tuletada normi, õpetas ju juba David Hume. Ning ma ei soovigi seda teha ega väljenda asjade praegust seisu kirjeldades seisukohta, et "nii nagu on, peabki igaveseks jääma". Olen ka artikliga sama meelt, et eduloo eelduseks on süsteemne töö ja rahastamine, mitte vastupidi.
Paaris kohas häirisid artikli lugemist vasturääkivused. Näiteks lausest "Ma ei ütle, et pumbatagu kultuuri rohkem raha ja see kaotab kõik mured" ülejärgmine on lause "Vaadake esitamise ja heliloomise honorarimäärad üle elukalliduse valguses". Segaseks jääb ka, kes see "ülevaataja" ja "rahva kultuurile lähemale tooja" peab olema - ühelt poolt taotletakse riigilt suuremat sekkumist ja reguleerimist ning samas muusikuile rohkem iseseisvust.
Näen ka ise hea meelega, et võimalikult suur osa muusika valdkonna ideedest saab teoks era- või mittetulundussektoris. Seda kummalisem tundub mõni viimase aja arvamusavaldus teatri valdkonnas teemal, et "riik peaks rohkem sekkuma teatrite kunstilisse tegevusse". Tohoh, siiani oleme ju olnud rahul, et minevikku on vajunud nõukogude aeg, kus iga lavastuse pidi kultuuriministeerium enne esietendust üle vaatama ja kinnitama .
Artiklis on toodud paar ettepanekut. Vastan, et Eesti Kontserdi ja Kultuurkapitali rahakotid on väga erineva olemusega (kuigi vormiliselt saavad nad kokku Kultuuriministeeriumi valdkondlikus eelarves), mistõttu soovitatud proportsioonide kõrvutamine ja ümberjagamine on problemaatiline. Eesti Kontserdile eraldab tegevuseks raha ministeerium, mitte (üldjuhul) avaõiguslik Kultuurkapital - ning viimase eraldiste määrad on kehtestatud eraldi seadustega (vt nt Kultuurkapitali seadus ja Hasartmängumaksu seadus).
Ülejäänud ettepanekud (kehtestada FIE-dele sotsiaalmaksuvaba miinimum, siduda sotsiaalmaks reaalsete sissetulekutega, vähendada kontserdipiletite käibemaks tagasi 5%-le) võiks aga muusikuid koondavate organisatsioonide raames läbi analüüsida ja pöörduda taotlusega maksupoliitikat kujundava ametkonna ehk rahandusministeeriumi poole. Kultuuriministeeriumil lihtsalt pole sellealast pädevust ega voli.
Jään siira huviga ootama Tui Hirve järgmisi kirjutisi ja ettepanekuid. Pakun lähiajaks ühe praktilise teema ka välja: muusikute huvid ning "FIE versus OÜ" - paljud tunnevad seoses jõustuvate seadusemuudatustega selle vastu huvi. Oma plussid ja miinused ning vältimatud baaskulud on ilmselt mõlemal variandil (vt ka minu blogikannet).
EFK ja ERSO Grammy nominendid
02.12.2010 avalikustati maailma mainekama plaadiauhinna Grammy tänavused nominendid, Eesti muusikud on nominentide hulgas kahe heliplaadiga ühes ja samas kategoorias (Best Choral performance):
Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD „Baltic Runes“, dirigent Paul Hillier (Harmonia Mundi), salvestus tehti Tallinna Metodisti kirikus veebruaris 2008.
Frank Martini oratooriumi „Golgotha“ salvestus, dirigent Daniel Reuss, esinejaiks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Cappella Amsterdam ja rahvusvaheline solistide ansambel (Harmonia Mundi), salvestus tehti Estonia kontserdisaalis aprillis 2009.
Mõlemad heliplaadid on esindatud ka mitmete klassikalise muusika raadiojaamade ja muusika-ajakirjade „Best record of 2010“ listides. Grammy auhindade võitjad kuulutatakse välja 13.02.2011.
Teised nominendid on Bachi kantaadid (dirigent Nikolaus Harnoncourt), Haydni "Loomine" (dir. Rene Jacobs) ja Verdi "Reekviem" (dir. Riccardo Muti). Pole vist vaja pikalt seletada, et võrdväärne konkureerimine selliste korüfeedega on igale muusikule ülim au ning annab tunnistust sellest suurepärasest tasemest, kuhu Eesti kaks tippkollektiivi on visa tööga jõudnud.
Grammy'le kandideerib ka Arvo Pärt oma 4. sümfooniaga, mida juhatab ECM plaadi peal Esa-Pekka Salonen. Sellel plaadil on helilooja valikuna täiendavalt 1997.a. salvestus "Kanon Pokajanen'ist", mida esitab EFK Tõnu Kaljuste juhatamisel.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori CD „Baltic Runes“, dirigent Paul Hillier (Harmonia Mundi), salvestus tehti Tallinna Metodisti kirikus veebruaris 2008.
Frank Martini oratooriumi „Golgotha“ salvestus, dirigent Daniel Reuss, esinejaiks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Cappella Amsterdam ja rahvusvaheline solistide ansambel (Harmonia Mundi), salvestus tehti Estonia kontserdisaalis aprillis 2009.
Mõlemad heliplaadid on esindatud ka mitmete klassikalise muusika raadiojaamade ja muusika-ajakirjade „Best record of 2010“ listides. Grammy auhindade võitjad kuulutatakse välja 13.02.2011.
Teised nominendid on Bachi kantaadid (dirigent Nikolaus Harnoncourt), Haydni "Loomine" (dir. Rene Jacobs) ja Verdi "Reekviem" (dir. Riccardo Muti). Pole vist vaja pikalt seletada, et võrdväärne konkureerimine selliste korüfeedega on igale muusikule ülim au ning annab tunnistust sellest suurepärasest tasemest, kuhu Eesti kaks tippkollektiivi on visa tööga jõudnud.
Grammy'le kandideerib ka Arvo Pärt oma 4. sümfooniaga, mida juhatab ECM plaadi peal Esa-Pekka Salonen. Sellel plaadil on helilooja valikuna täiendavalt 1997.a. salvestus "Kanon Pokajanen'ist", mida esitab EFK Tõnu Kaljuste juhatamisel.
Rahaeraldus ERSO-le
Kultuuriminister Laine Jänes eraldas oma 02.12.2010 käskkirjaga ERSO-le toetust kontserdikulude osaliseks finantseerimiseks summas 1 500 000 krooni.
Seda eraldust on minister eelnevalt selgitanud mitmes oma avalikus esinemises - nii Riigikogu infotunnis 17.11 kui nt pikemas Eesti Päevalehe intervjuus 24.11.2010. Samuti on minister kutsunud üles töörahu taastama (artikliga 02.12.2010 Postimehes) ja teatanud, et valitsus koostöös parlamendiga püüab lahendada ka järgmise aasta puudujääke (Postimees 25.11, 07.12). 06.12 otsustas Riigikogu rahanduskomisjon selleks toetada 5 miljoni krooni eraldamist (vt Margus Tsahkna blogi, Mart Laari blogi, Riigikogu pressiteade). 2011.a. riigieelarve III lugemine toimus 08.12. Peale ERSO tegevuskulude oli rahanduskomisjon valmis suurendama ka Rahvusooper Estonia (7 miljoni kr võrra) ja Teater Vanemuise (5 miljoni kr võrra) eelarvet. Anneli Unt ütles, et täiendav eraldis kulub võlgade maksmiseks ja jooksvaks töötegemiseks (Postimees 09.12).
Orkestrimaailma finantsmurede tausta on avardanud õppejõud Kevin Kleinmann, kes Postimehes 26.11 rääkis mitme USA tipporkestri probleemidest. Mitte et see meid omaenda koduõue murede juures lohutaks, aga avardab lihtsalt pilku maailma üldiste suundumuste osas.
Kuna Eesti Päevaleht 30.11 tõstatas teema ERSO kõrval ka teiste kultuuriasutuste rahamuredest (nt Eesti Kontsert, vt EPL 01.12), on seda kommenteerinud ministeeriumi kantsler Siim Sukles ("Meie maa", 02.12).
Muudatus ERSO plaanides: dirigendina tuleb 30.12.2010 Pärnus ja 01.01.2011 Tallinnas kontserti juhatama Petr Altrichter.
Orkestrantide seisukohti on selgitanud 27.11.Postimehes Mihkel Peäske. ERSO-teemat lahkas ka 28.11 "Aeg luubis". ERSO orkestrandi igapäevatöö köögipoolt on tasakaalukal moel tutvustanud Sirbis 03.12 Mati Lukk. Vaid üks täpsustus sinna juurde: ministeerium ei kinnita ERSO peadirigendi kandidaati. Töölepingu sõlmimine on algusest lõpuni ERSO enda pädevuses.
Seda eraldust on minister eelnevalt selgitanud mitmes oma avalikus esinemises - nii Riigikogu infotunnis 17.11 kui nt pikemas Eesti Päevalehe intervjuus 24.11.2010. Samuti on minister kutsunud üles töörahu taastama (artikliga 02.12.2010 Postimehes) ja teatanud, et valitsus koostöös parlamendiga püüab lahendada ka järgmise aasta puudujääke (Postimees 25.11, 07.12). 06.12 otsustas Riigikogu rahanduskomisjon selleks toetada 5 miljoni krooni eraldamist (vt Margus Tsahkna blogi, Mart Laari blogi, Riigikogu pressiteade). 2011.a. riigieelarve III lugemine toimus 08.12. Peale ERSO tegevuskulude oli rahanduskomisjon valmis suurendama ka Rahvusooper Estonia (7 miljoni kr võrra) ja Teater Vanemuise (5 miljoni kr võrra) eelarvet. Anneli Unt ütles, et täiendav eraldis kulub võlgade maksmiseks ja jooksvaks töötegemiseks (Postimees 09.12).
Orkestrimaailma finantsmurede tausta on avardanud õppejõud Kevin Kleinmann, kes Postimehes 26.11 rääkis mitme USA tipporkestri probleemidest. Mitte et see meid omaenda koduõue murede juures lohutaks, aga avardab lihtsalt pilku maailma üldiste suundumuste osas.
Kuna Eesti Päevaleht 30.11 tõstatas teema ERSO kõrval ka teiste kultuuriasutuste rahamuredest (nt Eesti Kontsert, vt EPL 01.12), on seda kommenteerinud ministeeriumi kantsler Siim Sukles ("Meie maa", 02.12).
Muudatus ERSO plaanides: dirigendina tuleb 30.12.2010 Pärnus ja 01.01.2011 Tallinnas kontserti juhatama Petr Altrichter.
Orkestrantide seisukohti on selgitanud 27.11.Postimehes Mihkel Peäske. ERSO-teemat lahkas ka 28.11 "Aeg luubis". ERSO orkestrandi igapäevatöö köögipoolt on tasakaalukal moel tutvustanud Sirbis 03.12 Mati Lukk. Vaid üks täpsustus sinna juurde: ministeerium ei kinnita ERSO peadirigendi kandidaati. Töölepingu sõlmimine on algusest lõpuni ERSO enda pädevuses.
Monday, 15 November 2010
ERSO direktori kt on Anneli Unt
Kultuuriministeeriumi pressiteade 15.11.2010: "ERSO direktori kohuseid täidab alates homsest Anneli Unt
Täna kohtusid kultuuriminister Laine Jänes ja kantsler Siim Sukles ministeeriumis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktori Andres Siitaniga, et kuulata ERSO direktori edasisi tegevusi pingelise eelarveseisu parandamiseks.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et kuigi Riigikassa tänaste andmete põhjal on ERSO majanduslik seis äärmiselt kriitiline, ei esitanud ERSO direktor Andres Siitan tänasel kohtumisel jätkuvalt välja vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, ega ole seni teinud arvestatavaid tegevusi asutuse eelarvesituatsiooni päästmiseks. Siitan pakkus täna omapoolse lahendusena, et puuduoleva kuus miljonit võiks võtta Eesti Kontserdi eelarvest.
”Andres Siitan ei planeerinud ERSO tänavust eelarvet neis piirides, mis olid juba eelmisest suvest teada, nii on ta asutuse juhina rikkunud eelarvedistsipliini, millega ta on teinud juhtimisvea ja mis on viinud tema juhitava asutuse raskesse majanduslikku olukorda.
Siitan ei ole asutuse juhina arvestanud riske, mida tema käitumine võib asutuse tegevusele kaasa tuua ja sellega on ta põhjustanud ministeeriumi kui tööandja täieliku usalduse kaotuse enda vastu. Asutuse juhile, kes on rikkunud nii rängalt finantsdistsipliini, ei ole võimalik taotleda päästeraha,“ märkis minister.
Minister rõhutas, et asutuse juhi poolt õigeaegselt tegemata juhtimisotsused ei tohi kahjustada maineka orkestri jätkusuutlikku tegutsemist ega seada löögi alla ERSO-s töötavate inimeste stabiilseid sissetulekuid ning vaatamata ministeeriumi korduvatele nõudmistele pole Andres Siitan rakendanud vajalikke meetmeid ERSO majandusolukorra parandamiseks.
Tänase seisuga on ERSO Riigikassa andmetel kasutanud tegevuskulusid riigituludest 93,96% ulatuses (summas 30 524340 krooni), tegevuskulude kasutamata summa majandusaasta lõpuni on 1 963 757 krooni, s.h riigieelarvelistest personalikuludest on kasutatud 93,52% (kasutamata jääk 6,48% summas 1 963 757), riigieelarvelistest majandamiskuludest on kasutatud 100% (kasutamata jääki ei ole).
Kultuuriminister määras ERSO direktori kohusetäitjaks alates teisipäevast, 16. novembrist Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktori Anneli Undi, kes täidab neid kohuseid kuni asutuse uue juhi määramiseni. Samaaegselt jätkab Unt ka kammerkoori direktori ametikohal."
Ennetades vandenõuteoreetikute väiteid:
1. See, et ERSO järgmine kontsert (27. ja 28.11), Schumanni "Paradiis ja Peri", toimub just koostöös EFK-ga, on plaanitud juba ammu, aastajagu tagasi.
2. See, et värskelt ilmunud TeMuKi persooniloo kangelane on nimelt Anneli Unt, ei ole ministeeriumi-poolne turunduslik niiditõmbamine, vaid praegustest uudistest sõltumatu toimetuse valik ja juba ammu tehtud intervjuu.
3. Anneli Unt on ka ise üht kuulujuttu kummutades öelnud Delfile 15.11.2010, et ERSO ja EFK peavad jätkama eraldi asutustena.
Last but not least - ERSO ja ministeeriumi kirjavahetus, sh ülevaade 2010.a. eelarvevahendite kasutamisest, on avalik.
Olukord ERSO-s. Riigikogu 17.11.2010 infotunni stenogramm. Vastab kultuuriminister
Kanal 2: Minister Jänes ohverdas ERSO päästmiseks orkestri direktori (15.11.2010)
ETV AK: Kultuuriminister vallandas ERSO direktori (15.11.2010)
ERR: Siitan: arvestasin sule sappa saamisega, Vikerhommiku intervjuu (16.11.2010)
Sirje Endre: Neeme Järvi mõtted muutusid kiiremini, kui jälgida jõudis (Delfi 16.11.2010)
Aivar Mäe: kodutülisid ei viida ajalehtede esikaantele (Delfi 17.11.2010)
Andres Mustonen kaitseb ERSO-tülis minister Jänest (Delfi 17.11.2010)
Täna kohtusid kultuuriminister Laine Jänes ja kantsler Siim Sukles ministeeriumis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktori Andres Siitaniga, et kuulata ERSO direktori edasisi tegevusi pingelise eelarveseisu parandamiseks.
Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et kuigi Riigikassa tänaste andmete põhjal on ERSO majanduslik seis äärmiselt kriitiline, ei esitanud ERSO direktor Andres Siitan tänasel kohtumisel jätkuvalt välja vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks, ega ole seni teinud arvestatavaid tegevusi asutuse eelarvesituatsiooni päästmiseks. Siitan pakkus täna omapoolse lahendusena, et puuduoleva kuus miljonit võiks võtta Eesti Kontserdi eelarvest.
”Andres Siitan ei planeerinud ERSO tänavust eelarvet neis piirides, mis olid juba eelmisest suvest teada, nii on ta asutuse juhina rikkunud eelarvedistsipliini, millega ta on teinud juhtimisvea ja mis on viinud tema juhitava asutuse raskesse majanduslikku olukorda.
Siitan ei ole asutuse juhina arvestanud riske, mida tema käitumine võib asutuse tegevusele kaasa tuua ja sellega on ta põhjustanud ministeeriumi kui tööandja täieliku usalduse kaotuse enda vastu. Asutuse juhile, kes on rikkunud nii rängalt finantsdistsipliini, ei ole võimalik taotleda päästeraha,“ märkis minister.
Minister rõhutas, et asutuse juhi poolt õigeaegselt tegemata juhtimisotsused ei tohi kahjustada maineka orkestri jätkusuutlikku tegutsemist ega seada löögi alla ERSO-s töötavate inimeste stabiilseid sissetulekuid ning vaatamata ministeeriumi korduvatele nõudmistele pole Andres Siitan rakendanud vajalikke meetmeid ERSO majandusolukorra parandamiseks.
Tänase seisuga on ERSO Riigikassa andmetel kasutanud tegevuskulusid riigituludest 93,96% ulatuses (summas 30 524340 krooni), tegevuskulude kasutamata summa majandusaasta lõpuni on 1 963 757 krooni, s.h riigieelarvelistest personalikuludest on kasutatud 93,52% (kasutamata jääk 6,48% summas 1 963 757), riigieelarvelistest majandamiskuludest on kasutatud 100% (kasutamata jääki ei ole).
Kultuuriminister määras ERSO direktori kohusetäitjaks alates teisipäevast, 16. novembrist Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktori Anneli Undi, kes täidab neid kohuseid kuni asutuse uue juhi määramiseni. Samaaegselt jätkab Unt ka kammerkoori direktori ametikohal."
Ennetades vandenõuteoreetikute väiteid:
1. See, et ERSO järgmine kontsert (27. ja 28.11), Schumanni "Paradiis ja Peri", toimub just koostöös EFK-ga, on plaanitud juba ammu, aastajagu tagasi.
2. See, et värskelt ilmunud TeMuKi persooniloo kangelane on nimelt Anneli Unt, ei ole ministeeriumi-poolne turunduslik niiditõmbamine, vaid praegustest uudistest sõltumatu toimetuse valik ja juba ammu tehtud intervjuu.
3. Anneli Unt on ka ise üht kuulujuttu kummutades öelnud Delfile 15.11.2010, et ERSO ja EFK peavad jätkama eraldi asutustena.
Last but not least - ERSO ja ministeeriumi kirjavahetus, sh ülevaade 2010.a. eelarvevahendite kasutamisest, on avalik.
Olukord ERSO-s. Riigikogu 17.11.2010 infotunni stenogramm. Vastab kultuuriminister
Kanal 2: Minister Jänes ohverdas ERSO päästmiseks orkestri direktori (15.11.2010)
ETV AK: Kultuuriminister vallandas ERSO direktori (15.11.2010)
ERR: Siitan: arvestasin sule sappa saamisega, Vikerhommiku intervjuu (16.11.2010)
Sirje Endre: Neeme Järvi mõtted muutusid kiiremini, kui jälgida jõudis (Delfi 16.11.2010)
Aivar Mäe: kodutülisid ei viida ajalehtede esikaantele (Delfi 17.11.2010)
Andres Mustonen kaitseb ERSO-tülis minister Jänest (Delfi 17.11.2010)
Thursday, 11 November 2010
Orden Eri Klasile
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedjev otsustas 15.10.2010 anda suure panuse eest kultuurisidemete arendamisel Venemaaga Sõpruse ordeni maestro Eri Klasile - Moskva Kolobovi-nimelise teatri "Novaja Opera" peadirigendile.
Õnnitleme auväärset maestrot autasu puhul! Eri Klas on tõepoolest mees, keda tuntakse Moskvas tõelise Eesti kultuuri saadikuna ning kelle nimi avab seal ka muidu üsnagi kinniseid uksi.
Sama autasu pälvisid Venemaa riigipealt veel Helsingi Ülikooli keeleprofessor Arto Samuel Mustajoki, Armeenia rahvusvahelise noortekeskuse juht Andranik Nikogosjan ja Moskva riikliku akadeemilise Jevgeni Vahtangovi nimelise teatri kunstiline juht, leedulane Rimas Tuminas.
Eestis jagab riiklikke aumärke samuti president, temale võib vastava ettepaneku teha interneti vahendusel iga kodanik. Vt: http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/ettepanek.php.
Õnnitleme auväärset maestrot autasu puhul! Eri Klas on tõepoolest mees, keda tuntakse Moskvas tõelise Eesti kultuuri saadikuna ning kelle nimi avab seal ka muidu üsnagi kinniseid uksi.
Sama autasu pälvisid Venemaa riigipealt veel Helsingi Ülikooli keeleprofessor Arto Samuel Mustajoki, Armeenia rahvusvahelise noortekeskuse juht Andranik Nikogosjan ja Moskva riikliku akadeemilise Jevgeni Vahtangovi nimelise teatri kunstiline juht, leedulane Rimas Tuminas.
Eestis jagab riiklikke aumärke samuti president, temale võib vastava ettepaneku teha interneti vahendusel iga kodanik. Vt: http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/ettepanek.php.
Tuesday, 9 November 2010
ERSO saaga jätkub
BNS 09.11.2010: "Kultuuriminister Laine Jänes süüdistab ERSO direktor Andres Siitanit püüdes avalikkust eksitada ja väidab, et aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ERSO eelarvesse auku ei löönud.
"Eelarves vajalike kärbete tegemata jätmine ja unistused lisarahast on kaks täiesti erinevat asja, millega ERSO direktor Andres Siitan püüab avalikkust eksitada, pannes nii kõik teemad ühte patta," ütles kultuuriminister Laine Jänes BNS-ile.
"Aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ei ole ERSO eelarvet oluliselt pingestanud, seda tõestas teenistuslik järelevalve," ütles Jänes. Kontsertkoori loomiseks oli ministri sõnade kohaselt ette nähtud sihtotstarbeline raha ja see eraldati asutusele, mille juurde koor loodi, ehk Eesti Kontserdile. ERSO ei saanud ministri sõnul koori loomiseks ettenähtud raha seetõttu, et tema oma struktuuri uut kollektiivi luua ei soovinud. "Seega on asjatu rääkida sellest, et midagi on ERSO eelarvest lisaks ära võetud," sõnas kultuuriminister.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõttega on Siitanil ministri sõnul olnud võimalik tutvuda, sest kogu järelevalve põhines nendel dokumentidel, mida Siitan komisjonile esitas. Ministri väitel teadis Siitan seega kogu infot, mida komisjon analüüsis. Teenistusliku järelevalve lõppjäreldused on Jänese sõnul esitatud avalikus dokumendis. "Vastuseks küsimusele, millel põhinevad arvutused, saab öelda, et ikka matemaatilisel meetodil," lisas minister.
"Kõik riigieelarvest tegevustoetust saavate asutuste juhid, kaasa arvatud Andres Siitan, teadsid juba 2009. aasta suvel, et peavad oma asutuse tänavuse eelarve puhul arvestama 9 protsendi suuruse kärpega. ERSO direktor Andres Siitan leidis, et seadused tema kohta ei käi," ütles Jänes. Jättes aasta algusest peale arvestamata tänavuse üldise eelarvekärpe, on Siitan ministri hinnangul rikkunud eelarvedistsipliini ja tekitanud ERSO eelarves äärmiselt pingelise olukorra.
"Iga asutuse juht vastutab oma juhitava asutuse eelarve koostamise eest ja ka nüüd tuleb ERSO direktoril endal välja pakkuda meetmed, kuidas selles eelarvesituatsioonis asutus edasi liigub," ütles Jänes. Ministeerium ootab tema sõnul jätkuvalt mõistlikke lahendusi ja ettepanekuid.
Veel kajastusi:
Õhtulehe täpsustus 13.11.2010
Jänes ja Siitan kohtuvad esmaspäeval (PM 12.11.2010)
Neeme Järvi: miks Laine Jänes ERSO-le rohkem raha ei anna? (Õhtuleht 12.11.2010)
Järvi kutsus avalikus kirjas Jänest Siitaniga kohtuma (Postimees 11.11.2010)
Jüri Leiten: eest muusikud võiksid ennast vähem imetleda (Delfi 11.11.2010)
Sümfooniaorkestri juhi Andres Siitani toimekas päev (Delfi 11.11.2010)
Neeme Järvi kahtleb Laine Jänese tegevuses (Delfi 11.11.2010)
Laine Jänese vastus Neeme Järvi avalikule kirjale
Laine Jänes: lahendus Siitani kohta tuleb peagi (EPL 10.11.2010)
Siitan: ERSO peab jääma kõrgetasemeliseks orkestriks (Delfi 10.11.2010)
ERSO vajab uut juhti või kiireid ja karme otsuseid (EPL 09.11)
Siitan: nõutav eelarvekärbe lammutaks ERSO (BNS, PM 08.11)
Seoses Neeme Järvi 15.11.2010 avaliku kirjaga, milles ta kutsub tuntud muusikuid ERSO-t päästma, olgu parandatud üks faktiviga: koos ERSO-ga said Grammy 2004. aastal ka RAM ja "Ellerhein", 2007. aastal võitis Grammy aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Maestro süüdistused riikliku kuriteo sooritamisest jätaksin aga üldse kommenteerimata.
Maestro Tõnu Kaljuste kommentaar saates Delta 24.01.2011.
"Eelarves vajalike kärbete tegemata jätmine ja unistused lisarahast on kaks täiesti erinevat asja, millega ERSO direktor Andres Siitan püüab avalikkust eksitada, pannes nii kõik teemad ühte patta," ütles kultuuriminister Laine Jänes BNS-ile.
"Aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ei ole ERSO eelarvet oluliselt pingestanud, seda tõestas teenistuslik järelevalve," ütles Jänes. Kontsertkoori loomiseks oli ministri sõnade kohaselt ette nähtud sihtotstarbeline raha ja see eraldati asutusele, mille juurde koor loodi, ehk Eesti Kontserdile. ERSO ei saanud ministri sõnul koori loomiseks ettenähtud raha seetõttu, et tema oma struktuuri uut kollektiivi luua ei soovinud. "Seega on asjatu rääkida sellest, et midagi on ERSO eelarvest lisaks ära võetud," sõnas kultuuriminister.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõttega on Siitanil ministri sõnul olnud võimalik tutvuda, sest kogu järelevalve põhines nendel dokumentidel, mida Siitan komisjonile esitas. Ministri väitel teadis Siitan seega kogu infot, mida komisjon analüüsis. Teenistusliku järelevalve lõppjäreldused on Jänese sõnul esitatud avalikus dokumendis. "Vastuseks küsimusele, millel põhinevad arvutused, saab öelda, et ikka matemaatilisel meetodil," lisas minister.
"Kõik riigieelarvest tegevustoetust saavate asutuste juhid, kaasa arvatud Andres Siitan, teadsid juba 2009. aasta suvel, et peavad oma asutuse tänavuse eelarve puhul arvestama 9 protsendi suuruse kärpega. ERSO direktor Andres Siitan leidis, et seadused tema kohta ei käi," ütles Jänes. Jättes aasta algusest peale arvestamata tänavuse üldise eelarvekärpe, on Siitan ministri hinnangul rikkunud eelarvedistsipliini ja tekitanud ERSO eelarves äärmiselt pingelise olukorra.
"Iga asutuse juht vastutab oma juhitava asutuse eelarve koostamise eest ja ka nüüd tuleb ERSO direktoril endal välja pakkuda meetmed, kuidas selles eelarvesituatsioonis asutus edasi liigub," ütles Jänes. Ministeerium ootab tema sõnul jätkuvalt mõistlikke lahendusi ja ettepanekuid.
Veel kajastusi:
Õhtulehe täpsustus 13.11.2010
Jänes ja Siitan kohtuvad esmaspäeval (PM 12.11.2010)
Neeme Järvi: miks Laine Jänes ERSO-le rohkem raha ei anna? (Õhtuleht 12.11.2010)
Järvi kutsus avalikus kirjas Jänest Siitaniga kohtuma (Postimees 11.11.2010)
Jüri Leiten: eest muusikud võiksid ennast vähem imetleda (Delfi 11.11.2010)
Sümfooniaorkestri juhi Andres Siitani toimekas päev (Delfi 11.11.2010)
Neeme Järvi kahtleb Laine Jänese tegevuses (Delfi 11.11.2010)
Laine Jänese vastus Neeme Järvi avalikule kirjale
Laine Jänes: lahendus Siitani kohta tuleb peagi (EPL 10.11.2010)
Siitan: ERSO peab jääma kõrgetasemeliseks orkestriks (Delfi 10.11.2010)
ERSO vajab uut juhti või kiireid ja karme otsuseid (EPL 09.11)
Siitan: nõutav eelarvekärbe lammutaks ERSO (BNS, PM 08.11)
Seoses Neeme Järvi 15.11.2010 avaliku kirjaga, milles ta kutsub tuntud muusikuid ERSO-t päästma, olgu parandatud üks faktiviga: koos ERSO-ga said Grammy 2004. aastal ka RAM ja "Ellerhein", 2007. aastal võitis Grammy aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Maestro süüdistused riikliku kuriteo sooritamisest jätaksin aga üldse kommenteerimata.
Maestro Tõnu Kaljuste kommentaar saates Delta 24.01.2011.
Friday, 5 November 2010
Lätis uus kultuuriminister
Koos uue valitsusega astus Lätis 03.11.2010 ametisse ka uus kultuuriminister.
Sarmite Elerte on ajakirjanik ja filmikriitik, kes sai Läti väga tuntud avaliku elu tegelaseks juhtiva päevalehe Diena peatoimetajana aastatel 1992-2008. Ta on sõnastanud ka oma kolm prioriteeti ministrina: Läti identiteedi tugevdamine (eraldi tähelepanuga uuel integratsiooniprogrammil ja laulupidudel), suurem tähelepanu professionaalkultuurile ning loomemajandusele.
Mis muud, kui jõudu tööle.
Eelmist Läti kultuuriministrit Ints Dalderis't on Eesti publik aeg-ajalt näinud Põhjamaade Sümfooniaorkestri klarnetimängijana. Avalikkusele tuntuks sai ta 2006. aastal Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri direktorina, kui vallandus konflikt orkestri ja Läti kultuuriministeeriumi vahel. Dalderis astus poliitikasse ja sai saatuse irooniana ise 2009. aastal järgmiseks ministriks. Nüüd teame, et mitte kauaks.
Sarmite Elerte on ajakirjanik ja filmikriitik, kes sai Läti väga tuntud avaliku elu tegelaseks juhtiva päevalehe Diena peatoimetajana aastatel 1992-2008. Ta on sõnastanud ka oma kolm prioriteeti ministrina: Läti identiteedi tugevdamine (eraldi tähelepanuga uuel integratsiooniprogrammil ja laulupidudel), suurem tähelepanu professionaalkultuurile ning loomemajandusele.
Mis muud, kui jõudu tööle.
Eelmist Läti kultuuriministrit Ints Dalderis't on Eesti publik aeg-ajalt näinud Põhjamaade Sümfooniaorkestri klarnetimängijana. Avalikkusele tuntuks sai ta 2006. aastal Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri direktorina, kui vallandus konflikt orkestri ja Läti kultuuriministeeriumi vahel. Dalderis astus poliitikasse ja sai saatuse irooniana ise 2009. aastal järgmiseks ministriks. Nüüd teame, et mitte kauaks.
Friday, 29 October 2010
ERSO komisjon lõpetas
Kultuuriministri käskkirjaga 24.09.2010 määratud komisjon lõpetas töö 22.10.2010. Komisjon töötas läbi suure hulga ERSO raamatupidamisega ja muu tegevusega seotud dokumente, et kontrollida eelarveliste vahendite kasutamist 2010. aastal. Komisjoni poolt tehtud tähelepanekute alusel saatis kultuuriminister 26.10.2010 märgukirja ERSO-le, milles palus esitada 5. novembriks reaalselt rakendatavad kokkuhoiumeetmed koos kokkuhoitavate summadega puuduolevate rahaliste vahendite piires aastatel 2010 ja 2011.
Ministeeriumi kirjavahetus ERSO-ga antud teemal on avalik. Sellega tutvudes võite ise veenduda, et ministeerium lähtub oma tegevuses järjekindlalt samadest põhimõtetest:
- riigiasutus peab raha kasutama sihipäraselt ja heaperemehelikult;
- kujunenud olukord ei tohi kahjustada ERSO tegevuse jätkusuutlikkust ega orkestrantide sotsiaalset kindlustatust.
Rõhutaks veel seda, et jutuks olnud 4,1 miljonit krooni oli algusest peale kavandatud sihtotstarbeliselt nüüdse Eesti Kontsertkooriga seotud tegevuste katteks. Kui sai selgeks, et koor luuakse mitte ERSO juurde, vaid Eesti Kontserdi juurde, tegigi minister viimase taotluse alusel otsuse nimetatud summa eraldamiseks Eesti Kontserdile - aga ikka sihtotstarbelisena. Kunagi pole ERSO-l olnud alust loota, et kogu kõnealuse summa saaks kulutada orkestri põhitegevuse täiendavaks finantseerimiseks.
Loodan väga, et ERSO rahaline olukord ja töömeeleolu saavad peatselt stabiliseeruda ning et edaspidi saab ka avalikkuse tähelepanu keskenduda põhilisele - ERSO õnnestunud kontsertidele maestro Neeme Järvi ja teiste dirigentide juhatamisel. Muidugi on kahju, et selline olukord ei võimalda ERSO-l lähiajal kavandada ka sarnaseid kontserdireise, nagu oli märtsis 2009 toimunud USA-turnee (mida nii kultuuriministeerium kui Kultuurkapital eraldi toetasid) - ERSO kõrge kunstiline tase vääriks seda igati.
Mõned meedialingid:
Jänes: ERSO direktor rikkus finantsdistsipliini (Delfi 26.10.2010; Õhtuleht Online, 26.10.10; ERR Uudised, 26.10.10; ETV / Aktuaalne Kaamera, 26.10.10 18:30 ja 21:00; Postimees Online, 26.10.10; Vikerraadio / Päevakaja, 26.10.10 18:00)
Pikemalt käsitles teemat ETV saade "Aeg luubis" 31.10.2010. Sõna said kultuuriminister, rahandusminister ja ERSO direktor.
Ministeeriumi kirjavahetus ERSO-ga antud teemal on avalik. Sellega tutvudes võite ise veenduda, et ministeerium lähtub oma tegevuses järjekindlalt samadest põhimõtetest:
- riigiasutus peab raha kasutama sihipäraselt ja heaperemehelikult;
- kujunenud olukord ei tohi kahjustada ERSO tegevuse jätkusuutlikkust ega orkestrantide sotsiaalset kindlustatust.
Rõhutaks veel seda, et jutuks olnud 4,1 miljonit krooni oli algusest peale kavandatud sihtotstarbeliselt nüüdse Eesti Kontsertkooriga seotud tegevuste katteks. Kui sai selgeks, et koor luuakse mitte ERSO juurde, vaid Eesti Kontserdi juurde, tegigi minister viimase taotluse alusel otsuse nimetatud summa eraldamiseks Eesti Kontserdile - aga ikka sihtotstarbelisena. Kunagi pole ERSO-l olnud alust loota, et kogu kõnealuse summa saaks kulutada orkestri põhitegevuse täiendavaks finantseerimiseks.
Loodan väga, et ERSO rahaline olukord ja töömeeleolu saavad peatselt stabiliseeruda ning et edaspidi saab ka avalikkuse tähelepanu keskenduda põhilisele - ERSO õnnestunud kontsertidele maestro Neeme Järvi ja teiste dirigentide juhatamisel. Muidugi on kahju, et selline olukord ei võimalda ERSO-l lähiajal kavandada ka sarnaseid kontserdireise, nagu oli märtsis 2009 toimunud USA-turnee (mida nii kultuuriministeerium kui Kultuurkapital eraldi toetasid) - ERSO kõrge kunstiline tase vääriks seda igati.
Mõned meedialingid:
Jänes: ERSO direktor rikkus finantsdistsipliini (Delfi 26.10.2010; Õhtuleht Online, 26.10.10; ERR Uudised, 26.10.10; ETV / Aktuaalne Kaamera, 26.10.10 18:30 ja 21:00; Postimees Online, 26.10.10; Vikerraadio / Päevakaja, 26.10.10 18:00)
Pikemalt käsitles teemat ETV saade "Aeg luubis" 31.10.2010. Sõna said kultuuriminister, rahandusminister ja ERSO direktor.
Thursday, 28 October 2010
Arvo Pärt 75 jätkub
Arvo Pärdi 75. juubel 11.09.2010 on ju tegelikult juba möödas, nagu ka sel puhul Eestis Nargen Festivali raames korraldatud Pärdi pidunädalad ja "Aadama itku" esiettekanne Istanbulis. Aga maailmas jagub kajastust ja kontserte osalt ka seoses tema juubeliga veel tükiks ajaks.
The New York Times avaldas oma nädalalõpulisas Sunday Magazine 15.10.2010 pikema artikli "The Sound of Spirit". NYT netiversioonis on nii fotod kui muusikanäited.
EMTA korraldas Pärdile pühendatud rahvusvahelise muusikateadusliku seminari. Detsembris esitab Pärdi muusikat Washingtonis ja New Yorgis Vox Clamantis, järjekindlalt on see ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdite repertuaaris. Loetelu pikendab Priit Kuusk ERR uudisega 27.10.2010.
The New York Times avaldas oma nädalalõpulisas Sunday Magazine 15.10.2010 pikema artikli "The Sound of Spirit". NYT netiversioonis on nii fotod kui muusikanäited.
EMTA korraldas Pärdile pühendatud rahvusvahelise muusikateadusliku seminari. Detsembris esitab Pärdi muusikat Washingtonis ja New Yorgis Vox Clamantis, järjekindlalt on see ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdite repertuaaris. Loetelu pikendab Priit Kuusk ERR uudisega 27.10.2010.
Friday, 22 October 2010
Eelarvest ja Estoniast
2011. a. riigieelarve seaduseelnõu esimene lugemine Toompeal on nüüd seljataga. Üks suuremaid uudiseid, mis tekkis rahandusminister Jürgen Ligi kolmapäevasest Riigikogu-esinemisest(vt 20.10.2010 stenogrammi), seostus Rahvusooperi uue hoonega. Seepärast olgu toodud Postimehe uudis 20.10.2010, et "Ligi eelistab ERRi maja ooperiteatri hoonele".
Kultuuriminister Laine Jänese seisukohta on võimalik lugeda 10.09.2010 Postimehe lisalehest "Rahvusooper" lk 20: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus."
Aivar Mäe: "Minu nägemuse kohaselt peab meie ooperimaja tulevikus üleval just nimelt välisturist, sest ainult eesti publikuga ja meie rahaga me toime ei tule. Praegu moodustab turistidest külastajate arv umbes 25 protsenti. (- - -) Meil ei ole kahjuks Eestis selgepiirilist kultuuripoliitikat ja meil puudub praegu kindel siht, kuhu tahame välja jõuda ja milliseid valikuid me seejuures teeme. Kui raha on vähe, tuleb paika panna prioriteedid ja midagi tuleb paratamatult ohvriks tuua. Võttes kõigilt võrdselt, sandistatakse võrdselt kõiki ja see viib meid kõiki lõpuks taandarengusse. Sellest taastumine meie sfääris võtab mitu korda rohkem aega kui põhjaminek. Aga praegu me kahjuks ei julge neid põhimõttelisi otsuseid langetada, neid prioriteete paika panna - meid on nii vähe ja kõik tunnevad kõiki, on tihedalt seotud ja iga sellist otsust võetakse paratamatult väga isiklikult." (Postimehe artiklist 16.10.2010 "Soome lahe kahel kaldal ollakse sügavalt ooperi-usku")
Viimati öelduga ei saa ma mõistagi kõigiti nõus olla. Esiteks, ka võrdse kohtlemise printsiip, mis väljendus 2010.a. kultuuriasutuste eelarve ühesuguses kärpes, on valik, mitte valimatajätmine. Sellise valiku taga on seisukoht, et kõik seni väljakujunenud "turuosalised" on Eesti kultuurile vajalikud ja olulised ning et üheskoos solidaarselt suudetakse majandussurutisest üle saada. Liiatigi ei puuduta see võrdne kohtlemine ainult kultuuri valdkonda, vaid läbib kogu riigieelarvet. Teiseks, kui vaadelda eelarve muutumist paaril viimasel aastal, leidub ka selliseid valikuid, mida peab silmas Rahvusooperi peadirektor - nimelt mõne senise initsiatiivi lõppemist rahapuudusel ja mõne uue initsiatiivi algatamist sihtfinantseerimisega. Aga see ju ongi kulturipoliitika.
BNS: "2011. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle kahe protsendi kokku 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelnõu kohaselt eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, millest suurim osakaal on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Võrreldes 2010 aastaga väheneb mittemaksuliste tulude osa eelarves ligi neli protsenti. Eelarve kulude maht kasvab viie protsendini ehk kuue miljardi euroni (94,2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine, kuna pensionäride arv kasvab.
Eelarve järgmise aasta prioriteet on haridus, mille kulud kasvavad kaheksa protsenti. Kaitsekulude suurenevad 1,9-protsendini SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused suurenevad 154 miljoni euro võrra. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas riigikogu ees esinedes kolmapäeval korduvalt, et riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene.
Riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta eelarve tulude maht 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tulud kasvavad Ligi sõnul kaks ja kulud viis protsenti.2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni. Hiljemalt aastal 2013 peab riigieelarve olema taas ülejäägis.Eesti maksukoormus langeb 35,5 protsendilt tänavu 34,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist tuleval aastal."
Kultuuriminister Laine Jänese seisukohta on võimalik lugeda 10.09.2010 Postimehe lisalehest "Rahvusooper" lk 20: "Tänase seisuga on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelini just nii palju aega, et teha selleks ajaks teoks Rahvusooper Estonia ammune unistus ja püstitada meie kultuuriloole erakordselt oluline ehitus."
Aivar Mäe: "Minu nägemuse kohaselt peab meie ooperimaja tulevikus üleval just nimelt välisturist, sest ainult eesti publikuga ja meie rahaga me toime ei tule. Praegu moodustab turistidest külastajate arv umbes 25 protsenti. (- - -) Meil ei ole kahjuks Eestis selgepiirilist kultuuripoliitikat ja meil puudub praegu kindel siht, kuhu tahame välja jõuda ja milliseid valikuid me seejuures teeme. Kui raha on vähe, tuleb paika panna prioriteedid ja midagi tuleb paratamatult ohvriks tuua. Võttes kõigilt võrdselt, sandistatakse võrdselt kõiki ja see viib meid kõiki lõpuks taandarengusse. Sellest taastumine meie sfääris võtab mitu korda rohkem aega kui põhjaminek. Aga praegu me kahjuks ei julge neid põhimõttelisi otsuseid langetada, neid prioriteete paika panna - meid on nii vähe ja kõik tunnevad kõiki, on tihedalt seotud ja iga sellist otsust võetakse paratamatult väga isiklikult." (Postimehe artiklist 16.10.2010 "Soome lahe kahel kaldal ollakse sügavalt ooperi-usku")
Viimati öelduga ei saa ma mõistagi kõigiti nõus olla. Esiteks, ka võrdse kohtlemise printsiip, mis väljendus 2010.a. kultuuriasutuste eelarve ühesuguses kärpes, on valik, mitte valimatajätmine. Sellise valiku taga on seisukoht, et kõik seni väljakujunenud "turuosalised" on Eesti kultuurile vajalikud ja olulised ning et üheskoos solidaarselt suudetakse majandussurutisest üle saada. Liiatigi ei puuduta see võrdne kohtlemine ainult kultuuri valdkonda, vaid läbib kogu riigieelarvet. Teiseks, kui vaadelda eelarve muutumist paaril viimasel aastal, leidub ka selliseid valikuid, mida peab silmas Rahvusooperi peadirektor - nimelt mõne senise initsiatiivi lõppemist rahapuudusel ja mõne uue initsiatiivi algatamist sihtfinantseerimisega. Aga see ju ongi kulturipoliitika.
BNS: "2011. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvavad järgmisel aastal riigi tulud üle kahe protsendi kokku 5,7 miljardi euroni (89,4 miljardit krooni). Tulude kasv on eelnõu kohaselt eelkõige seotud maksuliste tulude suurema laekumisega, millest suurim osakaal on käibemaksul ja sotsiaalmaksul. Võrreldes 2010 aastaga väheneb mittemaksuliste tulude osa eelarves ligi neli protsenti. Eelarve kulude maht kasvab viie protsendini ehk kuue miljardi euroni (94,2 miljardit krooni). Eelarve mahu suurenemise tingib muuhulgas kogumispensioni sissemaksete taastamine ning pensioniväljamaksete suurenemine, kuna pensionäride arv kasvab.
Eelarve järgmise aasta prioriteet on haridus, mille kulud kasvavad kaheksa protsenti. Kaitsekulude suurenevad 1,9-protsendini SKP-st ning sotsiaalvaldkonna kulutused suurenevad 154 miljoni euro võrra. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas riigikogu ees esinedes kolmapäeval korduvalt, et riigi ülalpidamiskulud järgmisel aastal ei suurene.
Riigieelarve eelnõu järgi on tuleva aasta eelarve tulude maht 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tulud kasvavad Ligi sõnul kaks ja kulud viis protsenti.2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni. Hiljemalt aastal 2013 peab riigieelarve olema taas ülejäägis.Eesti maksukoormus langeb 35,5 protsendilt tänavu 34,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist tuleval aastal."
Wednesday, 20 October 2010
Algas kolme kooli ühishoone ideekonkurss
Tallinna Muusikakeskkooli, Balletikooli ja G. Otsa nimelise Muusikakooli ühise koolihoone teemal liiguvad asjad tasapisi, ent kindlalt ehituse suunas. 19.10.2010 algas uue haldushoone lahendusele rahvusvaheline kaheetapiline ideekonkurss, mille kuulutasid välja Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ning Haridus- ja teadusministeerium.
Koolide 18.200 ruutmeetri suurune ühishoone rajatakse Tallinnasse Pärnu mnt 57/Liivalaia tn 2a, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61 kinnistutele.
BNS: "Ideekonkursiga loodetakse leida uuele hoonele sobivaim arhitektuurne lahendus ning lisaks lahendada ala liikluskorraldus ja ka haljastus. "Hoonestus peab olema lahendatud arhitektuurselt kõrgel tasemel ja samas olema praktiline nii edasise ekspluatatsiooni kui ka ehitamise seisukohalt," sõnas RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas meenutas, et ettepanek muusikakeskkooli kesklinna kolimiseks tehti talle kümme aastat tagasi kooli tollase juhtkonna poolt. „Vahepeal läks hulk aega sobiva krundi otsimiseks, nüüd on kokku lepitud ka ühise koolihoone asukoht ja tehtud ettevalmistused projekteerimiseks,“ ütles minister. „Rahastamine on samuti kokku lepitud – nüüd pole muud, kui vajalik hoone valmis ehitada,“ lisas ta.
G. Otsa nimelise muusikakooli juhi Aarne Saluveeri sõnul peab uuest hoonest tulema koht, kus toimuvad aastaringselt üritused, koht, mis koondab muusikahuvilisi laiemalt kui vaid Eestist. „Me soovime, et hoone, kus on muusikakool, oleks Euroopa parim,“ sõnas ta.
Ideekonkursi preemiafond on 1,4 miljonit krooni, millest peapreemiana makstakse välja 400.000 krooni, teise preemiana 250.000 krooni ning kolmanda koha eest 150.000 krooni. Ülejäänud preemiafond jagatakse esimese etapi kuue parima töö vahel.
Rahvusvaheline žürii valib esimese etapi järgselt välja kümme paremat tööd, kellele tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ning kes pääsevad edasi teise etappi. Neist kuut auhinnatakse ergutuspreemiaga ning neljale tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ilma osalustasuta.
Esimesel etapil on kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg 20. jaanuar 2011. Võistluse teine etapp on kavas välja kuulutada tuleva aasta 18. veebruaril. Teises etapis esitavad osalejad täpsustatud kavandi järgmise aasta 18. aprilliks, võitja selgub mai lõpuks."
Koolide 18.200 ruutmeetri suurune ühishoone rajatakse Tallinnasse Pärnu mnt 57/Liivalaia tn 2a, Pärnu mnt 59 ja Pärnu mnt 61 kinnistutele.
BNS: "Ideekonkursiga loodetakse leida uuele hoonele sobivaim arhitektuurne lahendus ning lisaks lahendada ala liikluskorraldus ja ka haljastus. "Hoonestus peab olema lahendatud arhitektuurselt kõrgel tasemel ja samas olema praktiline nii edasise ekspluatatsiooni kui ka ehitamise seisukohalt," sõnas RKAS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas meenutas, et ettepanek muusikakeskkooli kesklinna kolimiseks tehti talle kümme aastat tagasi kooli tollase juhtkonna poolt. „Vahepeal läks hulk aega sobiva krundi otsimiseks, nüüd on kokku lepitud ka ühise koolihoone asukoht ja tehtud ettevalmistused projekteerimiseks,“ ütles minister. „Rahastamine on samuti kokku lepitud – nüüd pole muud, kui vajalik hoone valmis ehitada,“ lisas ta.
G. Otsa nimelise muusikakooli juhi Aarne Saluveeri sõnul peab uuest hoonest tulema koht, kus toimuvad aastaringselt üritused, koht, mis koondab muusikahuvilisi laiemalt kui vaid Eestist. „Me soovime, et hoone, kus on muusikakool, oleks Euroopa parim,“ sõnas ta.
Ideekonkursi preemiafond on 1,4 miljonit krooni, millest peapreemiana makstakse välja 400.000 krooni, teise preemiana 250.000 krooni ning kolmanda koha eest 150.000 krooni. Ülejäänud preemiafond jagatakse esimese etapi kuue parima töö vahel.
Rahvusvaheline žürii valib esimese etapi järgselt välja kümme paremat tööd, kellele tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ning kes pääsevad edasi teise etappi. Neist kuut auhinnatakse ergutuspreemiaga ning neljale tehakse ettepanek kavandite täiendamiseks ilma osalustasuta.
Esimesel etapil on kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg 20. jaanuar 2011. Võistluse teine etapp on kavas välja kuulutada tuleva aasta 18. veebruaril. Teises etapis esitavad osalejad täpsustatud kavandi järgmise aasta 18. aprilliks, võitja selgub mai lõpuks."
Sunday, 17 October 2010
Eestlaste kuningas 1560
Vahelduseks midagi täiesti muusikavälist. Täna, 17.10.2010 möödub 450 aastat eestlaste viimase kuninga, ajalookroonikas nimetuks jäänud sepa ja väejuhi hukkamisest 1560. aastal.
Ta vangistati pärast reetmise abil saadud kaotust lahingus Koluvere lossi all, viidi hertsog Magnuse käes olevasse Kuressaare lossi ja raiuti neljaks. Asjaolu, et Eestimaale kuningaks saamise plaanidega tulnud Taani Magnus laskis eestlaste juhi vedada üle mere Saaremaale ja et ta oma kirjades sellest kuupäevaliselt kirjutab, saab tähendada vaid üht: Magnusel oli põhjust muretsemiseks. Nagu ka ordumeister Kettleril, kes eestlaste ülestõusust kirjutas Poola kuningale.
1560. aastal tegid eestlased sama, mis 1918., 1944. ja 1991. aastal - püüdsid suurvõimude vahelist interregnum'it ära kasutades ja oma õigusi kaitstes kehtestada end poliitilise subjektina. Nagu ütles Jüri Uluots, on eestlased poliitiliselt andekas rahvas. Genuine democracy geenid on meis pärit juba Raikküla kärajate aegadest.
Oma esivanemate, sealhulgas ka kuningate (kelle tiitlit ei pea asetama jutumärkidesse!) üle võime aga õigustatult uhked olla ja nende mälestust väärikalt hoida. Mis sest, et vahepealsed kultuurikatkestused on tekitanud desinformatiivsed narratiivid seitsmesaja-aastasest orjaööst ja eestlaste õhukesest kultuurikihist. Küll me arheoloogide ja arhivaaride abiga ükskord oma ajalugu rohkem tundma õpime.
1560. aasta Läänemaa ülestõus ehk Koluvere ülestõus oli Lääne-Eesti talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal. See algas septembri teisel poolel Liivimaa Ordule kuuluva Harjumaa ja hertsog Magnuse valdusse läinud Läänemaa piirialal (Märjamaa, Kullamaa ja Hageri kihelkonnas). Mässu põhjustasid aadli kehtestatud suured maksud ja raske mõisatöö ning kaitsetus välisvaenlaste (moskoviitide) ees. Põletati mõisu ja tapeti aadlikke. Ülestõus võttis sedavõrd ohtliku ilme, et ordumeister Gotthard Kettler pidas vajalikuks teatada sellest Poola ja hertsog Magnus Taani kuningale.
Ülestõusnud talupojad, keda oli oktoobri alguses üle 4000, valisid oma juhiks (kuningaks) eestlasest sepa. Püüded saada Tallinna rae toetust luhtusid. Kui ülestõusnud olid asunud piirama Koluvere linnust, kuhu oli peitunud suur osa Harju- ja Läänemaa aadlikest, ründas neid 14. või 15. oktoobril endise piiskopkonna foogti Christoph von Münchhauseni väesalk. Talupojad said lüüa, langes umbes 70 ülestõusnut, juhid eesotsas kuningaga võeti vangi ja hukati.
(Eesti Entsüklopeedia 9. köide, lk. 598, Tallinn 1996)
Ta vangistati pärast reetmise abil saadud kaotust lahingus Koluvere lossi all, viidi hertsog Magnuse käes olevasse Kuressaare lossi ja raiuti neljaks. Asjaolu, et Eestimaale kuningaks saamise plaanidega tulnud Taani Magnus laskis eestlaste juhi vedada üle mere Saaremaale ja et ta oma kirjades sellest kuupäevaliselt kirjutab, saab tähendada vaid üht: Magnusel oli põhjust muretsemiseks. Nagu ka ordumeister Kettleril, kes eestlaste ülestõusust kirjutas Poola kuningale.
1560. aastal tegid eestlased sama, mis 1918., 1944. ja 1991. aastal - püüdsid suurvõimude vahelist interregnum'it ära kasutades ja oma õigusi kaitstes kehtestada end poliitilise subjektina. Nagu ütles Jüri Uluots, on eestlased poliitiliselt andekas rahvas. Genuine democracy geenid on meis pärit juba Raikküla kärajate aegadest.
Oma esivanemate, sealhulgas ka kuningate (kelle tiitlit ei pea asetama jutumärkidesse!) üle võime aga õigustatult uhked olla ja nende mälestust väärikalt hoida. Mis sest, et vahepealsed kultuurikatkestused on tekitanud desinformatiivsed narratiivid seitsmesaja-aastasest orjaööst ja eestlaste õhukesest kultuurikihist. Küll me arheoloogide ja arhivaaride abiga ükskord oma ajalugu rohkem tundma õpime.
1560. aasta Läänemaa ülestõus ehk Koluvere ülestõus oli Lääne-Eesti talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal. See algas septembri teisel poolel Liivimaa Ordule kuuluva Harjumaa ja hertsog Magnuse valdusse läinud Läänemaa piirialal (Märjamaa, Kullamaa ja Hageri kihelkonnas). Mässu põhjustasid aadli kehtestatud suured maksud ja raske mõisatöö ning kaitsetus välisvaenlaste (moskoviitide) ees. Põletati mõisu ja tapeti aadlikke. Ülestõus võttis sedavõrd ohtliku ilme, et ordumeister Gotthard Kettler pidas vajalikuks teatada sellest Poola ja hertsog Magnus Taani kuningale.
Ülestõusnud talupojad, keda oli oktoobri alguses üle 4000, valisid oma juhiks (kuningaks) eestlasest sepa. Püüded saada Tallinna rae toetust luhtusid. Kui ülestõusnud olid asunud piirama Koluvere linnust, kuhu oli peitunud suur osa Harju- ja Läänemaa aadlikest, ründas neid 14. või 15. oktoobril endise piiskopkonna foogti Christoph von Münchhauseni väesalk. Talupojad said lüüa, langes umbes 70 ülestõusnut, juhid eesotsas kuningaga võeti vangi ja hukati.
(Eesti Entsüklopeedia 9. köide, lk. 598, Tallinn 1996)
Wednesday, 13 October 2010
Neeme Järvi Eestis
Maestro Neeme Järvi viibib taas kodumaal ja teeb ERSO-ga hoogsalt proove. Esmalt jõuab publiku ette 14.10 Tallinnas ja 15.10 Tartus kontsert koos fagotimängija Martin Kuuskmann'iga, kavas Rimski-Korsakovi Süit ooper-balletist “Mlada”, Tambergi Fagotikontsert ja Šostakovitši Sümfoonia nr 5.
Kohe järgneval nädalal tähistavad Järvi ja ERSO aga Peeter Lilje 60. sünniaastapäeva kontserdiga 21.10 Pärnus ja 22.10 Tallinnas. Kavas on Mozarti Klaverikontsert nr 24 c-moll, solistiks Kalle Randalu, ning Brahmsi “Saksa reekviem”, milles kooripartiid laulab Eesti Kontsertkoor. RAM-iga koos astuvad üles ca 50 naislauljat, kes on välja valitud hiljaaegu konkursi läbi teinud ca 90 kandidaadi seast. Asjaolu, et huvilisi oli sedavõrd palju, näitab, et pinnas sellise suure koori loomiseks on tugevamgi kui ehk esialgu arvatud. Samuti aitab selline konkurents kindlasti kaasa ka võimalikult kõrgele esituskvaliteedile.
Uuemad uudised laiast maailmast maestro Järvi kohta räägivad, et Neeme Järvi saab 2011. aastast Šveitsi sümfooniaorkestri Orchestre de la Suisse Romande (OSR) peadirigendiks. Järvi vahetab tuleva aasta jaanuaris kunstilise juhi kohal välja Marek Janowski (kes hiljuti juhatas Tallinnas oma teist kollektiivi, Berliini Raadio Sümfooniaorkestrit) ning alates 2012. aasta septembrist võtab üle ka muusikalise juhi koha. Kokkuleppe kohaselt kehtib Järvi leping kolm hooaega, kuni 31. augustini 2015. aastal. Orchestre de la Suisse Romande asutati 1918. aastal ja tegutseb Genfis. Orkestri nimi tähendab tõlkes "prantsuskeelse Šveitsi orkester".
Muusikapäeva 01.10 kontserdil Roomas, mida samuti Järvi juhatas, viibis aga Tema Pühadus paavst Benedictus XVI. Eesti meedias levis sellest uudis "Neeme Järvi tähistab rahvusvahelist muusikapäeva koos paavstiga Vatikanis".
Kohe järgneval nädalal tähistavad Järvi ja ERSO aga Peeter Lilje 60. sünniaastapäeva kontserdiga 21.10 Pärnus ja 22.10 Tallinnas. Kavas on Mozarti Klaverikontsert nr 24 c-moll, solistiks Kalle Randalu, ning Brahmsi “Saksa reekviem”, milles kooripartiid laulab Eesti Kontsertkoor. RAM-iga koos astuvad üles ca 50 naislauljat, kes on välja valitud hiljaaegu konkursi läbi teinud ca 90 kandidaadi seast. Asjaolu, et huvilisi oli sedavõrd palju, näitab, et pinnas sellise suure koori loomiseks on tugevamgi kui ehk esialgu arvatud. Samuti aitab selline konkurents kindlasti kaasa ka võimalikult kõrgele esituskvaliteedile.
Uuemad uudised laiast maailmast maestro Järvi kohta räägivad, et Neeme Järvi saab 2011. aastast Šveitsi sümfooniaorkestri Orchestre de la Suisse Romande (OSR) peadirigendiks. Järvi vahetab tuleva aasta jaanuaris kunstilise juhi kohal välja Marek Janowski (kes hiljuti juhatas Tallinnas oma teist kollektiivi, Berliini Raadio Sümfooniaorkestrit) ning alates 2012. aasta septembrist võtab üle ka muusikalise juhi koha. Kokkuleppe kohaselt kehtib Järvi leping kolm hooaega, kuni 31. augustini 2015. aastal. Orchestre de la Suisse Romande asutati 1918. aastal ja tegutseb Genfis. Orkestri nimi tähendab tõlkes "prantsuskeelse Šveitsi orkester".
Muusikapäeva 01.10 kontserdil Roomas, mida samuti Järvi juhatas, viibis aga Tema Pühadus paavst Benedictus XVI. Eesti meedias levis sellest uudis "Neeme Järvi tähistab rahvusvahelist muusikapäeva koos paavstiga Vatikanis".
Tuesday, 5 October 2010
Eestlased Musikverein'is
Reedel, 8. oktoobril ületatakse meie muusikaelu jaoks üks oluline rajajoon - esmakordselt esineb Eesti orkester Viini kuulsas Muusikasõprade Ühingu (Musikverein'i) kuldses saalis. Tallinna Filharmoonikuid (mis teadupärast on Tallinna Filharmoonia juures tegutseva Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseis) juhatab Andres Mustonen. Kavas on Mozart, Kantšeli, Beethoven. Soleerib Austrias tegutsev pianist Lisa Smirnova.
Et Viinis võivad olla piletid kallimad (või ka juba müüdud;-), saab sama kava samade esinejatega nautida ka Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 06.10.
Vt ka: Tallinna Filharmoonia avab Eestile Viini uksed (Pealinn 03.10).
Et Viinis võivad olla piletid kallimad (või ka juba müüdud;-), saab sama kava samade esinejatega nautida ka Tallinnas, Estonia kontserdisaalis kolmapäeval, 06.10.
Vt ka: Tallinna Filharmoonia avab Eestile Viini uksed (Pealinn 03.10).
OÜ loomine lihtsamaks
30.09.2010 Postimehes ilmus elurõõmus repliigike "Igale eestlasele oma firma", mis võib mõtteid äratada ka muusika valdkonna ettevõtlikes inimestes. Teemaks see, et seoses Riigikogus 29.09 vastu võetud äriseadustiku muudatusega kaob ettevõtte rajamisel alates 2011. aastast vajadus näidata pangaarvel vähemalt 40 000 krooni.
"See rõõmustab kindlasti paljusid tulevasi väikeettevõtjaid, kes seniste seaduste järgi oleksid ettevõtte rajamiseks pidanud raha laenama. Näiteks on jaanuarist lihtsam luua tõlkebürood või väikest IT-firmat, mille tegevuse alustamiseks piisab paarist arvutist. Uue seaduse kohaselt vastutavad osanikud summa ulatuses, mida nad on osamaksetes lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Kui makseraskusi ei teki, siis seda ka ei nõuta.
Kõikidest väikefirmadest ei kasva kindlasti suuri eksportivaid ettevõtteid, kuid võimalus ettevõtluses kätt proovida ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Pealegi selgus hiljuti Praxise uuringust, et ettevõtjad on vaatamata suurematele riskidele ja ebaregulaarsele sissetulekule õnnelikumad kui palgatöötajad."
Lisaks tasub lugeda:
- Kuidas asutada oma äri (E-24 03.10.2010)
- aktiva.ee nõuanded alustavale ettevõttele
- EAS-i info ettevõtte alustamisest
"See rõõmustab kindlasti paljusid tulevasi väikeettevõtjaid, kes seniste seaduste järgi oleksid ettevõtte rajamiseks pidanud raha laenama. Näiteks on jaanuarist lihtsam luua tõlkebürood või väikest IT-firmat, mille tegevuse alustamiseks piisab paarist arvutist. Uue seaduse kohaselt vastutavad osanikud summa ulatuses, mida nad on osamaksetes lubanud, ja raha nõutakse välja alles ettevõtte makseraskuste korral. Kui makseraskusi ei teki, siis seda ka ei nõuta.
Kõikidest väikefirmadest ei kasva kindlasti suuri eksportivaid ettevõtteid, kuid võimalus ettevõtluses kätt proovida ei jookse kellelgi mööda külgi alla. Pealegi selgus hiljuti Praxise uuringust, et ettevõtjad on vaatamata suurematele riskidele ja ebaregulaarsele sissetulekule õnnelikumad kui palgatöötajad."
Lisaks tasub lugeda:
- Kuidas asutada oma äri (E-24 03.10.2010)
- aktiva.ee nõuanded alustavale ettevõttele
- EAS-i info ettevõtte alustamisest
Monday, 4 October 2010
Helsingi Muusikamaja
17.09.2010 avati pidulikult Helsingis Suvilahti kultuurikeskuses (aadressil Sörnäisten rantatie 22) pidulikult Eesti Maja ehk Viro-keskus. Seal on leidnud endale tegutsemispaiga EAS-i Turismiarenduskeskuse esindus, Eesti Instituut Soomes, Soome Eesti Seltside Liit ja Tuglase Selts. Avamiskontserdil Suvilahti Kattilahallis esinesid Kauko Röyhkä ja Singer Vinger jt.
Selleks puhuks sõitis Helsingisse ka kultuuriminister, kellel täiendavalt oli võimalus külastada rajatavat kultuurikeskust, mis saab valmis 2011. aasta augusti lõpuks. See maja on aadressil Mannerheimintie 13a, parlamendihoone Eduskunna kõrval asuv Helsingin Musiikkitalo / Helsinki Music Centre. Sellenimelise haldusühingu osanikud on Yleisradio Oy, Helsingi linn ja Sibeliuse Akadeemia. Majas leiavad endale uue kodu praegu Finlandiatalos peadirigent John Storgårdsi juhatusel tegutsev Helsingi Linnaorkester (HPO, Helsinki Philharmonic Orchestra), peadirigent Sakari Oramo'ga eesotsas Soome Raadio Sümfooniaorkester (FRSO) ja Sibeliuse Akadeemia (SibA).
Majas on mitu saali: suur kontserdisaal (1700 istekohta), proovisaal (240 kohta), Organo (140 kohta), Camerata (240 kohta), Sonore (200 + 70 kohta) ja Pandora black-box (290 kohta), samuti kohvikud, restoran, näituse- ja poeruumid, Sibeliuse Akadeemia raamatukogu. Hoone arhitektuuri on kavandanud Soome firma LPR-arkkitehdit Oy, akustika aga Nagata Acoustics, Inc. Jaapanist. Aastaid kavandatud hoone paneb rõhu sellele, et olla kohtumiste paigaks võimalikult erinevatele inimestele - nii turistidele kui linnarahvale.
Jääb üle loota, et Helsingi Muusikamaja hakkab mitmel moel mõjutama positiivselt ka Eesti muusikaelu - mõeldes nii meie muusikute sealsetele esinemistele kui miks mitte ka eeskujuks kavandatavale EMTA saalikompleksile.
Selleks puhuks sõitis Helsingisse ka kultuuriminister, kellel täiendavalt oli võimalus külastada rajatavat kultuurikeskust, mis saab valmis 2011. aasta augusti lõpuks. See maja on aadressil Mannerheimintie 13a, parlamendihoone Eduskunna kõrval asuv Helsingin Musiikkitalo / Helsinki Music Centre. Sellenimelise haldusühingu osanikud on Yleisradio Oy, Helsingi linn ja Sibeliuse Akadeemia. Majas leiavad endale uue kodu praegu Finlandiatalos peadirigent John Storgårdsi juhatusel tegutsev Helsingi Linnaorkester (HPO, Helsinki Philharmonic Orchestra), peadirigent Sakari Oramo'ga eesotsas Soome Raadio Sümfooniaorkester (FRSO) ja Sibeliuse Akadeemia (SibA).
Majas on mitu saali: suur kontserdisaal (1700 istekohta), proovisaal (240 kohta), Organo (140 kohta), Camerata (240 kohta), Sonore (200 + 70 kohta) ja Pandora black-box (290 kohta), samuti kohvikud, restoran, näituse- ja poeruumid, Sibeliuse Akadeemia raamatukogu. Hoone arhitektuuri on kavandanud Soome firma LPR-arkkitehdit Oy, akustika aga Nagata Acoustics, Inc. Jaapanist. Aastaid kavandatud hoone paneb rõhu sellele, et olla kohtumiste paigaks võimalikult erinevatele inimestele - nii turistidele kui linnarahvale.
Jääb üle loota, et Helsingi Muusikamaja hakkab mitmel moel mõjutama positiivselt ka Eesti muusikaelu - mõeldes nii meie muusikute sealsetele esinemistele kui miks mitte ka eeskujuks kavandatavale EMTA saalikompleksile.
Saturday, 2 October 2010
EFK Concertgebouw's
Täna, 02.10.2010 tasub pöialt hoida Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, kes oma peadirigendi Daniel Reussi juhatusel esineb ühes Euroopa mainekaimas kontserdisaalis - Amsterdami Concertgebouw's. Kontserdi kava, milles Pärdi, Tüüri ja Kreegi teoste kõrval on Toivo Tulevi "Songs / Ülemlaul", sai kodumaine kuulaja nautida mihklipäeval, 29.09 Nigulistes.
EFK etteastet Amsterdamis saab vaadata ka Youtube''is: Toivo Tulevi "Songs" ja Arvo Pärdi "Magnificat".
Järgmine etteaste on EFK-l EXPO 2010-l Shanghais, kus neil on Mikk Üleoja dirigeerimisel nii eraldi kontsert kui esinemine Eesti Rahvuspäeval.
EFK etteastet Amsterdamis saab vaadata ka Youtube''is: Toivo Tulevi "Songs" ja Arvo Pärdi "Magnificat".
Järgmine etteaste on EFK-l EXPO 2010-l Shanghais, kus neil on Mikk Üleoja dirigeerimisel nii eraldi kontsert kui esinemine Eesti Rahvuspäeval.
Muusikapreemiad 2010
Auhinnatseremoonial „Rahvusvaheline muusikapäev. Muusikapreemiad 2010“ Tallinna Muusikakeskkoolis 01.10.2010 algusega kell 19.00 jagati preemiaid. ETV tegi tunniajalise otseülekande. Kultuuriminister Laine Jänes pidas kõne.
Esinesid Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Lea Liitmaa, Veronika Portsmuthi vokaalkvartett, Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester maestro Eri Klasi dirigeerimisel ja teised esinejad. Õhtujuhid olid Lea Liitmaa ja Aarne Saluveer.
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid:
- Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing): Eino Tamberg - Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestava muusika eest;
- Interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse AS): Tõnu Kaljuste - Jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas;
- Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest (toetab Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital): Anne Erm – Jazzi pika kaare eest
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2009/2010:
- Hedvig Hanson - särav loominguline aasta;
- Tanel Klesment - hea heli loomise eest;
- Urve Lippus - muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest;
- Aavo Ots - raamatu "Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat" ja panuse eest eesti vaskpillimuusikasse;
- Anne-Liis Poll - särav ja mitmekülgne loominguline tegevus interpreedi ja koolitajana;
- Eva Potter - Eesti muusikaelu jäädvustajale;
- Jüri Reinvere - teos " Reekviem";
- Anu Tali - Tõnu Kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana;
- Reinut Tepp - silmapaistev muusikaline partnerlus paljudes kollektiivides.
Palju õnne kõigile laureaatidele!
Esinesid Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Lea Liitmaa, Veronika Portsmuthi vokaalkvartett, Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester maestro Eri Klasi dirigeerimisel ja teised esinejad. Õhtujuhid olid Lea Liitmaa ja Aarne Saluveer.
Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid:
- Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing): Eino Tamberg - Eesti muusika suurkujule inimliku ja õnnestava muusika eest;
- Interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse AS): Tõnu Kaljuste - Jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas;
- Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest (toetab Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital): Anne Erm – Jazzi pika kaare eest
Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2009/2010:
- Hedvig Hanson - särav loominguline aasta;
- Tanel Klesment - hea heli loomise eest;
- Urve Lippus - muusikateadusliku hariduse ülesehitamise eest;
- Aavo Ots - raamatu "Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja käsiraamat" ja panuse eest eesti vaskpillimuusikasse;
- Anne-Liis Poll - särav ja mitmekülgne loominguline tegevus interpreedi ja koolitajana;
- Eva Potter - Eesti muusikaelu jäädvustajale;
- Jüri Reinvere - teos " Reekviem";
- Anu Tali - Tõnu Kõrvitsa autorikontserdi ja tegevuse eest sümfoonilise muusika tutvustajana;
- Reinut Tepp - silmapaistev muusikaline partnerlus paljudes kollektiivides.
Palju õnne kõigile laureaatidele!
Friday, 1 October 2010
Tšehhi ajakiri meist
Väike Estica-uudis: Tšehhimaal ilmuv muusikaajakiri His Voice andis välja Eesti-teemalise erinumbri (nr 5/2010). Sisu on ajakirja nimest hoolimata tšehhikeelne. Heliloojate-kesksele ülevaateartiklile lisanduvad pikemad käsitlused järgmistest muusikutest: Mirjam Tally, Tõnu Kõrvits, Erkki-Sven Tüür, Jaak Sooäär, Mart Soo, Taavi Kerikmäe, Nyyd-Ensemble. Toreda kujunduselemendina kasutatakse mõne teose partituuri avalehekülgi. Kvaliteetpaberil ja rohkete värvifotodega ajakirjaga käib kaasas CD "Estonian Voice", millel leiame ühe helitöö Tulevi, Kriguli, Tulve, Kozlova, Tüüri, Tally, Grigorjeva ja Kõrvitsa loomingust.
Eesti-poolne korraldaja ja produtsent oli Evi Arujärv (EMIK). Tšehhi-poolne initsiaator oli eesti muusika suur sõber, ajakirja toimetaja Vítězslav Mikeš. Aitäh!
Mikeš tegi sügisel 2009 viieosalise saatesarja Eesti kaasaegsest muusikast Tšehhi raadios. Ka on ta varem teinud teisi temaatilisi väljaandeid, 2006 a. viimane, nr 6 His Voice oli pühendatud näiteks leedu muusikale.
Eesti-poolne korraldaja ja produtsent oli Evi Arujärv (EMIK). Tšehhi-poolne initsiaator oli eesti muusika suur sõber, ajakirja toimetaja Vítězslav Mikeš. Aitäh!
Mikeš tegi sügisel 2009 viieosalise saatesarja Eesti kaasaegsest muusikast Tšehhi raadios. Ka on ta varem teinud teisi temaatilisi väljaandeid, 2006 a. viimane, nr 6 His Voice oli pühendatud näiteks leedu muusikale.
TMM: Instrument või museaal?
Teatri- ja muusikamuuseum tähistas rahvusvahelist muusikapäeva talle väga sobilikul moel - nimelt 30.09.2010 toimunud seminariga "Instrument või museaal? Ajalooliste pillide restaureerimine ning kasutamine muuseumis". Ühelt poolt filosoofiline ja teisalt väga praktiline teemapüstitus koondas esinejaid klassikalisel printsiibil: sarnase teemaga tegelejad Eesti teistest muuseumidest, kolleegid Lätist-Leedust ja Põhjamaadest. Seminar oli soliidse tasemega ja virgutas kindlasti kõigi osalenute mõtteid. Tänan Risto Lehiste't ja teisi tublisid korraldajaid.
Kes jutuks olnud temaatikaga lähemalt tutvuda tahab, võiks lehitseda raamatuid (Göran Grahni soovitusel):
- Robert Barclay: "The Preservation and Use of Historic Music Instruments"
- John Watson: "Artifacts in Use"
Vastavatest printsiipidest ja nõudmistest Euroopas jagavad aga teavet organisatsioonide ENCORE ja ECCO veebilehed ning EL normdokument nr 2002/0061 (COD).
Head muusikapäeva kõigile!
Kes jutuks olnud temaatikaga lähemalt tutvuda tahab, võiks lehitseda raamatuid (Göran Grahni soovitusel):
- Robert Barclay: "The Preservation and Use of Historic Music Instruments"
- John Watson: "Artifacts in Use"
Vastavatest printsiipidest ja nõudmistest Euroopas jagavad aga teavet organisatsioonide ENCORE ja ECCO veebilehed ning EL normdokument nr 2002/0061 (COD).
Head muusikapäeva kõigile!
Tuesday, 28 September 2010
Oistrahhi festivalist
Oistrahhi festivali eestvedaja Allar Kaasik kirjutab 22.09 Pärnu Postimehes, et "Heast suhtumisest üksi on vähe abi", viidates otseselt kultuuriministeeriumile ja Pärnu linnavalitsusele. Kaasiku rahulolematusest võib aru saada, sest kunagise poliitilise otsuse tulemusel oli Oistrahhi festivalil mitu aastat riigieelarves eraldi rida. 2008. aastal oli sellel festivali korraldamiseks kirjas 1 552 000 krooni. Samal aastal aga otsustas ministeerium seoses alanud majanduslangusega, et Oistrahhi festival, nagu ka Jazzkaar ja Eesti Muusika Päevad, peab edaspidi konkureerima riigi toetusele kõigi teiste festivalidega võrdsetel alustel. Kuna aga kõnealuse programmi "Muusikafestivalid ja -konkursid" (endise nimega "Süvamuusika Eestis") maht kahanes samal ajal 2 346 000 kroonilt 1 400 000 kroonile, kujunes konkurents eriti tihedaks. 2009. aastal sai Oistrahhi festival programmi rahadest 100 000 krooni, 2010. aastal 80 000 krooni.
Nagu öeldud, võib Allar Kaasiku muret mõista, kuid ega sellele pole masu tingimustes ka võimalik leida nimelt seda lahendust, mida ta heameelega ootaks. Ja kindlasti ei saa ju alahinnata ka toda head suhtumist, sest sellele saab baseeruda edasine areng ja koostöö.
Pärnu linnavalitsus on mõned oma valikud teinud. Nende tulemusena liideti haridus- ja kultuuriosakond, samuti on langetatud otsus, et 2006. aastal tegevust alustanud Pärnu Filharmoonia peab alates 2011. aastast uuesti taanduma Pärnu Linnaorkestri kontoriks. Samuti võis lugeda 2011. a. suveprojekte tutvustanud 16.09 Pärnu Postimehest, et Eesti Kontsert ei korralda siis Pärnu Ooperipäevi.
Oistrahhi festivali osas on kultuuriministeerium Pärnu linnaga üht meelt, et festivali pikaajaline traditsioon võiks jätkuda. Iseasi on, et eelarveallikate pingestumine ei võimaldaks seda ilmselt teha senises mahus. Ent festivali kaubamärk ja väljakujunenud sihtgrupid nii esinejate kui publiku osas on väärt, et neid hoida. Seepärast tasub tunnustada Allar Kaasiku initsiatiivi korraldada 2009. ja 2010. aasta festival Interreg'i ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel projekti "Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal" raames. Ühtlasi sooviks festivali korraldajaile siiralt edu järgmiste europrojektide juures, millele Allar Kaasik oma aritkliga partnereid otsib, sest ainuüksi Eesti eelarvevahenditest jääb paraku tõesti väheks.
Nagu öeldud, võib Allar Kaasiku muret mõista, kuid ega sellele pole masu tingimustes ka võimalik leida nimelt seda lahendust, mida ta heameelega ootaks. Ja kindlasti ei saa ju alahinnata ka toda head suhtumist, sest sellele saab baseeruda edasine areng ja koostöö.
Pärnu linnavalitsus on mõned oma valikud teinud. Nende tulemusena liideti haridus- ja kultuuriosakond, samuti on langetatud otsus, et 2006. aastal tegevust alustanud Pärnu Filharmoonia peab alates 2011. aastast uuesti taanduma Pärnu Linnaorkestri kontoriks. Samuti võis lugeda 2011. a. suveprojekte tutvustanud 16.09 Pärnu Postimehest, et Eesti Kontsert ei korralda siis Pärnu Ooperipäevi.
Oistrahhi festivali osas on kultuuriministeerium Pärnu linnaga üht meelt, et festivali pikaajaline traditsioon võiks jätkuda. Iseasi on, et eelarveallikate pingestumine ei võimaldaks seda ilmselt teha senises mahus. Ent festivali kaubamärk ja väljakujunenud sihtgrupid nii esinejate kui publiku osas on väärt, et neid hoida. Seepärast tasub tunnustada Allar Kaasiku initsiatiivi korraldada 2009. ja 2010. aasta festival Interreg'i ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel projekti "Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal" raames. Ühtlasi sooviks festivali korraldajaile siiralt edu järgmiste europrojektide juures, millele Allar Kaasik oma aritkliga partnereid otsib, sest ainuüksi Eesti eelarvevahenditest jääb paraku tõesti väheks.
Monday, 27 September 2010
Interpreedid ja invaliidid
Täna tahan kiita Eesti Interpreetide Liitu (EIL), sest nende ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu koostööprojekti raames sai alguse uus kontserdisari. Kord kuus Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis toimuva heategevusliku kontserdisarja tulu läheb Eesti Muusikaakadeemiast saadud uue klaveri kulude katteks. Vt ka ERR uudist.
See on hea näide uue, seni puudulikult hõlmatud, aga kindlasti väga tänuväärse sihtgrupi leidmisest. Eeskuju andev initsiatiiv, sellise avatud mõtlemisega on võimalik leida interpreetidele nii täiendavaid esinemisvõimalusi kui ka täiendavat rahastust - näiteks projektidest, mis esmapilgul ei peagi otseselt muusika valdkonnaga seostuma.
See on hea näide uue, seni puudulikult hõlmatud, aga kindlasti väga tänuväärse sihtgrupi leidmisest. Eeskuju andev initsiatiiv, sellise avatud mõtlemisega on võimalik leida interpreetidele nii täiendavaid esinemisvõimalusi kui ka täiendavat rahastust - näiteks projektidest, mis esmapilgul ei peagi otseselt muusika valdkonnaga seostuma.
Thursday, 23 September 2010
Valitsus veel eelarvest
23.09.2010 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2011. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi on tuleva aasta riigieelarve tulude maht on 89,4 ja kulude maht 94,2 miljardit krooni. Tänavusega võrreldes nelja miljardi võrra kasvanud kulude maht tuleneb eelkõige üleliigsete saastekvootide müügitulude ja välisvahendite arvelt. 2011. aasta riigieelarve defitsiidiks on planeeritud 1,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk 3,8 miljardit krooni.
Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.
Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab 2,309 miljardilt kroonilt 2,636 miljardi kroonini ehk üle 14%. Selle hulgas on ühekordseid finantseeringuid. Nii näiteks finantseeritakse kultuuripealinna programmi riigieelarvest kogusummas 50 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 2011. aastal Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna tegevusi ka välisministeeriumi eelarvest.
Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7 protsenti, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.
Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.
Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.
Riigi tegevuskulud on eelarves külmutatud. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Valitsus teeb riigikogule ettepaneku kõrgemate riigiteenijate ametipalkade jätkuvaks külmutamiseks kuni 2012. aastani.
Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. Kultuuriministeeriumi eelarve kasvab 2,309 miljardilt kroonilt 2,636 miljardi kroonini ehk üle 14%. Selle hulgas on ühekordseid finantseeringuid. Nii näiteks finantseeritakse kultuuripealinna programmi riigieelarvest kogusummas 50 miljonit krooni. Lisaks toetatakse 2011. aastal Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna tegevusi ka välisministeeriumi eelarvest.
Välisvahendite osakaal tõuseb kultuuriministeeriumi eelarves 113,7 protsenti, kogusummas 344 miljoni kroonini. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitusprotsessiga ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Nii arendatakse välja ka Meremuuseumi sadama- ja vabaõhuekspositsioon ning renoveeritud saab Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone.
Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest toetatakse 19 miljoni krooni ulatuses noorte laulu- ja tantsupeo läbiviimist ning eraldatakse vahendeid järgmisel aastal avatava AHHAA keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.
Peaminister annab 2011. aasta riigieelarve seaduseelnõu riigikogule üle järgmisel nädalal.
Minister ERSO-st
22.09.2010 Riigikogus instungi eel toimunud infotunnis vastas saadikute järelpärimistele kultuuriminister Laine Jänes. Esimesena tuli teemaks Keskfraktsiooni liikme Kadri Simsoni tõstatatud teema - ERSO rahastamisest (vt infotunni stenogrammi).
Järgnevalt BNS-i uudis:
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates, et riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) juurde jäi kavandatud kontsertkoor loomata selle juhi Andres Siitani vigade tõttu.
"Kontsertkoori ERSO enda juurde loodud ei saanud. See tulenes ERSO juhi juhtimisvigadest ja probleemidest, kuna riigikogu otsus ja poliitiline tahe oli luua Eesti Kontsertkoor ja seda ootasid ka kõik muusikaringkonnad, siis seetõttu loodi Eesti Kontsertkoor teise allasutuse juurde, milleks oli Eesti Kontsert ja kes on selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud," teatas Jänes.
Kommenteerides suhtlusprobleemi kultuuriministri ja asutuste juhtide vahel leidis Jänes, et ei ole võimalik võrrelda praeguse aja valitsuse tööd tervikuna eelmiste valitsustega. "Ükski teine valitsus ei pidanud rinda pistma keeruliste majandusprobleemidega ja tegelema suures osas kärbetega. Kui muudel puhkudel tõusis eelarve 10 või 20 protsenti, siis väga paljud teemad ei tõusnudki üles," nentis Jänes.
Kultuuriministri sõnul ei saa võtta lubaduse või garantiina asju, mille üle on arutatud. "Kui on arutatud võimaluste üle, siis see on niisugune arutelukäik ja kui on reaalsed võimalused eelarves, siis neid on ka arvestatud. Kui eelarves võimalusi ei ole, siis ma ei kujuta ette, millisest rahanurgast või kotist peaks seda raha sinna hunnikusse tõstma," selgitas Jänes.
Kultuuriminister kinnitas samas, et vaatamata ERSO uue peadirigendi Neeme Järvi avalikule kriitikale tema aadressil, on tal Järviga erakordselt head isiklikud suhted. "Võin lihtsalt lisada, minu suvise sünnipäeva jooksul, kui mul oli sünnipäev suvel, helistas ta mulle oma isiklikul initsiatiivil ja laulis suurepärase sünnipäevalaulu mulle. Nii et meil on väga head suhted."
Sel nädalal saatis muusikainstitutsioone ja professionaalseid muusikuid ühendav muusikanõukogu kultuuriministrile kirja, milles leiab, et muusikavaldkonna rahastamine on tasakaalust väljas ning see tekitab muusikute hulgas ebaterveid pingeid.
Viimase paari kuu jooksul on laiemat meediakajastust leidnud kultuuriministeeriumi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) lahkarvamused rahastamise ja juhtimise osas.
* * *
ERSO eelarve puudujäägi uurimiseks moodustas minister komisjoni (Postimees 24.09.2010, Delfi). Olles ise selle üks liige, pean vajalikuks öelda: komisjon lähtub tööülesandest saada lähemat selgust eelarvepuudujäägi tekkimisest ning ühtlasi aidata kaasa ERSO kui riigiasutuse tegutsemise stabiilsusele.
Tundub aga, et alanud valimiste-eelne periood seondub ka ERSO juhtumiga. Seda tõendavad nii Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidest saadikute küsimused 22.09 Riigikogus kui artiklid 15.09 Kesknädalas ("Nu, Zajats, pogodi") ja 24.09 EPL-s ("Laine Jänes jagab raha oma suva järgi"). Viimasel teemal tasub lugeda ministeeriumi vastulauset 24.09 Postimehes ("Ministeerium: Jänes ei jaganud teatritoetusi suva järgi").
Ja Ekspress sahistab: Räägitakse, et ERSO on nõus Neeme Järvile kuue nädala eest maksma 1,2 miljonit.
Järgnevalt BNS-i uudis:
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas riigikogu infotunnis saadikute küsimustele vastates, et riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) juurde jäi kavandatud kontsertkoor loomata selle juhi Andres Siitani vigade tõttu.
"Kontsertkoori ERSO enda juurde loodud ei saanud. See tulenes ERSO juhi juhtimisvigadest ja probleemidest, kuna riigikogu otsus ja poliitiline tahe oli luua Eesti Kontsertkoor ja seda ootasid ka kõik muusikaringkonnad, siis seetõttu loodi Eesti Kontsertkoor teise allasutuse juurde, milleks oli Eesti Kontsert ja kes on selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud," teatas Jänes.
Kommenteerides suhtlusprobleemi kultuuriministri ja asutuste juhtide vahel leidis Jänes, et ei ole võimalik võrrelda praeguse aja valitsuse tööd tervikuna eelmiste valitsustega. "Ükski teine valitsus ei pidanud rinda pistma keeruliste majandusprobleemidega ja tegelema suures osas kärbetega. Kui muudel puhkudel tõusis eelarve 10 või 20 protsenti, siis väga paljud teemad ei tõusnudki üles," nentis Jänes.
Kultuuriministri sõnul ei saa võtta lubaduse või garantiina asju, mille üle on arutatud. "Kui on arutatud võimaluste üle, siis see on niisugune arutelukäik ja kui on reaalsed võimalused eelarves, siis neid on ka arvestatud. Kui eelarves võimalusi ei ole, siis ma ei kujuta ette, millisest rahanurgast või kotist peaks seda raha sinna hunnikusse tõstma," selgitas Jänes.
Kultuuriminister kinnitas samas, et vaatamata ERSO uue peadirigendi Neeme Järvi avalikule kriitikale tema aadressil, on tal Järviga erakordselt head isiklikud suhted. "Võin lihtsalt lisada, minu suvise sünnipäeva jooksul, kui mul oli sünnipäev suvel, helistas ta mulle oma isiklikul initsiatiivil ja laulis suurepärase sünnipäevalaulu mulle. Nii et meil on väga head suhted."
Sel nädalal saatis muusikainstitutsioone ja professionaalseid muusikuid ühendav muusikanõukogu kultuuriministrile kirja, milles leiab, et muusikavaldkonna rahastamine on tasakaalust väljas ning see tekitab muusikute hulgas ebaterveid pingeid.
Viimase paari kuu jooksul on laiemat meediakajastust leidnud kultuuriministeeriumi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri (ERSO) lahkarvamused rahastamise ja juhtimise osas.
* * *
ERSO eelarve puudujäägi uurimiseks moodustas minister komisjoni (Postimees 24.09.2010, Delfi). Olles ise selle üks liige, pean vajalikuks öelda: komisjon lähtub tööülesandest saada lähemat selgust eelarvepuudujäägi tekkimisest ning ühtlasi aidata kaasa ERSO kui riigiasutuse tegutsemise stabiilsusele.
Tundub aga, et alanud valimiste-eelne periood seondub ka ERSO juhtumiga. Seda tõendavad nii Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidest saadikute küsimused 22.09 Riigikogus kui artiklid 15.09 Kesknädalas ("Nu, Zajats, pogodi") ja 24.09 EPL-s ("Laine Jänes jagab raha oma suva järgi"). Viimasel teemal tasub lugeda ministeeriumi vastulauset 24.09 Postimehes ("Ministeerium: Jänes ei jaganud teatritoetusi suva järgi").
Ja Ekspress sahistab: Räägitakse, et ERSO on nõus Neeme Järvile kuue nädala eest maksma 1,2 miljonit.
Wednesday, 22 September 2010
Lõhmus on direktor
Tallinn kinnitas filharmoonia uue juhi
BNS, 22.09.2010 - Tallinna linnavalitsus kinnitas kolmapäeval filharmoonia direktoriks Marko Lõhmuse, kes varem on töötanud Eesti Kontserdi direktori kohusetäitjana ja kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna.
Augustis vabastas linnavalitsus filharmoonia direktori ametikohalt Jüri Leiteni, kes asus septembri algusest tööle Eesti Kontserdi direktorina. Leiten esitas avalduse oma töölepingu lõpetamiseks tänavu 31. augustist.
Tallinna Filharmoonia direktori konkursil osales üksteist kandidaati, komisjon tunnistas parimaks Marko Lõhmuse, teatas linnavalitsuse pressieteenistus. Linnavalitsus sõlmib Lõhmusega viieaastase töölepingu. 41-aastane Lõhmus on lõpetanud Tallinna konservatooriumi koorimuusika erialal.
Palju õnne, edu ja jaksu, Marko - kõigi endiste kolleegide poolt!
BNS, 22.09.2010 - Tallinna linnavalitsus kinnitas kolmapäeval filharmoonia direktoriks Marko Lõhmuse, kes varem on töötanud Eesti Kontserdi direktori kohusetäitjana ja kultuuriministeeriumi muusikanõunikuna.
Augustis vabastas linnavalitsus filharmoonia direktori ametikohalt Jüri Leiteni, kes asus septembri algusest tööle Eesti Kontserdi direktorina. Leiten esitas avalduse oma töölepingu lõpetamiseks tänavu 31. augustist.
Tallinna Filharmoonia direktori konkursil osales üksteist kandidaati, komisjon tunnistas parimaks Marko Lõhmuse, teatas linnavalitsuse pressieteenistus. Linnavalitsus sõlmib Lõhmusega viieaastase töölepingu. 41-aastane Lõhmus on lõpetanud Tallinna konservatooriumi koorimuusika erialal.
Palju õnne, edu ja jaksu, Marko - kõigi endiste kolleegide poolt!
Tuesday, 21 September 2010
Tööpakkumine Lätist
Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester otsib orkestri kontsertmeistrit.
Huviliste kuulamine toimub Riias 14. oktoobril 2010. Iga esiviiuldajaks konkureerija peaks saatma oma CV ja avalduse hiljemalt 4. oktoobriks. Vt täpsem info.
Huviliste kuulamine toimub Riias 14. oktoobril 2010. Iga esiviiuldajaks konkureerija peaks saatma oma CV ja avalduse hiljemalt 4. oktoobriks. Vt täpsem info.
Orkestrielust USA-s
Aeg-ajalt on hea kiigata, mis mujal mail toimub. Uudised Ameerikamaalt räägivad juba mõnda aega, et finantskriis on tõsiselt murendanud sealsete mainekate orkestrite tegevuse aluseid.
Näiteks Detroidi Sümfooniaorkester, mille muusikadirektor oli aastail 1990-2005 maestro Neeme Järvi, on rahamurede tõttu pudenemas välja sealsete orkestrite Top10-st, kuhu nad Järvi juhtimisel välja murdsid. See aga tähendaks, et potentsiaalsete sponsorite huvi jääb suurusjärgu võrra väiksemaks. Viimane uudis pajatab, et uue hooaja algus on ohus - orkestrandid on oma direktsiooniga suurtes erimeelsustes ning puhkemas on streik, mis ohustab uue hooaja algust. Kavandamisel on kärped, millega muusikute põhipalka vähendatakse 29%, 104 000 dollarilt, 73 800 dollarile järgneva kolme aasta jooksul. Äratundmist pakub sealsete netikommentaaride lugemine, kus rohkem või vähem emotsionaalselt kõrvutatakse orkestrimaailma spordimaailmaga.
Lugege ise orkestrantide mitteametlikult veebilehelt, kuidas orkester on oma liikmete arvates direktsiooni juhtimisvigade tõttu sattunud rahamuredesse ning milliseid otsekoheseid miks-küsimusi nad esitavad.
Näiteid leidub teisigi. Cleveland Orchestra pidi märtsis 2009 aktsepteerima põhjaliku kärpimiskava. Cincinnati Sümfooniaorkester, mida juhib Paavo Järvi, on eelarveaukudega võidelnud tõsisemalt alates jaanuarist 2007, kuid tegelikult ulatuvad need juba aastasse 2002 (Paavo Järvi honorar, kui kedagi huvitab, oli siis 456 030 dollarit). Nagu sealmail tavaks, saab sel puhul loota vaid lahketele erasponsoritele. Cincinnatil õnnestus üks leida. Mõnel teisel orkestril see aga ei õnnestu.
Näiteks Charleston SO (mis, tõsi, ei kuulu ka kõrgliigasse), lõpetas ennetähtaegselt hooaja, alustas pankrotihirmus saneerimist ja palus kõigil pettunud piletiostjail jätta see raha orkestri doteeringuks. Dallas SO on tõstnud oma muusikalist taset, kuid see pole vähendanud orkestri eksistentsimuret. Ka New Jersey SO, mida Neeme Järvi on alates 2005. aastast juhtinud, pidi 30 aastat tagasi rahamurede tõttu ühe hooaja lihtsalt vahele jätma.
Näiteks Detroidi Sümfooniaorkester, mille muusikadirektor oli aastail 1990-2005 maestro Neeme Järvi, on rahamurede tõttu pudenemas välja sealsete orkestrite Top10-st, kuhu nad Järvi juhtimisel välja murdsid. See aga tähendaks, et potentsiaalsete sponsorite huvi jääb suurusjärgu võrra väiksemaks. Viimane uudis pajatab, et uue hooaja algus on ohus - orkestrandid on oma direktsiooniga suurtes erimeelsustes ning puhkemas on streik, mis ohustab uue hooaja algust. Kavandamisel on kärped, millega muusikute põhipalka vähendatakse 29%, 104 000 dollarilt, 73 800 dollarile järgneva kolme aasta jooksul. Äratundmist pakub sealsete netikommentaaride lugemine, kus rohkem või vähem emotsionaalselt kõrvutatakse orkestrimaailma spordimaailmaga.
Lugege ise orkestrantide mitteametlikult veebilehelt, kuidas orkester on oma liikmete arvates direktsiooni juhtimisvigade tõttu sattunud rahamuredesse ning milliseid otsekoheseid miks-küsimusi nad esitavad.
Näiteid leidub teisigi. Cleveland Orchestra pidi märtsis 2009 aktsepteerima põhjaliku kärpimiskava. Cincinnati Sümfooniaorkester, mida juhib Paavo Järvi, on eelarveaukudega võidelnud tõsisemalt alates jaanuarist 2007, kuid tegelikult ulatuvad need juba aastasse 2002 (Paavo Järvi honorar, kui kedagi huvitab, oli siis 456 030 dollarit). Nagu sealmail tavaks, saab sel puhul loota vaid lahketele erasponsoritele. Cincinnatil õnnestus üks leida. Mõnel teisel orkestril see aga ei õnnestu.
Näiteks Charleston SO (mis, tõsi, ei kuulu ka kõrgliigasse), lõpetas ennetähtaegselt hooaja, alustas pankrotihirmus saneerimist ja palus kõigil pettunud piletiostjail jätta see raha orkestri doteeringuks. Dallas SO on tõstnud oma muusikalist taset, kuid see pole vähendanud orkestri eksistentsimuret. Ka New Jersey SO, mida Neeme Järvi on alates 2005. aastast juhtinud, pidi 30 aastat tagasi rahamurede tõttu ühe hooaja lihtsalt vahele jätma.
Wednesday, 15 September 2010
RAM laulab Pariisis
Paavo Järvi juhib esmakordselt uue peadirigendina Pariisi orkestrit
15.09 ja 16.09 annab Pariisi orkester (Orchestre de Paris) uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel hooaja avakontserdid, kus osaleb ka Eesti Rahvusmeeskoor.
Prantsusmaa pealinna mainekas kontserdisaalis Salle Pleyel'is toimuvatel hooaja avakontsertidel esitab Pariisi orkester Paavo Järvi juhatusel prantsuse ja soome muusikat. Kõlavad Paul Dukas' "La Péri" ja Jean Sibeliuse "Kullervo", solistideks maailma kontserdi- ja teatrilavadel kõrgelt hinnatud sopran Soile Isokoski ning bariton-bass Juha Uusitalo. Koos Eesti Rahvusmeeskooriga laulab "Kullervot" 1976. aastal Pariisi orkestri juurde loodud koori meesrühm.
Paavo Järvi on 1967. aastal loodud ja praegu 114-liikmelise Pariisi orkestri seitsmes peadirigent. Järvi võtab dirigendikepi üle sakslaselt Christoph Eschenbachilt, kes juhtis Orchestre de Paris'd kümme aastat. Varem on kuulsat kollektiivi juhtinud sellised maailmanimed nagu Georg Solti, Daniel Barenboim, Herbert von Karajan ja Charles Munch.
Pariisi orkestri hooaja avakontserdil, mida kantakse otse-eetris üle Arte Live Web'is, osaleb ka Eesti kultuuriminister Laine Jänes, kes oma Pariisi visiidi raames kirjutab Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrandiga alla ühiste kavatsuste deklaratsioonile Eesti kultuurifestivali korraldamiseks Pariisis ja Pariisi regioonis 2011. aasta sügisel. Ka eelseisva festivali programmis on olulisel kohal Eesti muusika ja muusikute tutvustamine.
Eesti festivali Prantsusmaal korraldavad Prantsuse riiklik kultuurikorraldusagentuur Culturesfrance ning Eesti kultuuriministeerium.
Lähem info ja videod orkestri kohta: http://www.orchestredeparis.com/
15.09 ja 16.09 annab Pariisi orkester (Orchestre de Paris) uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel hooaja avakontserdid, kus osaleb ka Eesti Rahvusmeeskoor.
Prantsusmaa pealinna mainekas kontserdisaalis Salle Pleyel'is toimuvatel hooaja avakontsertidel esitab Pariisi orkester Paavo Järvi juhatusel prantsuse ja soome muusikat. Kõlavad Paul Dukas' "La Péri" ja Jean Sibeliuse "Kullervo", solistideks maailma kontserdi- ja teatrilavadel kõrgelt hinnatud sopran Soile Isokoski ning bariton-bass Juha Uusitalo. Koos Eesti Rahvusmeeskooriga laulab "Kullervot" 1976. aastal Pariisi orkestri juurde loodud koori meesrühm.
Paavo Järvi on 1967. aastal loodud ja praegu 114-liikmelise Pariisi orkestri seitsmes peadirigent. Järvi võtab dirigendikepi üle sakslaselt Christoph Eschenbachilt, kes juhtis Orchestre de Paris'd kümme aastat. Varem on kuulsat kollektiivi juhtinud sellised maailmanimed nagu Georg Solti, Daniel Barenboim, Herbert von Karajan ja Charles Munch.
Pariisi orkestri hooaja avakontserdil, mida kantakse otse-eetris üle Arte Live Web'is, osaleb ka Eesti kultuuriminister Laine Jänes, kes oma Pariisi visiidi raames kirjutab Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrandiga alla ühiste kavatsuste deklaratsioonile Eesti kultuurifestivali korraldamiseks Pariisis ja Pariisi regioonis 2011. aasta sügisel. Ka eelseisva festivali programmis on olulisel kohal Eesti muusika ja muusikute tutvustamine.
Eesti festivali Prantsusmaal korraldavad Prantsuse riiklik kultuurikorraldusagentuur Culturesfrance ning Eesti kultuuriministeerium.
Lähem info ja videod orkestri kohta: http://www.orchestredeparis.com/
EMTA suur saal
BNS 14.09.2010: "Muusika- ja teatriakadeemia alustab juurdeehituse projekteerimist
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutas välja riigihanke Tallinnas Rävala puiesteel asuva õppehoone laienduse projekteerimiseks, kuhu tuleb ka 550-kohaline kontsertsaal.
Riigihanke raames koostatakse juurdeehituse eel-, põhi- ja tööprojekt ehitustööde teostamiseks koos kõigi vajalike uuringute, kooskõlastuste ja ehitusloaga. Tööde mahtu kuulub lammutatava hoone lammutusprojekti koostamine ja tööde taotluseelarve koostamine koos ehitusmahtudega.
Rävala puiestee 16 krundi pindala on 7528 ruutmeetrit, juurdeehitatava osa ehitusalune pind 1621 ruutmeetrit. Juurdeehitus saab koos keldrikorrustega olema kuuekorruseline ja kokku saab seal olema 12.755 ruutmeetrit pinda. Juurde ehitatavasse ossa tuleb 550-kohaline kontsertsaal, 200-kohaline blackbox-saal, harjutusklassid ja abiruumid. Juurdeehituse aluseks on põhihoone arhitekt Kalvi Voolaidi koostatud juurdeehituse eskiis. Hanke maksumus saab olema eeldatavasti 4,2 miljonit krooni. Hankepakkumiste tähtaeg on 21. oktoober."
EMTA saalikompleksist olen kirjutanud varemgi. Seekord lisaks: kuigi EMTA saab oma eelarverahad avalik-õigusliku ülikoolina Haridus- ja teadusministeeriumilt, on ka kultuuriminister Laine Jänes valitsuses aktiivselt võidelnud selle nimel, et uue saalikompleksi ehitamisega saaks peagi alustada. Selleks, et akadeemia saaks oma rolli õppe- ja kultuuriasutusena täiel määral täita, on saali olemasolu muidugi äärmiselt vajalik. Kokku peaks selleks kuluma ca 120 000 000 krooni.
Asjaolule, et hoone seisab lõpetamata, juhtis EMTA elegantselt tähelepanu ka 29.08.2010 kontsert-etendusega "Lõpetamata", mis pani punkti 50 noore muusiku 10-päevasele LLP Erasmus programmi suvekursusele. EMTA ehituse lõpetamist ja saalikompleksi valmimist saab igaüks toetada annetusega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arvelduskontole Swedbankis 221011352908 märgusõnaga "Suur saal".
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutas välja riigihanke Tallinnas Rävala puiesteel asuva õppehoone laienduse projekteerimiseks, kuhu tuleb ka 550-kohaline kontsertsaal.
Riigihanke raames koostatakse juurdeehituse eel-, põhi- ja tööprojekt ehitustööde teostamiseks koos kõigi vajalike uuringute, kooskõlastuste ja ehitusloaga. Tööde mahtu kuulub lammutatava hoone lammutusprojekti koostamine ja tööde taotluseelarve koostamine koos ehitusmahtudega.
Rävala puiestee 16 krundi pindala on 7528 ruutmeetrit, juurdeehitatava osa ehitusalune pind 1621 ruutmeetrit. Juurdeehitus saab koos keldrikorrustega olema kuuekorruseline ja kokku saab seal olema 12.755 ruutmeetrit pinda. Juurde ehitatavasse ossa tuleb 550-kohaline kontsertsaal, 200-kohaline blackbox-saal, harjutusklassid ja abiruumid. Juurdeehituse aluseks on põhihoone arhitekt Kalvi Voolaidi koostatud juurdeehituse eskiis. Hanke maksumus saab olema eeldatavasti 4,2 miljonit krooni. Hankepakkumiste tähtaeg on 21. oktoober."
EMTA saalikompleksist olen kirjutanud varemgi. Seekord lisaks: kuigi EMTA saab oma eelarverahad avalik-õigusliku ülikoolina Haridus- ja teadusministeeriumilt, on ka kultuuriminister Laine Jänes valitsuses aktiivselt võidelnud selle nimel, et uue saalikompleksi ehitamisega saaks peagi alustada. Selleks, et akadeemia saaks oma rolli õppe- ja kultuuriasutusena täiel määral täita, on saali olemasolu muidugi äärmiselt vajalik. Kokku peaks selleks kuluma ca 120 000 000 krooni.
Asjaolule, et hoone seisab lõpetamata, juhtis EMTA elegantselt tähelepanu ka 29.08.2010 kontsert-etendusega "Lõpetamata", mis pani punkti 50 noore muusiku 10-päevasele LLP Erasmus programmi suvekursusele. EMTA ehituse lõpetamist ja saalikompleksi valmimist saab igaüks toetada annetusega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arvelduskontole Swedbankis 221011352908 märgusõnaga "Suur saal".
Valitsusel eelarve koos
Edastan BNSi uudise eilsest (14.09.2010):
Valitsuskabinet jõudis tuleva aasta eelarve osas kokkuleppele
Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku, et 2011. aasta riigieelarve kulude maht on pisut üle 94 miljardi krooni, eelarve tulude maht on 90 miljardit krooni.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles BNS-ile, et tegemist on "väga hea tulemusega", kuna võrreldes riigieelarvestrateegiga saavutati väiksem defitsiit. "Eesmärk oli 2,0 protsenti, tulemuseks on 1,6 protsenti," sõnas ta. Ligi kinnitas, et valitsus ei kavanda tulevaks aastaks mingeid maksutõuse. Rahandusministri sõnul on eelarve maht kasvanud tänu mittemaksulistele tuludele ning eurorahade kasutamisele. Ligi tõi esile, et hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti ning kaitsekulutused tõusevad vastavalt kokkuleppele tasemele 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Tuleva aasta eelarves on läbi aegade kõige suurem osakaal investeeringutel. Riik plaanib investeerida 16 miljardit krooni, mis on 16 protsenti rohkem kui sel aastal. Oluliselt kasvavad kohalike omavalitsuste investeeringud, mida on tuleval aastal ühe miljardi krooni jagu.
Muuhulgas otsustas valitsus toetada kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti 50 miljoni krooniga, millele lisandub laulu- ja tantsupeo toetus 17 miljoni krooniga. Sellele summale lisanduvad investeeringud kultuuripealinna toimumiskohtade välja ehitamiseks suurusjärgus 200 miljonit krooni. Toetuse sai ka loodav Arvo Pärdi keskus. Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust 4 miljonit krooni.
"Kokkulepped sündisid valitsuses kitsaste aegade kiuste suhteliselt valutult ja varakult," sõnas Ligi.
Valitsus plaanib tuleva aasta riigieelarve kinnitada järgmise nädala neljapäeval, 23. septembril. Riigieelarve antakse riigikogule üle 27. septembril.
Valitsuskabinet jõudis tuleva aasta eelarve osas kokkuleppele
Valitsus leppis kabinetinõupidamisel kokku, et 2011. aasta riigieelarve kulude maht on pisut üle 94 miljardi krooni, eelarve tulude maht on 90 miljardit krooni.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles BNS-ile, et tegemist on "väga hea tulemusega", kuna võrreldes riigieelarvestrateegiga saavutati väiksem defitsiit. "Eesmärk oli 2,0 protsenti, tulemuseks on 1,6 protsenti," sõnas ta. Ligi kinnitas, et valitsus ei kavanda tulevaks aastaks mingeid maksutõuse. Rahandusministri sõnul on eelarve maht kasvanud tänu mittemaksulistele tuludele ning eurorahade kasutamisele. Ligi tõi esile, et hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti ning kaitsekulutused tõusevad vastavalt kokkuleppele tasemele 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Tuleva aasta eelarves on läbi aegade kõige suurem osakaal investeeringutel. Riik plaanib investeerida 16 miljardit krooni, mis on 16 protsenti rohkem kui sel aastal. Oluliselt kasvavad kohalike omavalitsuste investeeringud, mida on tuleval aastal ühe miljardi krooni jagu.
Muuhulgas otsustas valitsus toetada kultuuripealinn Tallinn 2011 projekti 50 miljoni krooniga, millele lisandub laulu- ja tantsupeo toetus 17 miljoni krooniga. Sellele summale lisanduvad investeeringud kultuuripealinna toimumiskohtade välja ehitamiseks suurusjärgus 200 miljonit krooni. Toetuse sai ka loodav Arvo Pärdi keskus. Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust 4 miljonit krooni.
"Kokkulepped sündisid valitsuses kitsaste aegade kiuste suhteliselt valutult ja varakult," sõnas Ligi.
Valitsus plaanib tuleva aasta riigieelarve kinnitada järgmise nädala neljapäeval, 23. septembril. Riigieelarve antakse riigikogule üle 27. septembril.
Monday, 13 September 2010
Okasroosikese loss
Tallinnas Uuel tänaval asub historitsistlik hoone, mille ruumide kasutamise ümber on kerkinud arusaamatused - et kas Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) saab neid oma laste kunsti ja muusikakooli jaoks kasutada või mitte. Huvitaval kombel jõudis teema avalikkuse ette läbi eurosaadik Indrek Tarandi kodulehe (ja seejärel Eesti Ekspressi artikli), kus on skanneerituna avalikustatud Tallinna Kesklinna Valitsuse kiri Vanalinna Hariduskolleegiumi juhile Kersti Nigesenile. Mitmed tunnustatud muusikud on teemast otseselt puudutatud nii õpetajatena kui ka lapsevanematena.
Kuku raadio Linnatunnis 02.09.2010, täpsemalt üsna saate lõpus vastas ühele selleteemalisele küsimusele ka linnapea Edgar Savisaar, kelle sõnul on nendel ruumidel teisigi taotlejaid, kuid tema teada ei ole teema veel üheselt lõpetatud.
Järgnevalt BNSi uudis 13.09.2010:
"Vanalinna hariduskolleegium peab vabastama alles kasutada saadud hoone
Tallinna kesklinna valitsus soovib, et vanalinna hariduskolleegium vabastaks detsembriks alles augustis kolleegiumi käsutusse antud hoone. 19. augustil andis Tallinna kesklinna valitsus Vanalinna hariduskolleegiumile tähtajatult kasutada hoone aadressil Uus tänav 19/Vene tänav 28. Pinda on hoones kokku 614,8 ruutmeetrit ja hariduskolleegium on viinud hoonesse huvikoolide tegevuse.
Septembri alguses algatas kesklinna valitsus volikogu otsuse eelnõu mainitud hoone tasuta vanalinna hariduskolleegiumi kasutusse andmiseks, kuid linnavalitsus eelnõu vastuvõtmist ei toetanud. Seega ei soovi kesklinna valitsus lepingut hariduskolleegiumiga jätkata ja andis korralduse Uus tänav 19 maja ruumid 19. detsembriks taas vabastada, selgub kesklinna linnaosavanema asetäitja Jüri Lumpi kirjast vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesenile.
Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen avaldas intervjuus BNS-ile siiski lootust, et läbirääkimiste tulemusena leitakse sobiv lahendus, mis rahuldab nii linna kui hariduskolleegiumi. Kõige parem oleks Nigeseni sõnul see, kui Uus tänav 19 hoone jääks siiski hariduskolleegiumi kasutusse, samas oleks kolleegium rahul ka asenduspinnaga."
Teemast kirjutasid ka ERR.ee portaal, EPL.
Uuesti kerkis teema esile 04.11.2010, kui linnapea Savisaar Kuku-raadio "Linnatunnis" heitis VHK-le ette omavolitsemist (vt uudis Delfi-s). Sellest veel:
- Hariduskolleegium annab lossi päästmiseks kontserdi (EPL 12.11.2010)
- Savisaar solgutab vanalinna kooli vihma käest räästa alla (Delfi 12.11.2010)
Kuku raadio Linnatunnis 02.09.2010, täpsemalt üsna saate lõpus vastas ühele selleteemalisele küsimusele ka linnapea Edgar Savisaar, kelle sõnul on nendel ruumidel teisigi taotlejaid, kuid tema teada ei ole teema veel üheselt lõpetatud.
Järgnevalt BNSi uudis 13.09.2010:
"Vanalinna hariduskolleegium peab vabastama alles kasutada saadud hoone
Tallinna kesklinna valitsus soovib, et vanalinna hariduskolleegium vabastaks detsembriks alles augustis kolleegiumi käsutusse antud hoone. 19. augustil andis Tallinna kesklinna valitsus Vanalinna hariduskolleegiumile tähtajatult kasutada hoone aadressil Uus tänav 19/Vene tänav 28. Pinda on hoones kokku 614,8 ruutmeetrit ja hariduskolleegium on viinud hoonesse huvikoolide tegevuse.
Septembri alguses algatas kesklinna valitsus volikogu otsuse eelnõu mainitud hoone tasuta vanalinna hariduskolleegiumi kasutusse andmiseks, kuid linnavalitsus eelnõu vastuvõtmist ei toetanud. Seega ei soovi kesklinna valitsus lepingut hariduskolleegiumiga jätkata ja andis korralduse Uus tänav 19 maja ruumid 19. detsembriks taas vabastada, selgub kesklinna linnaosavanema asetäitja Jüri Lumpi kirjast vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesenile.
Vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen avaldas intervjuus BNS-ile siiski lootust, et läbirääkimiste tulemusena leitakse sobiv lahendus, mis rahuldab nii linna kui hariduskolleegiumi. Kõige parem oleks Nigeseni sõnul see, kui Uus tänav 19 hoone jääks siiski hariduskolleegiumi kasutusse, samas oleks kolleegium rahul ka asenduspinnaga."
Teemast kirjutasid ka ERR.ee portaal, EPL.
Uuesti kerkis teema esile 04.11.2010, kui linnapea Savisaar Kuku-raadio "Linnatunnis" heitis VHK-le ette omavolitsemist (vt uudis Delfi-s). Sellest veel:
- Hariduskolleegium annab lossi päästmiseks kontserdi (EPL 12.11.2010)
- Savisaar solgutab vanalinna kooli vihma käest räästa alla (Delfi 12.11.2010)
Thursday, 9 September 2010
Riigikontroll pahandab
Eile (08.09) oli Äripäeva esikaanel suurelt Aivar Mäe, juures retooriline küsimus "Kas suurim paharet?" ja alapealkiri "Riigiasutusi auditeerinud riigikontrolli hinnangul sai suurima rikkumisega hakkama Aivar Mäe". Teemat üldistas sama päeva juhtkiri. Lehes leidus ka pikem artikkel "Kurioosumid maksumaksja varaga", milles pikemalt juttu Peterburi Jaani kiriku ehitamisloost ja probleemina välja eraldi toodud Eesti Kontserdi poolt kiriku renoveerimiseks võetud laen. Samuti on kurjustatud nt Sotsiaalministeeriumiga ja SA Eesti Koostöö Koguga. Tegu on ühega paljudest Riigikontrolli audititest, mida originaalis saab lugeda Riigikontrolli veebis.
Avalikkuse ette toodud kriitikale on Aivar Mäe vastanud, et lõpuni paberite järgi toimides oleks "Eesti sattunud Venemaal äpuseisusse" (Delfi 08.09.2010). Ka kultuuriminister selgitas: „Kindlasti on riigikontroll oluline organisatsioon, tasakaalustamaks finantsmaailmas toimuvat riigis ja avalik-õiguslikes asutustes, kuid sealjuures on oluline arvestada ka valdkondade eripära. Seda on mõnikord keeruline tabelisse panna.“ (Äripäev, 09.09.2010).
Niisiis, riigikontroll teeb küll vajalikku tööd, kuid kaldub ehk liiga palju lähtuma sellisest Eesti riigist, mis eksisteerib mitte reaalsuses, vaid paberite järgi. Umbes sama sisuga võiks kokku võtta ka need vastulaused, mis avaldas pressiteates majandus- ja kommunikatsiooniminister ning endise riigikontrolörina vastava valdkonna vaieldamatu tundja Juhan Parts pärast auditit "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele".
Avalikkuse ette toodud kriitikale on Aivar Mäe vastanud, et lõpuni paberite järgi toimides oleks "Eesti sattunud Venemaal äpuseisusse" (Delfi 08.09.2010). Ka kultuuriminister selgitas: „Kindlasti on riigikontroll oluline organisatsioon, tasakaalustamaks finantsmaailmas toimuvat riigis ja avalik-õiguslikes asutustes, kuid sealjuures on oluline arvestada ka valdkondade eripära. Seda on mõnikord keeruline tabelisse panna.“ (Äripäev, 09.09.2010).
Niisiis, riigikontroll teeb küll vajalikku tööd, kuid kaldub ehk liiga palju lähtuma sellisest Eesti riigist, mis eksisteerib mitte reaalsuses, vaid paberite järgi. Umbes sama sisuga võiks kokku võtta ka need vastulaused, mis avaldas pressiteates majandus- ja kommunikatsiooniminister ning endise riigikontrolörina vastava valdkonna vaieldamatu tundja Juhan Parts pärast auditit "Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele".
Tuesday, 7 September 2010
Tüli ERSO ümber
Täna, 07.09.2010 lahvatas avalikkusse kahetsusväärse tüliteemana ERSO direktori Andres Siitani avalik kiri kultuuriminister Laine Jänesele.
See tuli ministeeriumile tõtt-öelda üllatusena, sest veel täna hommikul kohtus kantsler Siim Sukles Andres Siitaniga. Siis ei maininud viimane poole sõnagagi, et plaanib mõni tund hiljem välja tulla pika avaliku kirjaga, mis sisaldab etteheiteid ministrile. Ilmselt otsustas Siitan, et esimesena rünnates ei tule ehk avalikuks jututeemaks need tehtud juhtimisvead, mida ta ministeeriumis olles ise tunnistas ning mille tõttu ongi ERSO 2010.a. eelarves kujunemas oluline puudujääk. Ning ministeeriumil pole praegu kuskilt võtta lisaraha ei ERSO ega ühegi teise riigiasutuse 2010.a. eelarveprobleemide lahendamiseks.
Kuna probleem on tõsine, arutasime kohtumisel ka kõige ebameeldivamaid variante. Nende seas küsisin Andres Siitanilt, millise kokkuhoiu võiks anda koondamised - et ka selle rahaline külg oleks läbi arvutatud. Tema arvutuste põhjal: kui igast pillirühmast koondada 1 inimene (seega kokku 13 inimest), vabaneks 2010.a. lõpuni esmalt veidi üle 400 000 krooni, millest aga üle 200 000 tuleks maha arvestada koondamistasudena. Jääb 200 000 krooni - mille põhjal me kohe üksmeelselt leidsime, et koondamised on ERSO eelarveprobleemide lahendamiseks välistatud. Rahalist kokkuhoidu sellest oluliselt ei tekiks, mis aga esmatähtis - orkestri sisekliima oleks täiesti rikutud, kannataks kvaliteet. ERSO ei oleks enam see ERSO, mida tahaksime näha ja kuulda. Niisiis, orkestri koosseisu vähendamine on välistatud.
Võib ju tunduda üllatav, et Siitani sugusel juba kümmekond aastat ERSOt administreerinud juhil need probleemid just nüüd tekkisid. Ilmselt on siin seletus selles, et käesoleva aasta I poolaastal olid RAM ja Hortus Musicus ERSO kui riigiasutuse koosseisus, mis asutuse juhil tekitas arusaama, justkui raha oleks tegevuseks kõvasti käes. Kui aga RAM ja Hortus Musicus said taas Eesti Kontserdi struktuuriüksusteks, hakkas selguma tegelik olukord. Siinjuures rõhutan, et kahe tippkollektiivi ühest asutusest teise liikumise kulud said täpselt arvestatud ja kaetud, nii et kummalegi asjaomasele asutusele see rahalisi probleeme ei tekitanud. Ning erinevalt 2009. aastast ei ole ei ERSO ega teiste muusika valdkonna riigiasutuste eelarvet kordagi kärbitud.
Kahetsusväärne on selliselt kujunenud pingeline olukord mitmeti. Esiteks seepärast, et viib tähelepanu eemale sellelt põhiliselt - faktilt, et maestro Neeme Järvi on alustanud tööd ERSO uue peadirigendina. Juba neljapäeval-reedel näeme selle koostöö esimest tulemust ERSO hooaja avakontserdi näol. Teiseks - ministeerium on esitanud 2011.a. eelarve menetlemise protsessi lisataotlusena ka ettepaneku ERSO töötasufondi suurendamiseks. Kuidas aga on ministril võimalik orkestrantide huvide eest eelarvevaidlustes veenvalt seista, kui nende direktor tahab hoopis ministriga tüli norida?
Püüame siiski ministeeriumist jätkata suhtlemist ja lahenduste otsimist ERSOga koostöös. Ei ole õige, kui selliste tülide pärast jäävad kannatajaks orkestrandid või laiemalt muusikaelu kvaliteet.
Aga lugege ise:
- Kultuuriministeeriumi kommentaar Andres Siitani avalikule pöördumisele;
- Refereerivad uudised ERR portaalis, Delfis, Postimehes, AK Kultuuriuudistes 07.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSO on väga hea orkester, kuid palgaraha napib (ERR), AK Kultuuriuudised 06.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSOga seob mind keemia, mis võib tuua suuri tulemusi (Delfi, TV 3)
- Jänes ajab ERSO pankrotti (EPL), Aidi Valliku blogi, Tarandi artikkel Sirbis,
- Ansip: ERSO reformiplaani taga olid Siitan ja Kaljuste, mitte ministeerium (EPL), Postimees, Kuku-raadio
- Jänes: Siitan üritas lisarahaga lappida ERSO eelarve puudujääke (Postimees),
- Minister Jänest arvustanud orkestrijuht ei välista, et saab kättemaksuks kinga (Õhtuleht),
- Sirje Endre: ma ei saanud enam aru, mida Neeme Järvi tahab (Delfi),
- ERSO töötajad: ministeerium peab täitma Järvile antud lubaduse (Postimees),
- Aivar Mäe: Siitan on teinud juhtimisvigu (EPL),
- Paavo Nõgene: ERSO võiks viia Eesti Kontserdi alla (Delfi),
- Anneli Unt: Filharmooniline reform peatati muusikute vastuseisu tõttu (Postimees),
- Jüri Leiten ja Andres Siitan (Kuku raadio saates "Nädala tegija"),
- Klassikaraadio Helikaja 11.09.2010: Andres Siitan, Eero Raun (ERR),
- Miinusemees (Postimees)
- Neeme Järvi ETV saates "Kahekõne" 16.09.2010
- ERSO peadirigent Neeme Järvi töötab töölepinguta (Delfi)
See tuli ministeeriumile tõtt-öelda üllatusena, sest veel täna hommikul kohtus kantsler Siim Sukles Andres Siitaniga. Siis ei maininud viimane poole sõnagagi, et plaanib mõni tund hiljem välja tulla pika avaliku kirjaga, mis sisaldab etteheiteid ministrile. Ilmselt otsustas Siitan, et esimesena rünnates ei tule ehk avalikuks jututeemaks need tehtud juhtimisvead, mida ta ministeeriumis olles ise tunnistas ning mille tõttu ongi ERSO 2010.a. eelarves kujunemas oluline puudujääk. Ning ministeeriumil pole praegu kuskilt võtta lisaraha ei ERSO ega ühegi teise riigiasutuse 2010.a. eelarveprobleemide lahendamiseks.
Kuna probleem on tõsine, arutasime kohtumisel ka kõige ebameeldivamaid variante. Nende seas küsisin Andres Siitanilt, millise kokkuhoiu võiks anda koondamised - et ka selle rahaline külg oleks läbi arvutatud. Tema arvutuste põhjal: kui igast pillirühmast koondada 1 inimene (seega kokku 13 inimest), vabaneks 2010.a. lõpuni esmalt veidi üle 400 000 krooni, millest aga üle 200 000 tuleks maha arvestada koondamistasudena. Jääb 200 000 krooni - mille põhjal me kohe üksmeelselt leidsime, et koondamised on ERSO eelarveprobleemide lahendamiseks välistatud. Rahalist kokkuhoidu sellest oluliselt ei tekiks, mis aga esmatähtis - orkestri sisekliima oleks täiesti rikutud, kannataks kvaliteet. ERSO ei oleks enam see ERSO, mida tahaksime näha ja kuulda. Niisiis, orkestri koosseisu vähendamine on välistatud.
Võib ju tunduda üllatav, et Siitani sugusel juba kümmekond aastat ERSOt administreerinud juhil need probleemid just nüüd tekkisid. Ilmselt on siin seletus selles, et käesoleva aasta I poolaastal olid RAM ja Hortus Musicus ERSO kui riigiasutuse koosseisus, mis asutuse juhil tekitas arusaama, justkui raha oleks tegevuseks kõvasti käes. Kui aga RAM ja Hortus Musicus said taas Eesti Kontserdi struktuuriüksusteks, hakkas selguma tegelik olukord. Siinjuures rõhutan, et kahe tippkollektiivi ühest asutusest teise liikumise kulud said täpselt arvestatud ja kaetud, nii et kummalegi asjaomasele asutusele see rahalisi probleeme ei tekitanud. Ning erinevalt 2009. aastast ei ole ei ERSO ega teiste muusika valdkonna riigiasutuste eelarvet kordagi kärbitud.
Kahetsusväärne on selliselt kujunenud pingeline olukord mitmeti. Esiteks seepärast, et viib tähelepanu eemale sellelt põhiliselt - faktilt, et maestro Neeme Järvi on alustanud tööd ERSO uue peadirigendina. Juba neljapäeval-reedel näeme selle koostöö esimest tulemust ERSO hooaja avakontserdi näol. Teiseks - ministeerium on esitanud 2011.a. eelarve menetlemise protsessi lisataotlusena ka ettepaneku ERSO töötasufondi suurendamiseks. Kuidas aga on ministril võimalik orkestrantide huvide eest eelarvevaidlustes veenvalt seista, kui nende direktor tahab hoopis ministriga tüli norida?
Püüame siiski ministeeriumist jätkata suhtlemist ja lahenduste otsimist ERSOga koostöös. Ei ole õige, kui selliste tülide pärast jäävad kannatajaks orkestrandid või laiemalt muusikaelu kvaliteet.
Aga lugege ise:
- Kultuuriministeeriumi kommentaar Andres Siitani avalikule pöördumisele;
- Refereerivad uudised ERR portaalis, Delfis, Postimehes, AK Kultuuriuudistes 07.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSO on väga hea orkester, kuid palgaraha napib (ERR), AK Kultuuriuudised 06.09
- 06.09: Neeme Järvi: ERSOga seob mind keemia, mis võib tuua suuri tulemusi (Delfi, TV 3)
- Jänes ajab ERSO pankrotti (EPL), Aidi Valliku blogi, Tarandi artikkel Sirbis,
- Ansip: ERSO reformiplaani taga olid Siitan ja Kaljuste, mitte ministeerium (EPL), Postimees, Kuku-raadio
- Jänes: Siitan üritas lisarahaga lappida ERSO eelarve puudujääke (Postimees),
- Minister Jänest arvustanud orkestrijuht ei välista, et saab kättemaksuks kinga (Õhtuleht),
- Sirje Endre: ma ei saanud enam aru, mida Neeme Järvi tahab (Delfi),
- ERSO töötajad: ministeerium peab täitma Järvile antud lubaduse (Postimees),
- Aivar Mäe: Siitan on teinud juhtimisvigu (EPL),
- Paavo Nõgene: ERSO võiks viia Eesti Kontserdi alla (Delfi),
- Anneli Unt: Filharmooniline reform peatati muusikute vastuseisu tõttu (Postimees),
- Jüri Leiten ja Andres Siitan (Kuku raadio saates "Nädala tegija"),
- Klassikaraadio Helikaja 11.09.2010: Andres Siitan, Eero Raun (ERR),
- Miinusemees (Postimees)
- Neeme Järvi ETV saates "Kahekõne" 16.09.2010
- ERSO peadirigent Neeme Järvi töötab töölepinguta (Delfi)
Subscribe to:
Posts (Atom)
