2009: hetki muusikaelus

Eesti levimuusikud on mõnikord olnud kadedad süvamuusikute peale, kuna nende huvisid kaitseb ja rahalisi toetusi taotleb sedavõrd mitu esindusorganisatsiooni - ning on asunud nüüd ka ise organiseeruma.

Eesti süvamuusikud on mõnikord olnud kadedad levimuusikute peale, kuna neile jagub kergemini laiade publikumasside, eelkõige aga meedia tähelepanu (vt kasvõi muusika-aasta ülevaatelugusid Postimehes või Delfi.ee-s). Eks siin on põhjuseks seegi, et süvamuusikat ei anna eriti painutada mõõdetavaks. Ütleb ju ka pianist Martti Raide, et muusikuid motiveeriv jõud pole rahasse konverteeritav (intervjuu Õpetajate Lehes 18.12.2009). Tüüpiline on seegi, et selle intervjuu refereering muidu nii lobisemishimulises Delfi.ee-s pole seni pälvinud ühtegi kommentaari. Ent süvamuusikudki on leidnud enda ja oma kunsti atraktiivsemaks tegemise nippe, katsetanud tähelepanu võitmise nimel interdistsiplinaarsuse ja crossover'iga.

Midagi pole teha, tähelepanu ongi tänapäevase pealiskaudse ja meediakeskse maailma suurim defitsiit. Selleks, et veidigi kergendada ajakirjanike tööd kokkuvõtlike lugude tegemisel, pakun omalt poolt välja mõned (kuigi kaugeltki mitte kõik) momendid, mis Eesti muusika-aastast 2009 meelde jäid. Ikka selleks, et sünniks rohkemgi häid artikleid kui Kristel Kossari ülevaatelugu Postimehes 30.12.2009.

• Laulu- ja tantsupidu näitas ilmekalt, et peale on kasvanud uus põlvkond laulmise- ja tantsimisehuvilisi noori, kelle jaoks see pidu on saanud identiteedi oluliseks osaks ja sisemiseks sunniks.
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sai 90. Aprillist oktoobrini toimus mitmeid kontserte, meistrikursusi ja muid projekte, teoks said avatud uste päev „Helisev maja“, ABAMi rektorite konverents, EMTA Sügisfestival, vilistlasõhtu, mitu raadiosaadet jt ettevõtmised.
• Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (03.10) ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool (12.12) said ka 90.
• Tallinna Kammerorkestri juhtum – ühe tippkollektiivi kestmise probleemid tõi ajakirjandus välja seninägematu intensiivsusega. Arvamusartikli või pöördumise avaldasid Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja paljud muusikainstitutsioonid (EMN, EHL; EIL, TMKK jt). Juhtum lõppes plaanitud konkursi ja orkestri uuesti formeerimisega ning Tallinna Filharmoonia direktori Jüri Leiteni uuesti ametisse valimisega.
• Eestist kaob üks kutseline puhkpilliorkester. Alates 01.01.2010 koos Politsei- ja Piirivalveameti ühinemisega ühendatakse nende orkestrid, töö kaotab ca 26 orkestranti. Tore uudis Tartust, et Lauri Sirbi juhatamisel on kokku tulnud Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, seda sõnumit paraku ei tasakaalusta.
• ERSO ringreis USA-s märtsis 2009 New Yorgist Florida ja Californiani.
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori aktiivne aasta: turneed ja kontserdid Hong-Kongis ja Koreas, Itaalias ja Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Šveitsis ja Soomes. Eesti heliloojate koorilooming kõlas EFK ettekandes üheksas välisriigis.
• Erkki-Sven Tüür muutus lõplikult elavaks klassikuks :-) sai 50 aastat vanaks, kogus rohkelt tunnustust oma 7. sümfoonia esiettekannetega nii maailmas kui Eestis, pälvis Aasta Kodaniku tiitli, tegi kõlava lõppakordiga etteaste 30-aastaseks saanud ansambliga „In Spe“.
• Ivari Ilja sai 50, esines soolokontserdil ERSOga ning Dmitri Hvorostovski klaverisaatjana.
• Eri Klas sai 70, dirigeeris sel puhul vabaõhukontserti (07.06.2009) Raekoja platsil
• Kuno Areng sai 80 ja juhtis oma juubelikontserti kadestamisväärse energiaga.
• Õnnestunud festivalid: Eesti Muusika Päevad 2009 (ja palju esietekandeid!), NYYD (ja Heiner Goebbelsi "Eraritjaritjaka"), Orient, Jazzkaar, koorifestival „Tallinn 2009“, Birgitta, Tallinna XXIII orelifestival, Barokkfestival, Suure-Jaani festival, XV Kuressaare kammermuusika päevad, Oistrahhi festival Pärnus, Nargen Festival, Viljandi folk, ECMi festival „Täiuslik vaikus“, Saaremaa Ooperipäevad.
• Tipptasemel külalised: Londoni sümfooniaorkester Valeri Gergijeviga, Frankfurdi Raadio sümfooniaorkester Paavo Järviga jt. Nojah, ilmselt kulub siia ritta ka Madonna.
• Tallinn Music Week toimus esmakordselt, tõi Eestisse uue nn showcase-formaadi, tekitas värskeid mõtted Eesti muusika ekspordi teemal ja algatas uue hooga Eesti pop/rock-muusikute organiseerumise.
• Esietendused Rahvusooperis: G. Verdi ooper „Maskiball“ (13.02), W. A. Mozarti ooper „Cosi fan tutte“ (17.10.2009), ballett „Kolm musketäri“ (23.04).
• Juhivahetused kui muutuste eelmäng: ERSO eelleping Neeme Järviga. Paul Himma siirdus juhtima Vene Teatrit, Aivar Mäe Rahvusooper Estoniat, Marko Lõhmus „Eesti Kontserti“.
• Ernesaksa maja valmimine (Oru tn 10) ja RAMi 65. aastapäev.
• Muusikapäeval 01.10.2009 jagasid preemiaid Kultuurkapital ja Eesti Muusika Nõukogu.
• EMTA valmistas ette projekti „Estonian Sound Recording 1939“ tulemuste publitseerimise. 300-leheküljelist raamatut koos 12 CD-ga esitletakse EMTA-s 15.01.2010.
• Eesti muusika esiettekanded 2009

Hubast aastalõppu ja tähelepanust tulvil uut 2010. aastat kõigile muusikasõpradele!

EASi toetustest

Aeg-ajalt tasub kultuurikorraldajail kiigata veebilehele, kus EAS tutvustab oma programme ja toetusi. Ja mõelda, kas mõne taotlusvooru eesmärgid ühilduvad enda soovide ja huvidega. Selles kontekstis on juba juttu olnud Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise programmist, kust loodetavasti tuleb lisaraha ka muusika valdkonda.

Ent tähelepanuta ei peaks jääma ka väga lühikeseks perioodiks, 21.12.2009 - 04.01.2010 avatud toetusmeetmed rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks ning nende turundustegevusteks välisriikides.

Ja kui seoses FIE-de ümberregistreerimise või muude asjaoludega keegi muusikuist otsustab registreerida uue äriühingu, tasub uurida alustavatele ettevõtetele suunatud toetustega.

Kauneid jõule kõigile kaasteelistele!

Kultuuri institutsionaliseerumisest

"TeMuKi 12/2009" kaante vahel ilmus artikkel "Institutsioonid klassikalises muusikas - kellele, milleks ja kui palju", autoriks Tui Hirv. Sümpaatsed on nii autor ise kui tema idee sellisel teemal artikkel kirjutada. Kindlasti on selliseid arutelusid vaja, et kultuuri korralduslik pool püsiks tõhusa ja ajakohasena. Allpool lisan paar kommentaari väitluse arendamiseks.

Tui väidab, et "millegipärast tundub muusikaelu koordineerimisel (riiklike) institutsioonide reguleeriv osa olevat teiste kunstiliikidega võrreldes suurem". Järgnevalt toob ta paralleele Kulka erinevate sihtkapitalide praktika vahel ning tutvustab Islandi kogemust seoses sealse Muusikaekspordiga (IMX). Autor jõuab väiteni "mõttekam oleks koordineerida kunstielu stabiilselt, aga projektipõhiselt. Sel juhul ei ole kõik kultuuriasutused riigi või linna otseses alluvuses, vaid iseseisvad organisatsioonid."

Üldiselt olen mitme Tui väitega nõus. Meil on tõesti väga hea helikunst, võrdlemisi korralik muusikahariduse süsteem ja missioonitundelised muusikud. Kui võrrelda näiteks levi- ja süvamuusikat Eestis, on viimane tõesti tugevalt institutsionaliseerunud (mis on samas olnud paratamatu projektidele täiendava rahastuse saamiseks). Jah, elementaarse äraelamise probleemid (mitte ainult kammerlauljatel, vaid paljudel teistelgi), nagu ka kultuuri rahastamise probleemid on eriti praegu, masu ajal, kahetsusväärselt tõsised. Küsimus on, kui palju saab seda kõike muuta sedapalju lühikese aja jooksul, et muutused oleks kõigile asjaosalistele selgelt tajutavad.

Tui kirjutab: "Sõna "Projektipõhine" peale ei ole vaja tingimata risti ette lüüa, see eeldab lihtsalt teistsugust sotsiaalset võrgustikku kui meie (loome)inimestele praegu kättesaadav. Et see ei tekitaks senisest veel suuremat turvatunde puudumist, tuleks alustuseks anda loomeliitude liikmetele võimalus taotleda vabastust sotsiaalmaksust, kui nende keskmine netosissetulek FIEna pärast tegevus- ja eluasemekulude ning vastava sotsiaalmaksu mahaarvamist jääks alla riiklikult sätestatud elatusmiinimumi."

Minu vastus: viidatud probleemid on tõsised ja käsitlemist vajavad. Meeleldi näeksin selle sotsiaalmaksust vabastamise idee läbivaidlemist poliitikute poolt - kasvõi selleks, et koondada rohkem tähelepanu muusikute muredele. Olen kahe käega selle poolt, et loomeliidud - ning eraldi võetuna Eesti Interpreetide Liit - oleks senisest tugevamad. Püüan kultuuriametnikuna sellele kaasa aidata.

On aga paar väga tõsist "aga". Esiteks, igasugune sotsiaalne võrgustik kujuneb eeskätt selle sees olijate mõjul, väljastpoolt "antuna" ei hakkaks see toimimagi. Kui loomeliitude liikmed tahavad endale teatud erisusi, ei teki need iial teisiti kui esmalt ise nende eest võideldes. Ning muidugi rakendub siin nõiaring - loojad peavad muretsema esmalt iseenda hakkamasaamise ja loomingu leviku eest, mistõttu üldisemaks ühiskondlikuks tööks enam sageli aega ega jaksu ei jätku.

Teiseks, muusikud ei kogune kergelt arstide ja õpetajate kõrvale paremaid palgatingimusi nõudma. Nii sellepärast, et nad on sageli loomult meedikutest ja pedagoogidest individualistlikumad, kuigi laulavad kooris või mängivad orkestris. Kui seepärast, et äraelamise üle kurtmine on muusikuile tihti olemuslikult vastuvõetamatu, sest tähendab enda ja publiku vahelise distantsi kaotamist, "poodiumilt" või "pjedestaalilt" allatulemist. Iga artist tahab ju olla ühelt poolt publikule mõistetav, ent samas veidi ka "kättesaamatu", igapäevaelu tasandilt kõrgemal.

Kolmandaks: ilma institutsioonideta ei saa nagunii. Kui loomeliidud muutuks tugevamaks, tähendaks see muuhulgas teatud otsustusprotsesside ülekandumist nendesse ja koos sellega taas bürokraatia kasvu. Eriti juhul, kui mängu tuleksid teatud maksusoodustused, oleks see vältimatu. Pealegi kinnitab Eesti kultuurielu (juba kahe maailmasõja vahelisest perioodist, rääkimata hilisemast ajast) ikka ja jälle: kui on olemas võimas idee ja sellel ka tugevad vedajad, toimub kas teadlikult või alateadlikult ikkagi arenemine institutsionaliseerumise suunas.

Sageli peavad hoopis rahajagamise skeeme välja töötavad ja rahataotluste üle otsustavad ametnikud tegema valiku ja hoidma kultuurikorraldajate ettevõtmisi projektipõhistena. Korraldaja poolt on ikkagi harjumuspärane skeem jõulise ideega turule tulles: leida sellele piisavalt publikut ja mõjukaid toetajaid, et see institutsionaliseeruks - ning seejärel saavutada eraldi rida riigieelarves või ka lausa täielik riiklik staatus. Kas see on probleem, mida tuleb taunida? Kaugeltki mitte, selline ongi sageli inimeste loomus ja sellest lähtuv asjade arenguloogika.

Siiras tänu Tuile väitlemist võimaldava artikli eest ning õnnitlused magistrikraadi puhul. Olen aeg-ajalt öelnud, et Eesti riik ja rahvas on küll väikesed, ent kultuur on suur. See tekitab küll alatasa probleeme kultuuri rahastamisel, ent alternatiivi selle kohustuse täitmisele ei ole. Sest nimelt omakultuuri toel on Eesti riik saanud kaks korda iseseisvaks ja seepärast on ka meie põhiseaduse preambulas see viide eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade.

Võitlus selle eest, et kultuur pälviks ühiskonnas võimalikult palju tähelepanu ja erineval kombel (ka materiaalset) stimuleerimist, on kultuuriministeeriumi ametnikel ja kõigil kultuuriprojektideks raha taotlejail ikkagi ühine - mis sest, et nende rollid on kuigipalju erinevad.

Eesti Rahvuskultuuri Fondist

Õiglane oleks, kui avalikkuse tänulikku tähelepanu jaguks teiste kultuuri rahastusallikate kõrval rohkem ka Eesti Rahvuskultuuri Fondile. Seda enam, et fondi nõukogu esimees maestro Eri Klas, aga ka teised nõukogu liikmed (muusikutest Erkki-Sven Tüür ja Toomas Velmet) on aastate jooksul palju vaeva näinud fondi raha-allikate täiendamisel.

Seni viimasel 20. jagamisel pälvisid fondi toetuse taas päris palju muusikuid, neist kaalukaimal moel ERKF tänuauhinnaga koorijuht Kuno Areng. Kokku suudeti rahuldada 549 taotlusest 227, et toetada perioodil 1.07.2009 – 30.06.2010 Eesti kultuuri ja haridust 2 357 596 krooniga.
15.02.2010-ks oodatakse noorte muusikute taotlusi Helju Taugi fondi stipendiumidele.
Järgmise, 21. jagamise taotluste vastuvõtt toimub 01.09.-15.10.2010.

Aitäh ERKF-ile senise tõhusa tegevuse eest ning jõudu ka edaspidiseks!

Soome teatri- ja orkestriseadus

Suhtlemisel Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsevate etendusasutustega (muusika valdkonnas on nendeks Eesti Kontsert, ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor) on mõnikord olnud teemaks nende tööd reglementeeriva Etendusasutuste seaduse võimalik muutmine ühe või teise alateema täpsustamiseks. Muidugi on seejuures huvitav kiigata üle lahe, kuidas soomlased on sarnast teemat seadusandlikult reguleerinud. Tuleb tõdeda, et üsna üldisel moel (ja huvitav on ka, et paari asutust eraldi nimetades). Mis tähendab, et täpsemalt sätitakse tegevust täitevvõimu-siseste regulatsioonide ja kindlasti ka heade tavade raames.

Järgnevalt ongi toodud Soome Vabariigi Teatri- ja orkestriseadus (originaalis: Teatteri- ja orkesterilaki) mitteametlikus eestikeelses tõlkes.

Teatri- ja orkestriseadus 3.8.1992/730

Parlamendi otsuse järgi sätestatakse:

1 PEATÜKK
Eesmärgid ja riigi osalus (23.11.2007/1066)

1 § (21.8.1998/642)
Teatritele ja orkestritele arvestatakse riiklikku toetust tegevuskuludeks selle järgi, kuidas haridus- ja kultuuritegevuse rahastamise seaduses (635/1998) ja selles seaduses on sätestatud.

1 a § (23.11.2007/1066)
Teatritele ja orkestritele arvestatava riikliku toetuse eesmärk on kunstilistel alustel toota teatri ja orkestriteenuseid ning soodustada nende piirkondlikku kättesaadavust ja ka kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele.

2 § (23.11.2007/1066)
Riikliku toetuse saamise eelduseks on, et:
1) teatri või orkestri omanik on vald või valla asutus või ka eraühing või fond, mille põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub teatri- või orkestritegevuse harrastamine või ka teatri või orkestri haldamine;
2) teater või orkester harrastab pidevat ja professionaalset etendustegevust;
3) teatril või orkestril on vähemalt üks põhikohaga töötaja ja kunstilise tegevuse eest vastutav töötaja, kellel on vastav haridus või piisavalt kogemusi vastaval alal;
4) teatri või orkestri tegevusele on majanduslikud eeldused, aga teatrit või orkestrit ei peeta siiski majandusliku kasumi saamiseks;
5) teatril või orkestril on tegevus- ja majandusplaan;
6) teatri või orkestri teenuste pakkumine on vajalik.

3 §
Teatrid ja orkestrid, kellele määratakse riiklik toetus on:
1) Riigi eelarve piires haridusministeeriumi poolt heakskiidetud riiklikku abi saavad teatrid ja orkestrid; aga ka
2) Svenska Teatern i Helsingfors (Helsingi Rootsi Teater) ja Tampereen Työväen Teatteri (Tampere Töörahva Teater).

4 §
Haridusministeerium otsustab riigi eelarve piires teatri ja orkestri riikliku abi arvutuslikult võttes aluseks isikute tööaastate määra.

5 § (18.12.1995/1460)
Vaatamata sellele, kuidas haridus- ja kulttuuritegevuse rahastusseaduses sätestatakse tegevuskuludeks määratava riikliku abi kohta on Svenska Teatern i Helsingfors -nimelise teatri ja Tampereen Työväenteatteri riikliku abi protsent 60.

2 PEATÜKK
Riiklikud toetused

6 §
Riigi abi saava teatri ja orkestri asutamiseks võib määrata riiklikku toetust riigi eelarves oleva sihteraldise piires nii, kuidas haridus- ja kultuuritegevuse rahastamise kohta käivas seaduses sätestatakse.

6 a § (16.12.1994/1277)
Haridusministeerium võib määrata Soome Rahvusteatrile riigi eelarve piires riiklikku abi tegevuskulutusteks ja asutamiseks.
Haridusministeerium võib riigi eelarve piires otsustada, et riiklikult või regionaalselt olulistele teatritele ja orkestritele määratakse lisa riiklikku toetust.
Haridusministeerium võib riigi eelarve piires määrata riiklikku toetust teatrite ja orkestrite arendamiseks. (22.12.2005/1075)

3 PEATÜKK
Erinevaid sätteid

7 §
Täpsemaid sätteid selle seaduse täitmise kohta antakse vajadusel määrusega.

8 §
Selles seaduses mainitud riiklikuks abiks ja toetusteks võib kasutada kihlvedude ja lotovõitude võidusummasid.

4 PEATÜKK
Kehtima hakkamine

9 §
See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1993.
Enne selle seaduse kehtima hakkamist võib alustada tegevusi, mis eeldavad seaduse täideviimist.

HE 215/91, HaVM 6/92, SuVM 3/92

Muutmissätete jõustumine ja kooskõlastamine:
16.12.1994/1277: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1995.
HE 215/94, SiVM 21/94
18.12.1995/1460: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1996.
Enne selle seaduse kehtima hakkamist võib alustada tegevusi, mis eeldavad seaduse täideviimist.
HE 110/95, HaVM 8/95, EV 133/95
21.8.1998/642: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 1999.
HE 57/1998, SiVM 4/1998, EV 80/1998
22.12.2005/1075: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2006.
Enne selle seaduse kehtima hakkamist võib alustada tegevusi, mis eeldavad seaduse täideviimist.
HE 88/2005, HaVM 24/2005, EV 191/2005
23.11.2007/1066: See seadus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2008.
Selle seaduse kehtima hakkamisel peab riiklikku abi saav teater ja orkester täitma 2 § järgsed riikliku abi saamise tingimused 2009. aasta algusest, et ikka edasi riiklikku abi saada.
HE 45/2007, SiVM 4/2007, EV 46/2007

ERSO + RAM + Hortus Musicus

11.12.2009 ilmus Riigi Teataja Lisas nr 90 (p. 1315) Kultuuriministri 25. novembri 2009. a määrus nr 10 "Kultuuriministri määruste muutmine". Sellega muutis minister Laine Jänes Eesti Kontserdi ja ERSO põhimäärust. 1. jaanuarist 2010 on RAM ja Hortus mitte enam Eesti Kontserdi, vaid ERSO koosseisus. Lisaks muudeti mõnevõrra Eesti Kontserdi ja loomenõukogu koosseisu.

Minister muutis põhimääruseid, lähtudes Eesti Kontserdi ja ERSO vastavatest ettepanekutest. RAMi ja Hortuse töötajatele on nüüdseks antud teated üleviimisest uue tööandja juurde, kusjuures staaziarvestus, töötasu ja muud töötingimused sellest ei muutu. Loomulikult peavad säilima mõlema kollektiivi aastakümnete jooksul publikule omaseks saanud kaubamärgid ning loominguline autonoomia oma repertuaari ja hooajakava planeerimisel - samamoodi, nagu need olid senini "Eesti Kontserdi" allüksustena.

See on hetkel esimene otsus selle nimel, et luua edaspidi filharmooniline ühendasutus. Täiesti uut riigiasutust muidugi ei teki. Asutuse nimeks on seni pakutud kaks varianti: "Eesti Filharmoonia" ja "Hortus Musicus". Oma plussid ja miinused mõlemal. Muidugi oleks hea, kui muudatustega seonduv toimuks võimalikult ruttu. Ent siiski on vajalik teatav üleminekuperiood, sest eelarveaasta ja kunstiline hooaeg ei kattu. Vaja on ka mitmeid täiendavaid otsuseid, millest mõned on tehnilist laadi, mõned aga tuleb enne osapooltega läbi arutada.

Minult on küsitud argumente, miks selline ühendasutus vajalik on? Toon siinkohal mõned.
- Eesti Kontserdile annab see võimaluse keskenduda oma põhitegevusele, milleks on saalide haldamine (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi, peagi ka Peterburi) ning kontsertide korraldamine.
- ERSO jt loomingulised kollektiivid koonduvad ühisesse asutusse kunstilise, logistilise jms sünergia nimel. RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga. Tugevneda saavad meie tippkollektiivide rahvusvaheline kõlapind ja omavaheline koostöö. Seeläbi saab ka ellu kutsuda kauaigatsetud oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal ja Slovakkias, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra & Boston Pops jt.

Andres Siitan Oratooriumikoorist

Postimehe paberväljaandes ilmus 10.12.2009 Valner Valme kirjatükk pealkirjaga "Andres Siitan: uut segakoori ei tasu karta". Kuna seda veebiväljaandes pole, olgu see artikkel kättesaadavuse nimel järgnevalt ära toodud. Mis muidugi ei tähenda, nagu nõustuksin tingimata kõigi käsitletud seisukohtadega.

Palju kära, sealhulgas negatiivset, on koorimuusikaringkonnis tekitanud ERSO plaan luua võimas segakoor, mis hakkaks esitama oratooriume. See peaks ju ometi olema positiivne sündmus, sest seni telliti oratooriumideks koor lõunanaabritelt.
Koori idee pärineb Neeme Järvilt, kes järgmise aasta septembris asub ERSO peadirigendiks. Koorile on vastu seisnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori juht Anneli Unt, kes on öelnud, et olukorras, kus muusikakollektiividelt raha vähemaks võetakse, ei tohiks hakata looma uut institutsiooni. Seni pole koori kohta ühtki fakti. Kas see üldse tuleb?

ERSO direktor Andres Siitan, oratooriumikoor - kas ja millal?
Töö alguseks on arvestatud september 2010. Aga see sõltub hirmus paljudest asjaoludest. Kaasa arvatud materiaalsed. Täna on riigikogus eelarve kolmas lugemine ja sellest sõltub tohutult, millised võimalused saavad olema. Halvimal juhul läheb väga keeruliseks, kui on ainult kärped.

Kas koori teke võtaks teistelt kooridelt raha vähemaks?
Absoluutselt mitte! Sedarõhutas ka kultuuriminister.

Huvitav, miks nad siis vastu on? Mõni koorijuht näiteks.
Kuna segakoor ei vähendaks teiste kooride võimalusi, siis ma tõepoolest ei tea.

Aga aimate?
Filharmoonia kammerkoor võib näha ohtu, et nende kunstiline juhtimine muutub vähem tähtsaks, et nad jäävad oratooriumikoori varju. Vastuseis on mulle arusaamatu, sest on isegi kokku lepitud projektid kammerkooriga, mida juhataks nende juht Daniel Reuss. Kammerkoor on liiga hea selleks, et nad üldse midagi pelgama peaks ning seda arusaamatum tundub mulle vastasseis. Samas loodan, et see pole lihtlabane kemplemine raha pärast.

Hirm uue ees on ikka. Kes laulaks uues kooris?
Praegune projekt näeb ette, et oratooriumikoor moodustatakse projektide põhjal, ja mõnel puhul on kõige otstarbekam moodustada koor filharmoonia kammerkoori baasil, palgates juurde lisalauljaid, mõne projekti puhul koostaks koori RAMi baasil, palgates juurde naislauljaid.

Kust raha tuleb?
Kõigi asutuste eelarveid kärbitakse, aga kui mingis osas kärbe on natuke väiksem, annab see meile lisavõimalused luua uus struktuur.

Kas Latvija koori kutsumine käib natuke au pihta ka, peab ikka endal olema?
Ma ei ütleks, et käib, kui, siis natuke. Latvija koor on väga hea koor, aga, jah, miks peaksime end ehtima võõraste sulgedega. Pealegi, alati ei õnnestu graafikuid ühitada. Korralikul riigil peaks endal olema oratooriumikoor.

Jüri Leiten taas ametis

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kinnitati 09.12.2009 Tallinna Filharmoonia direktori ametisse taas Jüri Leiten - Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7 ja Tallinna põhimääruse § 52 lg 9 alusel ning kooskõlas etendusasutuse seaduse § 6 lg-ga 1 ja Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 määrusega nr 76 „Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ ning tulenevalt linnapea ettepanekust.

Senine Jüri Leiteniga viieks aastaks sõlmitud tähtajaline tööleping lõpeb 21. detsembril 2009.
Kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 määrusega nr 76 „Etendusasutuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimused ja kord“ korraldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Tallinna Filharmoonia direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja 8. oktoobri 2009 käskkirjaga nr 1-14/113 moodustati konkursikomisjon Tallinna Filharmoonia direktori valimiseks. Konkursil osales neli kandidaati, kellega komisjon viis läbi vestlusvoorud. Hääletustulemuste põhjal otsustas komisjon 25. novembril 2009 tunnistada Jüri Leiten Tallinna Filharmoonia direktori ametikohale valituks.
Tallinna Filharmoonia põhimääruse § 5 lõike 2 alusel sõlmib direktoriga linnavalitsuse korralduse alusel töölepingu Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja.

Soovin Jüri Leitenile edu oma meeskonna kiirel formeerimisel, seniste kokkulepete jätkamisel ja uute säravate ideede elluviimisel. Kultuuriministeerium on valmis jätkuvaks tihedaks koostööks Tallinna Filharmooniaga.

Riigieelarve 2010 vastu võetud

Riigikogu võttis 09.12.2009 kolmandal lugemisel 55 poolthäälega vastu 2010. a. riigieelarve. Selle kogutuludeks on planeeritud 84,53 miljardit ja kulude mahuks 89,73 miljardit krooni.

Statistikaameti andmeil oli SKP kahanemine 2009. aastal esimese kolme kvartali lõikes järjest (võrreldes aastatagusega) 15,0 ja 16,1 ja 15,6%. Riigieelarve aluseks oli SKP reaalkasvu prognoos järgmiselt: 2009: -14,5%, 2010: -2,0%, 2011: +1,5%; 2012: +3%. Valitsussektori lõpptarbimiskulutustena nägi Rahandusministeerium nii 2009. kui 2010. aastal ette -5,8%.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kuludeks ette nähtud 2,3 miljardit krooni - mullusega võrreldes -4,48%. Mõned konkreetsemad kuluartiklid muusikavaldkonnas: eraldised linnaorkestritele (Narva ja Pärnu) 491 400 krooni (muutus mullusega võrreldes -9%), Rahvusooperile Estonia 102 610 448 kr (-7,76%), Kultuurkapitalile 244 500 000 kr (-11,45%), kultuuri- ja spordiprojektidele hasartmängumaksu laekumisest 28 947 600 kr (-21,82%).

Muusikavaldkonda on kavandatud toetusi kokku 6 364 530 krooni ulatuses (muutus -10%). 2008.a. oli algselt planeeritud toetusi 7 655 500 krooni, ent peale lisaeelarveid jäi sellest 7 071 700 krooni. Täpsem jaotus toetusprogrammide vahel selgub jaanuaris 2010. Ilmselt ei õnnestu taastada selliseid 2008. aastal toiminud programme nagu "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil" ja "Muusikatrükised". Juba 2008.a. oli tehtud otsus, et kaotatakse kunagi eraldi programmina eksisteerinud "Noortekollektiivid rahvusvahelisel areenil". Eraldi eelarveread olid varem ka mitmetel suurüritustel (Jazzkaar, Oistrahhi festival, Eesti Muusika Päevad), mis juba 2009. aastal taotlesid toetust programmidest kõigi teistega võrdsetel alustel.

Sama suureks ehk -10% jäid kärped ka teistes kultuurivaldkondades. Hoolimata asjaolust, et veebruaris 2010 toimub Vancouveris taliolümpia, moodustab spordi valdkond Kultuuriministeeriumi eelarvest jätkuvalt 8%.

Veel noppeid seletuskirjast: kontserdiorganisatsioonidele (Eesti Kontsert, ERSO, EFK) läheb 126 210 227 kr (-11,04%). Finantseerimistehingute all asuvad eraldi Eesti Kontserdi faktooringu- ja kapitalirendilepingud, mis kehtivad kuni aastani 2013. Riiklike kontserdikorraldajate külastuste arvu osas on välja pakutud 2010.a. saavutustase 250 000 inimest.

Selgitan ka edasist eelarveprotsessi, sest eelarve ei avane Riigikogus vastuvõtmisega. Pärast Riigikogu läheb eelarve tagasi Valitsusse (kes on selle kinnitanud enne Riigikogu), kus tehakse vastav korraldus ja seejärel hakatakse ministeeriumites tegema vastava valitsemisala eelarve jaotusi (programmide täpsusega), mis kinnitatakse ministri käskkirjaga. Oma aja võtavad nii ministri käskkirjade ettevalmistamine, erinevate lepingute sõlmimine ja ka Riigikassa maksed. Tegevust riigieelarve reaalse rakendamise osas jagub vähemalt kogu jaanuarikuuks.

Oratooriumikoorist vol 2

Oratooriumikoori teemal on taas kirjutatud-räägitud, viimati Eesti Päevalehes 09.12.2009. EFK direktor Anneli Unt saatis sel teemal dokumendihalduse kaudu avalikkuse ette jõudnud kirja peaministrile ning kommenteeris teemat ka 03.12.2009 AK Kultuuriuudistele. Muidugi pole kultuuriministeeriumil kohane kommenteerida kirja, mis on saadetud peaministrile ning millest ministeerium teab ainult ajakirjanduse kaudu. Olen aga Anneliga tõesti vist lausa iga päev suhelnud ja seetõttu teeks olulise õienduse: seda kirja on süvenematusest juba mõistetud vääriti, nagu oleks Anneli Oratooriumikoori loomise vastu. Nii see küll pole - EFK pooldab seda väga ning on valmis tihedaks koostööks. Lihtsalt Anneli selgitas oma seisukohti, KUIDAS seda tema arvates võiks teha.

Klassikaraadio Helikajas 05.12.2009 tsiteeris Kersti Inno ka kultuuriministri vastust Anneli Undi poolt kultuuriministeeriumi saadetud kirjale: "Kaalume põhjalikult kõiki ettepanekuid ning kindlasti kaasame Rahvusooper Estonia ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori edaspidistesse diskussioonidesse antud küsimuses." Nii see ongi. Palju erinevaid arutelusid on toimunud juba seni ja toimub veel ka edaspidi. Kontakti hoiavad muusikaelu korraldajad omavahel nagunii pidevalt, sest kõik mõistavad: elu viib edasi ainult koostöö tegemine.

Oratooriumikoor (millest olen ka eelnevalt kirjutanud) oli ju täpselt sellise nime all juba laval 21.11.2008 "Joonase lähetamise" ettekandmisel. Ja kuna see koor oleks eelkõige Eesti sisetarbimisega seotud (sest lätlaste "Latvija" müügiargumendid rahvusvahelisel turul on peale pika ajaloo ka odavad ja sagedased lennud Riia lennujaamast, mille vastu Tallinn praegu ei saa), võikski vähemalt esialgu see projektipõhiselt kokku kutsutav kooslus kandagi nime Oratooriumikoor. Ilma ühegi täiendita selle ees.

Oratooriumikoor ja kogu kavandatav filharmooniline ühendasutus sulataks erineval moel kokku, vastavalt valitavale repertuaarile, selle suure potentsiaali, mis on Eesti Grammy-võitjatel (2004 ERSO, RAM, "Ellerhein", 2007 Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja teistel tippkollektiividel.

In Memoriam Annika Tõnuri

See nädal tõi kurva uudise Islandilt - lahkus lauljanna Annika Tõnuri (1961-2009). Rahvusooper Estonia koostas sel puhul nekroloogi, et mälestada helget ja väga intelligentset endist kolleegi. Kaastunne kõigile Annika lähedastele ja sõpradele.

Paratamatult jäb Annika nüüd Eesti muusikalukku kõrvuti teise varalahkunud laulja Vello Jürnaga (1959-2007), kelle 50. sünniaastapäeva puhul korraldas nende põlvkonnakaaslane Pille Lill 01.12 vokalistide konkursi ja ooperigala. Mõlemad lahkusid enne oma esimest juubelit. Mõlema lauljakarjääri varjutasid raskused, mistõttu pidi kannatama eneseteostus ja oma talendi rakendamine.

Kui vaadata sünniaastat, kuulusid ju nii Vello kui Annika sellesse "võitjate põlvkonda", kes tõusis juba noorelt Eesti ühiskonnas olulistelele positsioonidele. Ka Vello ja Annika olid 1990-te algul valmis sama tegema muusikateatri laval, neil olid olemas selleks vajalikud eeldused, haridus ja isiksuse sära. Ent ometigi tuli neil aastaid töötada allpool oma tegelike võimete piiri. Miks küll, küsitakse ilmselt praegu palju.

Võib süüdistada ebasoodsat ajastuvaimu või ka konkreetseid otsutajaid, ent jääb faktiks, et uuesti iseseisvaks saanud Eestis hakkasid väärtushinnangud tohutult muutuma. Algas hoopis börsi- ja kinnisvaramaaklerite aeg. Mis tähendas seda, et seni Eesti identiteedi edasikandjatena meie avaliku elu keskmes püsinud kultuuritegelased sattusid ühtäkki selle äärealale. Ja see polnudki nende süü - nad olid ikka sama head, töökad ja andekad, ent pidid järsku tundma, nagu neid enam ei vajataks. Muidugi oli see kõik nende tundliku loomuse ja talendi suhtes sügavalt ebaõiglane. Oli ju nende elukutse valik ja haridustee pärit veel ajast, kui ooperilauljaid tõesti hinnata osati.

Mida saame sellest õppida? Esiteks seda, et kaotajad polnud mitte need, kes lahkusid, vaid meie, siiapoole kaldale jäänud. Oleme mitme talendi jagu vaesemaks jäänud - mis eriti väikese rahva puhul on eriliselt kahetsusväärne. Tagantjäreletarkusena saame alles hoida neid salvestusi, mis meile jäänud ja mis demonstreerivad igavesti nooreks jäänud Vello ja Annika tipptaset. Ning muidugi tuleb püüda, et teised lauljad, kes ikkagi on jäänud truuks muusikale, ei peaks kogema samasugust saatust. Selleks on üks väga oluline samm praeguste Estonia juhtivate solistide häälte salvestamine CD-le - mitu aastat plaanitud, ent alles nüüd realiseerunud projekt. Ent see on alles üks esimesi samme paljudest vajalikest.

Aasta kodanik E.-S. Tüür

26.11.2009 kuulutas kultuuriminister Laine Jänes välja aasta kodaniku 2009, kelleks on helilooja Erkki-Sven Tüür. Aasta Kodanik valiti 23 kandidaadi seast komisjoni poolt, mida juhib kultuuriminister ja kuhu kuulub veel 10 inimest nii riigiaparaadist kui kolmandast sektorist. EST on selle tiitliga pärjatuist esimene muusik, varem on saanud tiitli nt Lennart Meri, Lagle Parek, Andrus Veerpalu jt.

Lisaks sel puhul väljastatud Kultuuriministeeriumi uudisele on kindlasti tore teada, mida Tüürist arvatakse tema kodusaarel Hiiumaal. Muidugi ollakse seal uhked, et EST loomingut esitavad maailmakuulsad orkestrid Ameerikast Austraaliani ning et helilooja teoste tellimuskalender on pilgeni juba aastani 2013. Aga samavõrd oluline on hiidlastele, et EST osaleb igal võimalusel oma külakogukonna ettevõtmistes, arutab ka noortega, kuidas elu saarel huvitavamaks ja võimalusterohkemaks kujundada. Aktiivse ja kaasamõtleva kodanikuna võtab EST sõna ja pakub lahendusi, kui Eesti riigil on ärevad ajad (nt aprillisündmused 2007) ning aitab Hiiumaa muusikaõpilastele klaverit soetada või Kõpu Majaka Fondi raha koguda. EST on südamega oma saare, riigi ja inimeste küljes, sest ka see on ta inspiratsiooni allikas. Palju õnne, Erkki-Sven!

Joonase lähetamine ETV-s

EV90 juubeliaasta 2008 oli muusika valdkonna suhtes üsna helde. Meenutusena tollaste muusikasündmuste võimsast lõpp-punktist 21.11.2008 näitas ETV 26.11.2009 taas tookordset salvestust, selle eel aga Vardo Rumesseni intervjuud saatele "Mi". 100-aastaseks saanud suurteose lähetamine Euroopasse ja mujale maailma ei ole aga sugugi lõppenud...

Annotatsioon:
"Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta finaalina kõlas Estonia kontserdisaalis maestro Neeme Järvi juhatusel Rudolf Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine". Teos, mille esmaettekandest Leipzigis täitub 26. novembril 100 aastat, on Eesti muusikakultuuri üks alustalasid - muusika jõulisust on hinnatud võrdväärseks Mahleriga ja selle helidesse kätketud sõnumid kõnetavad kuulajaid kaugest minevikust tulevikuni. Esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, oratooriumikoor, kammerkoor "Voces Musicales", Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid Pille Lill, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp ja Johann Tilli, orelil Piret Aidulo. Telesalvestus valmis Eesti Kontserdi, ERSO ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös. Režissöör Jason Starr (USA), helirežissöör Maido Maadik, tehnikajuht Sander Üksküla, produtsent Helen Valkna."

Ettevõtluskoolitusest

Paljud muusikud on registreerinud ennast FIE-deks. Aga kas neist kõik ikka teavad, et tuleb enne 01.01.2010 ümber registreerida? Ja kuidas seda teha? Või kas oleks õigem hoopis teha OÜ? Ja kuidas seda veel teha? Neile ja teistele küsimustele küsimustele võiks täna vastuseid pakkuda muusikuid koondavad organisatsioonid.

Ühe näitena korraldas Eesti Interpreetide Liit 16.11. ettevõtlusseminari. Raamatupidamisfirma Avatrek tegevjuht Elo Mägi, kes on ise muusikute perest pärit, andis ülevaate erinevatest loovisikule sobivatest ettevõtlusvormidest ja selgitas nendega seotud võimalusi ja riske. Samuti rääkis ta äriseadustikust, raamatupidamisest ja maksustamisest. Kohal oli 24 muusikut, kellest enamus juba ettevõtjana tegutseb. EIL loodab sarnaste koolitustega jätkata ka 2010.

Äriregistri nõuanded erinevatele juriidilistele isikutele: http://www.just.ee/14568
Juhised FIE-le : http://www.emta.ee/index.php?id=4495

Oratooriumikoorist

Seoses teemaga "Eesti Filharmoonia" selgitan oma seisukohti seoses nn Oratooriumikooriga.

Oratooriumikoor ei oleks püsiva koosseisuga kollektiiv, vaid tähendaks kunstilisi kollektiive ühendavas asutuses eelkõige eelarverida (ja nt koordineerivat projektijuhti), millest rahastatakse suure koori projektipõhist kokkukutsumist suurvormide ettekandmisel (kuni kuus korda aastas). Otsuse, millised koorid (ja lisajõud) on ühel või teisel puhul vajalikud, teevad asutuse juhid vastavalt repertuaarile – Händeli oratooriumid nõuavad üht, Rudolf Tobiase suurteosed teist ja Mahleri koorisümfoonia kolmandat moodi koosseisu. Koostööpartnerid võiks ERSO-le seejuures olla väga erineva tämbriga, ent hea tasemega koorid:
o RAM kui ühendasutuse ainus põhipalgal olev koor
o Eesti Filharmoonia Kammerkoor
o Rahvusooper Estonia ooperikoor tervikuna ning selle meeste- ja naistekoosseis eraldi
o Vanemuise ooperikoor
o Tütarlastekoor „Ellerhein“
o Rahvusooper Estonia poistekoor

Lätlaste suurim koor, 1942 asutatud riiklik segakoor "Latvija"kavandab muide 2010 debüüti USA-s esinemisega Lincoln Center'is New Yorgis. ;-)

Kohtumine kultuuriesindajatega

23.11 hommikul kogunes ligi 40 muusikaelu korraldajat Kultuuriministeeriumi, et kohtuda kõigi kuue naisega, kelle Eesti Vabariik praegu kultuuriesindajana välja on lähetanud. Need on Reet Weidebaum Berliinis, Reet Remmel Londonis, Kadri Jauram Brüsselis, Liisa Ojaveer Helsingis, Kersti Kirs Pariisis ja Helene Tedre Moskvas. Tegu oli esmakordse sellise kohtumisega, mis oli aga kindlasti vajalik - on ju infot välissuhete kohta muusikutele vaja nii värskete ideede ja kontaktide pärast, aga (eriti masu tingimustes) ka täiendavate teenimisvõimaluste pärast.

Iga kultuuriesindaja (kes töötab diplomaadina Eesti saatkonna juures) rääkis kohtumisel oma praegustest töödest ja tegemistest seoses muusika valdkonnaga. Samuti jagati kasulikke soovitusi Eesti heliloomingu ja interpreetide tutvustamiseks välismaal. Seejuures rõhutati, et kultuuriküsimustega tegelevad diplomaate leidub ju tegelikult rohkemgi kui need kuus - pressiatašeedest kultuurihuviliste suursaadikuteni. Publik, kelle hulgas oli nii süva-, jazz- kui rockmuusikuid, kuulas huviga ja küsis rohkelt küsimusi. Eraldi juturääkimist ja "nööbikeerutamist" ka pärast kohtumise lõppu jagus kauaks.

Siit leiate kultuuriesindajate kontaktandmed.

Loodi Eesti Muusika Arenduskeskus

Jätkuna 19.10.2009 postitusele "Euroraha muusika valdkonna arenguks" on hea meel teatada, et 24.11.2009 pidas EMTA ruumes oma asutamiskoosoleku MTÜ Eesti Muusika Arenduskeskus (EMAK). Uue MTÜ esimene tegemine on EASi taotluse lõpetamine muusika valdkonna arenduskeskuse loomiseks. Eeltaotlus osutus igatahes edukaks.

EMAK-i juhatusse saab põhikirja järgi kuuluda 5-15 liiget, praegu valiti sinna kõik kümme asutajaliiget: Marje Lohuaru (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Helen Sildna (Tallinn Music Week, MTÜ Muusikasuhtlus), Evi Arujärv (Eesti Muusika Infokeskus) ja Juko-Mart Kõlar (MTÜ Eesti Muusika Eksport). Ülejäänud juhatuse liikmed on Ülo Krigul (Eesti Heliloojate Liit), Jaak Sooäär (Eesti Jazzliit), Mikk Targo (MTÜ Eesti Muusika Eksport), Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühing), Imbi Tarum (Eesti Interpreetide Liit), Kaie Tanner (Eesti Kooriühing), Ando Kiviberg (MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus).

Juhatuse esimeheks valiti Marje Lohuaru. MTÜ põhikirja koostamisega tegelesid aktiivselt Marje Lohuaru, Helen Sildna, Evi Arujärv ja Juko-Mart Kõlar. Kultuuriministeerium oli seejuures vaatleja ja nõuandja staatuses.

Tegu on esimese organisatsiooniga Eestis, kus on esindatud süva-, pärimus-, jazz- ja pop/rock-muusika. EMAK püüab eesti muusikat arendada välisekspertide sissetoomise ja manageride koolitamisega, suur eesmärk on eesti muusika ekspordistruktuuri loomine. Selleks jõudu tööle!

Kulka uued koosseisud

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas 09.11.2009 Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uued koosseisud, kes töötavad Kultuurkapitalis järgmised kaks aastat.

Helikunsti sihtkapitali kuuluvad perioodil 2009-2011 (tähestiku järjekorras):
Eero Raun, Tanel Ruben, Aarne Saluveer, Toomas Siitan, Timo Steiner, Kadri-Ann Sumera, Kulvo Tamra. Neist Ruben, Saluveer ja Siitan kuulusid ka eelmisesse koosseisu, nii et kogemust peaks jaguma. Oma esimesel koosolekul 26.11 valis helikunsti sihtkapital oma esimeheks Aarne Saluveeri ja aseesimeheks Toomas Siitani.

Sihtkapitalide liikmete ülesanne on jagada sihtkapitali käsutusse eraldatud raha, esitada Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte toetuse määramiseks ning jälgida sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist.

Miks on Kultuuriministeeriumi valdkonnanõunikud sageli Kulka sihtkapitalides? Seepärast, et neid on esitanud mitmed valdkondlikud valitsusvälised organisatsioonid. Ja miks neid on esitatud? Kuna ma pole varem Kulka sihtkapitalis tegutsenud, tsiteerin siinkohal teisi.

Esitajad on põhjendanud sellist sammu seisukohaga, et valdkonnanõunike kaasamine ekspertidena parandab jooksvat infoliikumist, rahastamisotsuste kvaliteeti ja eesmärgipärasust ning aitab vähendada probleeme aruandevõlgnevustega.

Üleliigne pole mainida: valdkonnanõunikele endile on Kultuurkapitali sihtkapitali koosseisus osalemine täiendav, ent parema töötulemuse nimel põhjendatud töökoormus, millega ei kaasne majanduslikud huvid. Selleks aga, et siiski laiendada rahastamisotsuste kandepinda, on Kultuuriministeeriumil tava kutsuda ministri käskkirjaga määratavate toetusprogrammide jaotamise komisjonidesse valdkonnanõunike kõrvale teised inimesed, kes ei tegutse Kultuurkapitali sihtkapitalides.

Uudiseid Lätist

Juba mõnda aega on Eesti kultuurielu üks põhilis lohutusi: "aga Lätis on kärpimised veel suuremad." Millele järgnevad erinevad infobitid - mõni tõene, mõni mitte.

Mis siis tegelikult Lätis nt kultuuri rahastamisel toimub, seda saab teada NGO Culturelab abiga. See MTÜ peab ülal veebilehte ja annab välja kvartaalset uudiskirja Läti kultuuripoliitikast, loometööstusest jms.

Niisiis: 2009.a. kärbiti Läti Kultuuriministeeriumi eelarvet (võrreldes 2008.a.-ga) -19.45%. Kui välja arvata eelarves sisalduvad Läti Rahvusraamatukogu ehitamise kulud ja EL projektidega seonduv, ulatuvad kärped isegi -34%-ni. Palju muret tekitab ka Läti Kulka eelarve vähendamine -45,9%. 2010. aasta eelarve suhtes ei saa veel midagi kindlat öelda, kuid ühe esialgse mustandi järgi ootab Kultuuriministeeriumi (võrreldes 2009.a.-ga) kärbe -30%.

Valitsus on otsustanud põhjalikult vähendada riigiasutuste kulutusi, aga ka arvulist hulka - viimase osas on kõigil ministeeriumitel käsk vähendada neid kuni 50%. Kõige enam - 17 - on riigiasutusi aga Kultuuriministeeriumi haldusalas, pärast kokkutõmbamist jääb neid 11. See tähendab mitme asutuse, nagu nt muuseumite liitmist või sulandamist ministeeriumi struktuuri jne.

Septembris 2009 valis rahvusvaheline zürii Riia Euroopa kultuuripealinnaks 2014. Kandideerisid ka Liepaja ja Cesis - ning nüüd on palju rahuolematust taas tsentraliseerituse teemadel.

Läti avalikus sektoris oli 2008. aastal kultuuritöötajate keskmine palk 504 LVL (720 EUR), veel 2005.a. oli see 171 LVL (244 EUR). Nõnda jõudis see mullu ligi samale tasemele avaliku teenistuse palgaga, mis oli 2008.a. LVL 564 (806 EUR). 2009 ja 2010 toovad siis olulise vähenemise. Pinget lisavad ka Seimi otsus vähendada 1. juulist 2009 pensione 10% täispensionäridele ja 70% töötavatele pensionäridele. Selle tulemusel vähenes töötavate pensionäride hulk juulis ühe kuuga 42.4%.

Klaverite riigihankest

Telesaade "Mi" ja AK kultuuriuudised tõid 19.11.2009 välja ühe teema, mida pikemalt oli käsitlenud EMTA haldusdirektor Ott Maaten juba ka Õpetajate Lehes 16.10.2009 (refereering 20.10.2009 Delfis) - praegune Riigihangete seadus ei võimalda soetada klavereid, millel pianistid mängida tahaksid. Firma "Reval Piano", kes müüb Hiinast pärit odavamaid klavereid, on vaidlustanud EMTA riigihanked ja blokeerinud sellega EMTA plaanitud klaveripargi uuendamise.

Praegune seadus tagab lahenduse, mis muusikute silmis on absurdne - aga seaduslik. Ei aita seegi seaduse punkt, et "tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga" (§28, §94). Sest hankekonkursile tahab EMTA kutsuda mitu firmat - aga võitjaks võiks osutuda firma, kes pakub kvaliteedi ja hinna seoses sobivaimat, ent mitte odavaimat lahendust. Kui klavereid osta vähempakkumise korras, peaksid meie pianistid suud puhtaks pühkima nii Estoniast kui Bösendorferist - rääkimata veel Steinwayst.

Ott Maateni resümee: "RHS-i on vaja muuta, nii et muusikainstrumentide hindamisele kehtestataks eriregulatsioon või poleks muusikainstrumentide soetamisel vaja riigihanget korraldada. EMTA eelistaks viimast varianti, mis oleks ka tehniliselt lihtsam: oleks vaja vaid täiendada RHS-i §14 ja teha sinna muudatus, et leping sõlmitakse muusikainstrumentide soetamiseks."

Palju pole vaja - lisada nt seaduse §14 sobivale alapunktile otsa ... ja muusikainstrumente".

Balti rahvusooperite koostööst

Reedel, 13.11.2009 allkirjastati Estonia talveaias Rahvusooper Estonia, Läti Rahvusooperi ja Leedu Rahvusooperi koostööleping järgnevateks aastateks. Allakirjutajad olid vastavalt peadirektorid Aivar Mäe, Andrejs Žagars ja Gintautas Kevišas kultuuriminister Laine Jänese juuresolekul.

Leping puudutab teatritevahelisi külalisetendusi (nt 2011 Läti rahvusooper Tallinnas ja Estonia Riias), artistide ja tehniliste töötajate vahetusi (nt kevadel 2010 ühine audition solistidele), ühiseid produktsioone (nt suvel 2012 massiivne Verdi "Aida" etendus Vilniuse, Riia ja Tallinna Lauluväljakul) jpm. Rahastamist loodetakse sellise tegevuse jaoks leida Interregist jt EL fondidest.

Läti ja Leedu rahvusooperi delegatsioonid eesotsas peadirektoritega tutvusid kahe päeva jooksul Estonia tööga, kohtusid kultuuriministriga ja vaatasid ooperit "Wallenberg". Ühiselt leiti, et ooperikunst on sedavõrd kallis, et on põhjust Baltimaid käsitleda selle kontekstis tervikliku turuna - iga riik eraldi jääks liiga väikeseks. Pikemalt on juttu koostööplaanidest Andres Laasiku artiklis 17.11.2009.

Integratsiooniteema kultuuripoliitikas

Koos Rahvastikuministri büroo sulgemisega leidis integratsiooniteema endale uue riigi-poolse haldaja Kultuuriministeeriumis. Asekantsler Anne-Ly Reimaale ja tema juhitavale kultuurilise mitmekesisuse osakonnale tähendab see muidugi tihedat suhtlemist rahvusvähemuste kultuuriseltsidega, kuid mitte ainult - sest ega rahvusvähemuste ja integratsiooni temaatika probleemid ei piirne ju ainult kultuuri valdkonnaga - ükskõik kui laialt ka kultuuri ei defineeriks.

Hiljutine uudis teatab, et Kultuuriministeerium ja Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond eraldasid lõimumisprotsessi soodustavate teatri- jt projektide toetuseks ligi kolm miljonit krooni. Kaheksa etendusasutust said rahastuse Integratsiooni Sihtasutuse konkursi „Ühise kultuuriruumi edendamine läbi koostöötegevuse” raames, nende seas ka kooriooper, jazzsalong ja kaks muusikali.

Sarnastest programmidest võikski ka edaspidi ja laiemalt raha küsida muusika valdkonna projektid. Üks esimesi initsiatiivi võtjaid, Pille Lille Muusikute Toetusfond / täiendõppe keskus on alustanud koostööd Vene Kultuurikeskusega, et muusika tooks kokku erinevatest rahvustest lapsed. Selline aktiivsus uute võimaluste otsimisel on positiivne ja tõestab, et äsja Pille Lillele määratud UNICEF Eesti rahvuskomitee aastapreemia (üks kaheksast) on läinud õigele adressaadile.

Eesti Filharmooniast

Eesti Filharmoonia loomise teema jõudis laia avalikkuse ette 12.11.2009 AK kultuuriuudisena ja ETV saates "Mi" (intervjuu Laine Jänese ja Andres Siitaniga). Kommenteerisin ise seda teemat 14.11.2009 Klassikaraadio "Helikajas".


Niisiis, 1. jaanuarist 2010 on RAM ja Hortus Musicus mitte enam "Eesti Kontserdi" koosseisus, vaid samas asutuses koos ERSO-ga. Nende ja ka teiste kollektiivide sünergias (Filharmoonia Kammerkoor, Estonia ooperikoor?) peaks sündima ka kauaigatsetud oratooriumikoor. Selle asutuse enda nimeks peaks saama, nagu senistest aruteludest kõlama jäänud, Eesti Filharmoonia - ning seda ilmselt alates uuest hooajast.

Kultuuriministri seisukohad: "Kindlasti ei peaks looma oratooriumikoori täiesti nullist, ja selleks on meil olemas rahvusmeekoor (RAM), on olemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Ma usun, et just nende kollektiivide baasil koostöös sümfooniaorkestriga peaks saama loodud selline loominguline kooslus, kes suudab neli kuni kuus vokaalsümfoonilist suurvormi aastas välja tuua. Rahad tulevad riigieelarvest. Kindlasti ei hakka ümber tõstma praegust eelarvet ja kavas pole ümber tõsta ka juba riigikogule esitatud 2010. aasta eelarvet. Kuna see teema on oluline valitsusele, kabinetiliikmetele ja erinevatele fraktsioonidele, siis me püüame selleks leida lisavahendeid." "Kindlasti ei ole kavas hakata vähendama selle organisatsiooni loomise nimel kellegi teise eelarvet, ei sel ega järgneval aastal, vaid tuua kultuurieelarvesse lisaraha juurde.”

Rohkem praegu otsustatud ei ole, arutelud erinevatel tasanditel jätkuvad. Kultuuriministeerium on neis kindlasti osaline ka selle nimel, et sünniks võimalikult kvaliteetsed, läbikaalutletud otsused ning et tekiks võimalikult vähe kuulujutte ja muud infomüra. Paraku, nagu elu näitab, on just kõlakad kõige kiiremini ja kõige kinnistuvamalt leviv teabevorm, mis pajatab paljudest asjadest kindlas kõneviisis juba ammu enne nende asjade sündi - või ka sündimatajäämist.

Eesti Filharmoonia loomise üldisemad eesmärgid võiks olla järgmised:
- RAMi ja Hortuse kui kunstiliste kollektiivide jaoks on loogilisem olla samas struktuuris sarnase profiiliga ERSO-ga kui kontserte korraldava etendusasutuse – Eesti Kontserdiga.
- Eesti Kontserdile kui Eesti suurimale kontserdikorraldajale annab see vabaduse kõigi tippkollektiivide võrdväärseks kohtlemiseks hooaja programmi koostamisel, sest enam pole „oma“ kollektiive, keda peaks kuidagi eraldi käsitlema.
- ERSO jt kollektiivide võit ühendamisest on rahvusvahelise kõlapinna suurendamine, senisest tihedam omavaheline koostöö ning seeläbi tugevnev positsioon Eesti muusikaelus.
- Kõigi osapoolte ja Eesti kontserdielu võit ühendamisest on, et kergemaks muutub muusikaliste suurvormide ettekandmisega seonduv logistika ning et osapoolte koostöös saab ellu kutsuda oratooriumikoori.
- Uus mitme kollektiiviga struktuur, mille kunstiliseks juhiks saab maestro Neeme Järvi, on rahvusvaheliselt kergesti mõistetav (nn. associated acts), analoogideks koori ja ühe-kahe orkestri ühisasutus – nt filharmoonikud Berliinis, Londonis, Varssavis, Stockholmis, Tšehhimaal, aga ka Chicago Symphony Orhestra, Boston Symphony Orchestra, LA Philharmonics.

Ning lõpetuseks. Neeme Järvi palga kohta kirjutas Kaarel Tarand Sirbis (09.10.2009), et see ületab 2,2 miljonit krooni. ERSO direktor Andres Siitan andis oma vastulauses (Delfi 22.10.2009) mõista, et see palk on siiski väiksem - ehk piisavalt suur, et olla Järvi vääriline ja piisavalt väike, et olla Eestile jõukohane. Sedakorda kukkus välja nii, et Delfi portaal viljeles kvaliteetsemat tasakaalustatud ajakirjandust kui kultuurileht Sirp ja selle peatometaja. Varem on Kaarel Tarand kirjutanud, et oratooriumikoori palgakulu aastas on vähemalt 25 miljonit krooni (Sirp 20.08.2009). Jääb üle soovida Sirbi peatoimetajale jõudu algallikatega suhtlemisel ja info küsimisel sealt, kus seda teatakse. Paraku on sellised aluseta väited tekitanud ainult asjatut infomüra.

Koorijuhtide konkurss 2009

Pühapäeval, 08.11.2009 lõppes V vabariiklik noorte koorijuhtide konkurss. Kooriühing ja EMTA said korraldamisega kenasti hakkama ning noored koorijuhid taas hea võimaluse end näidata ja saada asendamatuid kogemusi. Eriline tänu EFK-le ja RAM-ile missioonitunde eest, et andsite konkursi jaoks oma väärtuslikku aega - selliste tippkooride juhatamine on ikkagi iga noore koorijuhi unistus!

Tulemused: II preemia - Darja Selivanova, III preemia - Taavi Kull ja Kaspar Mänd
Eripreemiad: EFK poolt - Igor Nikiforov, RAM-i poolt - Darja Selivanova, kohustusliku laulu parima esituse eest - Darja Selivanova.

Sirbis 13.11.2009 ja 14.11.2009 Klassikaraadio Helikajas võtsid žürii liikmed konkursi muljed kokku. Niisiis, üldist võistlejate taset hinnati tubliks keskmiseks, ühtegi uut sädemeid pilduvat superstaari ei sündinud. Ilmselt seepärast otsustati esimest preemiat mitte välja anda.

Järgnevad preemiad olid aga pretsedenti loovad, sest:
- esmakordselt konkursi ajaloos sai kõrgeima koha naisterahvas (eelmine kord 2004.a. sai Lilyan Kaiv esimese auhinnatud naisena III preemia);
- veel kunagi pole venekeelsed noored muusikud jõudnud finaali - ning olnud seal tõesti edukad. Darja oma emotsionaalseima esinemisega pälvis kõrgeima väljaantud preemia, koos Igoriga jagasid nad omavahel väljaantud eripreemiad ning RAMi ja EFK sümpaatia. Igati positiivsed kangelased lõimumisprotsessi musternäidetena. ;-)

Rahvusooperi ehitusplaanid

Taas kord kõneldakse Rahvusooper Estoniaga seoses faktist, et kuna praegune 1913. aastal valminud ja Teise Maailmasõja järel taastatud maja on ehitatud draamateatriks, tuleks ooperi- ja balletižanri väärikaks esitamiseks siiski ehitada Tallinnasse vastav saal või uus maja. Juurdeehitust olemasolevale hoonele on toetanud varem Rahvusooperi Nõukogu esimees maestro Eri Klas (Postimehe arvamusloos 27.12.2007).

Rahvusooperi septembris ametisse astunud peadirektor Aivar Mäe on intervjuus 02.11.2009 EPL Online'ile öelnud, et praeguse hoone laiendus oleks ilmselt kõige odavam - ei peaks uuesti ehitama kõigi neid riietus- harjutus- ja kontoriruume, mis praegu juba ajaloolises hoones olemas. Kuid samas on Mäe ka öelnud (nt Rahvusooperi minutites 05.11), et kõik variandid on siiski veel laual, kaasa arvatud täiesti uue maja ehitamine nt Petrooleumi-Nafta tänava kanti.

Kuna igakuiselt käib nüüd koos laiapõhjaline töögrupp, tahaks loota, et Rahvusooperi uue hoone (või saalikompleksi) valmisehitamise teema enam siiski ei vaibu ning et täitub Aivar Mäe lootus - kümne aasta pärast on ehitus valmis. Eesti rahvas ja eesti kultuur on seda väärt küll.

Politseiorkester + Piirivalveorkester

02.11.2009 jõudis avalikkuse ette nii TV3 teleuudiste kui ETV AK programmi kaudu uudis, et Politsei ja Piirivalveameti ühendamine tähendab alates 1. jaanuarist 2010 ka kahe ametkondliku orkestri ühendamist. Laulupeo üldjuht Ants Soots kommenteeris sel puhul, et iga väljakujunenud identiteedi ja kindla missiooniga üksuse kadumine on "trauma Eesti kultuurile."

Faktoloogia:

- 1992. aastal taasasutatud Politseiorkestris mängib praegu 25-26 muusikut, dirigendid on Kaido Kodumäe (peadirigent) ja Hando Põldmäe. Orkestri baasil tegutsevad ka bigbänd (18 liiget), vaskpillikvintett ja svingbänd (5 liiget + lauljad). Lisaks paljudele esinemistele Eestis ja kaugemalgi on välja antud ridamisi helisalvestisi, neist viimasena koostöös Tõnis Mägiga CD "Kiik ja Kirik".

- 1992. aastal loodud Eesti Piirivalve Orkestris mängib praegu 38 muusikut, dirigendid on Arvi Miido (orkestri ülem ning peadirigent) ja Margus Kasemaa. Orkestri juures tegutseb ka Big Band, mida juhatab Siim Aimla. Esinemiste ampluaasse Eestis ja mujal Euroopas mahuvad paraadid, diplomaatilised tseremooniad, tattood ehk vigurmarssimised, kontserttegevus, üldrahvalikud üritused ning tele- ja raadioesinemised. Salvestatud on seni kuus helikandjat (sh koostöös TTÜ Akadeemilise Meeskooriga).

- Ühendamisel tekiks praeguste plaanide kohaselt kollektiiv, kus ei ole 55 muusikut, nagu esialgses ühendorkestri arengukavas mõeldud, vaid 38. Ning nende jaoks eraldatav eelarve on samas mahus, nagu praegu 25-liikmelisel Politseiorkestril. Ühendorkestri uus koosseis peab selguma konkursi abiga 15. detsembriks. See aga tähendab, et umbes 25 muusikut jääb tööta - ning praegust Eesti majandusolukorda arvestades pole enamust neist ootamas ka töökohad teiste kutseliste orkestrite juures.

Olen kõigile uudise osapooltele - nii politseijuhtidele, orkestrantidele kui ajakirjanikele tänulik, et senine kajastus on olnud tasakaalukas ja konstruktiivne. On ju muusika valdkonnas veel värskelt meeles kogemused TKO juhtumiga, kus meedias võimendati suurema atraktiivsuse huvides vastuolusid orkestrantide ja administratsiooni vahel - arvestamata tõsiasja, et need inimesed peavad väikeses Eestis siiski elu lõpuni suutma kõrvuti töötades ja üksteisest sõltudes tegutseda.

Mõistagi ei pane ma kahtluse alla uudise aluseks olnud otsust - tundub, et see on tehtud argumenteeritult ja ilma liigse kiirustamiseta. Kuid loomulikult on kahetsusväärne, et selline kultuurivaldkonda otseselt mõjutav otsus on tulnud Siseministeeriumis teha ning et koondatavate tugiteenistujate hulka on sattunud terve orkestri jagu kõrgelt haritud muusikuid. Nagu politseijuhid on rõhutanud, on tegu puhtalt eelarvelise paratamatusega - ei ole kõlanud ühtegi halba sõna Politseiorkestri (ega ka Piirivalve Orkestri) mängukvaliteedi aadressil ega kahtlust, kas sealsetel muusikuil ikka on piisavalt rakendust - sest tööd on neile jagunud tõesti päris palju.

Mõlemad orkestrid (nagu ka kolmas, alates 1993. aastast Peeter Saani juhtimisel tegutsev 45-liikmeline Kaitseväe orkester) on kutselised puhkpilliorkestrid, millel on seni olnud kaugelt üle 100 esinemise aastas ning kus mängivad korraliku muusikahariduse ja kõrge tasemega muusikud - kes pole sugugi pensioniealised, vaid enamjaolt noored mehed, kel pered taga ja laenud maksta. Seepärast on kahjutunde kõrval, et üks kutseline muusikakollektiiv on Eestis vähem, oluline seegi, et orkestrandid, kes kohe uut tööd ei leia, ei jääks oma muredega igaüks eraldi ja üksinda võitlema.

Oleme koos Politseiorkestri juhtidega asja arutades leidnud, et neil tuleb nüüd kiirelt luua oma MTÜ, mis annab võimaluse taotleda erinevaid tegevustoetusi, aga ennekõike leida projektikorras esinemisi. Paratamatult tähendab selline muudatus muusikutele - palgalise igapäevatöö pealt projektipõhiselt tegutsejaiks - senisest suuremat stressiallikat. Aga kui osutub võimalikuks leida orkestrantidele uued ruumid regulaarseks kooskäimiseks (proovitegemiseks ja ka sotsiaalseks suhtluseks, et koos paremini hakkama saada ja tööd leida), oleks see praeguses olukorras reaalne samm, et seda elumuutust siiski kuigivõrd pehmendada. Senised kontaktid annavad põhjust loota, et see plaan õnnestub ja orkester saab uuest aastast jätkuvalt koos käia.

Heliplaatide head ajad möödas

Üks Viini Filharmoonikute liikmetest, Peter Schmidl, on meenutanud, kuidas maestro Herbert von Karajan (1908-1989) võttis kord 1980.-tel aastatel taskust äsja leiutatud ja üldsusele tundmatu CD-plaadi ning ütles seda näidates: "See on järgmiste aastakümnete helikandja!" Tehnikafriigist Karajan panustas palju raha ja aega, et temast jääks maha korralikud salvestised - ja see tegevus jõudis ka temast endast teha elu lõpus rikka mehe. (Sellest kõigest räägib muusikadokfilm "Karajan, Maestro for the Screen", mis ETV eetris on 29.10.2009)

Tänaseks tundub, et helikandjate võidukäik on möödumas. Vinüülplaadi, magnetofonikasseti ja CD-plaadi järel eelistatakse üha enam pigem salvestust mingi kergelt ümber paigutatava faili kujul, mitte aga kaunilt kujundatud ja kinkimiskõlbulikku helikandjat. See oli kuulu järgi teemaks ka Tuneesias 17.-22.10.2009 toimunud Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) äsjasel peaassambleel ja paralleelüritusel nimega World Forum on Music.

Niisiis, üha rohkem eelistatakse nii audio- kui videofaili otsida pigem internetist ja erinevatest andmebaasidest, millest Eesti muusikat pakuvad näiteks Eesti Muusika Infokeskus, estmusic.com ja muusikapood muusika24.ee. Nauditavaid hetki kõige mitmekesisemate kontserdisalvestustega pakub ka ERP Music. Kui aga kellelgi CD on juba olemas, leidub sellele üha vähem ostjaid - ollakse ka harjunud, et CD-sid jagatakse promomaterjalina tasuta.

Selles kontekstis tundub muuhulgas, et toetusprogrammi "Eesti heliplaat rahvusvahelisel areenil", mis oli veel 2008. aastal Kultuuriministeeriumi eelarvereal, kuid kadus sealt koos eelarvekärbetega, ei tuleks paremate aegade tagasi saabudes ilmtingimata täpselt samal kujul taastada. Globaalse turu suundumusi silmas pidades tuleks küll jätkuvalt aidata kaasa, et valmiksid rahvuskultuuri seisukohast olulised Eesti heliloojate ja interpreetide salvestused. Kuid otsused, millisel kujul üht või teist faili nii sise- kui välisturule pakkuda, vajaksid kollektiivset arutelu - enne, kui riigi- või erasektori raha hakata panustama CD-de tiražeerimisele.

Ent tundub ka, et need on mõtted, mille realiseerimisele veel 2010. aasta eelarve kontekstis rakendust ei leidu - sest teemaks on jätkuvalt alalhoidmine, mitte arendamine.

Cafe de Concert

... on üks Norras sündinud kontseptsioon, mis on laienemas nii Põhjamaade pealinnades kui USA suurlinnades. Äraseletatult: kohvik, kus iga päev esinevad heatasemelised interpreedid, kes mängivad täiesti autentsel moel süvamuusikat ning vahest ka jazzi. Aga nad teevad seda mitte liiga paduakadeemiliselt ehk, nagu idee autor ja eestvedaja, pianist ja show-mees Axel Kolstad ütleb, pingviiniks riietatuna, vaid näiteks teksades. Ning palade vahele räägitakse publikule lõbusaid (vahest ehk ka frivoolsevõitu) lugusid, mis näitavad kuulsate muusikaklassikute inimlikku poolt.

Et sellisel Cafe de Concert'il on suur menu, võib näha ka Oslosse reisimata, youtube' i vahendusel. Axel Kolstad käis 22.09.2009 Tallinnas esinemas Loomeinkubaatori avamise seminaril ja Von Krahlis ning andis ka intervjuu. Ja siis oli jutuks, et ta oleks lahkelt valmis kaasa aitama, et sarnane kohvik avada ka Tallinnas.

Kohvikupidajad ja muusikud, otsige teineteist üles - ja koos suudate nii teineteisele kui kohvikukülastajaile pakkuda rohkem sära silmadesse ja täiendavaid tuluteenimisvõimalusi. Uues muusikute põlvkonnas on peale kasvanud tublisid interpreete, kes on mitte ainult muusikaliselt võimekad, vaid ka verbaalselt ja muudelt esinemisoskustelt tublid.

Erkki-Sven Tüür 50

EST tähistas oma esimest juubelit täpselt õigel päeval kontserdil koos saalitäie sõpradega. ERSO ja maestro Arvo Volmer pakkusid suurepärase 3. ja 7. sümfoonia ning "Insula Deserta" esituse, mis teenis pika püstijalu ovatsiooni. Järgnes pidu kolleegide ringis, südaööl tuli juubilari õnnitlema ka lennukilt saabunud riigipea.

Esimesel hetkel tundus harjumatu nimetada Erkki-sugust noort ja ülimalt tegusat meest "juubilariks". Kuid samas on ta ju juba ammu enne esimest juubelit omandanud väärikuse, küpsuse ja moraalse autoriteedi, mis üht juubilari iseloomustama peakski. Ta valdab meisterlikult nii heli (orkestri kui instrumendi käsitlemise ekstraklass!) kui sõna (lugege kasvõi äsjast intervjuud "Sirbis"), erinevate koorisümfooniate ritta astub tema esmakordselt Eestis kõlanud Seitsmes väga omanäolise ja mõttetihedana. Jõudu juubilarile järgmisteks sümfooniateks!

Euroraha muusika valdkonna arenguks

Muusikute seas pakub juba mõnda aega kõneainet uudis, et EASi kaudu on võimalik taotleda Euroopa Sotsiaalfondi rahasid selleks, et käivitada valdkondlik loomemajanduse inkubaator või arenduskeskus. Aeg selleks on igati küps. Vähenevate eelarverahadega tuleb küll püüda hoida senist arengutaset, kuid uue arengutõuke toetamiseks on vaja lisavahendeid.

Hiljaaaegu Tallinnas Baltika kvartalis avatud Loomeinkubaator ja juba maikuust tegutsev Tartu Loomemajanduskeskus on kokku toonud erinevate elualade loojaid ja loodetavasti tekib sealt klastrilises sünergias palju värskeid äriideid. Ainult et ... muusikud, kes on siiani tegutsenud liialt omaette, võiks ka sellises üldises pildis rohkem sees olla. Ilmselt peab selleks looma eeldusi juba koolipingis, lülitades harmoonia ja solfedžo kõrvale õppekavasse mingil kujul ka ettevõtlusalase koolituse. Ettevõtluses osalemiseks muusikutel kirge ja huvi jagub, napiks jääb aga pealehakkamiseks vajalikke baasteadmisi ja oskust näha "suuremat pilti".

Praegu pole aga mahti oodata koolihariduse edenemist. Loodan, et muusikute esindusorganisatsioonid nii süva- kui levimuusika poole pealt suudavad sedavõrd koonduda, et üheskoos käivitada muusika valdkonnale keskenduv arenduskeskus. Esialgu on võimalik 2 aastaks taotleda kuni 3 miljonit krooni.

Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud eelnev uuring (nagu ka sarnane uuring Euroopa tasandil) nimetab kõrvaldamist ootavad pudelikaelad: tugisüsteemi puudulikkus, koostöö vähesus ja madal teadlikkus kõigi loomemajandusega seotud osapoolte seas – nii loomeinimeste endi, avaliku sektori kui ka tööstus- ja teenindussektori esindajate hulgas.

Kõigile võimalikele asjaosalistele jõudu, kannatlikkust ja üksmeelt!

RAM 65

Eesti Rahvusmeeskoor on üks unikaalne kultuurinähtus, mida võib õigustatult nimetada Eesti koorimuusika visiitkaardiks. Oma aastapäevakontserdiga 18.10 maestro Ants Sootsi juhtimisel tõestas RAM, et koori kunstiline jalgealune on jätkuvalt kindel. See oli üks teistmoodi ja seetõttu väga meeldejääv kontsert, mille käigus tutvustati iga laulja isiksuse eripärasid, hobisid jne, ette astusid nii kogu koor korraga kui väiksemad koosseisud.

Asjaolu, et mõnedes läänepoolsetes riikides, kuhu suunas oleme harjunud (mõnikord ka liiga kange kaelaga) vaatama, ei ole sellist RAMi-sarnast professionaalset koori, ei peaks kedagi heidutama. RAM on visiitkaardina ju Eesti jaoks seda enam võimalus, mitte lahendamist nõudev probleem - on seda olnud seni 65 aastat ja on seda ka edaspidi. Nii et meestele jääb üle soovida mõnusat ja rahulikku töömeeleolu ja palju laulurõõmu - sest kindlasti valmistate ka järgmistel aastapäevakontsertidel oma publikule palju kuulamisrõõmu.

Kuno Areng 80

Eesti Meestelaulu Selts korraldas 11.10.2009 Lauluväljaku klaassaalis kontserdi, millega tähistas oma 80. juubelit "Eesti koorimuusika südametunnistus" - kui kasutada Hirvo Surva väljendit Kuno Arengu kohta. Lavale astusid RAM, Tallinna Kammerkoor, EMLS Tallinna Meeskoor, Teaduste Akadeemia Meeskoor ja EMTA Segakoor. Kontsert lõppes väikese laulupeo väärilise ühislauluga.

Kõige selle keskel - algusest lõpuni - tegutses juubilar. Kindlakäelise dirigendina, mõttetäpse konferansjeena, publiku tähelepanu väsimatu ülalhoidjana. Ja viimane tund ka õnnitletavana - et vist küll kogu kohalviibinud publiku poolt vastu võtta head sõnad, käepigistused, kallistused, kingid ja lilled. Kuno Arengu energia tundus raugematu - ja sellisena, koos oma selge sõna ja põhimõttekindlusega, on ta kaheldamatult eeskuju kõigile Eesti koorijuhtidele.

Pärnu Linnaorkester

Pärnu Kontserdimajas avasid 08.10 kontserdiga oma uue hooaja Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Filharmoonia. Kontserdikavas olid Haydni, Mendelssohni ja Kangro muusika kõrval ka kaks Tõnu Kõrvitsa teost, mille ettekanne kenasti õnnestus. Külalisena soleeris Virgo Veldi.

Hea meel on PLO näitel näha, et ajude voolamine ei toimu ainult Pärnust Tallinna, vaid et tullakse ka Tallinnast Pärnusse - peadirigendist kontrabassimängijani. Orkestri juba pikaajaline koostöö maestro Jüri Alperteniga tundub aga kõrvalt vaadates olema ilmekas näide selest, kuidas hinnatakse kodurahu ja tuntakse lihtsalt siirast rõõmu ühisest muusikategemisest.

PLO tegude kõla on juba ammu kajanud üle kogu Eesti ja kaugemalgi. Pärnu linnal on põhjust oma orkestri üle uhke olla.

Muusikapreemiad 2009

Muusikapäeva 01.10.2009 tähistati väärikalt.

Rahvusooper pakkus täissaalile kaheosalise ooperigala, kus esindatud olid nii tõsine kui lõbus mask. Suurepärases vormis olid nii solistid kui koorilauljad ja orkester maestro Arvo Volmeri taktikepi all. Tahaks loota, et ka lavale astunud külalissolistid leiaks tihedasti võimalusi Estonia laval esinemiseks.

Nigulistes jagati Muusikanõukogu ja Kulka muusikapreemiad 2009. Tundub, et sündmusega võivad tagantjärele rahule jääda nii vaatajad teleri taga kui koha peal, nii korraldajad kui mõistagi laureaadid, kes sel moel oma tegemistele tänuväärset tähelepanu pälvisid. Kahtlemata väärib tõsisem muusikakultuur tihedaminigi prime-time eestriaega ja meedia tähelepanu.

Enne muusikapäeva tõid ERR toimetajad televaatajateni uudise, et Kultuuriministeeriumi eelarve 2010 on tänavusest, kärbitud kujul kehtivast väiksem 4,5% ehk ligi 107 miljonit krooni ning tegevuskulude kärbe peaaegu kõigile allasutustele on 9%. Eks need ole siiski esialgsed numbrid, sest kolm lugemist Riigikogus seisavad ju veel ees. Aga mingi indikatsiooni see paratamatult annab.

Laupäeval, 03.10 tähistab Otsa-kool oma 90. juubelit. Palju õnne kõigile asjaosalistele!

Heliloomingu tellimused 2009 II

Kõigepealt, head muusikapäeva kõigile muusikasõpradele!

Tänane uudis on kultuuriministri käskkiri "Toetuse eraldamine programmist "Heliloomingu tellimine", millega on siis ära jagatud 231 100 krooni ehk kogu raha, mis jäi alles selle aasta algul toimunud esimesest jagamisest ja kahe jagamise vahele lisandunud eelarvekärpest (mahus 140 000 krooni). Sel aastal enam ühtki toetusprogrammi tähtaega ei ole.

Järgmise aasta eelarve numbritest ja jaotamisest on vara veel rääkida, kuid põhimõtteliselt pean vajalikuks programmi "Heliloomingu tellimine" jätkumist ka edaspidi.

Soovin toetuse saajatele ja kõigile heliteoste autoritele edu, et kavandatud esiettekanded kenasti õnnestuks!

Täna õhtul on kõigil kas vahetute osalejatena või ETV telepildi kaudu (kell 21.40-22.50) osa saada Muusikanõukogu ja Kulka helikunsti sihtkapitali korraldatud muusikapäeva tähistamisest ja muusikapreemiate üleandmisest Nigulistes. Seejärel on aga ETV eetris "MI" ja üks suurepärane dokfilm G. F. Händelist. Soovitan!

Raimo Kangro 60

Rõõmsa kontserdielamuse pakkusid sel puhul 21.09.2009 Estonia kontserdisaalis kaks pianisti, neli löökpillimängijat ja kaks puhkpillivirtuoosi. Sugestiivse arvustuse kirjutas Sirpi sellest Evi Arujärv, mina lisan siinkohal paar oma lakoonilist emotsiooni.

Raffi Haradžanjan on Eesti publikule pakkunud palju meeldejäävaid elamusi Kangro muusikaga. Ta on kasvatanud enda kõrvale vääriliseks ansamblipartneriks tänaseks juba rahvusvahelist tunnustust kogunud noore Reinis Zarinši, kes seekordsel kontserdil asendas suvel meie seast lahkunud Nora Novik'ut. Kogenud meistri ja noore talendi tandem tundub olevat paljutõotav edaspidisekski.

Klarnetist Toomas Vavilovi ja flötist Mihkel Peäske portreteeritud ingel ("Display V") oli nauditavalt värvikas ja kelmikas - nagu Kangrole tavaks. Kolm eesti rahvaviisi flöödile Mihkel Peäske esituses oli lihtne, ilus ja mõjus muusika, mida soovitaks kindlasti ka näiteks Klassikaraadio playlisti. PaukenfEst tegi taas tänuväärset löökpillide populariseerimise tööd. Vambola Krigulile, kes oli seadnud neljale löökpillimängijale Kangro Klaverisüidi op. 1, sooviks jätkuvat innustust arranzeerimistööle - ta oskas leida üllatavaid nüansse. Ja muidugi on Kangro muusika oma tundliku pulseerimise ja värvirõõmuga ütlemata tänuväärt aines nii autentseteks esitusteks kui erinevateks katsetusteks.

Palju õnne sünnipäevaks, Raimo - kus iganes taevastest sfääridest Sa meie poole oma leebe ja veidi väsinud naeratusega ka ei vaataks...

EMTA 90!

Eesti riik ja rahvas on üsna väikesed, aga eesti kultuur pole kindlasti väikeste killast. Eks vist seepärast on ka mõnikord kurdetud, et meie väike riik ei jaksa alati meie suurt kultuuri ülal pidada. Kuid igal juhul on see siht, mille poole tuleb lakkamatult pürgida. Elu on nimelt näidanud, et see tasub ära - ka rasketel aegadel.

Võib-olla leidus 90 aastat tagasi veel inimesi, kes polnud veendunud, et just eesti kultuuri vägi võimaldas meie riigil iseseisvaks saada. Aga laulev revolutsioon, mis meie riigi uuesti iseseisvaks tegi, pidi küll kõik sellised kahtlused kuhjaga kummutama. Usun, et EMTA aastapäeva tähistama kogunenud inimesed on ühiselt veendunud selles, et ka masu aegadest aitab kergemini üle saada nimelt kultuur – ja kindlasti ka haridus kultuuri sepikojana. Seepärast tasub neisse investeerida ka praegu ja edaspidi.

Viimased kümme aastat on ilmekalt tõestanud, et akadeemia uus õppehoone on aidanud tõusta uuele kõrgemale tasemele kogu Eesti muusikaelul. Kui astute akadeemia uksest sisse, kohtate julge ja vaba silmavaatega andekaid inimesi, kelle võrdlusalus iseenda tegevuse hindamisel ei ole naaberküla, vaid maailma tipud. Just seepärast ongi Eesti muusika- ja teatrielul sedavõrd õilistav mõju kogu meie rahva vaimsele tervisele. Ja just sellepärast armastabki Eesti rahvas oma teatrit ja muusikat.

Toetagem siis ka EMTA juhtkonna tegevust ammu kavandatud, kuid seni teostamata ehitusetappide lõpuleviimiseks. Akadeemia õppetegevuse kvaliteet on kindlasti maailmatasemel – seda näitab ka siia õppima pürgijate hulk ja lai päritoluskaala. Ning sellise haridustöö viljana on igal Eesti muusika- ja teatriinimesel põhjust uhke olla mitte ainult oma rahva ja kodumaa, vaid ka oma akadeemia üle.

Vivat academia, vivant professores! Semper sint in flore!


Tervitussõnavõtt EMTA 90. aastapäeva kontsert-aktusel 27.09.2009 Estonia kontserdisaalis

Muusikaelu "+ ja -"

Kultuuriministeeriumisse ametisse asumise eel küsiti, mida pean Eesti muusikaelus kõige olulisemaks tugevuseks ja nõrkuseks. Kordan oma vastused siin üle.
Suurim tugevus on meie muusikaelu mitmekesisus ja maailmatasemel tipptegijate rohkus - eriti kui arvestada, et rahvaarv ja seetõttu ka püramiidi alus on väike.


Suurim nõrkus peaks siis olema midagi, mida pean paljude erinevate murede n-ö "juurprobleemiks". Pakun välja: see on mitmete stressitekitavate asjaolude rohkus, millest muusikavaldkonnas erineval kujul väljenduvad rahamured on üks olulisemaid, kuid sugugi mitte ainus stressifaktor. Stressirohkus väljendub ilmekalt, kui Eesti orkestrant laval pilli mängides ei suuda Berliini Filharmoonikute kombel pakatada elurõõmust ja loomislustist, vaid on ilmselgelt jäänud mõttega kinni elementaarsetesse äraelamismuredesse või ka ebapiisavasse eneseteostusesse.

Siit järeldub ka ülesandepüstitus iseendale: püüan oma tegevusega kaasa aidata, et olemasolevaid stressifaktoreid õnnestuks leevendada ja mõni uus pingeallikas ehk hoopis ära hoida. Sobib hästi kokku strateegilise juhtimise valdkonnas tuntud Goldratti piirangute teooriaga. :-) Aga võtmetõdemus on, et üksinda ei tee midagi ära, vaid ikka koostöös teistega.

Muidugi teeb aeg oma korrektuurid ning ühe riigiametniku pädevusel ja võimalustel on omad kindlad piirid, ent siht muusikavaldkonna huvide teenimisel on siiski selge.

Laulu algus

See blogi on loodud selleks, et saaksin muusikanõunikuna oma ametikohuseid täites anda enda tegevusest rohkem infot omainimestele - Eesti muusikutele. Blogi ei asenda kunagi vahetut suhtlemist, vaid täiendab seda. Eesmärk on, et võimalikult paljud muusikud saaks vahetult osa infost, mis minu käest läbi käib ja erinevate otsustega seonduvast taustast.

Ametlikuks kanaliks muusikavaldkonnas jääb alajaotus lehel http://www.kul.ee/, kus on olemas nt põhjalik info erinevate toetusprogrammide kohta. Aga elu on näidanud, et inimeste infovajadus on suurem ja vajab suhtluskanalite mitmekesistamist.

Niisiis, Kalevala algussõnadega:
Mieleni minun tekevi, aivoni ajattelevi / lähteäni laulamahan, sa'ani sanelemahan.